2-21-9334/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9334

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1816,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q ja riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Y apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid (arvelduskonto

väljavõtted; väljavõte rahvastikuregistrist; laenulepingud Swedbank AS-iga ja AS-

iga Inbank; e-äriregistri väljavõtted; kuue äriühingu majandusaasta aruanded;

väljavõte kinnistusraamatust) ning Y 05.08.2023 esitatud tõendid (väljavõte

rahvastikuregistrist, eluruumi üürileping).

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 19.06.2023 otsus muutmata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-9334

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 31.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa, kes ei tasu hagejale elatist.

Hageja elab koos emaga. Hageja ja kostja omavahel ei suhtle. Hageja palub kostjalt välja mõista

igakuise elatise 292 eurot ajavahemiku 31.05.2021 – 31.12.2021 eest ning alates 01.01.2022

kuni hageja täisealiseks saamiseni 289,93 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse

(PKS) §-s 101 toodud alammäär. Hageja palub kohustada kostjat tasuma igakuine elatis hageja

seadusliku esindaja arvelduskontole iga kuu 20. kuupäevaks.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Kostja ei ole täitnud elatise tasumise

kohustust nõuetekohaselt ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Asjaolu, et kostja on kahel korral kandnud oma tütrele 50 eurot,

ei tähenda seda, et lahuselav vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud. Puudub vanemate

kokkulepe elatise suuruses 50 eurot ning selles, et elatise võib kanda hageja arvelduskontole.

Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamiseks, s.o 31.05.2021.

4. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldavad lapsele makstavat elatist vähendada alla

miinimumi. Kostja ei ole töövõimetu ega töötu, tal on regulaarne sissetulek ja vara. Kostja AS

Swedbank arvelduskonto väljavõttest saab järeldada, et kostjal on ka muid sissetulekuid. AS

Swedbank konto väljavõttest nähtub, et kostja, olles F OÜ juhatuse liige ja omanik, tasub ise

endale igakuist minimaalselt töötasu. Kostja on ettevõtja, kes on paljude tegevettevõtete

omanik, millel on käive ja kasum ning kus tasutakse tööjõumaksusid jne. Seega on kostjal

rahalisi vahendeid ja vara, mille arvelt oma lapse ülalpidamiskohustust täismääras täita. Kostja

arvelduskontolt on nähtavad regulaarsed ostud Netflixist 7,99 eurot, Wolt ostud Helsingis,

regulaarsed kulutused loteriipiletitele 20-85 euro kuus, toidutellimused kullerite kaudu ning

kulud meelelahutusele (14.11.2022 ost Piletilevist 76,50 eurot). Kostja on teinud oma

arvelduskontole regulaarselt sularaha sissemakseid: 31.05.2021 summas 110,64 eurot,

14.08.2021 summas 4300 eurot, 02.09.2021 summas 6677,05 eurot (Pensionikeskus AS

laekumine) ja 28.09.2021 summas 261,63 eurot (Pensionikeskus AS laekumine). Kostja on oma

pangakontolt teinud ülekandeid enda ettevõttele märkusega „laen omanikult“ järgmiselt:

02.09.2021 summas 10 000 eurot ja 12.12.2022 summas 3000 eurot. Kostja on 19.08.2021

soetanud telekommunikatsiooni teenuseid või kaupu märkimisväärselt suures summas 606,46

eurot. 30.10.2022 on kostja teinud oma pangakontole sularaha sissemakse 7000 eurot.

02.12.2022 on kostja kulutanud hambaravi teenusele märkimisväärse 3900 eurot. Kostja soetab

püsivalt kaupu internetipoodidest ja portaalist osta.ee. Kostja ostab fototeenuseid OÜ-st Nurk

Foto, kalleid rehviteenuseid, võtab laenu, ostab püsivalt toidukaupu suures ulatuses – see kõik

kogumis tõendab, et kostjal on rahaline võimalus tasuda lapsele elatist.

2-21-9334

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Kostjat saab lugeda lapse bioloogiliseks isaks alates maakohu otsuse jõustumisest tsiviilasjas

nr 2-21-8715 (millega tuvastati kostja bioloogiline isadus). Kostja ei ole nõus elatist tasuma

enne põlvnemise tuvastamist. Kostja tasub hageja kontole alates põlvnemise tuvastamisest 50

eurot kuus. Kuna kostja ei riku omapoolset ülalpidamiskohustust, siis puudub õiguslik alus hagi

menetlemiseks.

7. Hageja nõutud elatise tasumine on kostja jaoks liigselt koormav. Kostja ainsaks sissetulekuks

on miinimumpalk ja lisaks on kostja teenindada kaks laenu. Kostja ülalpidamisel on lisaks

hagejale kolm nooremat alaealist last. Kostjal on majanduslikult võimalik tasuda elatist 50 eurot

kuus. Samuti ei ole kostja nõus tasuma elatist hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja on

piisavalt vana, et otsustada ise kostja poolt tema arvelduskontole tasutud elatise kasutamise üle.

Kostja palub elatise nõudest arvestada maha riiklik lapsetoetus.

8. Ebaõige on hageja oletus, et kostja tasub endale teadlikult miinimumpalka. Kostja ettevõte

ei võimalda tasuda rohkem töötasu. Kostja ei ole ettevõtte F OÜ omanik ega osanik. Kostja on

küll kuue ettevõtte omanik, kuid mitte ükski neist ei teeni märkimisväärset tulu ja suurem osa

ettevõtetest seisab tegevuseta. Kostja ei saa nendest ettevõtetest täiendavat lisatulu. Kostja ei

ole oma arvelduskontole sissemakseid teinud, kostja kontole on raha laekunud üksnes

pensionifondist. Hageja välja toodud kulutused (mis nähtuvad kostja arvelduskontolt) on tehtud

2021. aastal, mil kostjal võis teatud ajaperioodidel paremini minna. 2022 – 2023. aastal on

majanduslik olukord muutunud raskemaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 19.06.2023 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja:

1) mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 2053,42 eurot ajavahemiku

31.05.2021 – 31.12.2021 eest;

2) mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis alates 01.01.2022 summas 213,44

eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla PKS §-s 101

sätestatud määra, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2026. Elatist

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses

sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise

arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus;

3) määrati, et kostjal tuleb elatise võlgnevus ja igakuine elatis kanda hageja seadusliku

esindaja (Q) arvelduskontole iga kuu 20. kuupäevaks;

4) jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt Harju Maakohtu 24.11.2020

määrusele tsiviilasjas nr 2-20-16925 jäid hageja riigi õigusabi kulu ja tasu riigi kanda.

10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga.

Hageja ja kostja omavahel ei suhtle. Seega ei pea kostja hagejat vahetult üleval. Pooled

vaidlevad selle üle, kui suures ulatuses on kostja kohustatud elatist tasuma.

11. Maakohus viitas PKS § 97 p-le 1, § 99 lg-tele 1 ja 2, § 100 lg-le 2 ning §-le 101. 01.01.2022

jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise

kord. Kohus saab PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista kuni 31.12.2021 elatise välja enne 01.01.2022

2-21-9334

kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 01.01.2022 kohaldab kohus

alates 01.01.2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.

12. Maakohus viitas PKS § 102 lg-le 2 ning leidis, et käesoleval juhul puuduvad alused elatise

väljamõistmiseks alla miinimummäära.

13. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks

suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).

14. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik, tema igakuine sissetulek

on miinimumpalga määras (I kd tl 79, I kd tl 199-200). Seda maksab kostja endale ise F OÜ

juhatuse liikmena (vt II kd tl 22 pöördel – 26). Kostja konto väljavõttest (II kd tl 7-14) nähtub,

et kostja majanduslik seis ei ole nii halb, kui kostja seda välja näidata soovib. Kostja on

korduvalt kandnud sularaha enda kontole (31.05.2021, 14.08.2021, 30.10.2022), andnud endale

kuuluvale äriühingule laenu 10 000 eurot 02.09.2021 ja 3000 eurot 12.12.2022. Samuti on

kostja pidanud majanduslikult mõistlikuks osta loteriipileteid 2022. a aprillis, mais ja

novembris ning 2023. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis, tasuda igakuiselt voogedastuse

(Netflix) eest, tasuda ühekordse maksena 3900 eurot hambaravi eest, kulutada 19.08.2022

korraga enam kui 600 eurot telekommunikatsiooniteenuse või -kauba eest. Kõiki neid tehinguid

kogumis hinnates ei ole kostja majanduslik kitsikus nii suur, kui kostja seda ise väidab. Samuti

on kostja kinnitanud, et ta on kuue äriühingu osanik.

15. Maakohus tuvastas, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale 2013. aastal sündinud poeg,

2016. aastal sündinud tütar ja 2017. aastal sündinud poeg (I kd tl 80 pöördel). Hageja tasub

kolme lapse emale kokku 220 eurot kuus (I kd tl 81) lasteaia, kooli ja treeningute ees, millele

lisanduvad toidu- ja tarbekaupade kulu (vt I kd tl 82). Samuti tuleb kostjal tasuda igakuiselt

eluaseme eest (vt nt I kd tl 83-84).

16. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik töövõimelise isikuna ning mitmete

äriühingute osaniku ja juhatuse liikmena teenida sissetulekut, mis võimaldaks anda hagejale

elatist miinimummääras nii, et kõigi laste vajadused oleksid kaetud.

17. Käesoleval juhul ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära

põhjusel, et lapse vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega kuni 31.12.2021. Kuni

31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt ei andnud riiklike peretoetuste maksmise fakt

iseenesest alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks

alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste

vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Antud

juhul on kostja küll tuginenud enda halvale majanduslikule seisundile, kuid kostja majanduslik

võimekus ei ole nii halb, kui ta näidata soovib, ning kostja on võimeline tasuma elatist

miinimummääras.

18. Alates 01.01.2022 saab hageja vajadusi rahuldada lapsetoetuse arvel, mida tuleb arvestada

elatise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks vastavalt PKS § 101 lg-le 5.

