2-23-17719/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-17719

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17719 Tsiviilasi

R. K. hagi E. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:) lepinguline esindaja: Kaupo Piirsalu;

Kostja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:)

Kohtuistungi aeg 27.02.2024. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti 12.11.2021. a Tartu Linnavalitsuses.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale R. K. pool hagilt tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Tagastatav summa kanda R. K. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonikaebust. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. K. esitas 15.12.2023. a kohtusse hagiavalduse E. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 12.11.2021. a Tartu Linnavalitsuses. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja soovib lahutust. Samuti tahab hageja, et kostja kirjutaks ennast välja hagejale kuuluvast eluruumist, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. Kohus võttis hagi 28.12.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

3. Kostja E. K. esitas 19.01.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta on abielu lahutamisega nõus. Kostja teatel on poolte kooselu lõppenud ja alates 01.02.2024. a on kostjal ning tema lastel uus elukoht.

4. 27.02.2024. a toimunud kohtuistungil kuulas kohus pooled isiklikult ära. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kohtul poolte abielu lahutada. Hageja täpsustas, et poolte kooselu lõppes vahetult enne 2023. aasta jõule. Hageja ei pea võimalikuks kostjaga suhete taastamist ega soovi aega leppimiseks. Kostja avaldas, et võtab abielu lahutamise nõude õigeks ega esita nõudele vastuväiteid. Kostja kinnitas, et poolte suhted on alates 2023. aasta detsembrist pöördumatult lõppenud. Kostja teatas, et ei soovi samuti aega hagejaga leppimiseks ning soovib, et kohus abielu lahutaks. Pooled avaldasid istungil ühiselt, et loobuvad kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg

3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja R. K. ja kostja E. K. abielu sõlmiti 12.11.2021. a Tartu Linnavalitsuses. Poolte kinnitusel lõppesid nende abielulised suhted 2023. aasta detsembris. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks ega soovi suhete taastamist. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus rahuldab hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja lahutab poolte abielu.

Kuna pooled on loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise õigusest, siis tulenevalt TsMS § 630 lg-st 2 ei saa käesoleva otsuse peale esitada apellatsioonikaebust ja otsus jõustub pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 100 eurot. Kuna pooled on loobunud enne otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt kuulub pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, hagejale tagastamisele. Hageja taotlusel makstakse tagastatav summa tema pangakontole, millelt riigilõivu tasuti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik