3-24-111/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-111

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus loa saamiseks vara riigi

omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud

esindajad Sirle Kalma ja Merlin Suurna

Puudutatud isik – X OÜ

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ning anda Rahapesu Andmebüroole luba X

OÜ (registrikood XXXXXXX) AS LHV Pank kontol nr XXXXXXXXXXXX oleva vara

11 420,83 eurot riigi omandisse kandmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja

§ 265 lg 5).

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas 12.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse HKMS §

264 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel X

OÜ AS LHV Pank AS-i kontol nr XXXXXXXXXXXX oleva vara 11 420,83 eurot riigi

omandisse kandmiseks.

1) RAB kehtestas võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara

säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks

07.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/930-2 X OÜ kontol nr XXXXXXXXX olevale varale

summas 11 420,83 eurot käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Ettekirjutuses teavitati X OÜ-d

võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta. 05.01.2023 seisuga ei olnud

X OÜ esitanud RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks

hetkeks RAB-i läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et X OÜ kontol piiratav vara on

rahapesu kahtlusega. Eeltoodust tulenevalt kehtestas RAB 05.01.2023 ettekirjutusega nr 3-

1/15-2 RahaPTS § 57 lg 3 p 1 alusel X OÜ kontol nr XXXXXXXXXXX olevale varale

täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks. Pärast 60-päevase piirangu seadmist tegi RAB

täiendavaid toiminguid tuvastamaks vara legaalset päritolu, kuid täiendav analüüs ja teada

3-24-111

2(8)

saadud informatsioon üksnes süvendasid X OÜ kontol oleva vara rahapesu kahtlust. X OÜ

jätkuvalt ei esitanud ise RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta, mistõttu esitas

RAB RahaPTS § 57 lg 6 alusel 28.02.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks

varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas

02.03.2023 haldusasjas 3-23-461 RAB-i taotluse ning andis loa kontol nr XXXXXXXXXXX

oleva vara käsutamise piiramiseks alates 06.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse

tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui 07.03.2024. RAB kehtestas 03.03.2023 ettekirjutusega

nr 3-1/223-2 Tallinna Halduskohtu poolt antud loa alusel kontol nr XXXXXXXXXXX oleva

varale käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks

aastaks. Ühe aastane seatud käsutuspiirangu tähtaeg saabub vastavalt kohtu poolt antud loale

07.03.2024. Praeguse taotluse esitamise hetkeks on RAB viinud läbi omapoolse analüüsi ning

erinevad toimingud, mis jätkuvalt kinnitavad rahapesu kahtlust, et X OÜ kontol olev vara

pärineb kuritegelikust tegevusest ning X OÜ ei ole vara tegelik omanik. X OÜ ega tema

esindaja ei ole RAB-ile jätkuvalt vara päritolu tõendavaid dokumente esitanud. Täpsem

toimingute sisu nähtub kohtule esitatud krüpteeritud taotlusest ja selle lisadest.

2) Rahapesu on defineeritud RahaPTS § 4 lg-s 1. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole

Eesti seadusandja piiranud selliste kuritegude (nn eelkuritegude) ringi, mille tulemusena saadud

vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata n-ö rahapesu eelset

seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et

nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast.

Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on

rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on

kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik RahaPTS § 2 tähenduses enne selle vara muutmist

rahapesu objektiks (Riigikohtu otsus 3-1-1-34-05, p-d 21, 23 ja 28).

3) RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud,

st kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi rahapesus või terrorismi rahastamises. RAB-i

korraldatava haldusmenetluse eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta

teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine

kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). Seega RAB-i poolt vara

käsutamise piiramise aluseks on kuritegelikku laadi tuvastatud asjaolud, mis viitavad rahapesu

või terrorismi rahastamise toimepanemisele. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse

korral on RAB-i ülesandeks vara käsutamise piiramine vara säilimise tagamiseks ning juhtudel,

kus vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei õnnestu kindlaks teha, taotleda

halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad

alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu

suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning

õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Seetõttu on ka RahaPTS-is sätestatud meetmed, mis

annavad aluse kohtu loal vara riigi tuludesse kandmiseks juhtudel, kus on ilmnenud piiratava

vara osas põhjendatud rahapesu kahtlus ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku

kasusaajat ei ole RAB analüüsi käigus õnnestunud kindlaks teha.

4) Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu

Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma

riikidele kohustuslik, sh Eestile. FATF 4. soovitus toob mh, et riikidel peaksid olema

seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva

kohtuotsuseta. Samuti on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste

meetmete rakendamist, mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva

vara seaduslikku päritolu. Eeltoodud soovitustele tugineb osaliselt ka RahaPTS-i regulatsioon.

3-24-111

3(8)

5) RahaPTS-i § 57 eesmärgiks on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute

tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara

riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada,

miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. RahaPTS § 57 lg 8 kohaselt kontol oleva

vara puhul käsitatakse § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema

omandiõigust ei eeldata. RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirjas toodu selgitab RahaPTS § 57 lg

8 osas järgmist: „võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse, et kontol asuva vara korral

käsitletakse konto omanikku vara valdajana, mis tähendab, et talle laienevad kõik valdaja

õigused, kuid teda ei loeta automaatselt kontol oleva vara omanikuks ja tegelikuks

kasusaajaks.“ RahaPTS § 57 lg 8 eesmärk on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi

kasutamist rahapesuks ning terrorismi rahastamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine on üheks Euroopa Liidu suurema fookuse all olevaks valdkonnaks, selle

ebaefektiivse tõkestamise korral seatakse ohtu nii Eesti finantssektori konkurentsivõime kui

usaldusväärsus.

6) RAB-i analüüs ja järeldused toovad välja, et X OÜ kontol olev vara on kuritegeliku

päritoluga, seega ei ole tema vara legaalne omanik. X OÜ ega tema esindaja ei ole taotluse

esitamise hetkeks ühtegi tõendit vara legaalse päritolu tõendamiseks RAB-ile esitanud. RAB

on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse

omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid käeoleva taotluse esitamise hetkeks ei

ole õnnestunud tuvastada vara legaalset omanikku või tegelikku kasusaajat. Seega esineb alus

loa taotlemiseks vara riigi omandisse kandmiseks RahaPTS § 57 lg 7 alusel. Kuigi puudutatud

isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet

tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme

aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (RahaPTS § 57 lg 7 viimane lause).

Selleks peab puudutatud isik aga ise vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid

esmalt esitama.

7) Esineb põhjendatud kahtlus, et RAB-i poolt piiratud vara 11 420,83 eurot pärineb

kuritegelikust tegevusest ning vara legaalne omanik ei ole X OÜ või ei saa äriühingu tegelik

kasusaaja olla selle vara tegelik kasusaaja. Rahapesu kahtluse objektiks olev vara on saadud

vahendite arvelt, mis pärinevad tõenäoliselt kelmuse teel saadud rahalistest vahenditest. Lisaks

sellele on vara jõudnud X OÜ kontole viisil, mis viitab selle varjamisele RahaPTS § 4 mõttes.

Nimelt on X OÜ tegeliku kasusaaja X elukaaslase X ja X suhtes alustatud Ameerika

Ühendriikides (USA) kriminaalmenetlus pettuse ja rahapesu süüteo toimepanemises.

Teadaolevalt müüsid kahtlustatavad äriühingu X OÜ kaudu seadmeid, millega saab kaevandada

erinevat liiki virtuaalvääringuid. Samas oli X OÜ-l laos üksnes piiratud kogus

kaevandusseadmeid ning piiratud võimalused selliste seadmete juurde hankimiseks. Nii olid

kahtlustuse kohaselt kahtlustatavad teadlikud, et X OÜ-l puudus võimekus lubatud kogustes

kaevandusseadmeid tarnida ning eksitasid sellega kliente. Kuivõrd X ja X polnud võimalik

lubatud kaevandusseadmeid tarnida, lubati ostjatele, et füüsiliste kaevandusseadmete asemel

antakse neile lepingulised õigused osale virtuaalvääringutest, mida kahtlustatavad genereerivad

kaugkaevandusteenusega, mida teostab äriühing X LP (Ühendkuningriigi äriühing).

