2-20-4275/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4275

Kohtuasi

Aktsiaseltsi FEB hagi X vastu 400 000 euro ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

aktsiaselts

FEB

(registrikood

10109270), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Berg

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kalle Oja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-20-4275 aktsiaselts FEB ja X vaheline kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. X kohustub tasuma aktsiaseltsile FEB põhivõla 400 000 eurot, viivise 6 400

eurot ning alates 19.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla (400 000 eurot)

tasumata osalt viivist 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 393 600 eurot.

1.2. X kohustub tasuma aktsiaseltsile FEB punktis 1.1 nimetatud võlast 100 000

eurot järgmiselt:

1.2.1. 12 500 eurot hiljemalt 01.07.2024;

1.2.2. 12 500 eurot hiljemalt 01.12.2024;

1.2.3. 12 500 eurot hiljemalt 01.07.2025;

1.2.4. 12 500 eurot hiljemalt 01.12.2025;

1.2.5. 12 500 eurot hiljemalt 01.07.2026;

1.2.6. 12 500 eurot hiljemalt 01.12.2026;

1.2.7. 12 500 eurot hiljemalt 01.07.2027;

1.2.8. 12 500 eurot hiljemalt 01.12.2027.

2-20-4275

1.3. Kui X täidab punktis 1.2 sätestatud tasumiskohustuse täies ulatuses ja

tähtaegselt, loobub aktsiaselts FEB ülejäänud punktis 1.1 nimetatud võla

tasumise nõudest.

1.4. Juhul kui X rikub punktis 1.2 sätestatud tasumiskohustust, mis tähendab kasvõi

ühe osamakse täies summas tasumata jätmist või sellega viivitamist kauem kui

10 päeva,:

1.4.1. muutub punktis 1.1 nimetatud võla jäägi tasumise nõue koheselt

sissenõutavaks nii põhinõude kui ka lisanduva viivise osas;

1.4.2. kohustub X hüvitama aktsiaseltsile FEB tsiviilasjaga nr 2-20-4275 seotud

menetluskulud 11 711 euro 75 sendi ulatuses.

1.5. Punktis 1.4 sätestatud tagajärgede saabumiseks ei pea aktsiaselts FEB andma

Xle täiendavat tähtaega ega tegema muid tahteavaldusi.

1.6. Harju Maakohtu 19.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4275 kohaldatud

hagi tagamise abinõud jäävad kehtima kuni kompromissi täitmiseni.

Tingimusel, et X on täitnud käesoleva kompromissi punktis 1.2 sätestatud

tasumiskohustuse tähtaegselt ja täies ulatuses, kohustub aktsiaselts FEB

esitama Harju Maakohtule taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks 14

päeva jooksul pärast kompromissi punktis 1.2 nimetatud summade tähtaegselt

ja täies ulatuses tasumist. Juhul kui hagi tagamise abinõude tühistamisega

seonduvalt peaks tekkima vajadus kanda kulusid notarile või riigilõivule,

kohustub need tasuma X.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-4275 ja lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

4. Tagastada X apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 2500 eurot, ja

kanda see aktsiaseltsi FEB pangakontole nr EE442200221001103507 (Swedbank

AS).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitavad määruse peale (resolutsiooni p-d 1–3) võib esitada Riigikohtule

määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras.

Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus

asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või

täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

2-20-4275

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts FEB (hageja) esitas 18.03.2020 X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 400 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 6400 eurot ja tasumata põhivõlalt alates 19.03.2020 kuni selle tasumiseni viivise 0,1%

päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude

suurust

kindlaksmäärava

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lause ja VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras viivise.

Hageja esitas 18.03.2020 ka hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostjale kuuluvale

kinnisasjadele esimesele vabale järjekohale kohtulikud hüpoteegid. Harju Maakohus rahuldas

hagi tagamise avalduse osaliselt ja määras kohtulikud hüpoteegid kostja kinnisasjadele hageja

kasuks kokku summaga 75 000 eurot (registriosa nr 8773202, 30 000 eurot; registriosa

nr 6601402, 35 000 eurot; registriosa nr 3942902, 5000 eurot).

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus rahuldas 29.04.2022 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 406 400 eurot ja alates 19.03.2020 kuni põhivõla

tasumiseni sellelt viivise 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 393 600 eurot. Maakohus jättis

19.03.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5. Pooled esitasid 27.02.2024 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille

kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale põhinõude 400 000 eurot, viivise 6400 eurot

ning põhinõude tasumata osalt viivist määras 0,1% päevas alates 19.03.2020 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 393 600 eurot. Kostja kohustub tasuma hagejale kompromissi

alusel võla kaheksa osamaksena ning juhul, kui kostja täidab selle kohustuse kokkulepitud viisil

ja tähtajaks, loobub hageja ülejäänud võlgnevuse tasumise nõudest. Juhul, kui kostja rikub

kokkulepitud viisil võla tasumiskohustust ehk jätab kasvõi ühe osamakse täies summas

tasumata või viivitab sellega kauem kui 10 päeva muutub võla jäägi tasumise nõue nii põhivõla

kui ka lisanduva viivise osas kohe sissenõutavaks ja kostja kohustub hüvitama hagejale

tsiviilasjaga menetluskulud 11 711 eurot 75 senti. Mh ei pea hageja andma kostjale sellisel juhul

täiendavat tähtaega ega tegema muid tahteavaldusi. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud

jäävad poolte enda kanda, v.a. juhul, kui kostja ei täida kompromissi tingimusi, ning palusid

jätta Harju Maakohtu 19.03.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima kuni

kompromissi täitmiseni tingimusel, et kui kostja täidab kompromissis sätestatud

tasumiskohustuse tähtaegselt ja täies ulatuses, kohustub hageja esitama Harju Maakohtule

taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks 14 päeva jooksul pärast võla tähtaegselt ja täies

ulatuses tasumist ning juhul kui hagi tagamise abinõude tühistamisega seonduvalt peaks

tekkima vajadus kanda kulusid notarile või riigilõivule, kohustub need tasuma kostja.

Pooled palusid kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse tühistada ja menetluse lõpetada,

samuti tagastada kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust poole hagejale. Pooled

kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest ja mõistavad

kompromissi sisu, tähendust ning seda, et kompromissi täitmata jätmisel on kohtumäärus

täitedokument. Pooled kinnitasid, et kompromiss on sõlmitud heas usus ja pooled ei ole

teineteise vastu olnud nõudeid ega õigusi võõrandanud, mistahes muul viisil käsutanud ega

sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus.

2-20-4275

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb

maakohtu määrus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

7. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni TsMS § 4 lg 3 ja

§ 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega lõpetada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust

keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause

järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus

TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama.

Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

8. Siinses asjas vaidlesid pooled käenduslepingust tuleneva võla- ja viivise nõude üle, s.o

rahaliste kohustuste täitmise üle. Kompromissilepingus tunnistas kostja võlga ning pooled

leppisid kokku selles, et hageja loobub suuremas osas oma nõudest, kui kostja täidab

nõuetekohaselt võla tasumise maksegraafikut ning tasub osa võlast. Seejuures soovisid pooled

jätta kuni kompromissilepingu täitmiseni jõusse hageja nõude tagamise abinõud. Arvestades

asjas esitatud nõudeid ning vaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada

vaidlus poolte kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid.

Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku

huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

9. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda, v.a juhul, kui kostja ei täida kompromissis

kokkulepitud maksegraafikut.

10. Poolte taotluste alusel tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada apellatsioonkaebuse

kaebuse esitamisel kostja tasutud riigilõivust pool, s.o 2500 eurot, seejuures tagastada lõiv

hagejale, mitte kostjale.

11. Kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et

lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)