3-23-2108/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2108

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

02.06.2023

otsuse

nr

TVH/23/022060, 04.06.2023 otsuse nr TVT/23/031612 ja

23.08.2023 vaideotsuse nr VO/23/1867 tühistamiseks ning

Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Re-

bane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärki-

dega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.04.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 10.04.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja

töövõimetoetuse määramiseks.

2. Eesti Töötukassa (vastustaja) tegi 02.06.2023 otsuse nr TVH/23/022060, millega tuvastas, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning põhjendas otsust järgmiselt.

2.1. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku

töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotleja kirjeldatud piirangud

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet

mõjutavad. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete ning

muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

2.2. Töövõime ulatuse tuvastamisel võetakse aluseks taotleja enesehinnang oma tegutsemisvõime

ja piirangute esinemise kohta ning tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kuigi taotleja

3-23-2108

2(16)

hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka tervise

infosüsteemi terviseandmed. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

3. Eesti Töötukassa (vastustaja) tegi 04.06.2023 otsuse nr TVT/23/031612, millega jättis

kaebajale töövõimetoetuse määramata. Otsuse tegemise aluseks võeti Eesti Töötukassa 02.06.2023

otsus nr TVH/23/022060 töövõime hindamise kohta, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime

vähenenud, seega puudub taotlejal õigus töövõimetoetusele.

4. Kaebaja esitas 30.06.2023 vaide, milles ei nõustunud Eesti Töötukassa 02.06.2023 otsusega nr

TVH/23/022060 ja 04.06.2023 otsusega nr TVT/23/031612.

5. Vastustaja jättis 23.08.2023 vaideotsusega nr VO/23/1867 vaide rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 22.09.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Eesti Töötukassa 02.06.2023

otsuse nr TVH/23/022060, 04.06.2023 otsuse nr TVT/23/031612 ja 23.08.2023 otsuse nr

VO/23/1867 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile ega töövõimele, sellest

tulenevatele piirangutele ja abivajadusele. Vastustaja on otsuste tegemisel hinnanud asjaolusid

ebaõigest ning jätnud olulised asjaolud arvestamata. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

7.1. Kaebaja terviseprobleemid ja töövõime langus algasid pärast 22.03.2016 toimunud

tarkusehamba eemaldamise operatsiooni, mille käigus rebenes kaebaja kolmiknärv ja nihkus

lõualuu. Kaebajat vaevavad tugevad valud alalõualuus ning valu ägeneb ilmastikuolude ja rõhu

muutuse tõttu. Pidev valu põhjustab vaimset väsimust, depressiooni ja sagedasi meeleolumuutusi.

Ravimitel puudub efekt ning tugevama toimega ravimite kasutamisel ilmnevad kõrvaltoimed, nt

iiveldus, pearinglus, tundlikkus, segasus ja motoorsete funktsioonide häired. Kaebaja töötab

otsekontaktis lastega, mis on väga vastutusrikas ning välistatud on psühhoosi või agressiivsuse

ilmingud, mistõttu ei ole kaebajal võimalik täiskohaga töötada, vaid on sunnitud oma tööaega

piirama. Meeskonnatöö on kaebaja kiirest erutuvusest ja ebastabiilsest vaimsest seisundist tekkivate

konfliktide tõttu piiratud. Suhtlemisprobleemide tõttu suhted töökaaslastega on keerulised. Kaebaja

saab töötada kuni neli tundi päevas, pikema tööga valud intensiivistuvad ning tekib närvipingest

tingitud vihahoog ja negatiivsed emotsionaalsed ilmingud laste ja teiste suhtes.

7.2. Vastustaja pidi igakülgse ja teadliku otsuse tegemiseks lähtuma uurimisprintsiibist (HMS § 6)

ning koguma tervise infosüsteemist (TIS) kaebaja terviseseisundi kohta puuduolevaid andmeid. Kui

TIS-s andmed puudusid või need ei olnud piisavad isiku töövõime objektiivseks määramiseks, pidi

vastustaja tegema doktor A taotluse tehtud 22.03.2016 operatsiooni täielikuks kirjelduseks, selle

läbiviimisel ilmnenud probleemide ja tagajärgede kohta. Eelkõige pidanuks uurima, kuidas

operatsioon kulges, millised tüsistused tekkisid ja millised on nende tagajärjed, kes viis operatsiooni

läbi ja muud asjakohast teavet operatsiooni kohta. Vastustaja ei ole kogunud ka teavet doktor A

poolt 19.04.2022 koostatud epikriisi andmete põhjal täiendavat teavet kaebaja seisundi ja ravi

võimaluste või selle puudumise kohta. Arst diagnoosis kaebaja haiguse ravimatuks.

7.3. Kaebaja leiab, et vastustaja järeldus valuravi ebaregulaarsuse kohta on ebaõige, sest jätab

arvestamata asjaolu, et rasedus ja imetamine välistavad valuvaigistite kasutamise ja MRT-uuringute

tegemise. Kolmiknärvi neuralgia raviks kasutatavad ravimid võivad häirida loote emakasisest

arengut ning kirurgiliste meetodite kasutamine on samuti piiratud lootele kiirguse mõju tõttu.

Vastustaja tegi ebaõige järelduse, et kaebaja ei vaja ravi ja et tal ei ole probleeme töövõimega.

Kaebaja leiab, et taotluses koostatud tüüpküsimuste ja neile antud Jah või Ei vastuste põhjal on

võimatu kujundada õiget arvamust kaebaja töövõime langusest, mistõttu on eksperdid formaalset

lähenemist kasutades, summeerides arvväärtusi 0 kuni 4, jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

3-23-2108

3(16)

7.4. Kaebaja haigust arvestades on võimatu anda dokumentide põhjal objektiivset hinnangut tema

töövõimele. Vastustaja ekspertarst on kirjeldanud, et neuralgilised valud on äkki tekkivad

valusööstud, mis kestavad mõne sekundi. Kaebaja leiab, et ekspertarst ei tea, mis on kolmiknärvi

kahjustusega seotud valu või kirjeldab mõnda muud neuroloogilist valu. Kaebaja tulnuks suunata

eksperthinnangu saamiseks vastava erialaga eksperdi juurde. Vastustaja ei kasutanud kõiki

seaduslikke võimalusi ega andmeid kaebaja terviseseisundi kohta kaebaja töövõime määramiseks

ega põhjendanud veenvalt erijuhtumi puudumist.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

8.1. Vaidlustatud otsused on õiguspärased.

8.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks kaebaja 10.04.2023 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed.

Kaebaja on 10.04.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud

teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning suhtlemise valdkondades. Kaebaja on märkinud piirangud

ka ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Kaebaja ei ole taotluses

tegutsemispiiranguid märkinud liikumise (taotluse V peatükk „kehaline ja vaimne võimekus“ p 1),

käelise tegevuse (p 2), teabe edasiandmise ja vastuvõtmise (p 3), õppimise ja tegevuste sooritamise

(p 5 ), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades (p 6). Kaebaja on kirjeldanud

tegutsemispiiranguid järgmiselt.

8.2.1. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas (p 4). Kaebaja ei ole märkinud piiranguid

teadvusel püsimise, tualettruumi toimingute ning söömise ja joomise kategoorias. Kaebaja on

kirjeldanud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid: „Pideva valu ja

närvisüsteemi närvilise seisundi tõttu väsin kiiresti ja muutun kiiresti erutusseisundiks (pisarad või

konflikt). Sageli pole mul mingit vaimset ega füüsilist jõudu igasuguse tegevuse läbiviimiseks.

Operatsiooni tagajärjeks on kolmiknärvi kahjustus. Pidev valu, põletustunne (nagu pipar) huultel ja

lõual. Tunnen suurenenud valu, kui puudutan lõualuud, lõuga, põske, huulte vasaku külje piirkonda

(käega, juustega), tuult või vihma (väljaspool). Paresteesia tunnet võib võrrelda sellega, et sulle

löödi näkku, see on paistes ja see valu ei möödu. Samuti tundub mulle söömise ajal, et vesi ja toit

voolavad mu lõua alt alla.“

8.2.2. Suhtlemise valdkonnas (p 7). Suhtlemisega hakkamasaamises ei ole piiranguid kirjeldatud.

Kohase käitumise piirangutena on kaebaja kirjeldanud, et „kaotab emotsioonide ja käitumise üle

kontrolli sageli. Pideva valu ja närvilisuse tõttu väsib kiiresti ja muutub erutusseisundisse kiiresti.

Sageli puudub vaimne ja füüsiline jõud igasuguste tegevuste läbiviimiseks.“ Suhtlemisega seotud

muude piirangute juures on kirjeldus: „ Pideva valu (24 tundi ööpäevas) tõttu ei suuda ma oma

psühholoogilist seisundit alati kontrollida. Tekkivad vihahood, äkilised pisarad, järsk meeleolu

muutus. Seetõttu minu tööpäev on lühendatud.“

8.2.3. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed (p 8). Kaebaja ei ole sõltuvust

tekitavate ainete mõjust tulenevaid piiranguid märkinud, ent on ravimite kõrvaltoimete osas

märkinud: „Keha immuunsus ravimite suhtes. Arstide välja kirjutatud ravimite võtmisel

täheldatakse järgmisi kõrvaltoimeid: iiveldus, kehv tervis, vähene soov suhelda või kedagi (isegi

lähedasi) näha, passiivsus. Valukabineti arstide välja kirjutatud ravimite võtmisel täheldatakse

kõrvaltoimeid: täielik suutmatus täita oma kutseoskusi, passiivsus, uimasus.“

8.2.4. Muud tervisehäired (p 9). Kaebaja on märkinud järgmist: „Perioodiliselt tekivad raskused

suhtlemisel perekonnas või kolleegidega närvisüsteemi pideva erutunud seisundi tõttu, mida

põhjustab tugev katkematu valu (24 tundi ööpäevas). Ma ei saa süüa ega juua sooja ega külma. Lõua

vasakus servas võin süüa ainult pehmeid toite. Samuti ei tunne ma lõua ja huule osa tuimuse tõttu

huuli ja hambaid ning mulle tundub, et (näiteks vedelikku juues) voolab vesi mu lõua alla. Närimisel

hammustan tihti huuli või põske verele, sest ma ei tunne neid. Hammaste pesemisel, meigi

pealekandmisel ja üldiselt näo vasaku poole puudutamisel on kergeid raskusi.“

3-23-2108

4(16)

8.3. Töövõime hindamise menetluses koostas Meliva Qvalitas AS ekspertarst A (TTO ekspertarst)

17.04.2023 eksperdiarvamuse, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst

hindas kaebajal kõikide valdkondade võtmetegevused arvväärtusega 0. Kuna võtmetegevuste

arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks

võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. TTO ekspertarst tuvastas tervise infosüsteemi

terviseandmete alusel, et kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Taotluses kirjeldatud

piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas ei

leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

8.4. Kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt

vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, sh selleks hetkeks lisandunud terviseandmed,

vaide, samuti kõik isiku poolt esitatud lisadokumendid ning TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse

alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle

töötukassa töövõime hindamise ekspertarst A, kes nõustus TTO eksperdiarvamuses toodud

põhjendustega. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst A kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on

13.11.2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub samuti TTO ekspertarsti

poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

8.5. Vastustaja selgitab täiendavalt, et on põhjendatud hinnata, et kaebaja tegutsemise ja osalemise

piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole tema üldist töövõimet mõjutavad

ning et suhtlemise valdkonnas ei leidnud piirangud terviseandmete alusel kinnitust. Kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema

töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja

enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Olemasolevate

andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema

töövõimet ja takistaks töötamist.

8.6. Töövõime hindamisel on valdav praktika dokumendipõhine hindamine, antud juhul ei olnud

vajadust

visiidipõhiseks

ekspertiisiks.

Töövõime

hindamine

oli

võimalik

läbi

viia

dokumendipõhiselt. TIS-is olid sissekanded olemas, need olid põhjalikud ja neis ei esinenus

vastuolusid. Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest

põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt

kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse hindamise hetkel

olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud

haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud.

Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt

hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja

hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isik järgib

määratud vajaduspõhist ravi ja kas haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Otsus, et

töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või

puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Töövõime hindamisel puudub kompetents võtta

seisukohti ravivigade osas, hinnata ravi kvaliteeti jms, selliste küsimuste lahendamisel on pädevus

teistel asutustel. TVTS ja töövõime hindamise metoodika kohaselt puudub vastustajal õigus suunata

inimesi ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele

pöördumine saab toimuda vaid vajaduspõhiselt ravi eesmärgil ja ravi vajava seisundi korral.

8.7. Terviseseisundit kinnitava meditsiinilise informatsiooni saamiseks tegid TTO ekspertarst

enne eksperdiarvamuse koostamist ning töötukassa töövõime hindamise ekspertarst oma seisukoha

andmisel elektroonilise päringu tervise infosüsteemi kaebaja viimase viie aasta ambulatoorsete

visiitide ja haiglas viibimiste ning püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja

töövõimetuslehtede kohta. Samuti paluti vaidemenetluse raames kaebajalt täiendavaid selgitusi

vaides viidatud vastuvõttude kohta Lätis, Venemaal ja Saksamaal, millele kaebaja vastas, et need

toimusid 5-6 aastat tagasi (umbes 2017. aastal). Antud juhul oli kogu vajalik kaebaja seisundit

3-23-2108

5(16)

kajastav info olemas ja piisav. TTO ekspertarst on oma eksperthinnangus välja toonud vaid need

raviarstide epikriisid, millele on hindamisel otseselt tuginenud, kuid see ei tähenda, et ülejäänud

viimase viie aasta terviseandmeid ei oleks arvestatud. Ekspertarvamuses tuuakse piiranguid

põhjustavate objektiivsete terviseandmetena välja vaid olulisemaid ja sageli ka hiliseimad

terviseandmed, mis kajastavad kokkuvõtlikult käesolevat olukorda.

8.8. Hindamisel on arvestatud kaebajal esineva kolmiknärvi neuralgiat, samuti on hindamisel

arvestatud sellest põhjustatud vaevustega ning arvestatud on kaebajal esinevat valu. Samas

puuduvad objektiivsed terviseandmed, mis kinnitaksid, et kaebajal esineksid tegutsemispiirangud

sellises ulatuses et oleks hinnatav osaline või puuduv töövõime. Kaebaja ravi ei ole olnud regulaarne

ja ravipotentsiaal on täies mahus kasutamata. Töövõimetuslehte kolmiknärvi neuralgiaga ei ole

kaebaja vajanud. Terviseandmeid kogumis analüüsides ei leia kinnitust, et tegemist on püsiva

töövõimet piirava pideva tugeva valuga, sest pöördumised ravimeditsiini poole abi saamiseks on

ebaregulaarsed ning ravisoovituste järgimine valikuline. Töövõime hindamise metoodika kohaselt

hinnatakse püsivaid piiranguid adekvaatse ravi foonil. Kaebajal esinev valu ei ole objektiivsete

terviseandmete alusel väljendunud sellises ulatuses, et see mõjutaks püsivalt tema üldist töövõimet.

8.9. Kaebaja terviseprobleemid tekkisid peale tarkusehamba eemaldamist 2016. aastal. Rasedused

ja rinnaga toitmise periood võivad ajutiselt piirata teostatavate uuringute ja raviprotseduuride mahtu

ning nendest asjaoludest raviarsti teavitamine on patsiendi kohustus, et raviarst saaks antud

asjaoludega arvestada raviotsuste tegemisel, valides sobivad ravimid ja ohutud uuringumeetodid.

Rasedused ja rinnaga toitmise perioodid on eelduslikult alati raviarstide poolt arvesse võetud ning

ei vajanud eraldi käsitlemist töövõime hindamisel. Olenevalt terviseprobleemi olemusest ja

tõsidusest on teatud juhtudel osutunud vajalikuks ka näiteks imetamisperioodi lühendamine.

8.10. Erijuhtumi puhul langetab ekspertarst kaalutlusotsuse töövõime ulatuse ja raskusastme kohta,

toetudes terviseandmete analüüsimisel ja töövõime hindamisel muu hulgas käesolevas peatükis

loetletud kriteeriumitele. Ekspertarst märkis, et kaebaja puhul erijuhtumit ei esine. Selle

seisukohaga nõustus ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kaebajal puudub reaalne risk

tervise halvenemisele juhul, kui ta jätkab töötamist tavapärases mahus. Seni on olnud tema

ravipotentsiaal osaliselt kasutamata. Kaebaja vaimne või kehaline tervis ei ole ohus, kui piiratud

töövõime jääks tuvastamata. Tegemist ei ole kiire progresseerumise riskiga haigusega ja regulaarse

raviga on võimalik subjektiivsete vaevuste leevenemine.

8.11. Kaebaja ise ei ole kaebuses täpsustanud, kas ja millises osas konkreetselt on tema hinnangul

tegutsemispiirangud valesti hinnatud, millised konkreetsed andmed on puudu või millised

hindamise aluseks olnud terviseandmed on olnud ebaõiged, kaebaja ei ole esitanud oma väiteid

kinnitavaid tõendeid. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is

olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal

võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud,

ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud

piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale saab hinnata, et isiku töövõime ei ole

vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes

esinevad kerged piirangud. Arvestatakse ka asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik

teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste

piirangutega valdkondadele. Antud juhul on hinnang, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud,

põhjendatud ja kooskõlas töövõime hindamise metoodikaga.

8.12. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele, mistõttu on

talle õiguspäraselt jäetud töövõimetoetus määramata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3-23-2108

6(16)

10. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja 02.06.2023 töövõime hindamise otsust nr TVH/23/022060

(digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 8-9), 04.06.2023 töövõimetoetuse mittemääramise otsust

nr TVT/23/031612 (dtl 10) ning 23.08.2023 vaideotsust nr VO/23/1867. Haldusasjas on poolte

vahel erimeelsus kaebaja töövõime ulatuses, eelkõige selle vähenemise küsimuses. Vastustaja on

seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kohus saab kaebaja seisukohast aru selliselt, et

kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud tuvastama vähemalt osalise töövõime. Poolte vahel on

seega vaidlus küsimuses, kas kaebaja töövõime hindamine toimus õiguspäraselt. Muuhulgas on

kaebaja tõstatanud uurimispõhimõtte täitmata jätmise, põhjendamiskohustuse täitmata jätmise ja

erijuhtumi kohaldamata jätmise küsimused. Kaebaja töövõime hindamise õiguspärasusest sõltub ka

kaebajale töövõimetoetuse määramata jätmise õiguspärasus.

11. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid ning seejärel analüüsib, kas vastustaja

on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud.

Töövõime hindamise põhimõtted

12. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud

otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei

anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud

alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus

valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Hindamisotsustega on

tegemist aga siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis

õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel

õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-

20-2474, p 16-17). Seega tuleb töövõime hindamise otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda sellest,

et töövõime hindamisele ei kohaldu kaalutlusotsusele kehtestatud rangemad põhjendamisreeglid,

mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt põhjendada.

13. TVTS § 5 lg 1 sätestab, et töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime

ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti

Töötukassa (TVTS § 3).

14. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“1

(määrus nr 39) § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise

metoodikast“2. Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.

15. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

16. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise

infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/108092015004?leiaKehtiv

2 Kättesaadav veebilehel - https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf

3-23-2108

7(16)

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). Metoodikas on

rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama

terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel ning

lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2

p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid

juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised,

on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta

seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud.

Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

17. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri

tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel

püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste

alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine –

suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime

hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate

järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud

tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3).

18. Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on

määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

19. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alu-

sel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetege-

vuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste

arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Metoodika järgi hindab eksperdiarva-

muse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on

neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eks-

perdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, ter-

visekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat

ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.

20. Kohus selgitab, et kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla

seada üksnes juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline

3-23-2108

8(16)

metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda ega hinnata

kaebaja töövõimet vastustaja asemel.

Kaebaja töövõime hindamine

21. Kaebaja taotluse kohta hinnangu andnud ekspertarstid leidsid, et TIS-is on kaebaja tervisliku

seisundi kohta piisavalt andmeid, mille põhjal teha dokumendipõhine töövõime hindamine.

Töövõime hindamise menetluses koostas 17.04.2023 eksperdiarvamuse (dtl 113-120) Meliva

Qvalitas AS ekspertarst dr A (TTO ekspertarst). Kaebajal tegutsemispiiranguid ei tuvastatud

(arvväärtusega 0) ning töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste

summa oli 0. Sellest tulenevalt jõudis ekspertarst järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

22. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamata jätmine on

vormiviga, mis võib kaasa tuua haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist

(haldusmenetluse seaduse § 58). Töötukassa 02.06.2023 otsuse põhjendustes on välja toodud,

millistes valdkondades kaebajal piiranguid ei esinenud. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste

aritmeetilist keskmist ei ole aga eraldi välja toodud. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-

dele 5-9 ning määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on

02.06.2023 otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on

taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab

täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid

terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel).

Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas

dokumendis, millele on otsuses viidatud. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei

ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna

Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Erinevalt kaalutlusotsusest saab arvesse võtta

põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis

on antud Eesti Töötukassa poolt 23.08.2023 vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud

seisukohtades. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti võimalikult põhjalikku ja

veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses, sest töövõime hindamise otsuse

põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (Riigikohtu 20.06.2022 otsus

nr 3-20-2474, p 32). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus vastustaja

õigusaktid tuleks põhjendamispuuduse tõttu tühistada.

23. Kohus selgitab, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel

taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et

piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus

(Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on

meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste

ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa

haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib

vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises

olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda

teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).

Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse

koostamisel

tervise

infosüsteemi

kantud

andmeid

õigesti,

eelkõige

võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

24. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat

kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski

võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel,

iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega

kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Kuigi töövõime hindamise asjas eeldab hindamine

3-23-2108

9(16)

meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe

õiguslik raamistik, mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult, kuid kohus ei saa asuda

eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu

20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).