Tegelikkuses osales X LP kogu oma tegutsemise aja jooksul vaid minimaalses koguses

virtuaalvääringu kaevandamises. Selle tulemusena olid investorite kontodel esitatud

virtuaalvääringute tulud petlikud, kuna X LP ei olnud lubatud virtuaalvääringut tootnud. Samal

ajal kasutasid kahtlustatavad ära X OÜ ja X LP väidetavat edu ning X LP ohvrite raha, mis oli

äriühingust välja viidud, et asutada 13.02.2017 Eesti äriühing nimega X OÜ. Viimasest pidi

saama virtuaalvääringutele spetsialiseerunud finantsasutus X. Tegelikult aga finantsasutust ei

loodud ning kui ohvritelt oli kogutud kokku ligikaudu 25 miljonit USA dollarit fiat- ja

virtuaalvaluutas, ei võtnud kahtlustatavad ette ühtegi lubatud panga loomiseks vajalikku

3-24-111

4(8)

toimingut ning jätsid investorite raha endile. Investoritelt kogutud 25 miljonit USA dollarit

kanti edasi teistele X ja X kontrolli all olnud äriühingutele. Kahtlustuse kohaselt tegelesid X ja

X alates aprillist 2015 kuni vähemalt augustini 2022 rahapesuga, mille ulatus oli üle 550 miljoni

dollari.

8) RAB on analüüsi käigus leidnud, et X OÜ kontol olev vara pärineb kuritegelikust tegevusest,

mis on Ameerika Ühendiriikides läbiviidava kriminaalmenetluse esemeks. RAB-i järeldusi

vara päritolu osas kinnitab Ameerika Ühendriikide 15.11.2022 õigusabitaotluses toodu, mis

viitab 14 virtuaalvääringu avalikule aadressile, kus hoiti või mis olid seotud rahapesu ja pettuse

teel saadud vahenditega. RAB-i esmase piirangu seadmise hetkeks 07.12.2022 oli pettuse teel

saadud vara jõudnud sihtmärkkontole (s.o X OÜ konto nr XXXXXXXXXXX) X OÜ kaudu.

Vara jälituse käigus selgus, et X OÜ kontolt pärit vahendeid liigutati läbi mitme konto, kuni

need jõudsid lõpuks sihtmärkkontole. Seejuures on X ja X äriregistri andmetel X OÜ tegelikud

kasusaajad, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et X OÜ on ka nende endi kontrolli all.

Ameerika Ühendriikide 15.11.2022 õigusabipalves toodud info kohaselt suunati USA

võimuasutuste hinnangul pettusega teenitud tulu äriühingutele, mille nimes oli „X“ (sh X OÜ),

mis kuuluvad valdusfirmale X OÜ. X omab 40% X OÜ-st ja X omab 60%. X OÜ omab

omakorda 75% X OÜ-st. Lisaks tuvastas RAB, et vara liigutamisel ilmnevad rahapesule

omased varjamistegevusele viitavad asjaolud. Avaldunud rahapesu tüpoloogiad – vara kiire

edasikandmine (s.o nt samal päeval või lähestikustel päevadel); (pidevalt) ülekannete tegemine,

kus summade väärtus lõppeb kolme või enama nulliga (nt 10 000, 500 000); vara edasi-tagasi

kandmine selge majandusliku põhjuseta; vara kandmine läbi erinevate jurisdiktsioonide ja neis

avatud kontode samuti selge majandusliku põhjuseta, viitavad kahtlustatavate soovile varjata

vara päritolu.

9) RAB-ile sai 25.11.2022 teatavaks, et X elukaaslase X äriühingu X OÜ konto nr

XXXXXXXXXXXXX jääk oli 11 420,83 eurot. Samal ajal tuli avalikuks, et Ameerika

Ühendriikides on menetluses kriminaalasi, kus X ja X kahtlustatakse Ponzi skeemi juhtimises

ning rahapesus. X OÜ on alates 20.04.2022 AS-i LHV Pank klient ning kontole laekus

ajavahemikul 20.04.-25.11.2022 vahendeid vaid sama äriühingu Leedus avatult kontolt nr

XXXXXXXXXXXXX (UAB X). Ajavahemikul 17.06.-19.09.2022 laekus Leedu kontolt

kokku 47 000 eurot selgitusega „transfer of own funds“. Laekunud vahendite eest tasuti mh

kinnisvara(de)ga seotud kulusid ning laenumaksed Hüpoteeklaen AS-ile. RAB-ile sai samal

ajal teatavaks, et X OÜ taotles Hüpoteeklaen AS-ilt laenu summas 607 500 eurot, et osta Rae

vallas, Peetri külas Kopli tee 24 majas korterid 4, 18, 21, 22. RAB-ile sai ühtlasi teatavaks, et

X OÜ laenas omafinantseeringu osa X OÜ-lt, kui äriühingud sõlmisid 11.05.2022 omavahel

laenulepingu summale 500 000 eurot. X OÜ esindaja antud lepingus oli X. Seejuures on üheks

rahapesu tüpoloogiaks väärtusliku vara ost (nt kinnisvara, sõidukid) eesmärgiga kuritegelikul

teel saadud tulu investeerida suure väärtusega varadesse. Jõustunud 22.11.2022 kohtumääruse

nr XXXXXX kohaselt on sarnaseid varjamistoiminguid tuvastatud samade isikute poolt ka

teisigi. Kohtumäärusest selgub, et kahtlustatavad on kasutanud kuritegelikul teel saadud tulu

Eestis kinnisvara ja sõidukite ostmiseks nii endale kui ka oma pereliikmetele, sh X (X abikaasa)

ja X (X elukaaslane).

10) X OÜ eelmine osanik (23.12.2015–05.04.2022) oli ettevõtete asutamisega tegelev X OÜ.

Viimane viitab, et X OÜ osteti äriühingute teenusepakkujalt. Äriühingute teenusepakkuja X

OÜ äritegevus näib soodustavat vara tegeliku omaniku või selle päritolu varjamist, kuivõrd X

OÜ kodulehelt (xxxxxxxx) on leitav, et pakutakse variisiku teenust. Samuti on äriühingu

kodulehelt rubriigist hinnakiri leitav järgmine informatsioon: „NB! Eelneva teistsuguse

kokkuleppe puudumisel toimub teenuste ja/või valmisfirmade eest tasumine tehingu sõlmimisel

sularahas“.

3-24-111

5(8)

11) Kuivõrd X OÜ on X ja X kontrolli all olev äriühing ning X OÜ on X lähedase nimel olev

äriühing, on võimalik väita, et X OÜ kontole laekunud 11 420,83 eurot pärineb perioodil

30.05.–19.09.2022 tehtud tehingutest, mis on toimunud samade isikute kontrolli all olevate

ettevõtete vahel. Seejuures on üheks rahapesule viitavaks võimalikuks tunnuseks tehingud, mis

toimuvad pidevalt sama grupi ettevõtete vahel või samade ettevõtete vahel, kellel näib olevat

omavaheline seos.

12) Tänaseks jõustunud 22.11.2022 kohtumäärusega nr XXXXXX anti luba arestida

konfiskeerimise tagamiseks X ja X kuuluvad virtuaalvääringud, mida hoitakse avalikul

aadressil algusega 0x0552. Seega eelnevalt kirjeldatud vara näol, mis paigutati laenu tagatiseks,

on kohtumäärusele ja õigusabitaotlusele tuginedes tegemist kahtlustatavate X ja X poolt

toimepandud kuritegudest pärit varaga või selle vara arvel omandatud varaga. Nimetatud

aadress kattub Ameerika Ühendriikide õigusabitaotluses välja tooduga.

13) RAB-il on kokkuvõtvalt jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et X OÜ (äriühingu tegelik

kasusaaja) ei saa olla äriühingu nimel AS-is LHV Pank avatud arvelduskontol oleva vara tegelik

kasusaaja ega omanik. Kontol olev 11 420,83 eurot pärineb tõenäoliselt kuritegelikust

tegevusest või on selle asemel saadud vara ning selle varaga on teostatud vara varjamise

toiminguid. RAB on teinud nimetatud vara piirangu osas 7 välispäringut 3 erinevasse riiki. Vara

varjamise puhul on eristatavad rahapesu kõik faasid – asetamine, kihistamine ning

integratsioon, kusjuures käesoleval hetkel on RAB-i piirangu all olev vara jõudnud

integratsiooni faasi ehk nn reaalse kasutamise faasi. Sarnaseid varjamistoiminguid on RAB

tuvastanud samade isikute poolt ka teisigi ja seda, et piiratud vara omanik või tegelik kasusaaja

ei ole X OÜ tegelik kasusaaja, vaid selleks on keegi kannatanutest (keda RAB-il ei ole

õnnestunud kindlaks teha), kes tegid kahtlustatavatele makseid nii panga- kui virtuaalvaluuta

ülekannetega. X ja X on kasutanud rahapesule omaseid tüpoloogiad. Pettuse teel vara kogumise

järel on võimalik kasutada erinevaid äriühinguid (sh osta varem asutatud äriühinguid), vahetada

vara vormi (virtuaalvaluutast fiat-valuutaks) ning kuritegudest pärit vara arvel saada uusi

vahendeid (antud juhul saadi kuritegeliku tulu tagatisel laenu), et integreerida need vahendid

ühel sobival hetkel reaalmajandusse, nt üüritulu tootvasse kinnisvarasse. Nii on X ja X edaspidi

ka toiminud, nagu on eelpool kirjeldatud. Seega saab RAB analüüsi alusel järeldada, et X OÜ

kontol olev piiratud vara (11 420,83 eurot) on kuritegeliku päritoluga ning vara omanikku või

kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha.

2. Kohus võttis 30.01.2024 määrusega RAB-i taotluse menetlusse ning andis puudutatud

isikule (X OÜ-le) võimaluse esitada kirjalik seisukoht RAB-i taotluse kohta hiljemalt

13.02.2024. Puudutatud isik oma seisukohta RAB-i taotluse suhtes ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. RahaPTS § 1 lg 1 kohaselt on RahaPTS eesmärgiks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja

läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi

kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt on rahapesu

kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine või

üleandmine; omandamine, valdamine või kasutamine; või varaga seotud õiguste varjamine.

RahaPTS-i, rahapesu tõkestamise direktiivi ja FATF-i1 standardi mõte on võidelda rahapesu ja

sellega seotud kuritegude vastu. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas,

mis on saadud legaalsel teel ehk vara allikas ja päritolu on legaalne. RahaPTS § 57 lg 7 ja lg 8

1 https://www.fatf-gafi.org/en/topics/fatf-recommendations.html

3-24-111

6(8)

koostoimes tuleb konto omanikku käsitada kontol oleva käsutuspiiranguga vara valdajana,

kellel on ka valdaja õigused, kuid mitte selle vara omanikku ja tegeliku kasusaajana2.

4. RAB-i pädevuses on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus

kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks

või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse

korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali

viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu

kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes

kriminaalmenetluses. RAB pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi

rahastamine on toimunud.3

5. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud FATF-i

soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik, sh Eestile.

FATF 4. soovitus toob mh välja, et riikidel peaksid olema seaduslikud meetmed, mis

võimaldavad konfiskeerida kuritegelik vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta (lk 41). Samuti

on viidatud soovituse juures toodud, et riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist

mis nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu.

6. RahaPTS §-st 57 tulenevad RAB volitused on kahtlusepõhised, mida tuleb peamiselt

sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise põhimõtete kaudu, kus hoolsuse mõõdupuuks on

leida tehingutest või toimingutest ratsionaalsus. Seadused ei eelda, et RAB-i rahapesu kahtlus

peab olema kõikide RahaPTS § 4 koosseisuelementide suhtes. Kahtlus võib seega seisneda ka

mõne koosseisuelemendi osas. Näiteks nn varjamistegevus (RahaPTS § 4 lg 1 p 1) teatud

juhtudel eraldiseisvalt või koostoimes teadmisega isikust, kes vara varjab (nt teadmine

eelnevast kuritegelikust tegevusest või seostest kurjategijatega), isiku võimatusest sellises

suuruses või sellisel viisil tehinguid teha, või teadmisega vara (kahtlasest) päritolust või

võimalikust (kahtlasest) päritolust.

Kahtlus võib seega seisneda ühes eraldiseisvas või mitmes asjaolus kogumis, mida RAB peab

analüüsima ja kontrollima. Seetõttu on vaja RAB-il uurimiskohustuse täitmiseks ka aega. Nii

on seadusandja sätestanud RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 kaudu mitmetasandilise piirangute

regulatsiooni, mille olemuslikuks taustaks on vara päritolu legaalsuse kontrollimine. Varaga

seotud isikul on RAB-iga koostööd tehes ning selgitusi ja tõendeid esitades võimalik selles

menetlusprotsessis osaleda, tal on õigus olla kaasatud ja aidata seda protsessi kiirendada ning

teha jõupingutusi vara legaalsuse tõendamiseks. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga,

mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul

teel, tuleb kahelda selles, et see säilib puudutatud isiku valduses. Kui kahtlused vara legaalse

päritolu osas ei ole RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 ja 6 nimetatud perioodil (kokkuvõttes aasta

jooksul) hajunud, on võimalik rakendada nn halduskonfiskeerimist (RahaPTS § 57 lg 7).

7. Halduskonfiskeerimiseks peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või

terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise

tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või

omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi

rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse

terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue,

et RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara

2 vt ka RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskiri (lk 52)

3 vt ka Riigikohtu 14.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-77-13 (p 10) ja 20.05.2014 määrus haldusasjas nr

3-3-1-76-13 (p 13)

3-24-111

7(8)

omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.4 Kohtu hinnangul on need nõuded

käesoleval juhul täidetud.

8. RahaPTS § 57 lg-s 10 kasutatud mõistet „vara legaalne päritolu“ tuleb sama paragrahvi lõike

6 kohaldamise kontekstis mõista selliselt, et isik, kelle nimel on pangakonto avatud, peab

tõendama, et tema ning raha tema pangakontole kandnud isiku vahel oli tegelik ja õiguspärase

sisuga majandustehing. Selleks võib aga olla vajalik minna tagasi vara algse päritoluni. RAB

on X OÜ AS LHV Pank kontol nr XXXXXXXXXXXX paikneva vara päritolu analüüsi käigus

jõudnud järeldusteni, et tegemist ei ole olnud õiguspärase sisuga majandustehingutega, vaid

tehingutega, mille lõppeesmärgiks on olnud vara tegeliku päritolu varjamine. Taotluses ja selle

lisades on kirjeldatud toiminguid, mida RAB on teinud vara legaalse päritolu ja tegeliku

omaniku tuvastamiseks. Vaatamata RAB-i püüdlustele ei ole see aga õnnestunud.

9. RahaPTS §-st 57 tulenevalt ei pea RAB vara riigi omandisse kandmiseks tõendama rahapesu

ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust.

RAB-i kahtlus on põhjendatud, kui konkreetsete rahaülekannetega seotud asjaoludest nähtub,

et vaadeldava rahasumma vaadeldavale kontole kandmisel ei ole mõistlikku ja arusaadavat

majanduslikku põhjust. Raha legaalse päritolu tõendamiseks RahaPTS § 57 lg 10 tähenduses ei

pea konto omanik selles olukorras tõendama mitte seda, et isik, kellelt on tema kontole summa

laekunud, on selle raha omakorda saanud õiguspärasel teel, vaid lükkama ümber RAB-i

kahtluse, et konto omanik ei ole kontol oleva vara omanik, st n-ö majanduslikus mõttes ei ole

kontol olev vara tema oma.

10. RAB-i kogutud teabest nähtub usaldusväärselt, millisest eelduslikult kuritegelikust

tegevusest / eelkuriteost (sisuliselt nn Ponzi skeem) on vara tekkinud ning kuidas see on

liikunud X OÜ nimel avatud AS LHV Pank kontole nr XXXXXXXXXXX (vt käesoleva

määruse p 1). Tuvastatavad on rahapesule iseloomulikud faasid: asetamine (kriminaaltulu

viimine finantssüsteemi), kihistamine (ebaseadusliku raha liigutamine, muundamine ja

segamine seadusliku rahaga) ning integratsioon (kuritegelikust tegevusest pärineva raha reaalse

kasutamise faas).

Seejuures on ilmnenud rahapesule omasele varjamistegevusele viitavad asjaolud, s.o rahapesu

tüpoloogiad: vara kandmine selge majandusliku põhjuseta läbi erinevate jurisdiktsioonide ja

neis erinevate õiguslike kehade nimel avatud kontode; vara kiire edasikandmine (s.o nt samal

päeval või lähestikustel päevadel); (pidevalt) ülekannete tegemine, kus summade väärtus

lõppeb kolme või enama nulliga (nt 10 000, 500 000); vara edasi-tagasi kandmine selge

majandusliku põhjuseta; vara vormi vahetamine (virtuaalvaluutast fiat-valuutaks); raha

kasutamine väärtusliku vara soetamiseks (nt kinnisvara, sõidukid) eesmärgiga kuritegelikul teel

saadud tulu investeerida suure väärtusega varadesse; kuritegudest pärit vara arvel uute

vahendite saamine (kuritegeliku tulu tagatisel laenu saamine), et integreerida need sobival

hetkel reaalmajandusse, nt üüritulu tootvasse kinnisvarasse.

11. Puudutatud isik ei ole esitanud täiendavaid sisulisi selgitusi ega tõendeid. Esimestest

käsutuspiirangu seadmistest teavitas RAB X OÜ-d võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara

legaalse päritolu kohta. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole X OÜ esitanud RAB-ile

tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud RAB-i 12.01.2024 taotluse

esitamise hetkeks RAB-i läbi viidud analüüs ümber lükanud kahtlust, et X OÜ kontol piiratud

vara on rahapesu kahtlusega.

12. Tallinna Halduskohus andis 02.03.2023 loa X OÜ AS-is LHV Pank asuval kontol nr

XXXXXXXXXXXX oleva vara käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku

4 vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1937, p 14

3-24-111

8(8)

omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (haldusasi nr

3-23-461). Nimetatud loa alusel kehtestas RAB 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/223-2 X OÜ

kontol nr XXXXXXXXXX olevale varale summas 11 420,83 eurot käsutuspiirangu kuni vara

omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui

üheks aastaks. Nimetatud konto suhtes lõpeb RAB-i üheaastane käsutuspiirang varale

02.03.2024, mistõttu peavad vajalikud toimingud vara riigi tuludesse kandmiseks olema tehtud

enne eelviidatud kuupäeva saabumist.

13. Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele

vastu vaielda ka käesoleva kohtuasja raames, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik ei ole

talle e-toimiku infosüsteemi kaudu ega e-posti aadressile saadetud 30.01.2024 kohtumäärust

vastu võtnud. Vaatamata sellele, et isik ei saatnud kohtule kinnitust kohtumääruse kättesaamise

kohta, märgib kohus, et tõenäoliselt ta siiski sai kõnesoleva kohtumääruse e-kirja teel kätte.

Nimelt ei tulnud kohtule e-kirja saatmisel teavet, et see oleks ebaõnnestunud. Kohus edastas

30.01.2024 kohtumääruse puudutatud isikule ka tähtsaadetisena kaebaja registrijärgsele

aadressile (XXXXXXXX), ent kaebaja ei viibinud kohal ja kohtumäärus tagastati kohtule

26.02.2024 hoiutähtaja möödumise tõttu. Riigikohtu praktikast tulenevalt „tuleb juriidilisele

isikule dokumendi tähitult saatmisel dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise

hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta

teate jätmise hetkest. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti

vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise

korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid,

ei jõua temani. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe

postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.“5 Eelnevalt

viidatud seisukohast lähtuvalt võib seega kohtumääruse kättetoimetatuks lugeda 06.02.2024

(mil postiasutus tegi katse saadetis kätte toimetada). Kohtumäärusele vastamata jätmine näitab

kohtu hinnangul kaebaja huvi puudumist asja kohta, mis kaudselt toetab ka RAB-i põhjendatud

kahtlust, et kõnesolev vara ei kuulu talle.

14. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa X OÜ (registrikood XXXXXXX) AS LHV Pank

kontol nr XXXXXXXXXXXX oleva vara 11 420,83 eurot riigi omandisse kandmiseks.

15. Kohus selgitab, et vara omanikul on riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus

kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (RahaPTS § 57 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

5 vt Riigikohtu 26.09.2011 otsus asjas nr 3-3-1-42-11 (p 11) koos seal viidatud lahenditega