2-23-123040/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-123040

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Hobby

Models OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hobby Models OÜ 07. veebruari 2024 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja EA

Kostja: Hobby Models OÜ (registrikood 12797146),

lepinguline esindaja Indrek Repnau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Hobby Models OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Hobby Models OÜ

kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-123040

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 05.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Hobby Models OÜ-lt (kostja) 70 euro väljamõistmiseks. Seoses

makseettepanekule vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.07.2023 maakohtule hagi kostjalt 25 euro

väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja

vähemalt alates 12.10.2018 kuni 17.05.2023. Sõiduk oli 25.08.2021 pargitud Telliskivi 62/64,

Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

alustatud ei olnud ka mobiilselt parkimist. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste

rikkumist kostjale leppetrahvinõude 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja

ei ole leppetrahvi vaidlustanud. Hageja palub, et kostja hüvitaks talle sissenõudmiskulud

40 eurot. Kostja tasus 22.06.2023 hagejale 45 eurot, millest 30 eurot arvestati leppetrahvi ja

15 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kostja võlgneb hagejale sissenõudmiskulu veel 25 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

4. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi valesti menetlusse võetud. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitanud isikul (Y) puudus õigus hagejat kohtus esindada, kuna tal puudub

magistrikraad. Seega on kostja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus ebaseaduslik ja

tühine. Samuti oli maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud leppetrahvi nõudes, mitte

sissenõudmiskulude nõudes. Praeguse hagi näol ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetluse

avalduse läbivaatamisega hagimenetluses, vaid iseseisva hagiavaldusega, millelt ei ole tasutud

ka seaduses sätestatud suuruses riigilõiv.

5. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hagist ei nähtu, millest koosneb sissenõudmiskulu

25 eurot ja millisel seadusest tuleneval alusel on kostja kohustatud vastavat kulu kandma. Kulu

kandmine ei ole tõendatud. Tõendamata on kirja saatmine ja kostja poolt kättesaamine. Hagile

on lisatud väidetavalt kostjale saadetud meeldetuletuskiri, mille saamist kostja ei kinnitanud.

Hageja ei pöördunud nõudega kohtuväliselt kostja poole.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 19.12.2023 otsusega kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks

rahuldamata, rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 25 eurot.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus mõistis hageja menetluskulude katteks välja

340 eurot ja määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust. Hageja nõudis kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist

juba maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja kostjalt

70 euro väljamõistmist, mis hagiavalduse kohaselt koosneb leppetrahvist 30 eurot ja

sissenõudmiskuludest 40 eurot. Hageja tasus hagi esitamiselt ka seaduses ette nähtud ulatuses

riigilõivu. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 482 lg-ga 3 kinnitas hageja

esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses enda esindusõiguse olemasolu. TsMS § 218 lg-

2-23-123040

st 2 tulenevalt võib menetlusosalist kohtus esindada ka isik, kes ei vasta TsMS § 218 lg 1 p-s 2

sätestatud nõuetele. Puudub vaidlus, et hagiavalduse esitas kohtule TsMS § 218 lg 1 p 2

nõuetele vastav isik. Maksekäsu kiirmenetluse puhul on tegemist lihtsustatud menetlusega,

millele hagimenetluse sätted ei kohaldu.

8. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

• kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi

väljastamise ajal (dtl 49);

• Telliskivi 62/64 (EP92, 1243), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel,

parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse

rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 42-44);

• sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 25.08.2021 pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn

parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 32, 40, 41);

• hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete

teadasaamiseks (dtl 49) ning saatis kostjale kohtueelselt e-postiaadressile XXX

15.09.2022 ja 03.05.2023 nõudekirjad ning kostja juhatuse liikme e-postiaadressile

24.05.2022 nõudekirja leppetrahvi tasumiseks (dtl 50, 77-85).

9. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271

mõttes (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 22). Hageja parkimislepingu rikkumisest tulenev

leppetrahvi nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 järgi, kui poolte vahel oli kehtiv

leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, s.t et leppetrahvis oli kokku

lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teavitas nõuetekohaselt

kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.

10. Poolte vahel oli 25.08.2021 Telliskivi 62/64, Tallinn parklas parkimiseks kehtiv leping.

Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja

avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool

annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10, p 5).

Hageja fotod tõendavad, et tema opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt

nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb

hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja foto tõendab,

et kostja sõiduk oli leppetrahvi väljastamise ajal pargitud Telliskivi 62/64, Tallinn parklas.

Autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui

ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 24).

11. Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Parkimislepingu tingimuste kohaselt

on parkimisteenuse kasutaja kohustatud parkimise eest tasuma ja lepingu rikkumise korral võib

hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid

parkimistasu jäeti tasumata.

12. Kostja tasus hagejale 22.06.2023 45 eurot, millest 30 eurot arvestati leppetrahvi ja 15 eurot

sissenõudmiskulude katteks. Kostja ei ole leppetrahvi tasumise faktile vastu vaielnud.

13. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 25 eurot ja see

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulude hüvitise

nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist.

Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg saabus 08.09.2021, kuid kostja tasus hagejale leppetrahvi

22.06.2023, s.o pärast leppetrahvi tasumise tähtaja saabumist, tekkis hagejal õigus nõuda ka

viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole viivist nõudnud, ei välista sissenõudmiskulude

nõudmise õigust. Juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik.

2-23-123040

14. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda. Põhjendatud menetluskulu

on asjas tasutud riigilõiv 100 eurot ja TsMS §-st 4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikulu, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning seda,

et tegemist on esindaja koostatud standardse hagiavaldusega, on 220 eurot (2 tundi × 110 eurot).

Põhjendatud menetluskulu on kokku seega 340 eurot (100+20+220).

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi

vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

16. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust.

Hageja nimel esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse isik, kellel puudub õigus olla kohtus

lepinguline esindaja. Seega on maksekäsu kiirmenetlus ja selle kõik toimingud tühised algusest

peale, mistõttu puudus maakohtul alus hagi menetlusse võtmiseks. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitas OÜ EFTA Legal juristi abi Y, kes on viidatud äriühingu, mitte hageja töötaja.

Kohtu viidatud TsMS § 218 lg-s 2 sätestatu eeldab, et kohus kontrollib ja veendub eelnevalt, et

menetlusosalise töötajal või teenistujal on piisavad teadmised ja kogemused esindamiseks.

Kohtul ei olnud võimalik seda kontrollida, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldusele oli lisatud

üksnes volikiri, mitte aga dokument, mis tõendaks TsMS § 218 lg 1 kohaselt õigust olla kohtus

lepinguline esindaja. Kostja ei sea kahtluse alla, et maakohtule hagi esitanud isikul on õigus

kostjat esindada. Kohus ei ole põhjendanud, millele tugineb järeldus, et TsMS § 218 sätted ei

kohaldu maksekäsu kiirmenetluses, mis on samuti kohtumenetlus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse

võtmata.

18. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles

nõudis kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. Kuna tegemist on rahalise

nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega

7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab

ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

19. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud

küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹

tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka

nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole

välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17,

p 11).

2-23-123040

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus ei ole otsuse

tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust

või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust

lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-

100795 p 11).

21. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium siiski kokkuvõtlikult, et kostja

viited võimalikele puudustele hageja esindaja esindusõiguses maksekäsu kiirmenetluses

avalduse esitamisel ei mõjuta maakohtule järgnevas menetluses korrektselt esitatud

hagiavalduse alusel tehtud kohtuotsuse õigsust.

22. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse,

et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

23. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus

jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel seoses hagi rahuldamisega õigesti kostja kanda.

Apellatsioonkaebus ei sisalda etteheiteid kulude jaotamise või rahalise suuruse

kindlaksmääramise kohta.

24. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

25. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb

märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)