1-23-7314/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

29.02.2024

Kriminaalasja number

1-23-7314 (22240100028)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Prokurör

ringkonnaprokurör Saskia KASK

Kaitsja

vandeadvokaat Robert SPRENGK

Asja läbivaatamise kuupäev

26.01.2024

Kriminaalasi

Kuno TOMINGA süüdistus Karistusseadustiku

§145-1 lg.3, §175 lg.1-1 ja §178 lg.1-1 järgi

lühimenetluses

Süüdistatav

Kuno TOMING

sünd. 13.09.1968, isikukood 36809132213, Eesti

Vabariigi kodanik, xxx haridus, emakeel eesti keel,

elukoht xxx, töökoht xxx, kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad

Oli kahtlustatavana kinni peetud 03.11.2022 –

04.11.2022

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315

lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Kuno TOMING Karistusseadustiku §145-1 lg.3 järgi (episoodid

2018) ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kuno TOMING Karistusseadustiku §175 lg.1 järgi (episood

02.09.2018) ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning

liitkaristuseks mõista Kuno TOMINGALE 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja mõista Kuno TOMINGALE lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat

4 (neli) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 4 (neli) aastat 4 (neli)

kuud vangistust Viru Maakohtu 02.05.2019 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta

3 (kolm) kuud vangistust, lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista

Kuno TOMINGALE liitkaristuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kuno TOMING Karistusseadustiku §178 lg.1-1 järgi ja mõista

karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja mõista Kuno TOMINGALE lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta

8 (kaheksa) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 1 (üks) aasta 8

(kaheksa) kuud vangistust käesoleva kohtuotsusega varasemalt mõistetud karistus 4

(neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista Kuno

TOMINGALE 6 (kuus) aastat vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Kuno TOMINGA karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2022 – 04.11.2022, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult

kuulub Kuno TOMINGAL kandmisele 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kuno TOMINGA karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse

kandmisele asumisest.

Asitõendid – mobiiltelefon Samsung Galaxy J3 SM-J330F (IMEI-1 xxxxxxxxx, IMEI-

2 xxxxxxxxx); sülearvuti Samsung (mudel NP300E5A, seerianumber XXXXXXXXX);

pooljuht ketas Kingston (seerianumber 50026B7380B70767 mahtuvusega 240 GB);

kõvaketas Seagate Barracuda (seerianumber ZK305WR9 mahtuvusega 2 TB);

kõvaketas Samsung (seerianumber S00JJ30Y110253 mahtuvusega 80 GB); kõvaketas

HGST (seerianumber FR2ASE4K mahtuvusega 500 GB); väline kõvaketas Toshiba

DTB305 (seerianumber 9665TX78TZM7 mahtuvusega 500 GB) ja kõvaketas Seagate

Barracuda (seerianumber W1D4GV1M mahtuvusega 1 TB), mis asuvad Asitõendi

üleandmise – vastuvõtmise 04.10.2023 akti nr.23ATH26344 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida Prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel

peale käesoleva kriminaalasjaga seotud andmete kustutamist Politsei- ja

Piirivalveameti poolt ja peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist tagastada Kuno

TOMINGALE.

Rahuldada vandeadvokaat Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt Kuno

TOMINGALE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest

ja mõista välja riigituludest 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot 81 senti.

Välja mõista Kuno TOMINGALT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel

sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga ulatuses, s.o.

summas 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175

lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Robert SPRENGK) kohtueelses menetluses

makstud tasu eest 308 (kolmsada kaheksa) eurot 40 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat

Robert SPRENGK) kohtulikus menetluses osalemise eest 193 (ükssada

üheksakümmend kolm) eurot 98 senti riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Robert SPRENGK) makstud tasu summas 62

(kuuskümmend kaks) eurot 83 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Kuno TOMINGAL tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole:

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700006187 ning selgitus „Kuno

TOMING 1-23-7314 kriminaalmenetluse kulud“

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.02.2024.

Süüdistused

Kuno Toming on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tuvastamata

kuupäeval ning kellaajal, kuid 2018 täisealise isikuna oli eelnevalt toime pannud 14-

aastase K.S.lt seksi otsmise katse, pakkudes 20 € juhul, kui ta saab K.S.le oraalseksi teha.

Peale katse ebaõnnestumist pani Kuno Toming toime seksi ostmise, andes K.S.le 20 € selle

eest, et täpselt tuvastamata kuupäeval ning kellaajal, kuid 2018 Ida-Virumaal xxx linnaosas

xxx tänava lõpus asuva Olerexi tankla taga umbes 500 m eemal oleva telliskividest maja

juures asuvate kahe metallist veetoru vahel sai Kuno Toming teha K.S.le oraalseksi.

Kuno Toming oli suve alguses 2018 ühendust võtnud internetikeskkonna VKontakte

vahendusel K.S.ga, et pakkuda talle 20 € eest oraalseksi. K.S. oli pakkumisega nõus,

uskudes, et tegemist on tema koolikaaslastega, kes teevad temaga nalja. Kuno Toming ning

K.S. leppisid kokku kohtumispaiga, milleks oli Kohtla-Järvel xxx linnaosas xxx lõpus

asuva Olerexi tankla taga olevate veetorude juures. Kohtumisajal, kui K.S. nägi

kohtumispaigal ainsana meesterahvast jalgrattaga – Kuno Tomingat - ning saades

kokkulepitud kohtumisajal sõnumi, sai ta aru, et tegemist ei ole tema koolikaaslastega ning

lahkus kohtumispaigast. Sellega ebaõnnestus Kuno Tominga katse osta alaealiselt seksi

tasu eest.

Kuno Toming oli ajavahemikul 25.06.2018 - 02.09.2018 SMS sõnumite kaudu korduvalt

pakkunud teadvalt alaealisele 14-aastasele K.S.le raha selle eest, et astuda temaga

oraalsesse ja anaalsesse suguühtesse ning osaleda muus sugulise iseloomuga teos.

Sealhulgas tegi ta 25.06.2018 ajavahemikus 10:02:32 - 10:05:02 SMS sõnumite kaudu

pakkumise K.S.le, et annab 10 € selle eest, et poiss lõpetaks talle suhu. K.S. ei olnud

pakkumisega nõus.

02.09.2018 ajavahemikus 15:31:57 - 15:55:43 pakkus K.S. SMS sõnumite teel Kuno

Tomingale rahalise tasu eest seksi ja seksi koos oraalseksiga, millele Kuno Toming oli

vastanud ,,Kas mineti eest 20?’’. Antud pakkumisest oli K.S. keeldunud. Lisaks eelnevale

oli Kuno Toming teinud K.S.le järgmise ettepaneku: ,,Imen sulle 25 eest?’’, millest samuti

oli K.S. keeldunud. K.S. oli pakkunud Kuno Tomingale järgnevat ,,55 minetiga seks’’,

mille peale Kuno Tooming vastas ,,30’’. Sellest K.S. keeldus. Samuti oli K.S. teinud SMS

sõnumite teel pakkumise ,,Kas 35 sobib?’’, ,,Lihtsalt minetti’’ ning Kuno Toming

vastas ,,Jah’’. Kui K.S. oli Kuno Tomingale kirjutanud ,,Kas sulle sobib 35 mineti eest?’’,

oli Kuno Toming vastanud ,,20 eest, kui kord nädalas’’. K.S. vastus sellele oli

järgmine: ,,See on esimene kord, kui kõik toimub normaalselt, siis 25 eest nädalas’’, mille

peale oli Kuno Toming vastanud ,,Hästi’’. Peale seda oli K.S. kirjutanud ,,Kas sulle sobib

35 eest esimene kord?’’ ning sellele oli Kuno Toming vastanud ,,Jah’’.

Kuno Tominga tahtlik tegu vastavalt oma ettekujutusele jäi lõpule viimata, kuna K.S.

keeldus lõpuks tema ettepanekutest.

Tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid septembris või oktoobris 2018 võttis Kuno

Toming internetikeskkonna VKontakte vahendusel taaskord ühendust K.S.ga, et pakkuda

talle taaskord 20 €, kui ta saab K.S.le oraalseksi teha. K.S. nõustus pakkumisega ning

leppis kohtumispaigaks Kohtla-Järvel xxx linnaosas xxx tänava lõpus asuva Olerexi

tanklast umbes 500 m eemal asuva telliskividest maja. Maja juures asuvate kahe metallist

veetoru vahel hakkas K.S. endalt teksapükse ning aluspükse alla võtma, kui samal ajal

Kuno Toming asus neid ise kiiremini alla võtma. Seejärel hakkas Kuno Toming koheselt

K.S.le oraalseksi tegema, mis kestis kokku umbes 2 - 3 minutit. Kuno Toming andis K.S.le

selle eest rahalise tasu summas 20 €, mille poiss vastu võttis.

Sellega pani Kuno Toming toime Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §145-1 lg.3

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o alla kaheksateistaastase isikuga rahalise tasu eest

suguühtesse astumise ja korduva seksi ostmise katse.

Samuti süüdistatakse Kuno Tomingat selles, et ta võttis 02.05.2018 SMS sõnumite kaudu

ühendust K.S.ga, pakkudes talle tasu summas 60 € tingimusel, kui K.S. kaamera ees

tegeleb masturbeerimisega ning poisi nägu jääb kaamera peale näha. Kuno Toming

mõjutas K.S.t sellega, et juhul kui K.S. nägu ei jää kaamera peale, ei saa Kuno Toming

pärast videot maha müüa ning kasu teenida. Juhul, kui poisi nägu on kaamera pealt näha,

teenib K.S. 60 € ning Kuno Toming 40 €.

Sellega pani Kuno Toming toime KarS §175 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise majandusliku kasu saamise eesmärgil, et

ta astuks üles pornograafilises etteastes või teoses.

Samuti süüdistatakse Kuno Tomingat selles, et tema isikuna, keda on karistatud Viru

Maakohtu 02.05.2019 otsusega KarS §178 lg.1-1 eest, taas:

-

laadis katseajal olles teadlikult 11.11.2019 kell 08:38:50 alla ühe nooremat kui 14-

aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ning hoidis seda kuni

03.11.2022 läbiotsimiseni oma andmekandjal TOSHIBA External USB 3.0, s/n

20160906008145F

-

laadis teadlikult üles enda Google kontole, millega on seotud e-posti aadressid xxx

ja xxx 08.06.2021 kell 06:02:05 vähemalt ühe nooremat kui 14-aastast isikut

pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ning hoidis seda kuni 03.11.2022

oma sülearvutis Samsung NP300E5A, s/n XXXXXXXXX

-

laadis teadlikult 16.07.2021 kell 07:36:42 alla vähemalt ühe nooremat kui 14-

aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ning hoidis seda kuni

03.11.2022 läbiotsimiseni oma kõvakettal ST2000DM008, s/n: ZK305WR9

-

saatis ajavahemikus 01.02.2022 - 30.05.2022 suhtlusrakenduse Telegram kaudu

tuvastamata isikule kokku 8 pildifaili, milledel on kujutatud alla 14-aastased poisid

pornograafilistes situatsioonides

-

laadis teadlikult 17.10.2022 kell 02:18:09 alla vähemalt ühe nooremat kui 18-

aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ning hoidis seda kuni

03.11.2022 läbiotsimiseni oma mobiiltelefonis Samsung Galaxy J3 SM-J330F

(IMEI1: xxxxxxxxx; IMEI2: xxxxxxxxx).

Seega Kuno Toming isikuna, keda on karistatud Viru Maakohtu 02.05.2019 otsusega KarS

§178 lg.1-1 eest, pani taas toime KarS §178 lg.1-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast

isikut pornograafilises ja erootilises situatsioonis kujutava pildi ja muu teose omandamise

ja hoidmise, teisele isikule muul viisil kättesaadavaks tegemises.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav Kuno Toming tunnistas maakohtu istungil oma süüd osaliselt ja seletas,

et raha maksmist ei ole olnud. Ülejäänud süüdistuse episoode süüdistatav tunnistas.