2-21-9334

19. Kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 31.05.2021 (vt

RKTKo 15.06.2023, 2-22-7773 otsuse p-d 10-12; RKTKo 16.05.2003, 3-2-1-57-03 p 9;

RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08 p 12; RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-129-09 p 11).

20. Kohus mõistab elatise alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 välja kindla summana ning

alates 01.01.2022 ei pea kohus elatise suurust vastavas kohtuastmes kindla summana välja

arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 17 ja 18). Kostjal tuleb hageja ülalpidamiseks tasuda elatist

2053,42 eurot ajavahemiku 31.05.2021 – 31.12.2021 eest, s.o 7 kuud ja 1 päev x 292 eurot/kuus.

Alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjal tasuda hageja kasuks

igakuiselt elatist 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte

alla PKS §-s 101 sätestatud määra, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2026.

21. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg-st 1 ja PKS § 100 lg-st 4

määras kohus, et kostjal tuleb elatis kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.

PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt tuleb elatis tasuda hageja seaduslikule esindajale, kuna

lapsega kooselaval vanemal on kohustus kasutada elatist lapse huvides. Hageja seaduslik

esindaja on kinnitanud, et neil puudub kostjaga kokkuleppe elatise andmise viisis PKS § 100

lg-te 1-3 mõttes. Seega ei saa lugeda kostja igakuiseid raha ülekandeid alates 2023. aasta

jaanuarist hageja kontole elatise tasumiseks (I kd tl 62, I kd tl 78).

22. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Kuna Harju

Maakohus on 24.11.2020 tsiviilasja nr 2-20-16925 raames andnud hagejale riigi õigusabi

esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud ja tasu, siis jäävad hageja menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda.

Apellatsioonkaebus

23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise miinimummääras alates hagi

esitamisest, määras elatise maksekontoks hageja seadusliku esindaja pangakonto ning eraldas

kostja esitatud vastuhagi eraldi menetlusse. Samuti palub kostja määrata kindlaks hageja ja

kostja suhtluskord. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata elatise

suuruseks 50 eurot kuus, määrata elatise maksekontoks hageja pangakonto ning lahendada

kostja vastuhagi või saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Koos

apellatsioonkaebusega ning täiendavalt 05.08.2023 esitas kostja uued tõendid.

24. Elatisehagi menetlemiseks puudus õiguslik alus, sest kostja ei ole alates isaduse teatavaks

saamisest hoidnud kõrvale omapoolsest ülalpidamiskohustuse täitmisest.

25. Kostja on piisavalt põhjendanud elatise suuruse määramise vajadust alla miinimummäära.

Kostja ainsaks sissetulekuks on alates 2017. aastast ettevõttest F OÜ saadav miinimumpalk.

Kostjal ei ole ühtegi lisasissetulekut. Kostjal puudub kinnisvara. Kostjal on kaks pangalaenu.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjal on piisav majanduslik võimekus otsuses määratud

elatise tasumiseks. Maakohus on oma otsuses ebaõigesti hinnanud kostja majanduslikku

olukorda tervikuna. Lisaks ei ole kohus otsuse tegemisel arvestanud kostja teiste alaealiste laste

huve.

2-21-9334

26. Maakohus on ekslikult järeldanud, et kostja juhatuse liikmena maksab endale palka

ettevõttes F OÜ. Kostja on küll selle ettevõtte juhatuse liige, kuid mitte selle omanik ega tegelik

kasusaaja. Seega ei maksa kostja endale ise palka ning kohtu sellekohane väide on ebaõige ning

kostja suhtes meelevaldne.

27. Ekslikud on maakohtu viited sularaha sissemaksete kohta. 31.05.2021 viidatud väidetav

sissemakse ei olnud tegelikult üldse sissemakse, vaid konto jääk perioodi alguses ehk algsaldo.

Maakohtu otsuses viidatud 30.10.2022 väidetav sularaha sissemakse on tegelikult Swedbank

AS pangalaen. Maakohtu otsuses viidatud omanikulaen ettevõttele on seotud kostja isikliku

pensionirahaga. Pensionikeskusest laekus kostja pension 02.09.2021 ja kostja laenas selle oma

ettevõttele. Ka kõik muud kohtu toodud viited kostja pisikulude kohta ei ole asjakohased, sest

lotopileteid ostab kostja just rahapuudusest (nagu kõik lotomängijad) ning Netflixi tellis kostja

oma alaealistele lastele (mitte iseendale).

28. Kostjal on küll varasemast ajast registreeritud ilma sissemakseta kuus ettevõtet, kuid mitte

ükski neist ei ole olnud ega ole ka praegu aktiivselt tegutsev ega too kostjale lisatulu. Kostja

ettevõtetel puudub käive ja tulu. Pelgalt ettevõtete omamine ei tähenda automaatselt head

majanduslikku võimekust.

29. Kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Kui kostja peaks tasuma hagejale elatist

maakohtu otsuses määratud summas, siis peab kostja selle raha võtma oma teiste alaealiste laste

arvelt ja sellega jääksid kostja teised alaealised lapsed varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks,

kui elatist saav laps. Kostja elab alates 2023. aasta märtsist üksi ja lahus oma alaealistest lastest.

30. Kostja hinnangul on arusaamatu maakohtu loogika, et kostja tehtud elatise makseid hageja

pangakontole ei saa lugeda tasutud elatise hulka. Kui kohtu hinnangul ei saa mingil põhjusel

lugeda kostja poolt hageja pangakontole tasutud makseid elatise hulka, siis tuleb hagejal

tagastada kõik kostja alates 01.01.2023 elatisena tasutud summad.

31. Kostja ei ole nõus tasuma elatise makseid hageja seadusliku esindaja kontole ja taotleb, et

kohus määraks elatise tasumise hageja pangakontole. Kostja hinnangul on hageja piisavalt

vana, et ise otsustada, millisele pangakontole ta soovib elatist saada. Kui elatis laekuks hageja

seadusliku esindaja pangakontole, siis tekib reaalne oht, et hageja esindaja pankroti aluseks

olevad nõuded rahuldatakse hageja elatise arvelt. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja

pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja esindaja pangakontolt võetakse perioodiliselt maha

mitmeid võlgnevusi ja makseid ning realiseeritakse pankrotivara.

32. Kostja palub hageja esindajalt välja nõuda tõesed andmed hageja tegelike

ülalpidamiskulude kohta.

Vastustaja seisukoht

33. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja palus jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde

võtmata. Kostjal on piisavaid vahendeid ja vara hagejale elatise tasumiseks.

34. Väide, et kostja sissetulekuks on üksnes miinimumpalk ning et tal ei ole lisasissetulekuid,

ei ole eluliselt usutav. Kostja üritab näidata oma sissetulekut tegelikkusest oluliselt väiksemana.

Kostja varjab teadlikult ja tahtlikult oma tegelikku sissetulekut ja temale kuuluvat vara, et

elatise maksmisest kõrvale hoida. Käesoleval juhul ei kõla usutavalt, et kostja elab üksnes

minimaalsest töötasust. Kostja kulutused meelelahutusele, hasartmängudele, igakuine kulu

2-21-9334

korteriüürile 240 eurot, igakuised elatise tasud Nle 220 eurot, elatis Dle 139 eurot, kulu

hambaravile 3900 eurot, pensionifondi rahade olemasolu ca 7000 eurot, ettevõttele laenude

andmine 3000 euro ja 10 000 euro ulatuses ning laenud AS-ist Swedbank tõendavad hoopis

vastupidist.

35. Kostja tegi relvaloa eksami, mida kinnitab kostja pangakonto väljavõte ja tasutud riigilõiv.

Relvaloa soetamine on üsna kulukas protseduur. Relva taotlemisel tuli kostjal läbida

tervisekontroll ja tasuda tõendite eest, mis on umbes 150 eurot ning soetada relvahoidmiseks

seif. Seifide ja relvakappide hinnad algavad ca 350 eurost. Samuti tuleb relvaloa taotlejal läbida

esmaabi koolitus, mille hinnad hakkavad 250 eurost. Relvaloa koolituse hinnad on ca 300-500

eurot. Uute relvade hinnad algavad ca 1000 eurost.

36. F OÜ tegeliku kasusaaja andmeid on muudetud 04.07.2023 ning tegelikuks kasusaajaks on

märgitud N, kes on kostja teiste laste ema. F OÜ ainuosanikuks on ettevõte W OÜ. W OÜ

omanikuks oli alates 16.07.2021 kostja. Seoses apellatsioonkaebuse esitamisega asus kostja

oma ettevõtete tegelikke kasusaajaid, osanikke ja juhatuse liikmeid muutma.

37. 50-euroseid makseid alaealise lapse kontole ei saa pidada ülalpidamiskohustuse

täitmiseks. Poolte vahel puudub kokkulepe, et elatis tuleb kanda lapse arvelduskontole. Lapse

seaduslik esindaja on sellele kategooriliselt vastu. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt

ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud

summaga kulude planeerimisel. Kui lapse ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole

ning ei ole andnud nõuolekut ega kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil,

siis lapsest lahuselava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ülalpidamist lapsele anda.

38. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud aluseid, miks tuleb käesolevas asjas elatist poole

lapsetoetuse võrra vähendada olukorras, kus laps isaga ei kohtu.

39. Ringkonnakohtul on menetluslik alus kostja suhtes TsMS § 45 lg 4 kohaldamiseks, sest

kostja käitub menetluses pahatahtlikult. Kostja esitas apellatsioonimenetluses uued tõendid.

Kostja on loonud uued tõendid, et üritada pääseda elatise tasumisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

41. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles

see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Käesoleval juhul on kostja vaidlustanud maakohtu

otsuse osas, milles temalt mõisteti välja elatis alates hagi esitamisest (31.05.2021) üle 50 euro

kuus (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning palub teha otsuse, millega mõistetakse temalt välja elatis

alla PKS § 101 sätestatud miinimummäära, st 50 eurot kuus. Samuti on kostja vaidlustanud

maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra (resolutsiooni

p 4). Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust elatise väljamõistmiseks 50 euro ulatuses kuus ega

menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 5). Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles seda

vaidlustatud ei ole.

42. Ringkonnakohus lahendab esmalt kostja tõendite taotlused ning vastab muudele

taotlustele (I). Seejärel vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele (II) ning jagab

menetluskulud (III).

2-21-9334

I Tõendite taotlused ning muud taotlused

* Uued tõendid

43. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja järgmised uued tõendid:

1) Swedbank AS konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale perioodil

jaanuar 2023 – juuli 2023 50 eurot kuus.

2) Swedbank AS konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on saanud F OÜ-st alates

05.01.2021 kuni 05.12.2022 igakuist põhipalka.

3) Rahvastikuregistri väljavõte kostja laste andmete kohta.

4) E-äriregistri väljavõte F OÜ kohta seisuga 19.07.2023.

5) Kaks laenulepingut (Swedpank AS-iga ja AS-iga Inbank).

6) E-äriregistri väljavõte kuue äriühingu kohta ning nende äriühingute 2022. a

majandusaasta aruanded.

7) Swedbank AS konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on teinud Nle regulaarselt

väljamakseid selgitusega „lastele“.

8) Kinnistusraamatu väljavõte, millest nähtub, et kostjale ei kuulu kinnisvara.

05.08.2023 esitas kostja kaks täiendavat tõendit:

9) Rahvastikuregistri väljavõte enda kohta.

10) 30.05.2023 sõlmitud üürileping.

44. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust. Kuna tõendid

on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada. TsMS kohaselt on uute tõendite ja

asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus

otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus

tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata

tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel, sh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud

varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2). TsMS § 238 lg-st 1 tulenevalt võtab

kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on

asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 1 teise lause kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige,

kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või

kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.

44.1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et osa apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendeid ei

ole asjakohased, kuna need tõendavad asjaolusid, milles vaidlust ei ole, samuti on osa neist

toimikus juba olemas. Nimelt ei ole ajas põhimõttelist vaidlust järgmiste asjaolude üle, mida

kostja uute tõenditega veelkord soovib tõendada. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud hageja

arvelduskontole 50 eurot kuus (I kd, tl 78). Seda möönab ka hageja (vt nt 11.05.2023 maakohtu

istungi protokoll, ajamärge 00:17:39, II kd, tl 29), kes aga leiab, et elatis tuleb tervikuna maksta

hageja seadusliku esindaja arveldusarvele, mistõttu lapse arvelduskontole makstud summad ei

ole asjassepuutuvad, kuna ei ole käsitatavad elatisena PKS § 97 tähenduses. Vaidlus puudub ka

selles, et kostjal on veel kolm alaealist last (I kd, tl 80 ja pöördel) ning et kostja teeb nende

emale Nle regulaarselt ülekandeid (I kd, tl 81). Samuti ei ole vaidluse all, et kostja saab

põhipalka F OÜ-st (I kd, tl 79). Seega eespool p 42 alap-des 1, 2, 3 ja 7 nimetatud tõendid tuleb

jätta vastuvõtmata TsMS § 238 lg 1 ja TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel.

44.2. Swedpank AS-iga ja AS-iga Inbank sõlmitud laenulepingud ning kinnistusraamatu

väljavõte (eespool p 42 alap-d 5 ja 8) on tõendid, mis olid olemas maakohtu menetluse ajal.

Kostja ei ole põhjendatud, miks ta ei esitanud neid tõendeid maakohtu menetluses. Nimetatud

2-21-9334

pankadele laenumaksete tagastamise kohta on kostja maakohtus juba tõendid esitanud (I kd,

tl 83–84). Kuna laenulepingud oleks saanud esitada maakohtus, ei võta ringkonnakohus neid

vastu (TsMS § 652 lg 3 p 2).

44.3. Eespool p 42 alap-s 4 nimetatud e-äriregistri väljavõttega F OÜ kohta soovib kostja

tõendada, et ta ei ole enam F OÜ omanik ega tegelik kasusaaja (tegelik kasusaaja on N) ning

seega on ebaõige väide, et ta maksab endale ise palka. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

tegemist asjakohase tõendiga (TsMS § 238 lg 1). Hageja esitas maakohtus 10.05.2023

seisukoha lisana tõendid selle kohta, et F OÜ osanikuks on W OÜ. W OÜ osanikuks ja

tegelikuks kasusaajaks oli omakorda kostja (II kd, tl 22 pöördel – 26). Seega pidas maakohtu

menetluse ajal paika väide, et kostja sai F OÜ juhatuse liikme ja tegeliku kasusaajana otsustada

endale töötasu tasumise üle. Asjaolude võimalik hilisem muutumine, käesoleval juhul kostja

enda toimingute tulemusena, millega F OÜ tegelikuks kasusaajaks on märgitud tema teiste laste

ema, ei saa mõjutada hinnangut maakohtu otsuse asjaomasele järeldusele.

44.4. E-äriregistri väljavõttest (eespool p 42 alap 6) nähtub, et kostja on seotud kuue

ettevõttega: OÜ O, S OÜ, Z OÜ, J OÜ, U OÜ, B OÜ. Kostja ei ole põhjendatud, miks ta ei

saanud esitada seda tõendit maakohtu menetluses, seega keeldub ringkonnakohus tõendi

vastuvõtmisest (TsMS § 652 lg 3 p 2). Ringkonnakohus märgib samas, et selles, et kostja nende

ettevõtetega seotud on, puudub vaidlus. Hageja on 30.05.2023 esitanud maakohtule väljavõtte,

millest nähtub, et kostja on mh nendes äriühingutes kasusaaja (II kd, tl 59–61). Mis puudutab

nende kuue äriühingu 2022. aasta majandusaasta aruandeid (p 42 alap 6), siis soovib kostja

nendega tõendada, et tegemist on sissemakseta ettevõtetega, millest ükski ei ole aktiivselt

tegutsev ega too kostjale lisatulu. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et tegemist on sissemakseta

ettevõtetega, mis tulu ei too, oleks kostja saanud tõendada maakohtus samade äriühingute

varasemate majandusaasta aruannete esitamisega. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta seda

teinud ei ole (näiteks esitas hageja 30.05.2023 omalt poolt Z OÜ, J OÜ ja F OÜ 2021. a

majandusaasta aruanded, et tõendada, et tegemist on aktiivsete ettevõtetega, II kd, tl 43 – 53

pöördel). Seega ei ole tõendite vastuvõtmiseks alust (TsMS § 652 lg 3 p 2).

44.5. 05.08.2023 esitatud tõendid (eespool p 42 alap-d 9 ja 10) on esitatud pärast

apellatsioonkaebuse tähtaega ning kostja ei ole põhjendanud nende hilisemat esitamist (TsMS

§ 237 lg 1, § 331), mistõttu keeldub ringkonnakohus nende vastuvõtmisest (TsMS § 652 lg 3

p 2).

• Muud taotlused

45. Kuna kostja on oma apellatsioonkaebuses esitanud lisaks maakohtu sisulise otsuse

tühistamise taotlusele ka muid taotlusi, mida ringkonnakohus lahendada ei saa, siis toob

ringkonnakohus esmalt välja käesoleva vaidlusega seotud vaidlused ning vastab seejärel kostja

taotlustele. Samuti vastab kohus hageja taotlusele määrata kostjale trahv.

46. 31.05.2021 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põlvnemise

tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-21-8715). 11.06.2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-8715 võttis maakohus hagi menetlusse ja eraldas iseseisvasse menetlusse

hagi elatise väljamõistmiseks (s.o käesolev tsiviilasi nr 2-21-9334). 11.06.2021 määrusega

tsiviilasjas nr 2-21-9334 peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-21-8715

tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega tsiviilasjas

nr 2-21-8715 (jõustunud 19.12.2022) rahuldati hageja hagi kostja vastu isaduse tuvastamiseks

ning loeti tuvastatuks hageja põlvnemine kostjast. 20.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-

9334 uuendas maakohus käesoleva asja arutamist hageja hagis kostja vastu elatise

2-21-9334

väljamõistmiseks. 17.02.2023 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-21-9334 vastuhagi Q (hageja

seaduslik esindaja) vastu elatise väljamõistmiseks, mille maakohus saatis 17.02.2023

määrusega kantseleisse registreerimiseks ja jagamiseks iseseisva menetlusena. Kostja vastuhagi

lahendatakse tsiviilasja nr 2-23-2844 menetluses.

47. Kostja on oma apellatsioonkaebuses muu hulgas taotlenud, et ringkonnakohus tühistaks

Harju Maakohtu 17.02.2023 määruse, millega maakohus eraldas kostja vastuhagi

eraldiseisvasse menetlusse ning palus kohtul lahendada kostja vastuhagi või saata asi

lahendamata osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et

kostja ei saa apellatsioonkaebuses vaidlustada maakohtu 17.02.2023 määrust vastuhagi

eraldamise kohta iseseisvasse menetlusse ning ringkonnakohus ei saa sellist taotlust lahendada.

TsMS § 375 lg 1 sätestab, et kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja

vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust

oluliselt, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Nõuete eraldamise

otsustab kohus määrusega kaalutlusõiguse alusel, lähtudes haginõuete eraldamise regulatsiooni

üldisest eesmärgist (s.o eelkõige menetlusökonoomiast ja nõuete selgema piiritlemise

vajadusest) ning menetlusosalistel puudub õigus haginõuete eraldamise määrust vaidlustada (vt

ka TsMS II komm (2017), § 375, p 3.3).

48. Lisaks on kostja apellatsioonkaebuses taotlenud, et kohus määraks kindlaks kostja ja hageja

vahelise suhtlemise korra. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva tsiviilasjas esemeks on

üksnes hageja elatisenõue kostja vastu. Seetõttu puudub ringkonnakohtul kostja taotluse

rahuldamiseks

seaduslik

võimalus.

Kostjal

on

võimalik

pöörduda

suhtluskorra

kindlaksmääramise avaldusega esimese astme kohtusse (TsMS § 550 lg 1 p 2).

49. Ringkonnakohus vastab siinkohal ka hageja taotlusele kohaldada kostja suhtes TsMS § 45

lg-t 4. Hageja hinnangul esineb alus kostja suhtes TsMS § 45 lg 4 kohaldamiseks, sest kostja

käitub menetluses pahatahtlikult – kostja on loonud uued tõendid, et üritada pääseda elatise

tasumisest. TsMS § 45 lg 4 järgi võib kohus trahvida või määrata aresti menetlusosalisele, kes

on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist.

Ringkonnakohus märgib, et trahvi või aresti määramine on kohtu kaalutlusõigus. Käesoleval

juhul ei nähtu aluseid TsMS § 45 lg 4 kohaldamiseks. Asjaolu, et kostja on esitanud

apellatsioonkaebuse lisana uusi tõendeid, ei ole selliseks aluseks. Asja materjalidest ei nähtu,

et kostja oleks venitanud asja menetlust pahatahtlikult.

II Kostja apellatsioonkaebus

50. Nagu eespool märgitud, on Harju Maakohtu 18.05.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-8715,

mis jõustus 19.12.2022, tuvastatud hageja põlvnemine kostjast ning kostjal on kohustus

hagejale elatist maksta (PKS § 97, § 101). Käesoleva vaidluse ese seisneb selles, kas kostjal on

alust nõuda elatise vähendamist alla PKS § 101 sätestatud määra (ning kuni 31.12.2021 alla

miinimummäära). Maakohus leidis, et kostja ei ole elatise vähendamist tingivaid asjaolusid

tõendanud. Kostja oma apellatsioonkaebuses kordab maakohtus esitatud seisukohta, et ta ei ole

suuteline hagejale üle 50 euro kuus maksma, mistõttu ei saa temalt rohkem elatist välja mõista.

Samuti on kostja nõus tasuma 50 euro suuruse elatise üksnes hageja enda arvelduskontole.

51. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsioon sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele

ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates

01.01.2022 kehtiv PKS § 101 lg 1 redaktsioon sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või

olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 järgi arvutatakse

2-21-9334

elatis baassumma ja sellele lisanduvate komponentide alusel. Nii enne 31.12.2021 kehtinud kui

ka alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 102 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 järgi arvestatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib

PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses

sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas

esineb mõjuv põhjus nn miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud

lahendid). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka

vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem (käesoleval juhul

kostja), kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid tõendama (vt

RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 15.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

52. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

esinevad PKS §-s 102 sätestatud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa või elatise vähendamiseks alla miinimummäära kuni 31.12.2021

välja mõistetud elatise puhul. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on

kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14), millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist

ette heita.

53. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et tema varanduslik seisund ei

võimalda tal elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras ega miinimummääras tasuda. Maakohus

leidis, et aluseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine, sest kostja

arvelduskontolt nähtuv elustiil ei kinnita kostja väiteid, et tal ei ole võimalik tasuda hagejale

elatist PKS § 101 järgi. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma

kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul

põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga

(RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 14). Käesoleval juhul väidab kostja, et tema sissetulekuks

on miinimummääras töötasu F OÜ-lt ning muud sissetulekud kostjal puuduvad.

Ringkonnakohus märgib, et kostja arvelduskontolt nähtav elustiil kostja väiteid ei kinnita.

54. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja Swedbank AS arvelduskonto 31.05.2021 –

04.05.2023 väljavõttelt (II kd, tl 6 – 15) nähtuvad kulutused, mida ei saa pidada hädavajalikuks

(nt 19.08.2021 makse Telia Eesti AS-le summas 606,46 eurot, kulutused lotopiletitele, relvaloa

taotlemine, kulud Netflixile, toidu tellimine Woltist, väljas söömine ning kulud

meelelahutusele).

Konto väljavõttest nähtub ka, et kostjale on laekunud AS-ilt Pensionikeskus 6677,05 eurot ja

261,63 eurot. Asjaolu, et kostja väidab, et ta on saadud summa (6677,05 eurot) edasi laenanud

F OÜ-le (02.09.2021 summas 10 000 eurot) ei anna alust AS-ilt Pensionikeskus saadud summat

kostja sissetulekute hulka mitte arvestada. AS-ilt Pensionikeskus laekunud summade arvelt

oleks kostjal olnud võimalik täita oma ülalpidamiskohustust.

14.08.2021 on kostja teinud oma kontole sularaha sissemakse summas 4300 eurot. 02.12.2022

on kostja teinud kulutusi hambaravile summas 3900 eurot (makse OÜ-le Holering). Sellises

summas sularaha sissemakse tegemine ning küllaltki suures summas hambaravile kulutuste

2-21-9334

tegemine näitab, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt täita ka

ülalpidamiskohustust.

55. Lisaks on kostja mitmete äriühingute osanik. Muu hulgas esitas hageja maakohtule H OÜ

(XXXXXXXX) 2021. a majandusaasta aruande (II kd, tl 54–58). H OÜ juhatuse liikmeks on

kostja ja osanikuks W OÜ, mille osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks oli maakohtu menetluse

ajal kostja (II kd, tl 22 pöördel – 23 pöördel). Majandusaasta aruandes on kinnitatud, et 2021. a

peamine tegevus oli üüripindade rent ning ettevõte jätkab sama tegevust 2022. a-l. 2021.

a kasum oli 1773 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum 6068 eurot. Seega ei saa nõustuda

kostja väitega, et maakohus on kostja majanduslikku seisundit hinnates võtnud vääralt arvesse

kostja osalust äriühingutes. Juhul kui kostja võõrandab või on võõrandanud oma osaluse mis

tahes kasumlikus äriühingus, saab ta selle eest eelduslikult tulu, mida samuti saab kasutada

elatise maksmiseks.

56. Kokkuvõttes ei kinnita kostja arvelduskontole laekunud summade suurus, kostja tehtud

kulutused ega kostja osalused äriühingutes seda, et tal ei ole võimalik PKS § 101 alusel

arvutatud elatist maksta. Kostja varaline seisund (elustandard) on selline, mis võimaldas kostjal

kuni 31.12.2021 tasuda hagejale elatist miinimummääras ning alates 01.01.2022 PKS § 101

alusel arvutatud korras. Ka asjaolu, et kostjal on veel kolm alaealist last ning kostja tasub

teistele lastele elatist kokku 220 eurot kuus, ei anna koosmõjus kostja varalise seisundiga alust

järeldada, et kostja ei suuda maksta hagejale PKS § 101 määras elatist. Lisaks eeltoodule on

vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei

vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid PKS § 102 lg 2 kolmandas ja

neljandas lauses olevad eeldused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa.

57. Maakohus mõistis õigesti kostjalt elatise välja alates elatisehagi esitamise ajast, s.o alates

31.05.2021. Riigikohus on selgitanud, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas

vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (vt

RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 13; RKTKo 16.05.2003, 3-2-1-57-03, p 9). Asjakohatud

on kostja väited, mille järgi puudus asja menetlemiseks alus, kuna kostja ei ole alates isaduse

teatavaks saamisest hoidnud kõrvale omapoolsest ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja

tugineb seda väites sellele, et ta on tasunud hagejale elatist 50 eurot kuus. Käesoleval juhul

nõuab hageja elatist PKS § 101 alusel n-ö miinimummääras, kuid kostja ei väida ega ole

tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale elatist seaduses sätestatud nn miinimummääras. Seega

ei ole kostja ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Ringkonnakohus märgib, et vanem rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas

suuruses (vt RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 16).

58. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et hageja seaduslikult esindajalt tuleb välja nõuda

andmed hageja tegelike ülalpidamiskulude kohta. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus

hageja soovis saada elatist PKS § 101 alusel ehk põhimõtteliselt miinimummääras, ei olnud

hagejal kohustust tõendada oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna

kohus sai eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne

miinimumelatis. Riigikohus on kuni 31.12.2021 kehtinud PKS regulatsiooni kohta leidnud, et

vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Sama põhimõte on kohane ka alates 01.01.2022 kehtiva

regulatsiooni alusel, kui elatis nõutakse PKS § 101 alusel n-ö miinimummääras. Lisaks

olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks

2-21-9334

tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus,

peab see vanem oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama. Seda ei ole kostja

teinud.

59. Kostja apellatsioonkaebus on põhjendamatu ka osas, milles kostja palub määrata elatise

maksekontoks hageja pangakonto. Ringkonnakohus selgitab, et ülalpidamiskohustus tuleb

reeglina täita mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses

vastutab (vt RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 12). Elatis on mõeldud lapse igapäevakulude

katmiseks ning nende kulude kandmist otsustab lapsega kooselav vanem. Seega on

põhjendatud, et elatis kantakse hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Mis puudutab

kostja väidet, et elatis läheb hageja teise seadusliku esindaja võlgade tasumiseks, siis

täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 7 välistab sissenõude pööramise seadusel põhinevale

elatisele.

60. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha

maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

Ülalpidamiskohustust ei saa reeglina lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud

alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt

nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma

kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole

ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 12; RKTKm

16.01.2013, 3-2-1-159-12, p 11). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja seaduslik esindaja

ei ole andnud nõusolekut elatise tasumiseks hageja arvelduskontole. Seega ei saa kostja poolt

hageja arvelduskontole tasutud 50-euroseid makseid arvestada ülalpidamiskohustuse

täitmiseks.

61. Arvestades eeltoodut, ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid väited, mis

võimaldaksid ringkonnakohtul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

See, kui kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

62. Kuigi hageja ei ole vastuapellatsioonkaebust esitanud, leiab ta oma vastuses kostja

apellatsioonkaebusele, et maakohus on vääralt arvanud alates 01.01.2022 arvutatud elatiselt

maha pool lapsetoetusest. Kohus selgitab, et maakohus on määranud elatise õigesti. Lapsetoetus

on alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 kohaselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise

komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima (vt RKTKo 22.06.2022,

2-19-19160, p 20.4). Lapsetoetuse arvestamine elatise suuruse arvutamisel ei sõltu sellest, kas

laps teise vanemaga kohtub või ei.

Menetluskulude jaotus

63. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg-

s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist. Seega jäävad

menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

64. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt