1-23-1249/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 31. mai 2023. a otsusega tunnistati Maksim Šarikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.
Legislator headnote
AI generated1-23-1249/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 31. mai 2023. a otsusega tunnistati Maksim Šarikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
29. veebruar 2024
Kohtuasja number
1-23-1249
Kohtukoosseis
Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm
Kohtuasi
Maksim Šarikovi (isikukood 39312120254) vangistusest
tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. veebruari 2024. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Maksim Šarikov
Teine määruskaebemenetluse
pool
Prokuratuur,
esindaja
Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri
abiprokurör Lauriine Tšitškan
RESOLUTSIOON
Jätta Maksim Šarikovi määruskaebus Tartu Maakohtu 12. veebruari 2024. a määruse peale
läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.
Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai
ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 31. mai 2023. a otsusega tunnistati Maksim Šarikov süüdi karistusseadustiku
(KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.
Karistuse kandmise alguseks loeti M. Šarikovi kinnipidamine 2. novembril 2022. Vangistus
lõppeb 2. märtsil 2025.2. jaanuaril 2024 saatis Tartu Vangla maakohtule materjalid M. Šarikovi
tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur
toetasid tema vabastamist.Tartu Maakohtu 12. veebruari 2024. a määrusega jäeti M. Šarikov
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus pidas positiivseks, et M. Šarikov õpib
riigikeelt, omandab põhiharidust, osaleb sotsiaalprogrammis ning soovib vabanedes pöörduda
Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ning tema ema toetab teda.
Samas leidis maakohus sedagi, et M. Šarikovi suhtumises ja hoiakutes pole karistuse kandmise
ajal varasemaga võrreldes muutusi toimunud. Teda iseloomustab õigusvastane käitumine. M.
Šarikovi on kriminaalkorras karistatud 13 korral eriliigiliste süütegude eest (isiku- ja varavastased
kuriteod, avaliku rahu vastased kuriteod, õigusemõistmisevastased kuriteod ning narkokuriteod).
Praegune on 8. kord vangistust kanda. Lisaks on tal 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, mida
M. Šarikov ise tunnistab, kuid peab neid vähetähtsateks rikkumisteks. Kuna ta ei suuda reeglitest
kinni pidada isegi range järelevalve tingimustes, siis vaevalt oleks tema suhtumine reeglitesse
vabaduses teistsugune. M. Šarikovil on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta ega töötegemise
harjumust tal pole. M. Šarikov on alates 16. eluaastast viibinud suurema osa ajast vanglas, kus ta
on keeldunud tööhõives osalemisest. Samuti on tal suured võlgnevused (15 765,39 eurot).
2(2)
M. Šarikov on põhiliselt toime pannud vargusi, elatudes varastatud asjade müügist ja hankides
sellisel viisil narkootikume. Seega on väga suur oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses
varavastaste süütegude toimepanemist. M. Šarikovi pelk soov pöörduda vabanemisel
rehabilitatsioonikeskusesse ja ravida uimastisõltuvust ei tingi tema vabastamist.
4. Maakohtu määruse vaidlustas M. Šarikov, kes palub end vabastada. Ta selgitab arvukaid
distsiplinaarkaristusi vanglaametnike halva suhtumisega temasse. Need rikkumised ei valmistaks
rehabilitatsioonikeskuses probleemi. M. Šarikovi sõnul võimaldaks sinna asumine tal järk-järgult
harjuda
eluga
väljaspool
vanglat
ja
ta
viibiks
eemal
senisest
suhtlusringkonnast.RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et M. Šarikovi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb
see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab
lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse
põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi
tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale
kohaldamist); b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas
ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole
KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2022. a määrus asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Need
tingimused on käsilolevas asjas täidetud.
6. Maakohus ei teinud M. Šarikovi vabastamist otsustades kaalutlus- ega põhjendamisviga ning
vaidlustatud määruses on määruskaebuse väidetele sisuliselt ammendav vastus juba antud.
Ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 alusel. KarS § 76 lg 4
annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel
ulatusliku otsustusruumi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2022. a määrus nr 1-
15-2671/174, p 12 koos viitega). Maakohus selgitas, et vaatamata M. Šarikovi positiivselt
iseloomustavatele asjaoludele on temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt
väga suur. Teda on 13 korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab lausa 8. korda vangistust. Tal
on uimastisõltuvus ning ta on muu hulgas hankinud vargustega endale raha, et soetada
narkootikume. Praeguse vangistuse ajal on talle määratud koguni 18 distsiplinaarkaristust. Ehkki
määruskaebuses on kirjas, et M. Šarikov end õigustada ei soovi, paistab ta seda ometi tegevat,
selgitades rikkumisi vanglaametnike halva suhtumisega temasse. Vaidlustatud määrusest nähtub
seegi, kuidas M. Šarikov peab rikkumisi vähetähtsateks, mis näitab samuti tema suhtumist.
Maakohus osutas õigustatult ka sellele, et M. Šarikovil puudub vabanedes töökoht, töö tegemise
harjumust tal pole ja lisaks on M. Šarikovil suured rahalised võlgnevused. Need asjaolud
kõnelevad sellest, et vabanedes jätkab ta suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemist ning
pöördumine rehabilitatsioonikeskusesse seda ära hoida ei suuda.
7. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka
määruskaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 2020. a määrus nr 1-
15-330/45, p 10), jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel M. Šarikovi
määruskaebuse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)