Süüdistatav seletas, et tunneb K.S.t alates kevadest 2018, kui avastas viimase

kontaktid portaalis VKontakte. Süüdistatav tegi ettepaneku kohtumiseks, algul K.S.

keeldus, siis nõustus ja kokku said nad augustis. Süüdistatava ja K.S. vahel toimus

seks, raha selle eest süüdistatav ei maksnud ja eelnevalt ka ei lubanud maksta. Raha

pakkus süüdistatav K.S.le alles peale esimest reaalset kohtumist, raha ta ka andis,

aga seksi sel korral ei toimunud. Süüdistatav kinnitas, et juba esimesel kohtumisel

oli K.S. vanus näha, kuid ta oli 14-aastase kohta liiga lühikest kasvu. Süüdistatav

tegi K.S.le ettepaneku kaamera ees masturbeerimiseks selliselt, et kannatanu nägu

oleks nähtaval, süüdistataval oli tuttav, kes oleks selle eest maksnud 100 €. Failide

laadimise kuupäevi süüdistatav ei mäleta, kuid nende laadimiseks peab ta ise avama

teatud grupid, kust laadimine seejärel toimub automaatselt.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk toetas maakohtu istungil süüdistatava

seisukohti ja leidis, et raha eest seksi ostmine ning korduvus ei ole tõendatud.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §296 lg.3 lause 2

võttis maakohus kohtuotsuse tegemisel aluseks kõik süüdistusakti p.11 nimetatud

tõendid, mida hindab käesolevas kohtuotsuses allpool.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel

avaldatuks loetud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat.

Esmalt peab maakohus vajalikuks märkida, et kannatanu K.S. on sündinud

xx.xx.xxxx. Asjaolu, et hiljemalt esimesel kohtumisel augustis 2018 teadis

süüdistatav, et kannatanu on 14-aastane, kinnitas maakohtu istungil ise ka süüdistatav.

Järgnevalt peab maakohus vajalikuks osundada sellele, et nii süüdistusaktis kui ka

ringkonnaprokurör Saskia Kase kohtukõnes on viidatud ebaõigele KarS §175 lg.1

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kuupäevale.

Nii nähtub süüdistusaktist ja ilmselgelt sellele ka tuginevale ringkonnaprokuröri

kohtukõnest, et kuritegu on toime pandud 02.05.2018. Seda seisukohta ei toeta aga

ükski maakohtule esitatud tõend. Süüdistusakti p.11.28 nimetatud ja

ringkonnaprokuröri poolt kohtukõnes viidatud Asitõendi 04.09.2023 vaatlusprotokolli

p.5.6 kohaselt vaadeldi süüdistatavale kuuluvas mobiiltelefonis Samsung Galaxy J13

olevaid vestluseid perioodil 30.05.2018 kell 15:08:50 – 29.12.2019 kell 19:20:03.

Eeltoodu põhjal ei ole süüdistatava telefonivestluseid vaadeldud 02.05.2018.

Eelnimetatud perioodi vestlused on sõna-sõnaliselt ära toodud sama vaatlusprotokolli

lisas, mille kohaselt toimus kuriteokoosseisus viidatud mõjutamine 02.09.2018

ajavahemikul kell 18:47:31 – 19:05:17. Samuti nähtub Kuno Tominga kahtlustatavana

ülekuulamise 09.10.2023 protokollist, et talle on esitatud kahtlustus KarS §175 lg.1

järgi 02.09.2018 toimepandud kuriteo eest.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.1 – 3 peab maakohus muuhulgas kohtuotsuse tegemisel

tuvastama, kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse; kas teo on toime

pannud süüdistatav ja kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti

järgi KarS tuleb see kvalifitseerida.

Seega on teona nende sätete mõttes käsitatav süüdistatava faktiline tegevus või

tegevusetus, mitte teo kvalifikatsioonis väljenduv karistusõiguslik hinnang sellele

käitumisele. Piiritlemaks tegu KrMS §306 lg.1 p.1 - 3 tähenduses, tuleb arvesse võtta

järgmist. Kohus ei saa üldjuhul kontrollida sellise teo tõendatust ja

kuriteokoosseisupärasust, mille mõnda olulist asjaolu ei ole süüdistuses kirjeldatud.

Kohtuliku arutamise objektiks olev tegu, ehk siis süüdistatava tegevus, peab olema

hõlmatud nendest faktilistest asjaoludest, millele saab kohus vastavalt KrMS §268 lg.5

otsust tehes tugineda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.03.2021 lahend

kohtuasjas nr.1-20-470). KrMS §268 lg.5 keelab kohtul tunnistada isikut süüdi süüdistuses

mittekajastatud faktiliste asjaolude alusel. Niisiis on süüdistuse puhul primaarse tähtsusega

just faktilised asjaolud, mitte õiguslikud hinnangud.

Kuigi maakohus peab äärmiselt kahetsusväärseks ja taunib asjaolu, et ei

ringkonnaprokurör Saskia Kask ega kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk ei ole

korrektselt ja põhjalikult tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab ta siiski, et

sellele vaatamata ei saa käsiloleval juhul lugeda süüdistust sedavõrd ebaõnnestunuks,

et see rikuks korvamatult kaitseõigust ega võimaldaks süüküsimust üldse lahendada.

Süüdistuse sõnastusele ei saa kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab

piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus (vt. ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.05.2020 lahend kohtuasjas nr.1-18-4590).

Eeltoodu kokkuvõtteks ja tulenevalt maakohtule esitatud tõendite baasist süüdistatava

süüstamisel KarS §175 lg.1 järgi asub maakohus seisukohale, et käesolevas

kriminaalasjas kõnealune kuritegu on toime pandud 02.09.2018, mitte 02.05.2018.

Tegemist ei ole mingi uue faktilise asjaolu tuvastamisega, mida süüdistuses ei ole

kirjeldatud. Vastupidi, maakohus asub hindama neid faktilisi asjaolusid, s.t. muuhulgas

ka süüdistatava tegevust, mida on kirjeldatud süüdistusaktis.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et Kuno

Toming pani toime KarS §175 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS §175 lg.1 näeb ette vastutuse noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise

eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta, et ta alustaks või jätkaks

prostitutsiooniga või kuritegevusega tegelemist, tavapäratutel tingimustel töötamist,

kerjamist või abielluks tahte vastaselt või astuks üles pornograafilises või erootilises

etteastes või teoses, kui puudub sama seadustiku §133 sätestatud süüteokoosseis, samuti

noorema kui kaheksateistaastase isiku käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusele muul

viisil kaasaaitamise eest.

