2-22-142373/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-142373

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F.J-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

781,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva

Portfolio õigusjärglane alates 06.11.2023; registrikood:

10746479; asukoht: XXX-i)

Kostja: F.J (

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi F.J-i vastu.

2. Välja mõista F.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja

vahel 13.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr L89007475662 tulenev põhivõlgnevus

500,00 eurot

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi F.J-i vastu intressi 38,72 euro,

haldustasu 10,00 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 88,46 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista F.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 500,00 eurot) alates

kohtulahendi tsiviilasjas 2-22-142373 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta 67,23% ulatuses F.J-i kanda ja 32,77% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 600 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 euro ja 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu), millest 403,38 eurot mõista F.J-ilt Aktiva Finance Group

OÜ kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on F.J kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-22-142373

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava

otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat

otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. AS Aktiva Portfolio esitas 03.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 700,03 euro saamiseks. Kohus tegi 08.11.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.01.2023

kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 01.02.2023 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh välja tuua krediidikulukuse

määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära,

krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034

sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja

lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks

laekumisi arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama

kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed,

mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

3. AS Aktiva Portfolio esitas 02.03.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse F.J-i vastu

põhivõlgnevuse 500,00 euro, intressi 38,72 euro, haldustasu 10,00 euro, sissenõudmiskulude

30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 88,46 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks

alates 03.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

22,9% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 245,00 eurot ning

hageja õigusabikulud 358,00 eurot.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142373

4. Pärnu Maakohus võttis 04.12.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 23.12.2023.

5. Pärnu Maakohus 30.01.2024 selgitas, et hageja on hagiavalduses üldsõnaliselt märkinud, et

laenuandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete,

arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Samas hagiavalduses ei ole välja

toodud konkreetseid asjaolusid, st puuduvad andmed selle kohta millist teavet kostja

krediidiandjale avaldas, missugust infot ning missugustest andmebaasidest krediidiandja

täiendavalt, lisaks kostja poolt esitatule, veel omandas. Kohus selgitas, et kui krediidiandja

rikub VÕS §-s 4034 lõikes 6 sätestatut või kohtule ei esitata piisavalt andmeid selle kohta, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Hageja sai kohtunõude kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 14.02.2024, seega

kohtunõudele vastamiseks määratud 10-päevane tähtaeg saabus 26.02.2024 (TsÜS § 136 lg

8). Hageja kohtunõudele vastanud ei ole.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

6. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

6.1. Hagiavalduse kohaselt Inbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 13.01.2022

tarbijakrediidilepingu nr. L89007475662, mille alusel kostja sai laenu 500,00 eurot, mille

kostja pidi tagastama osamaksetega hiljemalt 15.01.2024. Kostja ei täitnud maksegraafikust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 15.02.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta. Inbank Finance AS loovutas 26.05.2022 kostja vastase nõude hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid

6.2. Kostja põhiosa laenumakseid tasunud ei ole.

6.3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.02.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4.

osamakseni s.o 15.05.2022 summas 38,72 eurot (19,72+9,83+9,17=38,72). Kostja intressi

tasunud ei ole.

6.4. Vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu

haldamisetasu 2,50 eurot kuus. 24.05.2022 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata 15.02.2022 - 15.05.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10,00 eurot (4 x 2,50).

6.5. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.7. Hageja

sissenõudekulude summa on 30,00 eurot mis koosneb: 03.08.2022 - tasulise kirja saatmine 15

eurot; 06.09.2022 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; 19,10.2022 – tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

6.6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 02.03.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 22,9%.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142373

6.7. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

7. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

7.1. Dokumendid toimetati kostjale 23.12.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 08.01.2024 kell 24.00 (TsüS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-

21-17, p 16).

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 13.01.2022

sõlmitud laenulepingust nr L89007475662 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne

võlausaldaja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja

vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes.

VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda

laenusaaja käsutusse rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta.

11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole kohtule esitanud hagis ega seisukohas

andmeid, et krediidiandja on järginud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

12. Hagiavalduses on hageja üldsõnaliselt märkinud, et laenuandja kontrollis kostja esitatud

teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike

andmebaaside põhjal (hagiavalduse p 2.6 lg 2). Hagiavalduses ei ole välja toodud

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142373

konkreetseid asjaolusid, st puuduvad andmed selle kohta millist teavet kostja krediidiandjale

avaldas, missugust infot ning missugustest andmebaasidest krediidiandja täiendavalt, lisaks

kostja poolt esitatule, veel omandas. Vaatamata ka 30.01.2024 kohtunõudele ei ole hageja

kohtule esitanud täpsemaid andmeid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s

4034 sätestatud kohustuste täitmist.

13. Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et

krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase

hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja

sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude

hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja nimetatud andmeid

kohtule esitanud ei ole. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb

kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.

Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli

intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise

kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi-, haldustasu ja sissenõudmiskulud.

Kostja sai laenulepingu alusel 500,00 eurot ja ei ole sellest midagi tasunud, mistõttu mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 500,00 eurot.

14. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 245

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

16. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 358 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-142373

maksnud esindajale tasu 358 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi summas 338,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja

vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär

169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja 170 eurot käibemaksuta, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis,

mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x

100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulude katteks.

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 67,23% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

403,38 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)