1-23-1249/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. veebruar 2024

Kohtuasja number

1-23-1249

Kohtukoosseis

Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

Maksim Šarikovi (isikukood 39312120254) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. veebruari 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Maksim Šarikov

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Lauriine Tšitškan

RESOLUTSIOON

Jätta Maksim Šarikovi määruskaebus Tartu Maakohtu 12. veebruari 2024. a määruse peale

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 31. mai 2023. a otsusega tunnistati Maksim Šarikov süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

Karistuse kandmise alguseks loeti M. Šarikovi kinnipidamine 2. novembril 2022. Vangistus

lõppeb 2. märtsil 2025.2. jaanuaril 2024 saatis Tartu Vangla maakohtule materjalid M. Šarikovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur

toetasid tema vabastamist.Tartu Maakohtu 12. veebruari 2024. a määrusega jäeti M. Šarikov

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus pidas positiivseks, et M. Šarikov õpib

riigikeelt, omandab põhiharidust, osaleb sotsiaalprogrammis ning soovib vabanedes pöörduda

Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ning tema ema toetab teda.

Samas leidis maakohus sedagi, et M. Šarikovi suhtumises ja hoiakutes pole karistuse kandmise

ajal varasemaga võrreldes muutusi toimunud. Teda iseloomustab õigusvastane käitumine. M.

Šarikovi on kriminaalkorras karistatud 13 korral eriliigiliste süütegude eest (isiku- ja varavastased

kuriteod, avaliku rahu vastased kuriteod, õigusemõistmisevastased kuriteod ning narkokuriteod).

Praegune on 8. kord vangistust kanda. Lisaks on tal 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, mida

M. Šarikov ise tunnistab, kuid peab neid vähetähtsateks rikkumisteks. Kuna ta ei suuda reeglitest

kinni pidada isegi range järelevalve tingimustes, siis vaevalt oleks tema suhtumine reeglitesse

vabaduses teistsugune. M. Šarikovil on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta ega töötegemise

harjumust tal pole. M. Šarikov on alates 16. eluaastast viibinud suurema osa ajast vanglas, kus ta

on keeldunud tööhõives osalemisest. Samuti on tal suured võlgnevused (15 765,39 eurot).

2(2)

M. Šarikov on põhiliselt toime pannud vargusi, elatudes varastatud asjade müügist ja hankides

sellisel viisil narkootikume. Seega on väga suur oht, et süüdimõistetu jätkab vabaduses

varavastaste süütegude toimepanemist. M. Šarikovi pelk soov pöörduda vabanemisel

rehabilitatsioonikeskusesse ja ravida uimastisõltuvust ei tingi tema vabastamist.

4. Maakohtu määruse vaidlustas M. Šarikov, kes palub end vabastada. Ta selgitab arvukaid

distsiplinaarkaristusi vanglaametnike halva suhtumisega temasse. Need rikkumised ei valmistaks

rehabilitatsioonikeskuses probleemi. M. Šarikovi sõnul võimaldaks sinna asumine tal järk-järgult

harjuda

eluga

väljaspool

vanglat

ja

ta

viibiks

eemal

senisest

suhtlusringkonnast.RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et M. Šarikovi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb

see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse saab

lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse

põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi

tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale

kohaldamist); b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas

ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole

KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2022. a määrus asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Need

tingimused on käsilolevas asjas täidetud.

6. Maakohus ei teinud M. Šarikovi vabastamist otsustades kaalutlus- ega põhjendamisviga ning

vaidlustatud määruses on määruskaebuse väidetele sisuliselt ammendav vastus juba antud.

Ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 alusel. KarS § 76 lg 4

annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel

ulatusliku otsustusruumi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2022. a määrus nr 1-

15-2671/174, p 12 koos viitega). Maakohus selgitas, et vaatamata M. Šarikovi positiivselt

iseloomustavatele asjaoludele on temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt

väga suur. Teda on 13 korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab lausa 8. korda vangistust. Tal

on uimastisõltuvus ning ta on muu hulgas hankinud vargustega endale raha, et soetada

narkootikume. Praeguse vangistuse ajal on talle määratud koguni 18 distsiplinaarkaristust. Ehkki

määruskaebuses on kirjas, et M. Šarikov end õigustada ei soovi, paistab ta seda ometi tegevat,

selgitades rikkumisi vanglaametnike halva suhtumisega temasse. Vaidlustatud määrusest nähtub

seegi, kuidas M. Šarikov peab rikkumisi vähetähtsateks, mis näitab samuti tema suhtumist.

Maakohus osutas õigustatult ka sellele, et M. Šarikovil puudub vabanedes töökoht, töö tegemise

harjumust tal pole ja lisaks on M. Šarikovil suured rahalised võlgnevused. Need asjaolud

kõnelevad sellest, et vabanedes jätkab ta suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemist ning

pöördumine rehabilitatsioonikeskusesse seda ära hoida ei suuda.

7. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka

määruskaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. jaanuari 2020. a määrus nr 1-

15-330/45, p 10), jätab Tartu Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel M. Šarikovi

määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)