Kokkuvõtlikult süüdistatakse Kuno Tomingat selles, et ta mõjutas SMS sõnumite

kaudu K.S.t rahalise tasu eest, et viimane masturbeeriks kaamera ees selliselt, et

tema nägu on nähtaval. Sellise video müügi eest teeniks K.S. 60 € ja süüdistatav ise

40 €.

Kannatanu oli 02.09.2018 seisuga ca 14 aastat 10 kuud vana.

Mõjutamisena käsitletakse tegu, millega üritatakse tekitada alaealises soovi või

valmisolekut alustada mõnda kuriteokoosseisus loetletud tegevust. Kuritegu on lõpule

viidud justnimelt mõjutamises seisneva teoga. Kas mõjutatav isik kahjuliku

tegevusega alustab, ei oma tähtsust. Käesoleval juhul kannatanu keeldus sellest.

Nii nähtub Asitõendi 04.09.2023 vaatlusprotokolli p.5.6, et sõnumite kaudu toimus

02.09.2018 süüdistatava ja K.S. vahel vestlus, mille sisu on konkreetselt ära toodud

sama vaatlusprotokolli lisas. Sealt nähtub üheselt, et süüdistatav mõjutab K.S.t

masturbeerima kaamera ees selliselt, et viimase nägu jääb ka peale. Seejärel lubas

süüdistatav video edastada agendina juhile Sillamäel, kes müüb selle edasi

Ameerikasse. Süüdistatav lubas, et K.S. saab selle video filmimise eest 60 € ja

süüdistatav ise 40 €. Sama vestluse lõpus keeldus K.S. eelnimetatud tegevusest.

Maakohus leiab, et kuritegu on süüdistatava poolt toime pandud. Lisaks sellele, et

antud kuriteo toimepanemist tunnistab ise süüdistatav, on see tõendatud ka

süüdistatava mobiiltelefoni Samsung Galaxy J13 vaatlusega, mida maakohus kirjeldas

eelpool.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk nõustus maakohtu istungil süüdistusega ja

leidis, et see on tõendatud.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et Kuno

Toming pani toime KarS §178 lg.1-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS §178 lg.1-1 näeb ette vastutuse nooremat kui kaheksateistaastast isikut

pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises

situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise,

omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil

kättesaadavaks tegemise eest, välja arvatud juhul, kui see toimub teoses või selle

reproduktsioonis kujutatud noorema kui kaheksateistaastase isiku ja teo toimepanija

vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult üksnes nende isiklikuks tarbeks,

selle eest ei anta rahalist tasu või mis tahes muud hüve ning nende omavaheline suguühe

või muu sugulise iseloomuga tegu ei ole kuriteona karistatav, kui see on toime pandud

isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §175, §175-1, §178-1

või §179 sätestatud kuriteo.

Kokkuvõtlikult süüdistatakse Kuno Tomingat selles, et ta laadis 11.11.2019 kell

08:38:50 alla ühe nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava

pildifaili, 08.06.2021 kell 06:02:05 üles vähemalt ühe nooremat kui 14-aastast isikut

pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili, 16.07.2021 kell 07:36:42 alla vähemalt

ühe nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili,

17.10.2022 kell 02:18:09 alla vähemalt ühe nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises

situatsioonis kujutava pildifaili ning saatis ajavahemikus 01.02.2022 - 30.05.2022

suhtlusrakenduse Telegram kaudu tuvastamata isikule kokku 8 pildifaili, milledel on

kujutatud alla 14-aastased poisid pornograafilistes situatsioonides. Nimetatud faile hoidis

süüdistatav enda andmekandjatel kuni läbiotsimiseni 03.11.2022.

Kuriteokoosseisuteoks on muuhulgas alaealisena näivat isikut kujutava pornograafilise

teose ning lapseealisena näivat isikut kujutava pornograafilise või erootilise teose

omandamine, hoidmine ja teisele isikule muul viisil kättesaadavaks tegemine.

Lapsporno teoseks loetakse sellist, kus pornograafilises situatsioonis kujutatakse

nooremat kui 18-aastast isikut, s.h. ka alla 14-aastast. Sellega on võrdsustatud teos,

kus nooremat kui 14-aastast isikut kujutatakse erootilises situatsioonis. Koosseisu

kohaldamiseks piisab teose olemasolust ja selle koosseisupärasest käitlemisest,

kindlaks ei ole vaja teha teoses kujutatud isiku tegelikku vanust, vaid piisab sellest,

kui pornograafilises situatsioonis kujutatud isik on silmnähtavalt alaealine.

Selleks, et otsustada teo kvalifitseerimise üle, vajab igal konkreetsel juhul lahendamist

küsimus, kas alaealist kujutaval teosel on olemas pornograafiline või erootiline sisu.

Pornograafia ja erootika on normatiivsed koosseisutunnused, mis eeldavad õiguslikku

hinnangut, mille andmine kuulub eelkõige kohtu pädevusse. Pornograafia mõiste

sisustamisel saab lähtuda Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate

teoste leviku reguleerimise seaduse §1 lg.2 p.3 sätestatust, mille kohaselt on

pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile

jättes toob seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile.

Maakohus leiab, et kuritegu on süüdistatava poolt toime pandud. Lisaks sellele, et

antud kuriteo toimepanemist tunnistab ise süüdistatav, on see tõendatud ka

alljärgnevate kriminaalasja materjalides asuvate tõenditega:

-

Asitõendi 04.09.2023 vaatlusprotokolli p.8.2, mille kohaselt oli süüdistatavale

kuuluval ja läbiotsimisel ära võetud andmekandjale TOSHIBA External USB

3.0 seerianumber 20160906008145F käsitsi 11.11.2019 kell 08:38:50

salvestatud üks pildifail, millel on visuaalselt kujutatud alla 14-aastane alasti

poiss pornograafilises situatsioonis

-

Asitõendi 04.09.2023 vaatlusprotokolli p.8.1, mille kohaselt oli süüdistatavale

kuuluval ja läbiotsimisel ära võetud andmekandjal 23.05.2016 kell 13:03:40

salvestatud automaatselt üks pildifail alla 14-aastase pornograafilise sisuga,

mis oli omakorda 08.06.2021 kell 03:02:05 üles laetud

-

Asitõendi 04.09.2023 vaatlusprotokolli p.8.4, mille kohaselt oli süüdistatavale

kuuluval ja läbiotsimisel ära võetud andmekandjal 16.07.2021 kell 07:36:42

salvestatud üks pildifail, millel on visuaalselt kujutatud alla 14-aastane alasti

poiss pornograafilises situatsioonis

-

Asitõendi 04.09.2023 vaatlusprotokolli p.5.1, mille kohaselt oli süüdistatavale

kuuluval ja läbiotsimisel ära võetud andmekandjal 17.10.2022 kell 02:18:09

salvestatud üks alla 18-aastase pornograafilise sisuga pildifail

-

Jälitustoimingu 26.10.2022 protokoll, mille kohaselt edastas süüdistatav

rakenduse Telegram kaudu 8 lapsporno pildifaili.

Tutvunud esitatud pildifailidega, ei teki maakohtul kahtlust, et tegemist on KarS §178

lg.1-1 kirjeldatud kuriteokoosseisuga.

Kriminaalasja materjalides asuva Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole

süüdistataval käesoleval ajal kehtivaid karistusi, kuid ta on Viru Maakohtu

24.05.2012 otsusega süüdi tunnistatud KarS §178 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega

1 aasta tingimisi katseajaga 3 aastat (katseaeg 24.05.2012 – 23.05.2015) ning sama

kohtu 02.05.2019 otsusega süüdi tunnistatud KarS §178 lg.1-1 järgi ja karistatud

vangistusega 1 aasta 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud (katseaeg

02.05.2019 – 01.11.2020).

Seega oli 11.11.2019 episoodi puhul tegemist kuriteo toimepanemisega katseajal.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk nõustus maakohtu istungil süüdistusega ja

leidis, et see on tõendatud.

Süüdistatavale on esitatud süüdistus ka KarS §145-1 lg.3 järgi.

KarS §145-1 lg.3 näeb ette vastutuse alla kaheksateistaastase isikuga rahalise tasu või

mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo

toimepanemise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

samas jaos sätestatud kuriteo.

Kokkuvõtlikult süüdistatakse Kuno Tomingat selles, et ta võttis korduvalt ühendust

kannatanuga ja pakkus talle raha oraalsesse ja anaalsesse suguühtesse astumise eest.

Esimeselt kokkulepitud kohtumiselt lahkus kannatanu enne kokkusaamist, teistest

kokkusaamistest keeldus, kuid sügisel 2018 nõustus kannatanu süüdistatava

pakkumisega, kohtumine ja oraalseks toimusid ning süüdistatav andis kannatanule 20

€, mille kannatanu vastu võttis.

Kuriteokoosseis näeb ette kahte alternatiivset seksuaaltegu, sellise teo eest tasu

maksmist ning seost teo ja tasumise vahel. Koosseis eeldab ka täisealist isikut ja

nooremat kui kaheksateistaastast isikut. Tasu on selline raha või hüve, mis jääb selle

saajale. Rahalise tasu all tuleb mõista raha mistahes valuutas ning sõltumata

maksmisest sularahas, pangaülekandega, krediitkaardiga või internetikeskkonnas. On

oluline, et raha makstakse vastutasuks konkreetse seksuaalakti eest. Raha peab olema

vahend seksuaalaktini jõudmiseks. Kuritegu on lõpule viidud suguühtesse astumise

või muu sugulise iseloomuga teo alustamisega, s.o. kehalise kontaktiga. Seksi ostmine

alaealiselt on lõpule viidud ka siis, kui tasu maksmine toimub pärast seksuaalakti.

Käesolevas kriminaalasjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas süüdistatav

maksis K.S.le raha suguühtesse astumise eest ja pani korduvalt toime seksi ostmise

katse, lubades selle eest maksta tasu.

Kannatanu ülekuulamise 20.06.2023 protokollist nähtub, et süüdistatav võttis temaga

2017 või 2018 ühendust võrgustiku VKontakte kaudu ja küsis, kas kannatanu tahab

temaga kokku saada ning ta maksab 20 € oraalseksi eest. Kuna kannatanu arvas, et

koolikaaslased teevad temaga nalja, ta nõustus ja pakkus kokkusaamise kohaks xxx

lõpus asuva Olerexi tankla taga asuvate veetorude juures. Kannatanu läks

kokkusaamise kohta, kuid jäi seisma selliselt, et teda ei olnud näha. Seejärel nägi ta,

kuidas jalgrattal tuli kohale süüdistatav, võttis välja oma mobiiltelefoni ja kirjutas

midagi. Hetke pärast tuli kannatanu mobiiltelefonile VKontakte teavitus ja küsimus,

et kus kannatanu on. Sel hetkel sai kannatanu aru, et tegemist on sama isikuga ning

ta vastas, et ei saa sel päeval tulla. Seejärel ootas kannatanu, kuni süüdistatav lahkus

ja läks siis alles ära. Umbes 2 nädala või kuu aja pärast kirjutas süüdistatav

kannatanule VKontakte uuesti, et nad võiksid kohtuda ja et ta maksab oraalseksi

eest 20 €. Kannatanu nõustus ja leppis kohtumiseks kokku sama koha. Umbes 30 –

40 minuti pärast nad kohtusid seal ning kannatanu hakkas oma teksa- ja aluspükse

maha võtma. Kuna süüdistatavale tundus, et ta tegi seda liiga aeglaselt, tõmbas ta

need ise alla. Järgnevalt kirjeldas kannatanu üksikasjalikult süüdistatava tegevust. Kui

süüdistatav oma tegevuse lõpetas, võttis ta oma pruunikast rahakotist välja 20 € ja

andis kannatanule, kes selle raha vastu võttis. Septembris või oktoobris kohtusid nad

uuesti, kuna kannatanu tahtis raha saada ja mõtles lubada teha oraalseksi mõni teine

kord. Kokkusaamisel ütles kannatanu süüdistatavale, et tal pole sel hetkel aega, mille

peale süüdistatav andis kannatanule 20 € kätte ja lahkus. Viimasel kohtumisel talvel

andis süüdistatav kannatanule seksmänguasja, mille viimane viskas koduteel

prügikonteinerisse.

