2-23-7759/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7759

Tsiviilasi

X avaldus Aktsiaseltsi TTP kohustamiseks isikliku

kasutusõiguse seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi TTP määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Aktsiaselts TTP (registrikood 10093511),

lepinguline esindaja RN

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-7759 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada Aktsiaseltsi TTP määruskaebus ja X vastumääruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 29. mail 2023 (täpsustatud 10. juulil 2023, 31. augustil 2023 ja

29. septembril 2023) Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi TTP (puudutatud isik)

kohustamiseks isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

1.1. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on avaldaja kinnisasja asukohaga Pihlametsa tee 1,

Tallinn (registriosa nr 147701, edaspidi avaldaja kinnisasi) omanik. Avaldaja kinnisasjal

puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Puudutatud isik on kinnisasja asukohaga

Pihlametsa tee T1, Tallinn (registriosa nr 181401, edaspidi puudutatud isiku kinnisasi) omanik.

Puudutatud isiku kinnisasjal paikneb ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mis kuulub

AKTSIASELTSILE TALLINNA VESI (edaspidi vee-ettevõtja). Avaldaja soovib ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liituda.

1.2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on välja andnud ehitusloa liitumispunkti ehitamiseks.

2 (7)

Puudutatud isiku kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus vee-ettevõtja kasuks, kelle

selgituste kohaselt ei hõlma olemasolev isiklik kasutusõigus õigust ehitada juurde uut trassi,

mis on vajalik avaldaja liitumiseks. Seega on uue trassi ehitamiseks vaja puudutatud isiku

nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks vee-ettevõtja kasuks. Puudutatud isik on nõus

andma nõusoleku tingimusel, et avaldaja tasub puudutatud isikule tehnorajatiste ja tänavate

väljaehitamise eest hüvitise.

1.3. Puudutatud isikule ei teki isikliku kasutusõiguse seadmisega täiendavaid kulutusi. Samuti

ei taotle avaldaja puudutatud isikult ehitustegevusega seotud kulutuste hüvitamist. Seejuures on

vee-ettevõtjal kohustus omal kulul taastada ehitustöödele eelnev kinnisasja olukord. Täiendava

trassi ehitamine puudutatud isiku kinnisasjale ei ole puudutatud isikut üleliia koormav. Ka ei

ole praegusel juhul trassi rajamine ilma puudutatud isikule kuuluvat kinnisasja kasutamata

võimalik või selle ehitamine teisest kohast põhjustaks ülemääraseid kulutusi.

1.4. Avaldaja palus kohustada koormama puudutatud isiku kinnisasja tähtajatu ja tasuta

isikliku kasutusõigusega vee-ettevõtja kasuks järgmistel tingimustel: 1) ehitusloa

nr 2212271/23897 ehitusprojektis toodud liitumispunkti ehitamiseks (sh olemasoleva torustiku

ümberehitamiseks)

omamiseks,

valdamiseks

ja

kasutamiseks

ühisveevärgi-

ja

kanalisatsioonitorustiku /rajatisena külmaveetoru (ehitisregistri kood 221384716); 2) ehitusloa

nr 2212271/23897

ehitusprojektis

toodud

liitumispunkti

omamiseks,

ehitamiseks,

remontimiseks, hooldamiseks ja kasutamiseks rajatisena kanalisatsioon (ehitisregistri kood

221384717); 3) kasutusõiguse alal kaitsevööndi ulatuses avalduse lisaks olevale plaanile

(taotletava isikliku kasutusõiguse ala on plaanil tähistatud roosa värviga viirutatud alana).

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

2.1. Avaldaja käitub pahauskselt ning soovib saada endale varalist hüve puudutatud isiku

arvelt. Avaldajal ei ole õigust nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist selle eest puudutatud

isikule tasu maksmata. Ka kõik teised Kaasiku elurajooni kinnisasjade omanikud on puudutatud

isikule tasunud tehnorajatiste ja tänavate väljaehitamise eest hüvitist.

2.2. Puudutatud isiku hinnangul ei kohaldu praegusel juhul asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581

lg 1, kuivõrd avaldaja poolt kavandatav tehnovõrk ei ole vajalik avalikes huvides. Seejuures on

avaldaja kinnisasjal olemas toimiv veevarustus (puurkaev ja kanalisatsiooni kogumiskaev).

Puudutatud isikul puudub igasugune seadusest tulenev kohustus võimaldada avaldajal

kinnisasja tasuta kasutada.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja

kohustas puudutatud isikut andma tahteavaldus puudutatud isiku kinnisasjale tähtajatu ja tasuta

isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks vee-ettevõtja kasuks:

-

ehitusloa nr 2212271/23897 ehitusprojektis toodud liitumispunkti ehitamiseks (sh

olemasoleva torustiku ümberehitamiseks), omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks,

valdamiseks ja kasutamiseks ning kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku/rajatisena külmaveetoru (ehitisregistri kood

221384716) ja

-

ehitusloa nr 2212271/23897 ehitusprojektis toodud liitumispunkti ehitamiseks, omamiseks,

remontimiseks, hooldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks ning kasutusse andmiseks ja

muul viisil ekspluateerimiseks rajatisena kanalisatsioon (ehitisregistri kood 221384717)

3 (7)

kasutusõiguse alal kaitsevööndi ulatuses vastavalt määrusele lisatud plaanile (tähistatud roosa

värviga viirutatud alana).

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda põhjendusega, et menetlus toimus avaldaja

huvides.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on veetrassi (tehnorajatiste) talumise, st

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunkti rajamise nõude õiguslik alus AÕS § 1581 lg 1.

Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et Tallinnas on vee-ettevõtjaks määratud Tallinna Vesi.

Seejuures lähtub AÕS § 1581 eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles

hakatakse võõrale kinnisasjale rajama. Maakohus viitas AÕS § 1581 lg-le 3 ja leidis, et kokku

võib leppida ka mis tahes servituudi, sh ka isikliku kasutusõiguse seadmises.

3.2. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 3 sätestatust on võimalik

Pihlametsa tee 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise väljaehitamine ja selle talumine

sätestada Pihlametsa tee 1 ja Pihlametsa tee T1 omanike ning võrguettevõtja (Tallinna Vesi)

vahelise kokkuleppega, millega antakse võrguettevõtjale õigus rajada kõnealune tehnovõrk

(mis hakkab ka kuuluma võrguettevõtja omandisse) ning millega sätestatakse Pihlametsa tee

T1 kinnisasjale võrguettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus (AÕS § 225 lg 1) tehnovõrgu

majandamiseks. Täiendavalt tõi maakohus välja vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seadusest tulenevad kohustused.

3.3. Maakohus leidis, et AÕS § 1581 lg 1 eeldused on täidetud. Tarbija ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenusega varustamine on AÕS § 1581 lg 1 tähenduses avalik teenus. Ka

puudub vaidlus, et avaldaja kinnisasi ei ole liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Seejuures seadus ei sätesta, et talumiskohustuse ja sellega seotud kasutusõiguse seadmise

eelduseks oleks kinnisasja eesmärgipärase kasutamise ja majandamise takistus. Avaldajal on

seadusest tulenev õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda ning kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, mis vastava soovi realiseerumise võiksid välistada.

3.4. Maakohus viitas vee-ettevõtja liitumislepingu üldtingimustele, mille p 3.3 kohaselt

korraldab liituja isiklike kasutusõiguste seadmise vee-ettevõtja kasuks ja tingimustel

ehitusprojektis toodud liitumispunkti õiguspäraseks ehitamiseks. Seejuures on kohtule esitatud

ehitusload ning avaldaja on tõendanud, et tööde läbiviimiseks on olemas projekt. Maakohus

asus seisukohale, et vee-ettevõtja koostöös Aktsiaseltsiga Viimsi Keevitus on välja töötanud

kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse avaldaja kinnisasja liitumiseks

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

3.5. Maakohus asus seisukohale, et asja materjalidest ei nähtu, et liitumise rajamine

kahjustaks ülemääraselt puudutatud isiku huve. Kinnisasja omaniku parimates huvides on, kui

tema kinnisasjal on olemas liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Selliselt on tagatud

varustuskindlus, mis ei sõltu kolmandatest isikutest või tehnosüsteemidest. Seejuures on

liitumispunkti rajamisega seotud asjaajamise enda kanda võtnud avaldaja, olles sealjuures

valmis kandma ka projekti teostamisega seotud kulud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et

avaldajal on kohustus tasuda puudutatud isikule tehnorajatiste ja tänavate ehitusmaksumuse

eest hüvitist. Asjaolu, et teised omanikud on mingil alusel tasu maksnud, ei tähenda, et avaldajal

vastav kohustus oleks.

3.6. Kuna avaldaja nõue ei sisaldanud selget taotlust isikliku kasutusõiguse kohta kande

tegemiseks, kuid see on isikliku kasutusõiguse tekkimise vältimatu eeldus, sõnastas maakohus

avaldaja nõude selguse ja täidetavuse huvides ümber.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

4 (7)

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles maakohus avalduse rahuldas ja kohustas puudutatud isikut tahteavalduse andmiseks

isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Puudutatud isik palub tühistatud osas teha uue määruse,

millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik saata asi tühistatud osas

maakohtule uueks lahendamiseks.

4.1. Puudutatud isik heidab määruskaebuses ette kohtuniku erapoolikust. Maakohus on

omaalgatuslikult laiendanud avaldaja nõuet, rikkudes sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg-s 1 sätestatut. Lisaks on maakohus põhjendamatult asunud vaidlustatud

määruses käsitama vee-ettevõtja seadusest tulenevaid kohustusi olukorras, kus viimane ei ole

asjas menetlusosaline. Samuti ei selgu määrusest, millise eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse

või huvi kaitseks on avaldaja kohtusse pöördunud (TsMS § 3 lg 1). Maakohus on viidanud

Riigikohtu lahenditele, kuigi tegemist ei ole õigustloovate aktidega.

4.2. Maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Vaidlustatud määrusega on oluliselt kitsendatud

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 36 kaitstud puudutatud isiku omandiõigust. Isegi, kui

puudutatud isikul oleks kohustus anda avaldajale võimalus kasutada puudutatud isiku

kinnisasja avaldaja kinnisasja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike rajatiste

ehitamiseks, siis ei saa selline kohustus olla tähtajatu ega tasuta. Avaldajal tuleb puudutatud

isikule tasuda tehnorajatiste ja tänavate väljaehitamise eest hüvitist.

4.3. Maakohus on ebaõigesti mõistnud AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevat tehnovõrgu või -rajatise

tähendust. Maakohus on määruse põhjendustes viidanud avaldaja, puudutatud isiku ja vee-

ettevõtja vahelisele sõlmitavale kokkuleppele. Samas on vaidlustatud määruse resolutsiooniga

otsustatud seada tasuta ja tähtajatu servituut. Seega on vaidlustatud määrus vastuoluline.

4.4. Maakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtust omavaid asjaolusid. Maakohus on

tuginenud vaid avaldaja väidetele ja tõenditele, jättes põhjendamatult puudutatud isiku

väidetega arvestamata. Oluline on arvestada, et avaldaja kinnisasjal on olemas puurkaev ja

kogumiskaev. Ka ei ole maakohus pädev hindama, milline lahendus on avaldaja jaoks parem.

Maakohus on vääralt leidnud, et avaldaja liitumise rajamine ei kahjusta ülemääraselt

puudutatud isiku huve. Teostatavate ehitustöödega kaasnevad riskid, samuti kaasnevad

liitumisega lisapiirangud puudutatud isiku kinnisasja kasutamisel.

5. Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue

määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja on püüdnud puudutatud

isikuga kokkuleppele saada kohtuväliselt.

6. Menetlusosalised vaidlevad teineteise määruskaebustele vastu, paludes jätta need

rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause

alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Puudutatud isiku määruskaebus ja avaldaja vastumääruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

5 (7)

9. Praeguses asjas vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas puudutatud isik peab andma

tahteavalduse oma kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega vee-ettevõtja kasuks, et

avaldaja kinnisasi saaks liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Avaldajal on õigus sellist

tahteavaldust nõuda AÕS § 158¹ lg 1 alusel ning sama sätte lg 3 kohaselt ei ole välistatud

talumiskohustuse tekkimine ka AÕS § 158 lg 1 alusel, kui selle sätte eeldused on täidetud.

Kuna puudutatud isik ei anna vastavat tahteavaldust, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et tehnorajatiste talumisega seotud asju

lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 13¹ ja 611. ptk järgi hagita menetluses. Kinnisasja koormamist

servituudiga saab nõuda vaid teise kinnisasja omanik, mitte aga vee-ettevõtja. Seega on

avaldusega pöördunud kohtusse õige isik oma seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Maakohus

on õigesti esile toonud, mis võib olla avaldaja nõude õiguslik alus ning nõude rahuldamise

eeldused (maakohtu määruse p-d 11 ja 12).

10. Kolleegium nõustub osaliselt määruskaebuses esitatud väidetega, et maakohus on oluliselt

rikkunud menetlusõiguse norme. Need rikkumised tingivad ka vaidlustatud määruse

tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise.

10.1. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus asjaolude väljaselgitamise kohustust ja see võis

viia asja ebaõige lahendamiseni. Kõnealuse nõude puhul on tegemist vaidlusasjaga, mis

lahendatakse hagita menetluses, ning kohus ei ole seejuures TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning

selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid

(vt nt RKTKm 04.10.2012, 3-2-1-108-12, p 13). Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne

aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärk on tagada, et

asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et

menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt

tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused

(vt nt RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11).

10.2. Kuigi kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud puudutatud isiku õigust esitada

oma faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta, siis nõustub kolleegium

puudutatud isikuga selles, et maakohus jättis puudutatud isiku esitatud väite servituudi

seadmise eest tasu saamise kohta tähelepanuta ega selgitanud välja avaldaja seisukohta

võimaliku tasu määramise kohta. Nii on maakohus meelevaldselt sisustanud servituudi sisu

selliselt, et puudutatud isikut kohustatakse andma tahteavaldus tähtajatu ja tasuta isikliku

kasutusõiguse sissekandmiseks, kuigi neid tingimusi pole menetlusosalistega piisavas ulatuses

arutatud. AÕS § 158 lg 3 teise lause kohaselt, kui reaalservituudi täpsema sisu kokkulepet ei

saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi

seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

10.3. Isiklik kasutusõigus, nii nagu ka teised piiratud kinnisasjaõigused, on kinnisasja

koormatis, mis paneb koormatud kinnisasja omanikule kohustuse lubada servituudiga

õigustatud isikul kinnisasja või selle osa mingil viisil kasutada. Isiklik kasutusõigus tekib

asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu. Kolleegiumi hinnangul

on maakohus rahuldanud nõude ulatuses, mis ei täida avaldaja soovitud eesmärki. Kande

tegemiseks peavad olema asendatud nii asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus kui ka

kandenõusolek. Neid on võimalik TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 alusel

kohtulahendiga asendada. Maakohus on asendanud kandenõusoleku, kuigi avaldaja on õigesti

nõudnud mõlema tahteavalduse kohtulahendiga asendamist (dtl 41).

6 (7)

10.4. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et tehnorajatise talumise

kohustuse eest on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada perioodilist hüvitist

omandiõiguse kitsenduse tõttu, mis tähendab, et omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja

kasutuseelisest. Seega on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada tehnorajatise eest

talumistasu, mis lisaks koormatud kinnisasja omaniku kulude (maamaks ja hooldamise kulud)

hüvitamisele sisaldab hüvitist ka omandiõiguse riive eest (vt RKTKm 20.03.2019, 2-16-

7011/114, p 14). Riigikohus on juurdepääsutee asjades asunud korduvalt seisukohale, et

koormatud kinnisasja omanikule makstav tasu peab lisaks tee hooldamise kulude hüvitamisele

sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest (vt nt RKTKm 16.06.2016, 3-2-1-180-15, p 33).

Sarnane omandiõiguse riive kaasneb ka servituudi seadmisega. Omand on põhiõigusena

kõrgendatud kaitse all ja seepärast tähendab iga sunniviisiline kinnisomandi kitsendamine

omandipõhiõiguse riivet. Kitsendustega koormatava kinnisasja omaniku ja kitsendustest kasu

saaja huvide tasakaalustamise seisukohalt on talumiskohustuse hüvitamine põhjendatud.

Kui maakohus leidis, et puudutatud isikul ei ole õigust saada ühekordset tasu tehnorajatise

väljaehitamise eest, tulnuks tal selgitamiskohustust täites anda puudutatud isikule võimalus

muude talumistasu määramise aluseks olevate asjaolude esitamiseks. Kolleegium selgitab, et

hagita menetluses lahendatavad tehnorajatiste talumisega seotud asjad hõlmavad ka

talumiskohustusega seotud tingimuste, mh tasu määramise asju (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-

87-14, p 27). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada talumistasu määramise

aluseks olevad asjaolud.

11. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud

asjast puudutatud isikud. Sama sätte lg 3 järgi kaasab hagita menetluse osalised kohus omal

algatusel ning kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi,

kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

11.1. Kuigi TsMS § 618² lg 1 täpsustab, et tehnorajatise talumise asjades on menetlusosalised

avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vajadusel

valla- või linnavalitsus, siis siinse vaidluse puhul tuleb lisaks arvestada, et isiklikku

kasutusõigust soovitakse seada mitte avaldaja, vaid vee-ettevõtja kasuks. Nii tuleneb ka

avaldaja ja vee-ettevõtja liitumislepingu üldtingimuste p-st 3.3, et liituja korraldab isiklike

kasutusõiguste seadmise vee-ettevõtja kasuks ja tingimustel ehitusprojektis toodud

liitumispunkti õiguspäraseks ehitamiseks. AÕS § 225 lg 2 järgi määratakse isikliku

kasutusõiguse ulatus kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

11.2. Eelnevast tulenevalt peab isikliku kasutusõiguse sisu vastama vee-ettevõtja tingimustele.

Maakohus peab pöörama tähelepanu sellele, et koormatava kinnisasja omaniku huve hinnates

tuleb vastata ka tema väidetele, mille kohaselt kaasnevad maa-aluse tehnorajatise rajamisega

riskid ning tuvastama, kas need riskid on vee-ettevõtja poolt teostatavate töödega maandatud.

Samuti peab maakohus avaldust rahuldades olema veendunud, et seatavad tingimused vastavad

vee-ettevõtja vajadustele, sest isiklik kasutusõigus seatakse vee-ettevõtja kasuks ning

tehnorajatise rajamine, majandamine ja hooldamine on vee-ettevõtja kohustus (vt TlnRnKo

27.10.2023, 2-21-16408, p 64). Eeltoodud asja lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud on

jäänud maakohtu poolt välja selgitamata. Maakohus on otsustanud isikliku kasutusõiguse

tingimuste seadmise vee-ettevõtja seisukohta arvestamata. Asja uuel läbivaatamisel peab

maakohus hindama, kas asja õigemaks lahendamiseks on vajalik menetlusse seisukoha

andmiseks kaasata vee-ettevõtja.

12. Kuna eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumised tingivad maakohtu määruse tühistamise

ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise, vastab kolleegium lühidalt ka teistele määruskaebuses

esitatud väidetele. Sisuliselt ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid ega tõendeid ei hinda,

7 (7)

sest TsMS § 658 lg 2 kohaselt ei saa ringkonnakohus maakohtule ette kirjutada, millisele

järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on

kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel.

Nagu kolleegium märkis, siis maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme.

See aga ei tähenda, et asja lahendanud kohtunik oli erapoolik. Kuna ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse, millega asi sisuliselt lahendati, siis vastavalt Harju Maakohtu

tsiviilosakonna kohtunike tööjaotusplaani §-le 2 ja § 10 lg 1 p-le 2 jaotatakse asi teisele

kohtunikule. Mis puudutab maakohtu määruse põhjendustes Riigikohtu lahenditele viitamist,

siis on tõsi, et kõrgema astme kohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on

kohustuslikud üksnes sama asja uuel läbivaatamisel. Samas, rakenduspraktikat kasutatakse

seaduse tõlgendamisel ning Riigikohtu üheks funktsiooniks on madalama astme kohtute

praktika suunamine ja ühtlustamine (TsMS § 679 lg 3 p 3).

Maakohtu võimaliku nõude piiride ületamise kohta märgib kolleegium, et kui avaldusest on

ebaselge, missuguse sisuga isikliku kasutusõiguse sissekandmise tahteavaldust avaldaja soovib,

peab kohus selle välja selgitama, määrates vajaduse korral avaldajale tähtaja avalduse

täpsustamiseks. Kui kohtule esitatud avalduses on väljendatud selge tahe soovitava kande sisu

kohta, saab kohus tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 vajaduse korral avaldaja soovitud teksti ümber

sõnastada, muutmata sealjuures kande sisu, küsides avaldajalt üle, kas kohtu pakutu vastab

avaldaja tahtele (RKTKm 07.12.2021, 2-19-5506/43, p 16).

13. Kuna menetluskulude jaotus jääb määruse tühistamise ja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmise tõttu maakohtu otsustada, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta

maakohtu menetluskulude jaotuse ja selle kohta vastumääruskaebuses esitatud väidete suhtes.

14. TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

15. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-

14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)