3-21-2230/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-2230

Haldusasi

V.J., M.K.i ja M.M.i kaebus Elva valla kohustamiseks

kontrollida rahvastikuregistri kannete õigsust

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.J., M.K.i ja M.M.i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – V.J., M.K. ja M.M.

Vastustaja – Elva vald

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.J., M.K.i ja M.M.i apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.

detsembri 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja kohustada

Elva valda kontrollima V.J., M.K.i ja M.M.i kaebuses nimetatud isikute elukoha aadressi

kannete õigsust rahvastikuregistris ning tegema kannete ebaõigsuse korral vajalikud

muudatused.

2. Mõista Elva vallalt V.J., M.K.i ja M.M.i kasuks solidaarselt välja menetluskulu 150

eurot.

3. Võtta asja materjalide juurde kaebajate poolt apellatsioonimenetluses esitatud

täiendavad tõendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. aprill

2024).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.J., M.K. ja M.M. osalesid 2021. a oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimistel

Elva vallas erakonna Isamaa kandidaatidena. Elva valla valimiskomisjoni 10. septembri 2021. a

otsusega registreeriti volikogu valimistel kandidaatideks teiste seas ka U.K., K.V., M.S. ja M.K..

2. V. J., M. K. ja M. M. esitasid kaebuse, milles palusid kohustada Elva valda muutma

eeltoodud isikute elukoha aadressi kanded, mille kohaselt on nende elukoht Elva vallas, ning

kohustada valda kandma rahvastikuregistrisse isikute elukohaks nende tegelikud elukohad.

Kaebuse kohaselt ei ela need isikud tegelikult püsivalt Elva vallas, mistõttu ei ole neil õigust

Elva valla volikogu valimistel kandideerida.

3. Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Riigikohus leidis selles asjas 21. juuni 2022. a määruses, et isikul on õigus pöörduda

kohaliku omavalitsuse üksuse poole taotlusega kontrollida teise isiku rahvastikuregistrisse

kantud elukoha õigsust.

3.2. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) järgi esitab elukoha registreerimiseks isik elukohateate

elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Lisaks elukoha aadressile on

lubatud märkida elukohateatele olemasolu korral ka lisa-aadressid (RRS § 74 lg 1, § 75 lg 2 ja

3). RRS § 65 lg 1 järgi kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadress, kus isik alaliselt või

peamiselt elab. Mitme alaliselt ja peamiselt elamiseks kasutatava elukoha korral kantakse

rahvastikuregistrisse kõigi nende aadressid. Isik valib neist ühe õigusliku tähendusega

elukoha aadressiks ja teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressina (RRS §

65 lg 2). Kohus leidis, et alalise ja peamise elukohana ei saa käsitada ainult seda elukohta, kus

isik ajaliselt kõige enam viibib. Seetõttu ei pidanud kohus kaebajate viiteid sellele, et

vaidlusalused isikud töötavad peamiselt teistes omavalitsustes, piisavateks, seadmaks kahtluse

alla rahvastikuregistrisse kantud elukohtade õigsust.

3.3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või

toimingu sooritamiseks esitada haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

Kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik olukorras, kui taotluse esitamine

haldusorganile on kohustuslik ning kuigi RRS-s ei ole taotluse esitamist selgesõnaliselt ette

nähtud, siis eeldab vastavate toimingute tegemine seda sooviva isiku tahteavaldust. Kohaliku

omavalitsuse üksusel ei lasu kohustust juba registrisse kantud andmete õigsust pidevalt ise

kontrollida. Selliseks taotluseks ei saa pidada valimiskaebust ja selles esitatud seisukohti.

Selle vaidluse ese oli teistsugune.

3.4. Vastustajal ei olnud kohustust algatada kaebuses nimetatud nelja isiku elukoha andmete

kontrollimise menetlust ka enda initsiatiivil. Kaebajate tehtud viited nende isikute

majandusliku huvi deklaratsioonides kajastatud andmetele ja ajaleheartiklitele ei ole sedavõrd

veenvad, et vastustajal oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus nende isikute

elukohaandmete õigsuses.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus leidis vääralt, et alalise või peamise elukoha määratlemisel ei saa lähtuda

peaasjalikult sellest, millises omavalitsuses isik ajaliselt enim viibib.

4.2. Vallal pidi esinema põhjendatud kahtlus, et kaebajate viidatud isikute rahvastikuregistri

andmed ei ole õiged. Andmete ebaõigsus nähtus valimisnimekirjade kinnitamisel – oli ilmne,

et kaebuses nimetatud isikud ei ela püsivalt ega alaliselt Elva vallas. Kaebajad vaidlustasid

Elva valla valimiskomisjoni otsuse Vabariigi Valimiskomisjonis ja hiljem Riigikohtus.

Kaebajad leiavad, et Elva valla valimiskomisjonile kaebuse esitamine seoses teiste isikute

rahvastikuregistri andmete ebaõigsusega tähendab ka ühtlasi vallavalitsusele kaebuse

esitamist. Valla valimiskomisjoni esimees on vallasekretär ning valimiskomisjoni liikmed

nimetab volikogu. Vastustajal pidi hiljemalt Elva valla valimiskomisjoni 10. septembri 2021.

a otsuse peale esitatud kaebuse kaudu tekkima põhjendatud kahtlus, et teiste isikute

rahvastikuregistri andmed ei ole õiged. Kaebajad on ka halduskohtule esitatud kaebuses välja

toonud avalikult kättesaadavad andmed, mis kinnitavad, et vaidlusaluste isikute elukohtade

andmed on ebaõiged. Seetõttu pole asjassepuutuv RVastS § 6 lg-s 3 toodud tingimus, et

haldusorganile peab olema esitatud taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.

4.3. Kaebajad ei saagi esitada vastustajale kõiki tõendeid seoses teiste isikute elukohtadega.

Tõendeid tuleb aga koguda ja hinnata vastustajal.

4.4. Kaebajate poolt välja toodud andmed nende kogumis olid piisavad põhjendatud kahtluse

kirjeldamiseks ja sellest tekkis vastustajal kohustus kontrollimenetluse algatamiseks.

5. Elva valla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Alalise elukoha määratlemisel ei saa arvestada vaid ajalisi näitajaid.

5.2. Kaebajad ei ole esitanud vastustajale taotlust vaidlusaluste isikute elukohaandmete

kontrollimiseks. Elva Vallavalitsus sai kaebusest teada Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu, st

esmane kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile, kuid selles vaidlustati Elva valla

valimiskomisjoni tegevust kandidaatide registreerimisel. Valimiskaebust ei saa pidada

taotluseks.

5.3. Kohus leidis õigesti, et kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole kohustust juba registrisse

kantud andmete õigsust pidevalt ise kontrollida.

5.4. Kaebajate esitatud tõendid ei pidanud tekitama vastustajal põhjendatud kahtlust.

Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et elukoha registreerimise eelduseks ei ole alati elukohana

märgitud kinnisvara omamine. Elukohana on võimalik registreerida ka ruume, mille

kasutamiseks on isikul õigus, kuid mis pole tema omandis. Vaidlusalustel isikutel oli

registreeritud ka elukoha lisa-aadressid, mis viitab sellele, et neil on mitu elukohta, kus nad

alaliselt või peamiselt elavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Käesolev vaidlus on läbinud korra juba kõik kohtuastmed, kui halduskohus ja

ringkonnakohus kaebajate kaebused kõigepealt kaebeõiguse puudumise tõttu tagastasid ning

Riigikohus 21. juuni 2022. a määrusega alama astme kohtute määrused käesolevas

haldusasjas tühistas ning asja halduskohtule sisuliseks menetlemiseks tagasi saatis. Riigikohtu

põhilised seisukohad, nii nagu ringkonnakohus neid mõistab, olid selles asjas järgmised:

-

nii kaebajad kui vaidlusalused isikud on registreeritud Elva Vallavolikogu valimistel

osalevateks kandidaatideks. Ebaõige rahvastikuregistri elukoha kandega isikute

kandideerimisel võib olla mõju valimistulemustele ning kaebajate võimalustele

osutuda valituks, mistõttu on kaebajatel kaebeõigus (määruse p 10). Kui valimistel

osalevad kandidaadid, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, siis riivab see

kaebajate passiivset valimisõigust, sest vähendab nende võimalust osutuda valituks (p

10.2);

-

kandideerimise eelduseks olev püsiv elukoht vastavas vallas või linnas (kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lg 5) tähendab elukohta rahvastikuregistri

andmete järgi (p 10.1);

-

isikul on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole taotlusega kontrollida

teise isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha õigsust. Kui kohaliku omavalitsuse

üksusele saavad teatavaks tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et registrisse

kantud andmed võivad olla ebaõiged, peab ta elukoha andmete õigsust kontrollima;

-

rahvastikuregistris elukoha kande õigsuse tagamise eesmärk on kaitsta ka neid isikuid,

kelle õigusi võib ebaõige kanne kaudselt puudutada (p 12.3);

-

vajalik pole kaebuse muutmine tuvastamiskaebuseks seetõttu, et valimised on juba

toimunud. Kuna kaebuse esitamise ajal ei olnud valimised veel toimunud ning

hilisemad sündmused kaebeõigust ei välista, siis oli kaebajatel võimalik esitada kaebus

oma passiivse valimisõiguse kaitseks (p 13);

-

kui isikud, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete õigsuse kontrolli

algatamist kaebajad on taotlenud, on osutunud valituks ning nad on asunud oma

volikogu liikme volitusi täitma, võib nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha

andmete ebaõigsuse kindlakstegemine tuua kaasa nende volikogu liikme volituste

ennetähtaegse lõppemise (p 14.2);

-

RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Vaidlust ei ole selle üle, et

kaebajad ei ole vastustajale esitanud taotlust vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri

elukoha kande õigsuse kontrollimiseks. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole RVastS

§ 6 lg 3 esimese lause järgi võimalik olukorras, kus seadus näeb ette taotluse esitamise

haldusorganile ning taotlust ei ole esitatud. See tingimus ei ole asjassepuutuv juhtudel,

kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel. RRS

ei näe ette taotluse esitamist, kuid samuti ei ole seal sätestatud kohaliku omavalitsuse

üksusele kohustust kontrollida pidevalt kõigi isikute rahvastikuregistrisse kantud

elukoha aadresside õigsust omal algatusel. Halduskohus peab asja sisulisel

lahendamisel kindlaks tegema, kas kohaliku omavalitsuse üksusel pidi vaidlusaluste

isikute osas esinema põhjendatud kahtlus, et nende rahvastikuregistri elukoha andmed

võivad olla ebaõiged, ning kaaluma menetluse alustamist omal algatusel, või oli

praegusel juhul vajalik taotluse esitamine (p-d 15.1. – 15.2.).

8. Riigikohtu seisukohad jäävad ringkonnakohtu jaoks ebaselgeks küsimuses, kas isikul, kes

soovib oma passiivse valimisõiguse kaitseks teise isiku elukohaandmete ülekontrollimist,

peab selleks esitama kõigepealt haldusorganile taotluse või mitte. Ühelt poolt on Riigikohus

nentinud, et kaebajad ei ole esitanud taotlust vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri elukoha

kande õigsuse kontrollimiseks (p 15.1), kuid teisalt on ta nentinud ka seda, et RRS ei näegi

sellise taotluse esitamist ette. Lõpetuseks ütles Riigikohus aga, et halduskohus peab asja

lahendamisel kindlaks tegema, kas vastustajal pidi vaidlusaluste isikute osas esinema

põhjendatud kahtlus, et nende rahvastikuregistri elukoha andmed võivad olla ebaõiged, ning

kaaluma menetluse algatamist omal algatusel, või oli praegusel juhul vajalik taotluse

esitamine (p 15.2). Seega on Riigikohus leidnud, et RRS ei näe ette taotluse esitamist, kuid

siiski tuleb kindlaks teha, kas praegusel juhul oli vajalik taotluse esitamine.

Seda vastuolu arvestades, ning võttes arvesse ka seda, et Riigikohus toonitas, et kohaliku

omavalitsuse üksusel pole kohustust pidevalt kõigi isikute andmeid kontrollida, leiab

ringkonnakohus, et Riigikohtu seisukoha mõte oli see, et hinnata tuleb, kas avalikult

kättesaadavad andmed koostoimes kaebajate käitumisega (ja nende poolt väljatooduga) pidi

tekitama vastustajas põhjendatud kahtluse, et vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri elukoha

andmed võivad olla ebaõiged, või oli vajalik veel kaebajate poolt konkreetsema ja täpsema

seisukoha (taotluse) esitamine vastustajale.

Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus seda, kas vastustajal pidi tekkima põhjendatud kahtlus.

9. Asja materjalidest nähtuvalt pöördusid kaebajad vaidlusaluste isikute elukohtadega seoses

kõigepealt Vabariigi Valimiskomisjoni poole ja taotlesid Elva valla valimiskomisjoni otsuse

tühistamist vaidlusaluste isikute osas. Tõendamaks nende kandidaatide mittevastavust

sisulisele elukohanõudele, lisasid kaebajad kaebusele näiteks väljavõtted ajalehtedes ilmunud

intervjuudest kandideerijatega, suhtlusportaali Facebook elukohta sisaldava kuva või kuva

kandideerija avaldatud fotost kodumaja ees, huvide deklaratsioonid, kinnistusraamatu

väljavõtted ning kandideerijaga seotud sihtasustuse majandusaasta aruande (tl 10).

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väljatoodud asjaolud igati piisavad selleks, et

haldusorganil tekiks põhjendatud kahtlus, et isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole

tema tegelik elukoht. Halduskohtu seisukoht, justkui poleks kaebajate esitatud andmed

piisavalt veenvad, tekitamaks vastustajal põhjendatud kahtlust (otsuse p 15), on

paljasõnaline. Halduskohus on kaebajate esitatud andmeid kirjeldanud väga üldsõnaliselt ega

pole neid lähemalt analüüsinud.

Halduskohtule esitatud kaebuses on veelkord refereeritud vaidlusaluste isikute elukohtadega

seotud andmeid. Välja on toodud, et enamik neist isikutest on avalikult kas ajakirjanduses või

Facebooki suhtlusportaalis teatanud enda elukohaks muud omavalitsused (st mitte Elva).

Enamikul neist puudub Elva vallas kinnisvara. Allikatena on kaebajad kasutanud

suhtlusportaali Facebook, ajakirjandust, kinnistusraamatut ja majanduslike huvide

deklaratsioone (tl 3p-4).

9.1. Tõsi, taotluse esitamise kontekstis ei nähtu, et kaebajad oleksid otseselt esitanud need

andmeid Elva vallale kui vastustajale käesolevas asjas. Siiski nähtub, et 14. septembril 2021

on Elva valla valimiskomisjon andnud Vabariigi Valimiskomisjonile vastuse kaebajate

kaebuse kohta ning järelikult sai Elva valla valimiskomisjon hiljemalt siis teadlikuks kaebaja

esitatud asjaoludest. Kaebajad on põhjendatult välja toonud, et valla valimiskomisjoni

esimees oli vallasekretär ning valimiskomisjoni liikmed nimetab vallasekretäri ettepanekul

volikogu (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 14 lg 4 ja lg 8). Seega pidi info

kaebajate poolt välja toodud asjaoludest jõudma igal juhul vastustajani ning tekitama tal

põhjendatud kahtluse, et vaidlusaluste isikute elukohaandmed ei ole õiged.

9.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et kohaliku

omavalitsuse üksusel on RRS § 88 lg 3 ja 4 järgi juhul, kui talle teadaolevalt ei kasuta isik

omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, õigus teha järelepärimine selle ruumi omanikule,

kellele kuuluva ruumi aadress on kantud isiku elukoha andmetena rahvastikuregistrisse. Kui

ruumi omanik teatab, et isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi elukohana, on kohalikul

omavalitsusel - kui isik ei tõesta 30 päeva jooksul oma õigust kasutada ruumi oma elukohana

- õigus lõpetada isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus (RKPJKo 3-21-

12, p 29). Seega ehkki kohalikul omavalitsusel ei ole tõepoolest kohustust kontrollida pidevalt

kõigi isikute rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadresside õigsust omal algatusel (RKHKm

3-2-1-2230, p 15.2), lasub tal siiski kohustus juhul, kui ta on saanud teada, et isik ei kasuta

ruumi oma elukohana, asuda eelnevalt refereeritud RRS § 88 lg 3 alusel tegutsema. Vastasel

juhul ei ole tagatud nõue, et riikliku registri andmed peavad olema õiged, täpsed, asjakohased

ja selged (RKHKo 3-14-52261, p 12).

9.3. Märkimist väärib siinkohal ka see, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium, kes lahendas kaebajate esitatud kaebust Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale,

on samuti märkinud, et isik, kes leiab, et rahvastikuregistri ebaõige kanne rikub tema õigusi,

võib esitada halduskohtule kaebuse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustamiseks ebaõiget

kannet parandama (RKPJKo 5-21-12, p 31), st põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei

pidanud samuti vajalikuks, et eelnevalt oleks esitatud vastav taotlus haldusorganile.

Kaebajatele ei ole ringkonnakohtu hinnangul etteheidetav see, et nad juhindusid Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohast.

9.4. Nõustuda ei saa valla ja halduskohtu seisukohaga, et valimiskaebust ei saa pidada

piisavaks haldusmenetluse algatamise ajendiks seetõttu, et valimiskomisjonis oli vaidluse ese

teistsugune. Nagu ülal märgitud (vt p 9), tuginesid kaebajad ka valimiskaebuses just sellele, et

vaidlusaluste isikute tegelik elukoht ei ole Elva vallas.

9.5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ehkki kaebajad ei ole esitanud Elva vallale

otsesõnu taotlust vaidlusaluste isikute elukohaandmete tõelevastavuse kontrollimiseks, pidi

nende pöördumine, mis jõudis Elva valla valimiskomisjonini ja seega vallani, olema piisav

vallal põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri elukoha

andmed võivad olla ebaõiged ning vald pidi seetõttu kaaluma menetluse alustamist omal

algatusel. Kuna vald seda ei teinud, oli ta õigusvastaselt tegevusetu ja kohustamiskaebus

kuulub seega rahuldamisele.

10. Asjakohane ei ole vastustaja ja halduskohtu arutlus selle üle, et kaebajad jätsid

tähelepanuta selle, et elukoht ei pea olema seotud konkreetse isiku omandis oleva kinnisasjaga

ja et eluruumina saab kasutada ka ruume, mis pole isiku omandis, aga mille kasutamiseks on

tal õigus. Vastustaja ja halduskohus ei pööranud ise tähelepanu sellele, et kaebajad pole

tuginenud ainuüksi vaidlusalustel isikutel kinnisvara puudumisele Elva vallas, vaid

muuhulgas ka sellele, et isikud olid ise erinevates kohtades (ajakirjanduses,

suhtlusportaalides) deklareerinud oma elukohana hoopis muud omavalitsused (vt tl 10, 3p-4).

Kontekstis asjaoluga, et ka nende isikute töökohad on muudes omavalitsustes, on igati

põhjendatud kahtlustada, et isikute andmed rahvastikuregistris ei pruugi olla õiged.

11. Arutlust ajalise kriteeriumi üle elukoha sisustamisel, samuti lisa-aadresside ja elukoha

aadresside vahekorra üle ei pea ringkonnakohus käesolevas vaidluses asjakohaseks. Alles siis,

kui haldusorgan on kindlaks teinud faktilised asjaolud vastavalt eeltoodud Riigikohtu

lahendites toodud juhistele, st kontrollinud kahtlusi isikute elukoha tegelikkusele

mittevastavuse kohta, kasutades muuhulgas RRS § 88 lg-s 3 nimetatud õigusi (vt ülal p 9.2.),

saab hinnata, kas tuvastatud faktilised asjaolud vastavad asjakohaste õigusnormide

abstraktsetele-faktilistele koosseisudele või mitte. Vajadusel peab haldusorgan kasutama

uurimisprintsiipi vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 6 ning koguma tõendeid omal

algatusel. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on varem viidanud, et volikokku

kandideerijate rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku püsiva elukoha lahknevus ei ole õiguslikult

lubatav (RKPJKo 5-21-12, p 25; RKHKo 3-21-2230, p 11.2). Seega peab selleks, et

rahvastikuregistri andmeid vaidlusaluste isikute elukohtade kohta Elva vallas saaks tõepoolest

õigeks lugeda, olema vaidlusalustel isikutel Elva vallas tegelik püsiv elukoht. Tegeliku püsiva

elukohaga saab tegemist olla vaid siis, kui isikul on väidetava elukohaga sellist laadi sidemed,

mis tõepoolest viitavad seal tegelikule ja püsivale elamisele.

12. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Kaebajate poolt esitatud

täiendavad tõendid seoses M. Saare elukoha andmetega võtab ringkonnakohus asja

materjalide juurde, kuna need tõendavad täiendavalt kaebajate esitatud väiteid.

13. Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus kuuluvad rahuldamisele, on kaebajatel õigus

halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi menetluskulude hüvitamisele. Vastustajalt

tuleb kaebajate kasuks välja mõista solidaarselt 60 eurot menetluskulu apellatsiooniastmes

ning 90 eurot halduskohtus (kokku 150 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)