Nimetatud kannatanu ütlustega ühtivad ja on kooskõlas süüdistatava mobiiltelefonis

Samsung Galaxy J13 talletunud vestlustega kannatanuga. Nimetatut on kirjeldatud

Asitõendi 04.09.2023 vaatlusprotokolli p.5.6 ning sõna-sõnaliselt välja toodud sama

vaatlusprotokolli lisas. Nimetatust on selgelt ja ühemõtteliselt aru saada, et

süüdistatav soovis korduvalt kannatanuga astuda suguühtesse rahalise tasu eest.

Kuno Tominga kahtlustatavana 04.11.2022 ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on

kannatanuga kohtunud kolmel korral, millest esimesel ja kolmandal korral toimus

oraalseks ja teisel korral andis ta kannatanule masturbaatori. Süüdistatav kinnitas, et

on kannatanule viimase küsimise peale andnud sularahas 20 – 30 € kingiks esimese

kohtumise eest. Süüdistatava väitel andis ta raha ja masturbaatori üle samal ajal.

Kahte raha maksmist süüdistatav ei kinnita.

Ka maakohtu istungil kinnitas süüdistatav, et andis kannatanule raha peale esimest

reaalset kohtumist, kuid tema arvates oli tegemist lihtsalt raha andmisega.

Eeltoodust nähtub, et kannatanu ja süüdistatava ütlused on kooskõlas üldjoontes, kuid

lahknevad detailides. Nii tunnistavad mõlemad kohtumisi, oraalseksi toimumist, raha

andmist/vastuvõtmist ja seksmänguasja üleandmist, kuid nende ütlused raha andmise

aegade ja eesmärgi suhtes on lahknevad.

Maakohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes ja leiab, et süüdistatava

ütlused on kantud soovist vähendada oma süüd või vabaneda vastutusest. Kannatanu

on üksikasjalikult kirjeldanud nelja kohtumist süüdistatavaga, nendel kohtumistel

toimunud tegevusi ning vestlusi, s.h. ka 20 € saamist oraalseksi toimumise eest ja 20 €

saamist ilma sel momendil oraalseksita. Süüdistatava ütlused selles osas, et ta andis

kannatanule raha lihtsalt andmise pärast ei ole eluliselt usutavad. Maakohtu istungil

süüdistatava poolt öeldu, et ta andis kannatanule raha peale esimest reaalset

kohtumist viitabki maakohtu arvates sellele, et tegemist oli rahalise tasu maksmisega

toimunud oraalseksi eest. Samuti leiab maakohus, et 20 € maksmine kolmandal

kohtumisel viitab aga sellele, et süüdistatav lootis kindlasti taaskord selle ettemakstud

summa eest oraalseksi kannatanult. Süüdistatava väiteid selle kohta, et ta andis raha

hiljem ja koos seksmänguasjaga, ei kinnita ükski maakohtule esitatud tõend.

Kokkuvõttes

leiab

maakohus, et

kannatanu

ütlused

süüdistatavaga

suhtlemise/kokkusaamiste osas on usutavad ja põhjendatud. Lisaks sellele toetavad

neid kannatanu ütlusi ka teised käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid - alaealiste

N.T., A.K., R.K., G.V., A.S. ja N.A. ütlused, Asitõendi 03.05.2022 vaatlusprotokoll

(süüdistatava Instagram konto) ning Jälitustoimingu 25.05.2022, 11.10.2022 ja

12.10.2022 protokollid. Neist kõigist on arusaadav süüdistatava järjepidev ebaterve

huvi alaealiste poiste vastu ning tema pidevad soovid ja võimaluste otsimised

nendega kontaktide loomiseks ja kohtumiseks. Maakohus leiab, et kuriteokoosseis on

käesoleval juhul täidetud, sest süüdistatav otsis kannatanuga korduvalt kontakti

oraalsesse või anaalsesse suguühtesse astumiseks ning lubas korduvalt selle eest ka

raha. Kui kokkusaamine lõpuks teoks sai, toimus ka oraalne suguühe ja süüdistatav

maksis selle eest kannatanule 20 €. Kannatanu kirjeldab toimunud suguühet

üksikasjalikult, viidates sealjuures koguni süüdistatava pruunikat värvi rahakotile.

Lisaks sellele maksis süüdistatav kannatanule nö ette samuti 20 €.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk leidis oma kaitsekõnes, et süüdistatava ja

kannatanu esimene kohtumine oli vaid ettevalmistus, kuna kannatanu lahkus enne

kokkusaamist ning teisel kohtumisel toimunud raha maksmise osas on süüdistatava ja

kannatanu ütlused vastuolus. Nendele kaitsja väidetele on maakohus juba vastanud.

Maakohtu istungil ei viidanud ringkonnaprokurör Saskia Kask ühelegi süüdistatava

poolt toimepandud kuriteo tahtluse liigile.

Maakohus leiab, et KarS §175 lg.1 ja KarS §145-1 lg.3 järgi sätestatud kuriteod pani

süüdistatav toime kaudse tahtlusega ning KarS §178 lg.1-1 sätestatud kuriteo

kavatsetusega.

Maakohus leiab, et korduvalt kontakti otsimine kannatanuga seksi ostmise eesmärgil,

korra oma eesmärgi saavutamine ning kannatanu mõjutamine kaamera ees

masturbeerimiseks koos näo tuvastamisega olid sellised tegevused, mille tulemuse

ehk eesmärgi saavutamine oli jäänud kannatanule. Süüdistatav ei tajunud tagajärje

saabumist kindlalt, vaid jättis selle juhuse, s.o. kannatanu hooleks, kuid pidas selle

saabumist võimalikuks või tõenäoliseks. Samas on oluline märkida, et kui süüdistatav

juba peab soovitud tagajärje saabumist võimalikuks ja sellest hoolimata käitub

vastavalt kuriteokoosseisule, siis on tahtlus tuvastatav ja ta on vastavat tagajärge ka

soovinud. Mis puutub erinevate pildifailide alla- ja üleslaadimisse, siis siinkohal on

süüdistatava eesmärk ilmselge. Süüdistatav soovis oma teo tagajärge, s.o.

pornograafiliste failide omandamist ja hoidmist oma andmekandjal ning nende

jagamist. See on ka üldine põhjus, miks süüdistatav kuriteo toime pani.

Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü KarS §175 lg.1,

§178 lg.1-1 ja §145-1 lg.3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on leidnud tõendamist

ning on õigesti kvalifitseeritud. Kokkuvõttes mõistab maakohus süüdistatava süüdi

kõigis talle inkrimineeritud kuritegudes. Aluseid süüdistatava õigeksmõistmiseks

maakohus ei tuvastanud.

Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta

on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on

süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja

vähemalt neljateistaastane.

Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule

ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda

üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid

süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-

14-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11).

Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist

kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

Süüdistusakti ja ringkonnaprokurör Saskia Kase poolt kohtukõnes väljendatu kohaselt

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk oma seisukohta selles osas kohtukõnes ei

väljendanud.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga. Kuigi süüdistatav tunnistas

osaliselt oma süüd, ei saa seda lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57

mõttes. KarS §57 lg.1 p.3 kohaselt saab karistuse kergendamisel arvestada süü

ülestunnistamisele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust või süüteo avastamisele aktiivset

kaasaaitamist (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2023 lahend kohtuasjas nr.1-23-

1616). Kuno Toming oma süütegude ülestunnistamisele ei ilmunud ning mingit

aktiivset süütegude avastamisele kaasaaitamist pole ta samuti ilmutanud. See, et

inimene ei pane kuritegusid toime, on ühiskonnas oodatav loomulik käitumine. Seega jääb

karistust kergendava asjaoluna kaalumisele vaid puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu.

Kuno Tomingat on kohtueelses menetluses üle kuulatud korduvalt. Kuno Toming on

oma kuritegusid kahetsenud vaid 09.10.2023 toimunud kohtueelsel ülekuulamisel ja

kohe peale seda õigustanud kuritegude toimepanemist asjaoluga, et ta tahtis vaid

enda jaoks head. Seda kahetsust ei kinnitanud ega väljendanud süüdistatav kuidagi

maakohtu istungil. Eeltoodu alusel ei loe maakohus süüdistatava poolt ühekordset

ennastõigustavat kahetsust tõeliseks ja siiraks. Seega pole maakohus tuvastanud ühtegi

karistust kergendavat asjaolu. Sarnaselt ringkonnaprokuröriga ei tuvastanud maakohus

ka raskendavaid asjaolusid.

Ka süüdistatava süü suuruse osas ei ole ringkonnaprokurör Saskia Kask ja kaitsja

vandeadvokaat Robert Sprengk oma arvamust kohtukõnes avaldanud.

Süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus eelkõige toimepandud

kuritegude episoodide arvu, nende aega ja intensiivsust. Tegemist ei olnud ühekordse

ja juhusliku episoodiga. Kuivõrd varasemalt on süüdistatav süüdi tunnistatud vaid

KarS §178 lg.1 ja §178 lg.1-1 järgi, siis nüüd on lisandunud veel kaks erinevat sätet.

Samuti arvestab maakohus süü suuruse hindamisel eelpoolnimetatud tahtluse liike

ning toimepandud kuritegude raskust, laadi ja ohtlikkust. Ilmselgelt on süüdistatava

tegevus muutunud laiemaks ja ohtlikumaks. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli

eelmine kuritegu süüdistatava poolt toime pandud 01.09.2017. Käesolevas

kriminaalasjas menetletavad kuriteod algasid juba 2018, seega ei välistanud menetlus

eelnevas kriminaalasjas uute kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt. Lisaks

sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist ka peale süüdimõistmist ja kehtival

katseajal. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav ühiskonnale äärmiselt ohtlik ja eriti

ohtlik alaealistele poistele. Samas arvestab maakohus ka asjaolu, et vaatamata

süüdistatava mõjutamisele loobus kannatanu ise masturbeerimisest kaamera ees.

Käesolevas kriminaalasjas menetletavate kuritegude puhul on tegemist täisealise

süüdistatava ja alaealis(t)e kannatanu(te)ga. Samuti on tegemist peitkuritegudega, mis

on täisealise poolt varjatud ja võivad ilmsiks tulla alles hiljem ja juhuslikult.

Alaealine ei pruugi lapsena kuidagi aduda, et temaga toimuv on kuritegu ja teda

kasutatakse ära. Tihtipeale saavad sellised ärakasutatud lapsed nendega toimunust aru

alles täiskasvanuna ja vajavad seetõttu pikaajalist ravi. Täisealine süüdistatav peab

ise endale aru andma, kust jookseb piir suhtlemisel alaealistega. Kahjuks ei ole

käesolevas kriminaalasjas süüdistatav sellest aastate jooksul aru saanud. Kuno

Toming möönis küll maakohtu istungil, et vajab abi oma sättumuse tõttu, kuid

kinnitas samas, et ei ole selle otsimiseks/saamiseks midagi reaalselt ette võtnud,

põhjendades seda rahaliste vahendite puudumisega. Samas nähtub kriminaalasja

materjalidest, et oma soovide rahuldamiseks on ta korduvalt erinevatele alaealistele

raha andnud ja üle kandnud, s.h. edastanud ka oma pangakaardi andmed.

Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüdistatava süü KarS §175 lg.1 järgi keskmine,

KarS §145-1 lg.3 järgi on süüdistatava süü suurus keskmisest veidi suurem ja KarS

§178 lg.1-1 järgi suur.

KarS §175 lg.1 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse, KarS §145-

1 lg.3 näeb karistusena ette kahe- kuni kaheksa-aastase vangistuse ning KarS §178

lg.1-1 näeb karistusena ette ühe- kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid

eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist,

mis mõjutavad süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus

seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui

on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks

avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. Samuti arvestab maakohus karistuse

suuruse mõistmisel süüdistatava isikut ning asjaolusid, millele maakohus juba viitas

süü suuruse hindamisel. Kuigi süüdistatava varasemad karistused ei ole käesoleval

ajal kehtivad, arvestab maakohus neid süüdistatavat iseloomustava materjalina.

Maakohtu istungil palus ringkonnaprokurör Saskia Kask mõista süüdistatavale

karistused keskmises määras või alla keskmise määra. Samas ei viidanud

ringkonnaprokurör ühelegi põhjendusele. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk

nõustus ringkonnaprokuröri ettepanekuga karistuste suuruste osas.

Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eelpool viitas, on osad kuriteoepisoodid

süüdistatava poolt toime pandud enne eelmist süüdimõistmist ja üks episood kehtival

katseajal. Seetõttu mõistab maakohus karistuse süüdistatavale järgmiselt

-

episoodid 2018, mis on kvalifitseeritud KarS §145-1 lg.3 järgi – vangistus 6

aastat 6 kuud

-

episood 02.09.2018, mis on kvalifitseeritud KarS §175 lg.1 järgi – vangistus 6

aastat

-

KarS §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning

liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud vangistust

-

KrMS §238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku

võrra ning lõplikult kuulub süüdistataval kandmisele 4 aastat 4 kuud

vangistust

-

KarS §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 4 aastat 4 kuud vangistust

Viru Maakohtu 02.05.2019 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud

vangistus, lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista

liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust

-

episoodid 2019 – 2022, mis on kvalifitseeritud KarS §178 lg.1-1 järgi –

vangistus 2 aastat 6 kuud

-

KrMS §238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku

võrra ning lõplikult kuulub süüdistataval kandmisele 1 aasta 8 kuud

vangistust

-

KarS §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 1 aasta 8 kuud vangistust

käesoleva kohtuotsusega varasemalt mõistetud liitkaristus 4 aastat 4 kuud

vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust

-

KarS §68 lg.1 alusel arvata karistuse hulka süüdistatava poolt eelvangistuses

viibitud aeg 03.11.2022 – 04.11.2022, s.o. 2 päeva ja lõplikult kuulub

süüdistataval kandmisele 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust alates

karistuse kandmisele asumisest.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas

kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Kohtukõnes tegi ringkonnaprokurör Saskia Kask maakohtule ettepaneku mõista

süüdistatavalt välja kõik menetluskulud.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk nõustus ringkonnaprokuröriga

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga täielikult ja leiab, et puuduvad

alused menetluskulude vähendamiseks ja/või nende riigi kanda jätmiseks.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt KarS §4 on sama seadustiku §175 lg.1 ja §145-1 lg.3 järgi

kvalifitseeritavad süüteod esimese astme kuriteod ning KarS §178 lg.1-1

kvalifitseeritav süütegu teise astme kuritegu.

Vastavalt KrMS §179 lg.2 kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus

karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab

raskeima kuriteo astmele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga

alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär

2024 summas 820 €.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha

summas 2050 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale

makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtueelses menetluses oli Kuno Tominga kaitsjaks vandeadvokaat Robert Sprengk,

kelle taotlus summas 308,40 € rahuldati Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Maris Robertsi 14.12.2023 määrusega.

Maakohus leiab, et seoses Kuno Tominga süüdimõistmisega kõikides kuritegudes,

tuleb kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 308,40 € süüdistatavalt välja mõista.

Kohtulikus menetluses oli Kuno Tominga kaitsjaks samuti vandeadvokaat Robert

Sprengk, kes esitas 26.01.2024 taotluse summas 172,63 € (s.h. ettevalmistus 72 €,

29.02.2024 istungil osalemine 18 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 12,50 €,

sõidukulud 39 €, käibemaks 31,30 €). Samuti esitas vandeadvokaat Robert Sprengk

16.02.2024 taotluse summas 84,18 € (s.h. käibemaks 15,18 €) 26.01.2024 istungil

osalemise eest.

Maakohus leiab, et kaitsja taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele

täielikult summas 256,81 €. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kõik

kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja

eest, s.o. kokku summas 193,98 € (tasud 159 € + käibemaks 34,98 €). Kohtulikus

menetluses tekkinud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest kokku summas

62,83 € tuleb jätta riigi kanda (kulud 51,50 € + käibemaks 11,33 €).

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas

asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes

võetavad meetmed.

Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Saskia Kask jätta salvestised toimiku juurde

ning muud asitõendid tagastada süüdistatavale peale sealoleva sisu kustutamist.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk nõustus ringkonnaprokuröriga.

Kuna kriminaalasja materjalide juures olevate salvestiste (käesolevas kriminaalasjas 6

DVD-plaati ja 4 CD-plaati) näol on tegemist KrMS §160-1 lg.2 alusel kohtutoimiku

osaga, siis nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust.

Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud

kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka

Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732).

Asitõenditeks on käesolevas kriminaalasjas mobiiltelefon Samsung Galaxy J3;

sülearvuti Samsung; pooljuht ketas Kingston; kõvakettad Seagate Barracuda (2 tk),

Samsung, HGST ning väline kõvaketas Toshiba DTB305.

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et nimetatud asitõendid tuleb

peale kohtuotsuse jõustumist tagastada süüdistatavale.

Sellele lisaks taotles ringkonnaprokurör nimetatud andmekandjatel oleva sisu

kustutamist enne asitõendite tagastamist.

Maakohus leiab, et selline ringkonnaprokuröri taotlus on põhjendatud osaliselt, s.o.

ainult käesoleva kriminaalasjaga seotud sisu kustutamise osas. Ülejäänud andmete,

fotode jm sisu osas tuleb ringkonnaprokuröri taotlus jätta rahuldamata.

Seega määrab maakohus, et süüdistusakti p.5.1 ja käesolevas kohtuotsuses eespool

nimetatud asitõenditel on kolmandate isikute põhiõiguste riive vältimiseks

õiguskaitseasutusel peale kohtuotsuse jõustumist kohustus kustutada

kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolude selgitamise eesmärgil töödeldud

andmed. Praegusel juhul saab andmekandjatel olevate andmete töötlemise eesmärk –

selgitada tõendamiseseme asjaolud - täidetud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

Seega puudub peale seda õiguslik alus andmekandjatel oleva sisu säilitamiseks

tagastatavatel andmekandjatel ning Politsei- ja Piirivalveamet peab enne

andmekandjate tagastamist kustutama neilt kõik käesoleva kriminaalasjaga seotud

andmed (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.10.2023 määrus kohtuasjas nr.1-

22-1608).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik