2-21-108768/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Addis Tammiku

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-108768

Kohtuasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X

vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. aprilli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

apellatsioonkaebus

X vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Vastuapellatsioonkaebuse

hind

495 eurot 33 senti

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

(registrikood 14529431), lepinguline esindaja Robert

Sarv

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Kadri

Michelson

ja

vandeadvokaadi abi Crislyn Piirits

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 9. veebruari 2024. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. aprilli 2023. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega

hagi rahuldada osaliselt.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Mõista Xlt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja 308 eurot.

2.3. Mõista Xlt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja viivis 281

eurot 35 senti ajavahemiku 07.12.2019–29.02.2024 eest ning edasiulatuv viivis

alates 01.03.2024 määras 0,06% päevas kuni võla (otsuse p 2.2) tasumiseni.

3. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. X vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2-21-108768

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (avaldaja, hageja) esitas 27.03.2021 Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (võlgnik, kostja) vastu,

paludes mõista kostjalt välja põhivõla 308 eurot ning kõrvalnõuded 87,57 eurot. Võlgnik

vaidles maksekäsule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 06.05.2021 maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 308 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 89,79 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja edasiulatuva viivise

kohtulahendi jõustumisest kuni põhikohustuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled kliendilepingu, millega kostja

kohustus tasuma hagejale osutatud õigusabi eest. Kostja jättis arved tasumata, kuigi hageja

tuletas kostjale tema kohustust korduvalt meelde. Kostja pöördus hageja poole õigusabi

saamiseks seoses palvega analüüsida MASKU kaupluse tegevust. Kostja hinnangul rikkus

MASKU kauplus kostja ning tema abikaasa õigusi ning kasutab ebaausaid kauplemisvõtteid.

Hageja töötaja IK tutvus kostja probleemiga ning koostas asja lahendamise eelarve, millega

kostja nõustus. IK ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks kaupluse õigusvastast käitumist,

lepingurikkumist või ebaausate kauplemisvõtete kasutamist. IK suhtles kostjaga telefoni teel,

et asja arutada ning kohtus kostjaga ka hageja büroos. Kohtumisel selgitas nõustaja kostjale, et

tal ei ole õiguslikult perspektiivikaid nõudeid kaupluse vastu ja soovitas jätta vaidlusse

astumata. Asjaolu, et kostja ei jäänud õigusabiteenusega rahule vaid põhjusel, et hageja esindaja

ei toetanud kostja soovi pöörduda kohtusse või ei pidanud kostja nõuet perspektiivikaks, ei

tähenda seda, et kostjale osutati halva kvaliteediga teenust ning kostja ei pea maksma teenuse

eest. Kliendilepingu p 3.6 kohaselt tegutseb advokaat tööülesannete täitmisel vajaliku

hoolsusega, kuid ei saa teenuse iseloomust tulenevalt tagada konkreetse tulemuse saavutamist.

Kostja rikkus kliendilepingut, kuna jättis osutatud õigusabi eest tasumata.

2-21-108768

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja ei ole esitatud arvetel kajastatud mahus õigusabi osutanud. Hageja ja kostja vahel

toimunud kohtumine leidis aset 11.12.2019, ning selle eest esitas hageja kostjale arve nr

2912059. Kohtumine kestis 1 tunni ning sellest omakorda vaid 10 minuti vältel arutati kostja

nõudega seonduvat, st osutati õigusteenust. Kohtumisel põhjendas hageja ülejäänud 50 minuti

vältel, miks õigusteenuse osutamine viibis ning miks ei olnud advokaadil võimalik aegsasti ja

kohasel viisil tegutseda.

3.2. Osutatud õigusteenus ei olnud tervikuna kooskõlas kliendilepingus ja seaduses sätestatud

nõuetega. Kostja alandas hinda 06.01.2020 avaldusega, alternatiivselt tegi kostja seda

kohtumenetluses 07.07.2021 menetlusdokumendiga. Hageja rikkus oma hoolsuskohustust.

Hageja leidis alguses, et kostja nõue on perspektiivikas. Hageja esitas selle seisukohaga seoses

kostjale arve, mille eest kostja on tasunud. Vahetult enne 11.12.2019 kohtumist jõudis hageja

vastupidisele järeldusele. Võttes arvesse, et hageja on algselt leidnud, et kostja nõudel on

perspektiiv ning hiljem leidnud, et nõudel puudub igasugune perspektiiv, on hageja tegutsenud

hooletult ning andnud õigusnõu, mida ei saa pidada asjatundlikuks. Hageja andis kostja nõudele

ebaõige hinnangu. Tarbijakaitse ja Tehnilises Järelevalve Amet (TTJA) leidis, et kaupleja

tegevus seoses hinnastamise ja kampaaniate korraldamisega võis vastata eksitava

kauplemisvõtte tingimustele ja seega võis tegemist olla rikkumisega.

3.3. Hageja ei täitnud ülesannet mõistliku aja jooksul, osutades õigusteenust ligi kahe kuu

vältel. Ajal, mil hageja viivitas õigusteenuse osutamisega, oli ka kostja võimalike nõuete

aluseks olev diivan kaupleja laos hoiul ning kostjale väljastati arve diivani hoiustamise eest.

Seega, kui hageja ei oleks viivitanud õigusteenuse osutamisega, oleks kostja pidanud diivanit

hoiustama kaupleja laos lühema aja vältel.

3.4. Hagejal on õigus nõuda viivist 0,02% päevas, mitte 0,06% päevas. Arvetele oli märgitud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude vähemalt osaliselt,

on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,02% päevas. Kliendilepingus ei ole kokkulepitud

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmist fikseeritud summana 30 eurot. Hageja pole kulu

tekkimist tõendanud.

3.5. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja kandnud menetluskulusid kokku 12 073 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja

kulust 12 069 eurot (sh käibemaks) ja registrikulust 4 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis hagi 18.04.2023. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 3559,80 eurot.

4.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid õigusteenuse osutamiseks käsunduslepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Kliendilepingust nähtub, et hageja ja kostja leppisid

kokku, et büroo osutab õigusabi vastavalt kliendi suulisele ja kirjalikule tellimusele. Lepiti

kokku, et tunnitasu kujuneb järgmiselt: partnerid 160 eurot, advokaadid 140 eurot, juristid 120

eurot (lisandub käibemaks).

4.2. Hageja esitas 30.11.2019 kostjale arve nr 2911077 suurusega 84 eurot. Arve kirjeldusest

nähtuvalt oli teenuse sisuks õigusalane nõustamine: 13.11.2019 informatsiooni kogumine

(juhatuse liikmega otsekontakt) ja kliendisuhtlus. 31.12.2019 väljastas hageja kostjale arve nr

2-21-108768

2912059 suurusega 224 eurot. Arve kirjeldusest nähtuvalt oli teenuse sisuks õigusalane

nõustamine.

4.3. Pooled ei vaidle, et kohtusid 11.12.2019. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtumine kestis

1 tunni 20 minutit või 1 tunni. Kostja on vande all antud ütlustes toonud välja, et kohtumine

kestis maksimaalselt 1 tund. Kostja märkis, et mäletab seda seetõttu, et tal on alles

parkimissõnum, kui kaua ta autot parkis. Samuti mäletab ta, et jäi ise kohtumisele hiljaks 7-10

minutit ning seejärel tuli tal oodata hageja büroos veel IK umbes 10 minutit. Hageja esindaja

IK ütles, et kohtumine toimus üle tunni aja. IK selgitas, et tal oli kohustus tööaeg fikseerida

programmis Law Time. Toimingu alguses pannakse programm tööle ning lõppedes pannakse

kinni. Maakohus leidis, et hageja töötaja IK ütlused kohtumise kestvuse osas on

usaldusväärsemad, kuna tööaeg tuli fikseerida Law Time programmis.

4.4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled ka kohtumise sisu üle. Kohtumise

kohta andsid vande all ütlusi kostja ja IK. Maakohus järeldas poolte selgitustest, et terve

kohtumise aja arutati kostja kaasusega seotud küsimusi. Maakohus järeldas, et kohtumine kestis

1 tunni 20 minutit ning õigusteenust osutati 31.12.2019 esitatud arvel märgitud mahus.

4.5. Kostja hinna alandamise nõude osas leidis maakohus, et 30.11.2019 esitatud arvega seoses

tuleb hinda alandada hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. 30.11.2019 arve täpsustuses on välja

toodud, et õigusteenuse osutamine seisnes 13.11.2019 informatsiooni kogumises (juhatuse

liikmega otsekontakt) ja kliendisuhtluses. Nii IK 13.11.2019 e-kirjaga kui ütlustega

kohtuistungil on tõendatud, et IK ei saanud kaupleja juhatuse liikmega kontakti. Järelikult ei

osutatud õigusteenust, mille eest arve osaliselt esitatud on. Seega on põhjendatud vastavas osas

hinna alandamine, sest arvel märgitud teenust pole kostjale osutatud.

4.6. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hinna alandamine on põhjendatud ka 31.12.2019

esitatud arve osas, sest hageja rikkus hoolsuskohustust. Kostja peamine eesmärk hageja poole

pöördudes oli see, et 1) teavitatakse kaupleja juhatuse liikmeid keelatud müügivõtte

kasutamisega seotud asjaoludest ning kostja solvamisest 2) analüüsitakse võimalike

õiguskaitsevahendite kasutamist. 22.10.20219 e-kirjast nähtub, et hageja edasine prognoositav

tegevus kostja kaasusega oli: kaasuse analüüs 3 tundi; nõudekirja koostamine 2 tundi;

tutvumine vastusega ja analüüs, asja arutamise kulu ca 1,5 tundi ja hagi koostamine 5 tundi. IK

on kostjale 13.11.2019 saadetud e-kirjas kinnitanud edasist plaani koostada asjast

lühikokkuvõtte ja arvamus ning edastada see Masku Baltic OÜ üldmeilie ja adresseerida see

juhatuse liikmetele. Seejärel on IK 05.12.2019 ja 06.12.2019 edastanud kostjale kirja sooviga

kohtuda ning kohtumine toimuski.

4.7. Hageja pidas enne kohtumist olemasolevat infot piisavaks selleks, et koostada kostja

soovitud nõudekiri. Järelikult on hageja tegutsenud hooletult asudes samade asjaolude pinnalt

teenuse erinevates etappidest sisuliselt vastupidistele seisukohtadele. Esmase analüüsi järgselt

andis hageja kostjale infot, et hageja hakkab nõudekirja koostama ning ca kuu aega hiljem asus

samade asjaolude alusel vastupidisele seisukohale (seejuures jättes kostja tellitud nõudekirja

koostamata). Maakohus leidis, et IK ütlustest järeldub, et vahepealsel perioodil kogus ta

täiendavalt infot poe juhatajalt (telefonitsi), kuid ütlustest ei järeldu, et suulise info pinnalt oleks

kaasuse asjaolud selliselt muutunud, mis tingiks hageja poolt perspektiivi täieliku

ümberhindamise. Kui hageja hinnangul olid kostja õiguste kaitsmise väljavaated kasinad, oleks

tulnud see samade asjaolude pinnal kostjale esmase analüüsi järel teatavaks teha. Eelnevast

järeldas maakohus, et hinna alandamine oli põhjendatud. Hooletult osutatud õigusteenuse

väärtus on 0 eurot.

4.8. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 alusel hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja

kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid

tema menetluskulud 12 073 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusteenuseid ajakuluga

2-21-108768

60,25 tundi ning tunnitasu oli erinev 145 eurot ning 200 eurot. Maakohus leidis, et lepingulise

esindaja osutatud teenuste ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kokkuvõttes leidis maakohus, et

kostja lepinguliste esindajate õigustoimingute ajakulu on põhjendatud 3559,80 euro ulatuses.

Maakohus mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Apellatsioonkaebused

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt

palus hageja maakohtu otsuse tühistada kindlaks määratud menetluskulude ulatuse osas ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud välja põhjendatud ulatuses.

5.1. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid seoses 30.11.2019 arvega nr 2911077 summas 84

eurot. Maakohus tuvastas otsuse p-s 12.1 õigesti, et 30.11.2019 arve täpsustuses on välja

toodud, et õigusteenuse osutamine seisnes 13.11.2019 informatsiooni kogumises (juhatuse

liikmega otsekontakt) ja kliendisuhtluses (dtl 113). Siit järeldub, et hageja advokaat tegi kaks

toimingut: (1) otsis kaupleja juhatuse liikme kontakti ning (2) kirjutas kostjale toimingute

ülevaate kohta e-kirja. Hageja advokaat täitis arvele märgitud käsundi täies ulatuses. Kostja

08.11.2019 e-kirjas tellib ta kaupleja juhatuse liikmete kontaktandmete otsimise. Maakohus

pole arve nr 2911077 puhul põhjendanud, milles hageja hoolsuskohustuse rikkumine täidetud

käsundi puhul seisnes. Näiteks ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et IK oleks olnud

juhatuse liikme otsekontakti otsimisel või ülevaate tegemisel hooletu.

5.2. Kliendilepingu punktides 4.1 ja 4.2 kokku, et kostja tasub hagejale faktiliselt tehtud

toimingute eest sõltumata toimingute jätkamisest. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja

advokaat andis kostjale 13.11.2019 e-kirjaga ülevaate faktiliselt tehtud tööst. Seega muutus

vastav töö arveldatavaks.

5.3. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata 31.12.2019 esitatud arvest nr 2912059 tuleneva

nõude 224 eurot. Ebaõige on maakohtu järeldus, et IK oli teenuse osutamisel hooletu. IK ei

asunud teenuse erinevates etappides samade asjaolude pinnalt vastupidistele seisukohtadele.

Maakohus eksis selles, et võrdsustas nõudekirja koostamise kostja nõude kohta

perspektiivikuse kinnituse andmisega.

5.4. 22.10.20219 e-kirjast nähtub, et hageja edasine prognoositav tegevus kostja kaasusega

oleks: kaasuse analüüs 3 tundi; nõudekirja koostamine 2 tundi; tutvumine vastusega ja analüüs,

asja arutamise kulu ca 1,5 tundi ja hagi koostamine 5 tundi (dtl 44). See, et hageja advokaat tegi

22.10.2019 e-kirjas kostjale kaasuse detailidega tutvumata väga üldise sisuga hinnapakkumise,

ei tähenda, et kõiki neid loetletud tegevusi on mõttekas teha. Nõude õigusliku perspektiivi

hindamine jäi kahte etappi ning mahtus esitatud eelarve piiridesse.

5.5. Ebaõige on maakohtu järeldus, et IK avaldas 13.11.2019 e-kirjas arvamust, et kostja nõudel

on perspektiivi. Advokaat ei ole kordagi väitnud kostjale, et kostja nõuded on perspektiivikad

tasemel, mis võimaldavad neid realiseerida kohtu kaudu. Ainuüksi see, kui advokaat pakkus

13.11.20219 kostjale kauplejaga kirjalikus vormis suhtluse jätkamist „kas neil oleks asja

lahendamiseks midagi mõistlikku välja pakkuda“ teada saamiseks, ei tähenda, et advokaat pidas

2-21-108768

kostja nõudeid kohtukõlbulikkuse tähenduses realiseeritavaks. 28.11.2022 esitatud TTJA

tõendites puudub info kostja pretensioonide põhjendatuse kohta.

5.6. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud kaupleja vastu perspektiivikaid

nõudeid, mille esitamata jätmine oleks kaasa toonud kahju.

6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis kostja menetluskulud hagejalt osaliselt välja mõistmata. Kostja ei nõustu

maakohtu otsusega osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude

katteks hüvitise üksnes 3559,80 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid

kostjal Harju Maakohtu menetluses menetluskulud 12 073 eurot.

6.1. Maakohus jättis hindamata asja olemuse tervikuna ning analüüsis ebaõigesti sisuliselt iga

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust. Kohtuasja tervikliku olemuse hindamisel oleks

kohus kindlaks määranud ja hagejalt välja mõistnud menetluskulud täies ulatuses. Kostja

seisukoha kujundamine kätkes endas laiapõhjalist analüüsi, mille eesmärgiks oli tuvastada

kõikehõlmavalt arvukad hageja minetused.

6.2. Hagivastuse ja hageja seisukohale arvamuse koostamiseks ning kohtuistungiks

ettevalmistamiseks kulunud mõistlik aeg on minimaalselt 24 tundi, st enam kui kahekordne

ajakulu võrreldes maakohtu järeldustega. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud on

erinevalt maakohtu hinnangust mõistlikud ja vajalikud. Kohus leidis ebaõigesti, et 13.03.2023

kulud ei ole põhjendatud, kuna kohus ei ole vastavat seisukohta nõudnud ning seisukohad oleks

saanud varasemates dokumentides esitada.

Vastustajate seisukohad

7. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

8. Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.

10. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle

pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel:

- hageja advokaat IK saatis kostjale 22.10.2019 töömahu prognoosi;

- hageja ja kostja sõlmisid 24.10.2019 kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks;

- hageja esitas 30.11.2019 kostjale arve nr 2911077 summas 84 eurot (dtl 40). Arve lisa järgi

oli teenuse sisu 13.11.2019 informatsiooni kogumine ja kliendisuhtlus;

- hageja advokaat IK ja kostja kohtusid hageja büroos 11.12.2019. Kohtumine kestis 1 tund ja

20 minutit ja kohtumisel selgitas IK, et juhtumil ei ole edulootust;

- hageja esitas 31.12.2019 kostjale arve nr 2912059 summas 224 eurot.

2-21-108768

11. Hageja on esitanud kostja vastu käsunduslepingust (VÕS § 619) tuleneva tasu maksmise

nõude VÕS § 108 lg 1 järgi. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on

kostjale 30.11.2019 ja 31.12.2019 arvetel märgitud mahus õigusteenust osutanud ning kas

hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud mittekohase täitmisega.

12. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei ole osutanud 30.11.2019 arvel

märgitud teenuseid. 30.11.2019 arve täpsustuses on välja toodud, et õigusteenuse osutamine

seisnes

13.11.2019

informatsiooni

kogumises

(juhatuse

liikmega

otsekontakt)

ja

kliendisuhtluses (dtl 113) ning et teenuste osutamisele kulus 30 minutit.

12.1. 13.11.2019 avaldas IK kostjale (dtl 46): „Iseenesest võiks juhatuse liikmega suhtlemine

anda kiiremaid tulemusi, kuid kahjuks ei ole mul õnnestunud leida juhatuse liikme kontakte

(kui see peaks Teil olemas olema, siis palun saatke). Diivani on Teile müünud Masku Baltic

OÜ, kelle ainukeseks juhatuse liikmeks on C. Tegemist on Soome ärimehega, kelle

otsekontakte ei ole avalikustatud.“

12.2. Põhjendatud ei ole maakohtu arutluskäik, et kuna IKl ei õnnestunud C kontakte leida, ei

ole ta vastavas osas teenust osutanud. Hageja tõi esile, et IK püüdis kontaktandmeid leida. Seda

kinnitas IK ise kohtuistungil. Isegi kui isiku kontaktandmete leidmine ebaõnnestub, teeb

käsundisaaja selleks pingutusi ning kulutab teatud määral aega. Arve täpsustusest (dtl 113)

nähtuvalt kulus juhatuse liikme kontaktandmete otsimisele ja kliendisuhtlusele kokku 30

minutit. Täpsustusest ei selgu, kui palju aega läks kontaktandmete otsimisele ning kui palju

aega

kliendisuhtlusele.

Kliendisuhtluse

maht

nähtub

13.11.2019

e-kirjavahetusest.

Ajavahemikul 6–13. november vahetasid IK ja kostja mitmeid e-kirju ja kooskõlastasid edasise

tegevuskava. Kolleegium hindab nende toimingute tegemise usutavust ühiselt ning leiab, et

selline ajakulu on eluliselt võimalik ja tõenäoline.

12.3. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna IK ei koostanud pretensiooni ega

saatnud seda C nimele ettevõtte üldmeilile, kaotas hageja õiguse nõuda tasu 30.11.2019 arvel

märgitud teenuste eest. Hageja ei ole pretensiooni koostamise eest kostjalt tasu nõudnud.

Pretensiooni koostamata jätmine ja ettevõtte üldisele meiliaadressile saatmata jätmine ei

kahandanud juba tehtud tegevuste vajalikkust. Tegevuskava, et koostada pretensioon ja saata

see üldisele meiliaadressile, pakkus küll välja IK, kuid see ei tähenda, et sellest ei oleks võinud

loobuda. Masku Baltic OÜ on suur ettevõte ning eluliselt ei ole põhjust arvata, et juhatuse liige

C loeks kogu üldaadressile saabuvat kirjavahetust, tegeleks kõikide kliendipretensioonidega või

vähemalt nendega, millele klient kirjutab tema nime.

13. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et 31.12.2019 arvel märgitud teenuste

osutamisel rikkus IK oma lepingulisi kohustusi osutades teenust mittekohaselt.

13.1. Käsundisaaja hoolsuskohustus tähendab kohustust teha kõik endast sõltuv, et saavutada

käsundiandja jaoks parim tulemus ning ära hoida kahju (RKTKo 15.12.2016, 3-2-1-127-16, p

13). Vandeadvokaat osutab õigusteenust majandus- ja kutsetegevuse raames ja tema

hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda nii VÕS § 620 lg 2 esimesest kui ka teisest lausest

ja advokatuuriseaduse (AdvS) §-st 44 (RKTKo 14.06.2019, 2-13-6457, p 31). Kolleegiumi

hinnangul ei tulene viidatud sätetest, et õigusteenuse osutamine on mittekohane, kui advokaat

esialgsel hinnangul peab juhtumit õiguslikult perspektiivikaks, kuid lähemal analüüsil leiab, et

see on perspektiivitu. Mittekohasest teenusest saaks siinsel juhul rääkida üksnes siis, kui

advokaat osutaks mõnda aega sisulist teenust, kuid oleks mõistliku hoolsuse korral pidanud

kohe aru saama, et juhtum on ilma edulootuseta.

2-21-108768

13.2. Praegusel juhul nähtub hagile lisatud kirjavahetusest ja IK ütlustest istungil, et IK

esimesed tegevused 30 minuti ulatuses olid suunatud kompromissiläbirääkmiste algatamisele

ja juhiste täpsustamisele. Seejärel IK enam sisulisi toiminguid ei teinud, vaid korraldas

11.12.2019 kohtumise, kus ta avaldas oma seisukoha, et juhtumil ei ole perspektiivi.

Kolleegiumi hinnangul ei ole IK sellega vastuoluliselt käitunud ega oma hoolsuskohustust

rikkunud.

13.3. Kolleegium märgib, et 22.10.2019 e-kirjas ei avaldanud IK, et kostja nõuetel on

edulootus. Töömahu prognoosi esitas IK kostjale 22.10.2019 e-kirjas (dtl 44): kaasuse analüüs,

kulu ca 3 tundi; nõudekirja koostamine, kulu ca 2 tundi; tutvumine vastusega ja analüüs, asja

arutamine kulu ca 1,5 tundi ja hagi koostamine, kulu ca 5 tundi. Sel ajal ei saanud IK

põhjalikumat analüüsi teha. Näiteks olulise osa juhtumi materjalidest saatis kostja hagejale 2

päeva hiljem (24.10.2019 e-kirjaga, dtl 42).

13.4. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hoolsalt tegutsev advokaat oleks pidanud leidma,

et kostja nõuded on õiguslikult perspektiivikad. Käsundisaajana pidi IK lähtuma eelkõige kostja

väljendatud lõppeesmärgist. Kohtuistungil selgitas kostja oma eesmärke järgnevalt: „Eesmärke

oli mitu. Üks nendest oli kaupleja korrale kutsuda, teda teavitada ja teavitada ka Masku juhatuse

liikmeid, millega kohalikud juhid tegelevad.“ Rahaliste nõuete kohta selgitas kostja: „Seal oli

küsimus kompromissis ja kompromissi pidime tegema minule võimalikult soodsas suunas.“

Lisaks selgitas kostja, et mööblipood oleks pidanud tema ees vabandama.

13.5. Juhtumi põhilised asjaolud kordas kostja üle 08.11.2019 e-kirjas (dtl 48): „Toodet ei

tarnitud kokkulepitud ajal. Toote hilinemisest meid ei teavitatud, samuti anti mitu korda uusi

tähtaegu, millest samuti kinni ei peetud. Kasutati keelatud müügivõtteid, kus pakuti toodet

näilise soodushinnaga, sellele tähelepanu juhtides nimetas juhatuse liige mind valetajaks.

Hiljem solvas juhatuse liige minu perekonda ja rasedat elukaaslast. Need asjaolud tuleb

teatavaks teha teistele juhatuse liikmetele.“

13.6. Kostja ei ole esile toonud, milliseid nõudeid ja kuidas oleks hoolsalt tegutsev advokaat

pidanud maksma panema. Kolleegium märgib, et kindlasti ei ole tegemist eesmärkidega, mis

oleksid kahtlusteta kohtus jõustatavad, isegi eeldades, et kostjal oleks tõendeid oma väidete

tõendamiseks. Vabandamise nõuet Eesti õigus ette ei näe ning tarbija nõuded hindade eksitava

esitlusega seoses on pigem erandlikud. Seega ei saa öelda, et keskmise kutsealal tegutseva

juristi arvates oleks IK pidanud teistsugusele seisukohale jõudma.

13.7. Kostja sisustas IK ebaõiget hinnangut sellega, et TTJA tuvastas, et Masku Baltic OÜ

kasutas eksitavaid turundusvõtteid ning kaupleja loobus sellest praktikast (TTJA 07.12.2020

teade), ja sellega oleks kostja justkui oma eesmärgid saavutanud. Kolleegium leiab, et sellest ei

saa teha järeldust, et kostja nõue oli õiguslikult perspektiivikas või et ta oma eesmärgid sisuliselt

saavutas. Turunduspraktika muutumine seondub üksnes osaliselt kostja eesmärkidega ning

selliselt, et kostjale sellest varalisi ega isiklikke tagajärgi ei tekkinud. Isegi kui IK oleks andnud

kostale soovituse TTJA-sse pöörduda, oleks ülejäänud juhtum olnud edulootuseta.

14. Kolleegium rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja põhinõude 308 eurot. Lisaks

põhivõlale palub hageja välja mõista viivise. Kliendilepingu p 7.1 alusel kuulub võlgnetavalt

summalt tasumisele viivis 0,06% päevas. Vastavalt lepingu p-le 4.4 on klient kohustatud tasuma

arve 7 tööpäeva jooksul alates arve väljastamisest.

14.1. Kolleegium ei nõustu kostja vastuväitega, et pooled leppisid kokku uues viivisemääras

0,02% päevas. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks

2-21-108768

olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes

(RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-144-09, p 14). Kohtupraktikas on ka leitud, et viivisenõue ei ole

vastuolus hea usu põhimõttega, kui arvetel on märgitud lepingust erinev viivisemäär (RKTKo

30.04.2013, 3-2-1-43-13, p 15). Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on muutunud sissenõutavaks

viivis 281,35 eurot ajavahemiku 07.12.2019–29.02.2024 eest (viivisekalkulaator.ee).

Kolleegium mõistab välja edasiulatuva viivise alates otsuse tegemisest 0,06% päevas.

15. Kolleegium jätab rahuldamata hageja nõude võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 30 eurot

(st arve nr 2912059 esimene tasuline meeldetuletus ja arve nr 2911077 esimene tasuline

meeldetuletus). Kliendilepingus ei ole kokku lepitud meeldetuletuskirja eest tasu leppetrahvina,

mis tähendab, et hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitist fikseeritud summana.

Hageja pole kulu tekkimise kohta tõendeid esitanud, seega tuleb võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel kostja

kanda. Kuigi kolleegium rahuldas hagi osaliselt, siis jäi rahuldamata üksnes väike osa

kõrvalnõuetest, mis mõjutas kohtumenetluse kulusid üksnes väheolulisel määral. Kolleegium

jätab vaatamata hagi osalisele rahuldamisele kulud tervikuna kostja kanda. Juhindudes TsMS §

173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis

määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Addis Tammiku