25. Kaebaja märkis ja kirjeldas töövõime hindamise taotluses tegutsemispiirangud järgmiselt:

1) Liikumine: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – 0 (piirang puudub); 1.2. Ohutu ringiliikumine

– 0; 1.3. Seismine ja istumine – 0; 1.4. liikumisega seotud muud piirangud – 0.

2) Käeline tegevus: 2.1. Käte sirutamine – 0; 2.2. Asjade liigutamine – 0; 2.3. Käteosavus – 0;

2.4. käelise tegevusega seotud muud piirangud – 0.

3) Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: 3.1. Teabe edasiandmine – 0; 3.2. Teabe

vastuvõtmine – 0; 3.3. teabevahetusega seotud muud piirangud – 0.

4) Teadvusel püsimine ja enesehooldus: 4.1. Teadvusel püsimine – 0; 4.2. Tualettruumi

toimingud – 0; 4.3. Söömine ja joomine – 0; 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud – 93.

Kaebaja on teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid kirjeldanud:

„Pideva valu ja närvisüsteemi närvilise seisundi tõttu väsin kiiresti ja muutun kiiresti

erutusseisundiks (pisarad või konflikt). Sageli pole mul mingit vaimset ega füüsilist jõudu

igasuguse tegevuse läbiviimiseks. Operatsiooni tagajärjeks on kolmiknärvi kahjustus. Pidev

valu, põletustunne (nagu pipar) huultel ja lõual. Tunnen suurenenud valu, kui puudutan

lõualuud, lõuga, põske, huulte vasaku külje piirkonda (käega, juustega), tuult või vihma

(väljaspool). Paresteesia tunnet võib võrrelda sellega, et sulle löödi näkku, see on paistes ja

see valu ei möödu. Samuti tundub mulle söömise ajal, et vesi ja toit voolavad mu lõua alt

alla.“

5) Õppimine ja tegevuste sooritamine: 5.1. Tegevuste õppimine – 0; 5.2. Tegevuste alustamine

ja lõpetamine – 0; 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – 0.

6) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: 6.1. Väljaskäimine – 0; 6.2. Riski või ohu tajumine

– 0; 6.3. Toimetulek muutustega – 0; 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud

muud piirangud – 0.

7) Suhtlemine: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine – 0; 7.2. Kohane käitumine – 3 (raske

piirang); 7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud – 9.

Kohane käitumise võtmetegevust on kaebaja kirjeldanud: „ei suuda kontrollida emotsioone

ja käitumist. Kaotab kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle sageli. Pideva valu ja

närvisüsteemi närvilise seisundi tõttu väsin kiiresti ja muutun kiiresti erutusseisundiks

(pisarad või konflikt). Sageli pole mul mingit vaimset ega füüsilist jõudu igasuguse tegevuse

läbiviimiseks.“

Muid piiranguid on kirjeldanud: „Pideva valu (24 tundi ööpäevas) tõttu ei suuda ma oma

psühholoogilist seisundit alati kontrollida. Tekkivad vihahood, äkilised pisarad, järsk

meeleolu muutus. Seetõttu minu tööpäev on lühendatud.“

8) Ravimite kõrvaltoimed: Jah, kuna keha on immuunne ravimite suhtes. Arstide välja

kirjutatud ravimite võtmisel täheldatakse järgmisi kõrvaltoimeid: iiveldus, kehv tervis,

vähene soov suhelda või kedagi (isegi lähedasi) näha, passiivsus. Valukabineti arstide välja

kirjutatud ravimite võtmisel täheldatakse kõrvaltoimeid: täielik suutmatus täita oma

kutseoskusi, passiivsus, uimasus.

3 9 – kui taotleja on töövõime hindamise taotlusvormi täites vastanud, et tema võimekus on muutlik või esineb muid

valdkonna piiranguid, märgistatakse taotleja piirang väärtusega 9.

3-23-2108

10(16)

9) Muud tervisehäired: Perioodiliselt tekivad raskused suhtlemisel perekonna või kolleegidega

närvisüsteemi pideva erutunud seisundi tõttu, mida põhjustab tugev katkematu valu (24

tundi ööpäevas). Ei saa süüa ega juua sooja ega külma. Lõua vasakus servas saab süüa ainult

pehmeid toite. Ei tunne lõua ja huule osa tuimuse tõttu huuli ja hambaid ning tundub, et (nt

vedelikku juues) voolab vesi lõua alla. Närimisel hammustab tihti huuli või põske verele,

sest ei tunne neid. Hammaste pesemisel, meigi pealekandmisel ja üldiselt näo vasaku poole

puudutamisel on kergeid raskusi.

26. Ekspertarst dr A 17.04.2023 eksperthinnangus (dtl 113-120) nähtub, et kaebajal

tegutsemispiiranguid ei tuvastatud. Ekspertarst on põhjendanud hinnangut sellega, et kaebaja poolt

kirjeldatud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei ole TIS-i andmetel

töövõimet mõjutavad, kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas, ravimite kõrvaltoimete ega ka

muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Tegevusvõime koondkokkuvõtte

kohaselt ei saa olemasolevate terviseandmete alusel töövõimet mõjutavaid piiranguid välja tuua.

Kaebaja enesehinnangul esineb krooniline valu, kuid selle ravi sisuliselt puudub. Vastustaja on

esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtted ja nendest ei nähtu, et ekspertarst oleks andnud

hinnanguid, mis on otseses vastuolus olemasolevate terviseandmetega.

27. TTO ekspertarst vaatas vaidemenetluses kaebaja taotluse ja terviseandmed uuesti üle ning

koostas 14.08.2023 eksperthinnangu (dtl 127-134), milles leidis järgmist.

27.1. Arst tõdes teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas p-s 4.4. märgitud muude

piirangute osas, et uusi terviseandmeid taotluse uuel läbivaatamisel ei lisandunud ning põhjust

piirangute teisiti skoorimiseks ei ole. TTO ekspertarst märkis, et kirjeldatud piirangud ei ole TIS

andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja käis neurokirurgi vastuvõtul viimati 2022. aasta aprillis,

MRT-s neurovaskulaarset konflikti ei ole. Kaebaja on proovinud eelnevalt erinevaid valuvaigisteid,

ent efekti ei olnud, misjärel soovitati arsti poolt amitriptülliini, TENS näovalu programmiga.

Taotleja poolt välja ostetud 50 tabletti amitrüptilliini, edasist ravi ei järgne, praegu valuravi ei

kasuta. 2022.aastal välja kirjutatud valuravimitega retseptid (etorikoksiib, kodeiin-partsetamooliga,

tramadool deksketoprofeeniga) on kõik anulleeritud. Töövõimetuslehte kolmiknärvi neuralgiaga ei

ole vajanud. Töötab mitmel ametikohal.

27.2. Suhtlemise valdkonna kohase käitumise võtmetegevuse osas p-s 7.2. märkis TTO

ekspertarst, et kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad ning

puuduvad kirjeldused, mis taotleja poolt esitatud piiranguid kinnitaksid. Eksperthinnangus on

selgitatud, et selles võtmetegevuses hinnatakse eelkõige agressiivsust ja sotsiaalsete normide

eiramist. Kaebaja on viimati neurokirurgi vastuvõtul käinud aprillis 2022, kuigi neurokirurgilise

ravi võimalusi hetkel ei ole, siis tõenäoliselt ei ole ammendunud valuravi võimalused. Pole

pöördumisi psühholoogile ega psühhiaatrile. Suhtlemisega seotud muud piirangute osas p-s 7.3. on

hinnangus märgitud, et kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust ning kaebusi ei

kajasta terviseandmed. Samuti puuduvad andmed kaebaja vihahoogude esinemise kohta, järskude

meeleolumuutuste kohta.

27.3. Ravimite kõrvaltoimete osas leidis TTO ekspertarst, et terviseandmed ei kinnita kaebusi

seoses ravimite tarbimisega. Viimasel kahel aastal välja kirjutatud valuravimi retseptidest on

enamus anulleeritud.

27.4. Muud taotluses kirjeldatud tervisehäired ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

Perearsti epikriisis on toodud andmed 2016.aastast, siis on proovinud erinevaid ravimeid, epikriisi

alusel tekkisid ka kõrvaltoimed. Hilisemad pöördumised olnud episoodilised ja valuravimitest välja

ostetud vaid 50 tabletti amitriptülliini. Teised valuravimite retseptid anulleeritud. Puuduvad

objektiivsed andmed, mis kaebusi kinnitaksid.

27.5. Koondkokkuvõtte kohaselt esineb kaebajal krooniline valu, mis mõjutab tema hinnangul

emotsionaalsust ja nii kehalist kui ka vaimset võimekust. Samas leiab ekspertarst, et valuravi

sisuliselt puudub, pole ka pöördumisi eriarstidele ning kaebaja töötab.

3-23-2108

11(16)

28. Töötukassa ekspertarsti A hinnang kinnitab 13.11.2023 koostatud hinnangus (dtl 136-146)

TTO ekspertarsti järeldusi.

28.1. Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas võtmetegevuste hindamisega arvväärtusega 0. Töötukassa ekspertarst on

selgitanud, et teadvusel püsimise all mõistetakse tavapärast virgeseisundit ja kontaktivõimet

ärkvelolekus ning selles valdkonnas käsitletakse elementaarsete põhitegevuste (virgeseisund,

toitumine ja enesehooldus) piiranguid. Valdkonda kuuluvad tegevused, mille sooritamine on vajalik

elus püsimiseks. Teadvusel püsimisega ja enesehooldusega seotud muude piirangute (p 4.4.) all

hinnatakse riietumise, enda pesemise ja kehaosade muu hooldusega hakkamasaamist. Kaebaja

terviseandmed ei kajasta, et tal oleks esinenud teadvusehäireid või ta ei suudaks iseseisvalt toime

tulla või vajaks abi riietumisel, pesemisel ja kehaosade muul hooldusel, mis mõjutaks tema üldist

töövõimet. Antud võtmetegevuses ei hinnata närvisüsteemi seisundit ega tegevuste alustamist ja

lõpetamist vaimse energia puuduse tõttu. Puuduvad füüsilised haigused, mis piiraksid

enesehooldust. Tundehäired vasaku alalõua ja huulte piirkonnas TIS andmetel ei põhjusta

funktsiooni piiratust.

28.2. Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega suhtlemise valdkonna kohase

käitumise võtmetegevuse (p 7.2.) ja muude piirangute osas, sh hindamisega arvväärtusega 0.

Kaebaja terviseandmed ei kinnita suhtlemispiiranguid, sest 7.2 võtmetegevuses hinnatakse

kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes situatsioonides; olukordi,

kus isiku käitumine inimeste vahelises suhtluses ei vasta üldtunnustatud normidele. Meeleoluhäirete

korral võiks kiire ärritumine olla äärmisel juhul hinnatav kerge piiranguna, mis tegelikku töövõimet

ei mõjuta. Kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi psüühikahäiret, ta ei ole vajanud psühhiaatri ,

psühholoogi konsultatsiooni ega ravi, seega ei leia enesehinnangulised vaevused objektiivset

kinnitust. Punktis 7.3. võtmetegevuses kajastatud enesehinnangulisi piiranguid ei kinnita

terviseandmed, sest meeleoluhäireid ei ole kaebajal diagnoositud, ravi ei ole vajanud ning ka

kroonilise valu ravi ei ole viimase aasta vältel vajanud. Näopiirkonna valu on viimati kajastatud

TIS-is 04.05.2022 (perearst dr A 10.05.2022 epikriisis).

28.3. Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega ravimite kõrvaltoimete osas.

Kaebajal puuduvad püsivad ja üldist töövõimet mõjutavad ravimite kõrvaltoimed ning

kõrvaltoimete tulemusel tekkinud püsivad funktsioonipiirangud.

28.4. Töötukassa ekspertarst nõustub TTO ekspertarsti arvamusega muude tervisehäirete osas.

Kolmiknärvi valule on iseloomulikud korduvad ühepoolsed torkavad valusööstud näo piirkonnas,

mida võib vallandada ka söömine, temperatuuri muutused ning kaebajal on kirjeldatud tundehäireid

vasakul alalõua piirkonnas (suus tuimustunde ning välise hüperesteesiga), kuid halvatusnähte,

motoorikahäireid ei esine. Terviseandmed ei kinnita neelamis- ega mälumishäireid ning suuõõne

vigastusi hammustamise tagajärjel. Perearst A 10.05.2022 epikriisi kohaselt on kaebaja käinud

hiljuti hambaarsti juures, mille järgselt on valu taandumas. Hilisemaid pöördumisi näovalu või

tundehäiretega ei ole. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse püsivaid piiranguid

adekvaatse ravi foonil. TIS andmetel on seega ravi on olnud ebaregulaarne ja ravipotensiaal on täies

mahus kasutamata ning viimasel aastal ravivajadus puudub. Töövõimetuslehte kolmiknärvi

neuralgiaga ei ole vajanud.

28.5. Seoses kaebuse väidetega psühholoogilise väsimuse ja sagedaste meeleolumuutuste

esinemisega, ravimite efekti puudumisega ja kõrvaltoimetega märgib ekspertarst, et terviseandmed

ei kinnita enesehinnangulisi kaebuseid. Töövõime hindamise metoodika kohaselt peavad kõik

taotleja poolt esitatud kaebused ja piirangud olema kinnitatud tervise infosüsteemi andmetes, et neid

saaks töövõime hindamise raames arvesse võtta. Taotleja tegutsemisvõimet hinnatakse koos

abivahendite ja kompenseerivate meetoditega (s.t adekvaatse ravi foonil). Kaebajal ei ole

diagnoositud ühtegi psüühikahäiret, ta ei ole vajanud psühhiaatri, psühholoogi konsultatsiooni ega

ravi. Motoorsete funktsioonide püsivaid häireid ei ole diagnoositud. Valuravi viimasel aastal

püsivalt ei ole vajanud. Unehäireid ei ole diagnoositud, ravi ei ole vajanud. Terviseandmed ei kinnita

3-23-2108

12(16)

neelamis- ega mälumishäireid. Ei ole esinenud pareese, motoorikahäireid. Üksnes tundehäired

(tuimus või tõusnud tundlikkus) ja episoodiline valu alalõua piirkonnas ei takista näopesu,

meikimist, soengu ega garderoobi valikut sellisel määral, et selle alusel oleks piirangud

enesehooldusel töövõimet mõjutavad. Valu võib provotseerida temperatuuri kõikumine, tugev tuul

või väga kõva toidu mälumine, kuid see ei mõjuta üldist töövõimet.

28.6. Kolmiknärvi neuralgia on tõepoolest subjektiivselt ebameeldiv ning esineb ette hoiatamata,

kuid tegemist on lühiaegse valuepisoodiga, mis tavapäraselt kestab mõne sekundi ning haarab

kolmiknärvi varustusala. Tegemist ei ole püsiva valuga nagu seda väidab kaebaja. Kuigi krooniline

valu on oma iseloomult püsiv, on valu intensiivsus ja iseloom muutlikud ning ravi ja samaaegse

psühhoteraapiaga leevenev. Samas on haiguse prognoos üldiselt hea ja valdav enamus allub hästi

karbamasepiinile. Terviseandmetel andis nimetatud ravim hea efekti, kuid kaebaja katkestas selle

kõrvaltoimete tõttu ning terviseandmetest ei nähtu, et annust oleks individuaalselt kohandatud.

Kolmiknärvi neuralgia ravi võib kesta aastaid, kuid ravi peab olema regulaarne. TIS andmetel on

aga ravi olnud ebaregulaarne ja ravipotentsiaal täies mahus kasutamata ning viimasel aastal

ravivajadus puudub. Terviseandmed ei kajasta hinnangut ravi efektiivsusele või põhjusele, miks ravi

oleks vajanud lõpetamist. Kolmiknärvi valude korral on ravi enamasti pikaaegne ning lõplik efekt

saavutatakse järjepideva raviga.

28.7. Kaebajal on eelnevalt töötukassa poolt hinnatud osaline töövõime (alates 2016. aastast neljal

korral) alates hamba eemaldamisest. Neil kordadel on tegemist ka piirangute ülehindamisega-

näiteks 2017. aastal hinnati, et kolmiknärvi neuralgia mõjutab oluliselt seismist ja istumist, mis ei

vasta töövõime hindamise metoodikale. Ka 2020. aastal määrati piiranguid üldisel liikumisel suure

tõenäosusega seetõttu, et raseduse ajal on ravi tavaolukorrast problemaatilisem, kuid käesolevalt ei

ole piirangud väljendunud sellisel määral, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Kokkuvõtvalt saab

terviseandmetele tuginedes väita, et 2016. aastal hamba eemaldamise järgselt tekkinud vaevused on

ajas sedavõrd leevenenud, et ei mõjuta enam püsivalt üldist töövõimet. Ei ole alust eitada

episoodiliste valude esinemise tõenäosust, kuid terviseandmeid kogumis vaadates ei ole eluliselt

usutav kaebaja väide, et alates 2016 aastal toimunud operatsioonist kuni praeguseni esinevad

tugevad valud alalõualuus 24 tundi ööpäevas. Valuravi on ebaregulaarne ja ajutist töövabastust

kolmiknärvi neuralgia tõttu kahel viimasel aastal ei ole vajanud.

28.8. Täiendavalt selgitab ekspertarst, et töövõimet ei hinnata konkreetse ametikoha põhiselt.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele

ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. Seega ei mõjuta hindamist vabaajategevused ja ka

lennukiga sõitmine. Töövõime hindamine ei toimu diagnooside, vaid funktsioonipõhiselt.

Muuhulgas võetakse arvesse ka taotleja enda panust oma tervise hoidmisse ja parandamisse - kas nt

seljavalude korral on käidud füsioteraapias või kas vererõhu- (vm) haiguse korral tarvitatakse

korralikult väljakirjutatud ravimeid. Töövõime hindamisel ei olnud vajalik 2016. aastal teostatud

operatsiooni täielik kirjeldus. Samas vaidemenetluse raames paluti kaebajal edastada

lisadokumente, eeskätt välismaal arsti juures käimist kinnitavaid dokumente, ent neid ei esitanud.

Olles kohtuasja raames üle vaadanud kaebusele lisatud dr. A 05.09.2016 epikriisi, ei mõjuta see

kuidagi tehtud otsust. On loomulik, et tervisedokumendid on spetsiifilist meditsiinilist laadi ja

sisaldavad meditsiinitermineid, sest need on sihipäraselt suunatud informatsiooniks teistele

arstidele.

29. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid eksinud ei õigusnormide ega töövõime hindamise

metoodika vastu. Ekspertarstid on analüüsinud hinnangu andmise ajaks kaebajal diagnoositud ja

kaebuses viidatud seisunditega, lähtunud kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud

hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest ning järeldanud kõikide olemasolevate andmete

põhjal, et kaebajal ei esine tegutsemispiiranguid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust asuda

seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine

sooritatud pealiskaudselt. Vastustaja on esitanud kohtule väljavõtted TIS-st ning kohtul puudub

kahtlus, et nende tõenditega on tutvunud mh kohtumenetluses osalenud töötukassa ekspertarst.

3-23-2108

13(16)

Eksperdiarvamustele ei saa ette heita seda, et hinnangud ei kajasta eraldi iga üksikut sissekannet,

kuivõrd sellist nõuet ei tulene õigusaktidest. Ekspertarvamuses tuleb anda eeskätt

meditsiinivaldkonna teadmistel põhinev hinnang piirangutele, mis takistavad kaebajal erinevate

tegevuste sooritamist, ning nende raskusastme kohta, võttes aluseks TIS-i kantud meditsiinilised

andmed (vt määruse nr 39 § 7 lg-d 1 ja 4). Ekspertarstid ei ole kaebajale pandud diagnoose ega

nendest tulenevaid võimalikke hinnangulisi vaevusi eitanud, vaid põhjendatult leidnud, et töövõime

hindamise kontekstis ei mõjuta need kaebaja töövõime ulatust. Asjaolu, et TIS-is kajastuvad andmed

sisaldavad keerulisi meditsiinilise termineid, ei anna alust jõuda seisukohale, et kaebajat puudutavad

olulised andmed on jäänud vastustajal hindamata. Tervisehoiuteenuse osutajatest ekspertidel on

pädevus meditsiinilist laadi infot lugeda ning käesoleva haldusasja raames on vastustaja selgitanud

nendele andmetele tuginemist. Kohus täpsustab, et arstid ei ole praegusel juhul leidnud, et kaebajal

terviseprobleeme ei esineks ja et ta oleks oma haigusest täielikult tervenenud, vaid jõudnud kaebaja

terviseandmeid kogumis hinnates järeldusele, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja

osalemise piirangud ei ole objektiivselt sellised, mille tõttu oleks tuvastatav osaline või puuduv

töövõime.

30. Kaebajal on diagnoositud krooniline kolmiknärvi neuralgia, mis põhjustab talle igapäevaselt

valu. Ekspertarstid leidsid, et kaebaja kroonilisest haigusest tingitud vaevusi on võimalik ravi ja

abivahenditega tõenäoliselt kompenseerida, ent kaebaja senine ravi olnud ebaregulaarne ja

ravipotentsiaal täies mahus kasutamata. Töövõime hindamisel on TTO ekspertarst lisanud ka

soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime

toetamise kohta, märkides, et kaebaja töötingimustele olulisi piirangid ei esine, kuid töövõime

toetamiseks esineb vajadus psühholoogilisele abile.

31. Kaebaja on asunud seisukohale, et vastustaja on töövõime hindamisel jätnud tähelepanuta, et

kaebajale määratud valuravi oli takistatud seoses tema raseduse ja imetamisega. Kohtule esitatud

seisukohtadest ja ekspertarvamusest nähtub, et ka seda asjaolu on võetud kaebaja töövõime

hindamisel arvesse. Töötukassa ekspertarst on kohtumenetluses koostatud seisukohas selgitanud, et

MRT

kahjulik

mõju

lootele

ei

tõestatud,

sest

erinevalt

röntgenoloogilistest

ja

kompuutertomograafilistest uuringutest ei kasutata ioniseerivat kiirgust. Üldiselt ei soovitata küll

uuringut raseduse esimesel kolmel kuul, kuid ainult pea uuring on eriti vähese mõjuga ning uuringu

aega oleks saanud hilisemaks edasi lükata. Närvivalu ravimeetodiks on kroonilise valu ravi, mida

neurokirurg kaebajale ka soovitas (amitriptülliin 20 mg x1 ja TENS näovalu programmi).

Ekspertarvamuses on märgitud, et kaebaja on 27.04.2022 ühekordselt välja ostnud 50 tabletti

amitriptüllini, hilisemalt ravi ei ole jätkanud. TIS-is ei kajastu andmeid valuravi lõpetamise

objektiivsete põhjuste kohta ega TENS-programmi katsetamisest. 13.11.2023 eksperthinnangus on

võetud arvesse ka asjaolu, et kaebaja viimane laps sündis xx xx xxxx ning terviseandmetest ei leidu

objektiivseid põhjuseid alates 2022. aastast valuravi kasutamata jätmisest või täiendavatel

uuringutel käimata jätmisest, kui tegemist on enesehinnanguliselt tugeva, pideva valuga. Ekspertarst

on märkinud, et ka imetamise perioodil on võimalik rakendada sobivat valuravi, kui valu takistab

igapäevaeluga toimetulekut. TVTS ja töövõime hindamise metoodika kohaselt puudub Eesti

Töötukassal õigus suunata inimesi ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Ravimeditsiini eriarstide

vastuvõttudele pöördumine saab toimuda vaid vajaduspõhiselt ravi eesmärgil ja ravi vajava seisundi

korral, sealjuures on eelduslikult raviotsuse määramisel rasedus ja imetamisperiood raviarsti poolt

arvesse võetud. Kohtule nähtub seega, et ka rasedus- ja imetamisperioodi on võetud kaebaja

töövõime ulatuse hindamisel arvesse. Kohus nõustub vastustaja ka selles, et raviotsuse teeb raviarst

sõltuvalt talle teadaolevate asjaolude pinnalt, mistõttu ei pidanud vastustaja raseduse ja imetamise

perioodi eraldiseisvalt töövõime hindamisel käsitlema.

32. Ehkki kaebaja kirjeldatud terviseprobleemid võivad iseenesest tema tööalaseid valikuid ja

ülesannete täitmist mingil määral kitsendada, siis kohtu hinnangul on ekspertarstid õigesti

järeldanud, et kaebaja väidetud tegutsemispiirangud ei leidnud tema terviseandmetest kinnitust.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et töövõimet ei hinnata ametikoha põhiselt, vaid hindamisel

võetakse arvesse üldist töövõimet tööturul, st arvesse võetakse kõiki töötamise valdkondi koos

3-23-2108

14(16)

sobimatute töövõtete ja tingimustega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötab. Kaebaja kirjeldus

tema terviseprobleemidele ega tema terviseandmed ei anna alust järeldada, et tal esinevad teadvusel

püsimisega ja suhtlemisega seoses püsivalt töövõimet vähendavad probleemid, kuivõrd sellised

andmed puuduvad või ei leidnud objektiivselt kinnitust. Kaebajal on talle diagnoositud kroonilisele

valule esmalt võimalik otsida probleemile leevendust ravi abil, sh valuravi ja soovitatud

psühholoogiline nõustamine töövõime toetamiseks. Kui kaebajal on selliseid püsivaid

terviseprobleeme, mis TIS-is ei kajastu, tuleb tal pöörduda nende fikseerimiseks ja ravi saamiseks

arstide poole. Kui haigustest põhjustatavad tegutsemispiirangud pole ravi või abivahenditega

leevendatavad, saab kaebaja seejärel taotleda oma töövõime uut hindamist.

33. Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et kuna valuravi arsti dr A ning ekspertarstide dr A ja dr

A järeldused on olulises erinevuses, tulnuks vastustajal suunata kaebaja vastava eriala arsti juurde.

Kaebaja esitas taotluse vastustaja kohustamiseks suunata kaebaja töövõime osas järelduse/otsuse

saamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi dr. A või mõne muu kolmiknärvineuralgia valdkonnas

spetsialiseeruva spetsialisti vastuvõtule. Kohus ei pea kaebaja väidet eriala spetsialisti juurde

suunamisest põhjendanuks. Vastustaja on selgitanud vastuses kaebusele, et TIS-s on põhjalikud

sissekanded kaebaja terviseandmetest, seega ei esinenud olukorda, mil oleks tekkinud vajadus

andmete täiendamiseks. Vastustajal ei tekkinud kahtlust, et hindamise hetkeks oleks raviarstidel

olnud mingid terviseandmed, mida ei olnud sisestatud TIS-i või et andmed oleksid sisestatud valesti.

Ka kaebaja seda ei väida. TVTS § 7 lg 1 ja lg 3 koostoimes hinnatakse isiku töövõimet

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi ekspert kaasates ning suunata isik tervisehoiuteenuse osutaja

vastuvõtule. Kohus selgitab kaebajale, nõustudes vastustajaga, et vastustajal puudub õigus suunata

inimesi ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele

pöördumine saab toimuda üksnes vajaduspõhiselt ravi eesmärgil ja ravi vajava seisundi korral,

pöördudes esmalt perearsti vastuvõtule, kes vajadusel suunab inimese täiendavatele uuringutele või

eriarstide vastuvõttudele. Kohus selgitab, et ravimeditsiini eriarstid ei hinda üldist töövõimet, vaid

seda teeb Eesti Töötukassa ning vastava ettevalmistuse saanud töövõime hindamise ekspertarstid.

Töövõime hindamise käigus ei püstitata diagnoose, teostata uuringuid ega määrata ravi, vaid

töövõime ulatust hinnatakse olemasolevate andmete põhjal. Käesolevas asjas on hinnangu kaebaja

töövõimele andnud kaks töövõime hindamise ekspertarsti, tervishoiuteenuse osutaja Meliva

Qvalitas AS ekspertarst A ja töötukassa töövõime hindamise ekspertarst A. Vastustaja on

seisukohal, et puudub vajadus täiendava ekspertiisi teostamiseks ning kohus sellega nõustub. Ka

juhul, kui kaebaja soovib taotluse esitamisega saada visiidipõhist töövõime ulatuse hindamist, siis

kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul vajalik, kuivõrd kaebaja terviseandmed on olnud töövõime

ulatuse hindamiseks piisavad. Lisaks ei saa visiidipõhise hindamise puhul kindel olla, et selle käigus

kogutud andmed on varasematest terviseandmetest põhjalikumad, sest ka visiidipõhine hindamine

kirjeldab üksnes hetkeolukorda. Visiidipõhine hindamine viiakse läbi piiratud aja jooksul erinevate

valdkondade kontrollimiseks, mistõttu hinnangud võivad olla oluliselt pealiskaudsemad. Kohtul

puudub alus kahelda kaebaja töövõime ulatuse hindamisel koostatud eksperdiarvamuste

õiguspärasuses ning selle objektiivsuses. Kohtu hinnangul ei ole töövõime hindamise otsuse õigus

kahtluse all ka põhjusel, et vastustaja ei suunanud kaebajat tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.

34. Kaebaja heidab vastustajale ette ka põhjendamiskohustuse rikkumist erijuhtumi kohaldamata

jätmisel. Määruse nr 39 § 2 p 6 kohaselt on erijuhtum erandlik hindamisjuhtum, mille korral

valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe

väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on

terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Määruse nr 39 § 6 lg 7 sätestab, et kui

eksperdiarvamuse andmisel ilmneb erijuhtum, hinnatakse sellest tuleneva piirangu raskusastet

arvväärtusega 4. Määruse nr 39 § 7 lg 3 kohaselt koostatakse erijuhtumi kohta kokkuvõte, milles

sisalduvad: 1) diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamuse andja tugineb; 2) valdkonnad ja

võtmetegevused, kui nende koosmõju on käsitatav erijuhtumina; 3) piirangu avaldumine, põhjus ja

mõju tegutsemisvõimele, objektiivne staatus ja uuringutulemused, piirangu põhjustanud

tervisekahjustuse kulg. Määruse nr 39 § 7 lg 4 järgi koostatakse eksperdiarvamuse põhjal

3-23-2108

15(16)

kokkuvõttev arvamus, milles erijuhtumi puhul kirjeldatakse mh piirangu põhjuste, avaldumise ja

raskusastmete koosmõju isiku töövõimele. Selle põhjal tuvastab eksperdiarvamuse andja kooskõlas

määruse nr 39 §-ga 8 töövõime ulatuse. Eeltoodust saab järeldada, et erijuhtumi kohaldamine on

erandlik olukord ning selle kohta tuleb koostada sisuline kokkuvõte vaid juhul, kui ekspertarst

tuvastab erijuhtumi olemasolu.

Avalikult kättesaadavas töövõime hindamise metoodika dokumendis on selgitatud, et erijuhtumi all

mõeldakse erandlikku töövõime hindamise juhtumit, mida ei ole võimalik käsitleda üheski

hindamise valdkonnas ning mille puhul isiku terviseseisund põhjustab piiranguid ainult ajuti või

põhjustab kergeid piiranguid mitmes hindamise valdkonnas või on risk töötamise jätkamisel haiguse

süvenemiseks. Erijuhtumiga võib näiteks tegemist olla, kui: 1) taotleja saab halvaloomulise kasvaja

tõttu keemia- ja kiiritusravi, kuid kõikides küsitud valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea;

2) taotlejal on raske põletikuline nahahaigus, mille tõttu on tal nahakontakt mistahes objektidega

(sh riietega) valu tõttu takistatud ja infektsioonioht on suur, kuid kõikides küsitud valdkondades on

tema tegutsemisvõimekus hea; 3) taotlejal on kääbuskasv, mille tõttu jäävad talle raskesti

kättesaadavateks igapäevaelus vajalikud töö-, suhtlus- ja muud tasapinnad, kuid kõikides küsitud

valdkondades on tema tegutsemisvõimekus hea. Erijuhtumi puhul langetab ekspertarst

kaalutlusotsuse töövõime ulatuse ja raskusastme kohta, toetudes terviseandmete analüüsimisel ja

töövõime hindamisel muu hulgas käesolevas peatükis loetletud kriteeriumitele (töövõime hindamise

metoodika, peatükk 3.2, alapeatükk 3.3.2, lk 15-16). Erijuhtumi puhul hinnatakse töövõime

puuduvaks, kui taotleja valdkonnapõhises tegutsemisvõimekuses ei ole rasket ega täielikku

tegutsemispiirangut, kuid inimese tervis on ohus, kui ta jätkab töötamist (lk 15). Erijuhtumi puhul

hinnatakse töövõime osaliseks, kui taotleja valdkonnapõhises tegutsemisvõimes ei ole rasket ega

täielikku piirangut, kuid on tema tervise halvenemise oht, kui ta jätkab töötamist (lk 16).

Kuna töövõime hindamine tugineb ekspertarsti hinnangule, on ka erijuhtumi esinemine ekspertarsti

seisukohal põhinev. Ekspertarsti 17.04.2023 ja 14.08.2023 hinnangud sisaldavad punkti 10

pealkirjaga „Erijuhud“, mille all on märgitud: „Taotleja andmete töötlemisel ilmnenud teave selle

kohta, et tegemist on raske haiguse või kehalise või vaimse häirega või tegutsemispiirangut

võimendava haiguste koosmõjuga ning selle haiguse või häire tõttu oleks isiku vaimne või kehaline

tervis ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata.“ Ekspertarst märkis, et erijuhtumit ei esine.

Kohus märgib, et ehkki eksperthinnangus ja vastustaja kirjalikes seisukohtades on tuginetud

sõnastuselt teistsugusele erijuhtumi määratlusele kui määruse nr 39 § 2 p-s 6, puudub määruses nr

39, töövõime hindamise metoodikas ja ekspertiisi vormil toodud sõnastuste vahel olemuslik

vastuolu. See tähendab, et erijuhtumi hindamiseks tuleb kõigepealt ekspertarstil hinnata, kas

taotlejal saab tuvastada osalise või puuduva töövõime, hinnates piiranguid määruses nr 39 nimetatud

valdkondades ja võtmetegevustes. Kui eeltoodud metoodika põhjal saab hinnata taotleja

töövõimeliseks, kuid TIS-i andmete põhjal on ekspertarstil kahtlus, et taotleja töötamine on

terviseseisundi tõttu siiski takistatud (s.o töötamine kahjustaks taotleja elu või tervist), tuleb

ekspertarstil TIS-i andmete põhjal selgitada, milline haigus või häire seda põhjustab, põhjendades

seeläbi erijuhtumi olemasolu (Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsus nr 3-22-1019, p 33) .

Kohus leiab, et kuna kaebaja ise ei andnud taotluses ega ka vaides hinnangut erijuhtumile, ning

arvestades, et ekspertarst peab esitama eksperdiarvamuses põhjendused üksnes juhul, kui tema

hinnangul erijuhtum esineb, ei saa vastustajale ette heita, et 02.06.2023 otsuses ja selle aluseks olnud

eksperdihinnangus ei ole eraldi põhjendatud erijuhtumi kohaldamata jätmist.

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kaebaja puhul ei ole tegemist olukorraga, mil

töötamine eelduslikult halvendaks tema tervislikku seisukorda, sest seni on olnud kaebaja

ravipotentsiaal osaliselt kasutamata. Sealjuures ei ole kaebaja vaimne või kehaline tervis ohus, kui

piiratud töövõime jääks tuvastamata, sest tegemist ei ole kiire progresseeruva riskiga haigusega ja

regulaarse raviga on võimalik subjektiivsete vaevuste leevendamine. Arvestades vastustaja

kohtumenetluses esitatud täiendavaid põhjendusi, pole alust arvata, et vaidlusaluse töövõime

hindamise otsuse aluseks olevates 17.04.2023 ja 14.08.2023 eksperdihinnangutes märgitud järeldus,

3-23-2108

16(16)

et tegemist ei ole erijuhtumiga, on vale. Kuna töövõime hindamine, sh erijuhtumi kohaldamine, pole

kaalutlus-, vaid eriteadmistel põhinev hindamisotsus, ei anna erijuhtumit puudutavad

põhjendamispuudused praegusel juhul alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 02.06.2023 otsus nr TVH/23/022060 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna töövõime hindamise otsus on olemuslikult

seotud töövõimetoetust puudutava 04.06.2023 otsusega nr TVT/23/031612, siis puudub alus ka

töövõimetoetuse määramata jätmise otsuse tühistamiseks. Kuivõrd vaidemenetluse esemeks olnud

haldusakt on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks lugeda ka 23.08.2023 vaideotsus nr VO/23/1867.

Vaidlustatud haldusaktid tühistamisele ei kuulu, mistõttu puudub alus ka Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi.

36. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

Isikute nimede asendamine lahendis

38. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel nii kaebaja kui ka teiste otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm