4-24-714/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. 2024, Tartu märts Väärteoasja number 4-24-714 (278021000533) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu ( kohtumaja) 27. veebruari 2024 Jõhvi . a , millega rahulda - ja määrus ti sissenõudja Politsei Piirivalveameti prefektuur taotlus H.B-le Lõuna i

asenduskaristuse kohaldamiseks.

Määruskaebuse esitaja H.B sikukood XXX). Viibimiskoht (i Viru Vangla Asja

läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta V . a määrus muutmata ja iru Maakohtu 27. veebruari 2024 H.B määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus asendas 27. veebruari 2024. a määrusega väärteoasjas nr 4-24-714 H.B-le Politseija Piirivalveameti (PPA) prefektuuri 16. veebruari 2021. a otsusega Lõuna (jõustus 13. märtsil 2021) väärteoajas nr 278021000533 karistusseadustiku (KarS) § 218 alusel mõistetud trahviühiku päeva rahatrahvi 120 t (s.o. 480 eurot) 12- se arestiga. See kuulub kandmisele jaanuari 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7895 pärast Tartu Maakohtu 12. mõistetud vangistuse ärakandmist.

2. Kohus tuvastas, et H.B-le prefektuuri 16. veebruari 2021. a määrati PPA Lõuna otsusega rahatrahv 120

rahatrahvi trahviühikut. Kohtutäitur andis sissenõudjale teada sissenõudmise võimatusest. Rahatrahv on senini tasumata, mi istungil nõustus. llega isik

H.B-l puuduvad trahvi tasumiseks vahendid ja realiseerimiseks vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole ning aresti kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.

2 3. H.B kannab alates 17. jaanuarist 2022 talle Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2023 otsuse alusel mõistetud karistust. Karistuse kandmise lõpptähtaeg saabub 16. mail 2024. Aresti asemel üldkasuliku töö mõistmine ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Üldkasuliku töö sooritamine eeldab reeglitele allumist, seaduskuulekust ja distsipliini. H.B varasem kriminaalhooldus (Tartu Maakohtu 3. aprilli 2018. a otsusega määratud katseajal) näitab, et tal oli raske ka leebemale käitumiskontrollile alluda ta pani toime hulgaliselt kriminaalhooldusnõuete : rikkumisi. Karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 9. juuli 2019. a määrusega. Isikul oli vabanedes ka tõsine alkoholi liigtarvitamise probleem, mis samuti takistas kriminaalhoolduse läbimist. H.B jäeti Viru Maakohtu 16. augusti 2023. a määrusega tingimisi talle mõistetud karistusest vabastamata. H.B-l kindlat elukohta ning endiselt Määrusest nähtuvalt pole esineb uute kuritegude toimepanemise oht. Seetõttu kahtles kohus isiku muutumises – üldkasuliku töö nõuetekohane sooritamine oleks vähetõenäoline.

MÄÄRUSKAEBUS

4. H.B palub maakohtu asendada arest . Ta suutis määruse tühistada ja üldkasuliku tööga 2020. a 10 tundi edukalt sooritada üldkasulikku tööd . Nõuetekohaseks täitmiseks puudub praegugi takistus ning väide üldkasulikust tööst kõrvalehoidmiseks on alusetu. H.B soovib

asja läbivaatamist kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Vastavalt VTM § 194 lõikele 2 vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta.

6. Maakohus tuvastas H.B-l on rahatrahv 120 nõuetekohaselt, et trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara sissenõu tal puudub de rahuldamiseks. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 2 ja VTMS § 211 lg le 1 täid Selles osas määrust ei vaidlustata. - etud.

7. H.B sooviks on teha

üldkasuliku töö ära pärast vabanemist, mistõttu palub ta võimaldada pärast vabanemist 7 päeva jooksul ilmuda Tartu kriminaalhooldusosakonda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus H.B taotlust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatuks. Rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga on

kas kohtu kaalutlusotsus. Sellise otsustuse tegemiseks võib kohus arvestada isikut iseloomustavat materjali. Koh t

us põhistas oma otsustust mitte asendada sissenõudja nõue üldkasuliku tööga isiku käitumisega varasema katseaja jooksul, mil erinevad rikkumised tingisid karistuse täitmisele pööramise.

8. Määruskaebuse esitaja on enda kinnitusel 2020. a üldkasuliku töö sooritanud nõuetekohaselt

ning lubab seda teha selgi korral. S

ee asjaolu ei tingi maakohtu määruse tühistamist – õnnestunud üldkasuliku töö

sooritamisele eelnes luhtunud kriminaalhooldus. 2023. a jaanuaris aga mõisteti H.B süüdi erinevate varavastaste, sh süstemaatiliste varguste toimepanemises. Seega ei pruugi igal korral nõuete täitmine H.B-le jõukohaseks osutuda. Kohus märkis sedagi, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise ajal puudus H.B-l kindel elu H.B-l esineb koht. Kohus põhjendas oma otsustust sellegagi, et alkoholi tarvitamise probleem. Senises kohtupraktikas on süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Need põhjendused kogumis näitavad, et kohus on põhjalikult kaalunud H.B rahatrahvi asendamist arestiga

3 ning õigesti välistanud isikut iseloomustava materjali pinnalt rahatrahvi asendamise üldkasuliku tööga.

9. VTMS - - Eeltoodud põhjustel ja juhindudes § 196 lg st 2, § 194 lg test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja H.B määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)