3-24-209/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-209

Haldusasi

X kaebus Saku valla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Saku vald, esindaja SR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-209 resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 1. veebruari 2024.

a määruse haldusasjas nr 3-24-209 resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Määruskaebuse menetlusse võtmist ja esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse

peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Vallavolikogu otsustas 19.12.2019 otsusega nr 55 koormata vallale Üksnurme külas

kuuluva Talve tee L1 kinnisasja (registriosa nr 13996450, katastritunnus 71801:001:2136,

pindala 9648 m2, sihtotstarve 80% transpordimaa ja 20% üldkasutatav maa) 2263 m2 ulatuses

10 aastaks kasutusvaldusega MTÜ Trelli 3 kasuks kohaliku kogukonna kooskäimise koha

(külaplatsi) rajamiseks ja haldamiseks. Saku vald ja MTÜ Trelli 3 sõlmisid 14.01.2020 lepingu,

millega Talve tee L1 kinnistu koormati kasutusvaldusega MTÜ Trelli 3 kasuks 10 aastaks.

2. Saku Vallavalitsus kuulutas 04.10.2023 välja Saku valla kaasava eelarve ettepanekute

esitamise. Ettepanekuid võis esitada kuni 31.10.2023, ettepanek pidi jääma 40 000 euro piiresse

ja olema seotud Saku vallas avalikes huvides investeeringu tegemisega, avalikku ruumi olulise

objekti rajamisega või muul viisil avalikku hüve pakkuvate ühekordsete kulude katmisega.

3-24-209

2(6)

Ettepanek pidi olema ellu viidav ühe aasta jooksul ja see ei tohtinud tulevikus tuua vallale kaasa

ebamõistlikke kulusid. Tähtajaks esitati 58 ettepanekut, mh ettepanek Üksnurme küla puhke-

ja liikumisala rajamiseks Talve tee L1 kinnistule.

3. Saku Vallavalitsus kinnitas 05.12.2023 korraldusega nr 821 kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 2 ning Saku Vallavolikogu 21.11.2019 määruse nr 18

„Kaasava eelarve menetlemise kord“ (määrus nr 18) § 5 lg-te 1 ja 3 alusel valla 2024. a kaasava

eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud (kokku 18), sealhulgas „Üksnurme küla puhke- ja

liikumisala“ (p 1.18).

4. Saku Vallavalitsus pani kriteeriumitele vastavad ettepanekud isikustatud hääletusele, mis

toimus ajavahemikus 27.12.2023–10.01.2024, ning hääletusele minevad ettepanekud avaldati

Saku valla kodulehel, vallavalitsuse Facebookis ja valla lehes Saku Sõnumid.

5. Saku Vallavalitsus kinnitas 16.01.2024 korraldusega nr 33 KOKS § 30 lg 1 p 2 ja

määruse nr 18 § 6 lg 6 alusel kaasava eelarve hääletustulemuste paremusjärjestuse, mille järgi

saavutas enim hääli (90 häält) ettepanek „Üksnurme küla puhke- ja liikumisala“ (p 1.1).

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 23.01.2024 kaebuse keelata Saku vallal kasutada

kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvaid vahendeid ettepaneku „Üksnurme küla puhke- ja

liikumisala“ finantseerimiseks ja peatada riigihankemenetlus Talve tee L1 kinnistul (haldusasi

nr 3-24-209). Kaebaja viitab, et 14.01.2020 kasutusvalduse seadmise lepingu p 3.5 kohaselt on

kasutusvaldaja õigustatud valdama ja kasutama kinnistut külaplatsi rajamiseks ja haldamiseks

omavahenditest. Kaebajal on puutumus vaidlustatud haldustegevusega, sest ta on Talve tee L1

naaberkinnistu (Talve tee 61) omanik ning Saku valla maksumaksja.

7. X esitas Saku Vallavalitsusele 23.01.2024 vaide, milles kordas sisuliselt kaebuse

põhjendusi ning palus eemaldada ettepanek „Üksnurme küla puhke- ja liikumisala“ kaasava

eelarve hääletuselt, välistada kõnealusele objektile mis tahes summas toetusraha eraldamine ja

väljastada hääletustulemused ja andmed eraldatava summa kohta hiljemalt 04.02.2024.

8. X esitas Tallinna Halduskohtule 25.01.2024 kaebuse Saku valla kaasava eelarve

ideekonkursi tulemuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-229). Ideekonkursi võitja

väljakuulutmise toiming on tühine, sest puudub haldusakt ja võitja ei kvalifitseerunud kaasava

eelarve ideekonkursile. Saku vald ei ole kaebaja järelepärimisele (vaidele) vastanud.

9. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.01.2024 kaebuse Saku valla kaasava eelarve

menetlemise korra rikkumise toimingu tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-253). Kaebuses on

suuresti korratud varasemaid seisukohti. Kaasav eelarve on eelarve menetlemisel rakendatav

protsess, mille käigus antakse osa kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) eelarve vahendite

kasutamise otsustamise õigusest üle KOV-i elanikele. Seega ei kvalifitseerunud MTÜ Trelli 3

kaasava eelarve konkursile ja ettepanek „Üksnurme küla puhke- ja liikumisala“ tuleb kaasava

eelarve hääletuselt eemaldada. Kuna ettepanek ei oleks tohtinud konkursil üldse osaleda, tuleb

välistada sellele objektile mis tahes summas toetusraha maksmine. Keelamiskaebusega soovib

kaebaja keelata riigihanke ettevalmistamise ja riigihanke menetlus tuleb esialgse õiguskaitse

korras peatada. Riigihanke menetlusega jätkamine toob kaebajale kaasa pöördumatu kahju.

10. Saku vald selgitas 29.01.2024 ja 30.01.2024 vastustes, et Talve tee L1 koormamine

kasutusvaldusega MTÜ Trelli 3 kasuks ei välista kinnistule külaplatsi ja liikumisala rajamist

kaasava eelarve raames valla eelarvest. Kaasava eelarve raames ei maksta toetust, vaid tegemist

on vallaelanike kaasamisega valla eelarve koostamisse. Kaasava eelarve suurus on 40 000 eurot

eelarveaastas ja summat võib kasutada määruse nr 18 §-s 2 toodud eesmärkidel. Ettepaneku

3-24-209

3(6)

viib vallavalitsus ellu eelarveaasta jooksul. Kaebaja vaidlustatud ettepanekut ei olnud alust jätta

kvalifitseerimata, sest hääletustulemus näitas, et külaplatsi ja mänguväljaku rajamiseks on suur

avalik huvi. Saku valla 2024. a kaasava eelarve menetlemisel järgiti määruse nr 18 nõudeid.

Kuna kaasava eelarve menetlemise raames antud korraldused on olemuselt üldkorraldused, siis

ei toimetatud neid kätte üksikisikutele, vaid korraldused tehti teatavaks avalike kanalite kaudu.

Kaebaja esitas 23.01.2024 kaebuse halduskohtule ja järelepärimise (vaide) vastustajale ning ei

saanud eeldada, et pöördumisele tulnuks vastata juba 23.01.2024 või 25.01.2024. Talve tee L1

kinnistule on väljastatud projekteerimistingimused ning nende alusel koostatud ehitusprojekt ja

väljastatud ehitusluba. Kaebaja on need vaidlustanud haldusasjas nr 3-22-1693, mis on Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses. Kaebaja õiguste võimalik riive saab kõne alla tulla ehitamisega

seonduvas vaidluses, kuid mitte seonduvalt kaasava eelarve menetlemisega. Eelarvevahendite

kasutamise üle otsustab vald enesekorraldusõiguse alusel ja kaebajal puudub subjektiivne õigus

otsustada või keelata tema töötasult valla eelarvesse laekuvate vahendite kasutamist.

11. X leidis 30.01.2024, et menetlustoimingute vaidlustamise õigus tuleneb HKMS § 45 lg-

st 3. Kaebaja palus täiendavalt kohustada vastustajat vastama tema järelepärimisele ning

väljastada hääletustulemused ja haldusakt toetussumma eraldamise kohta hiljemalt 04.02.2024.

12. Saku Vallavalitsus tagastas 01.02.2024 kirjaga nr 12-14/246-2 X 23.01.2024 vaide

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, sest vallale teadaolevalt toimub samas

asjas kohtumenetlus (haldusasi nr 3-24-209). Ühtlasi edastas vald kaebaja taotletud Saku

Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33.

13. Tallinna Halduskohus liitis 01.02.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-209, 3-24-229

ja 3-24-253 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-24-209 – resolutsiooni p 1), tagastas X

kaebuse (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni

p 3). HKMS § 2 lg 4 alusel tõlgendab kohus, et esitatud on järgmised nõuded:

–

tühistada Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 p 1.18;

–

tühistada Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33 p 1.1;

–

kohustada Saku valda vastama kaebaja 23.01.2024 pöördumisele;

–

keelata Saku vallal korraldada kaasava eelarve tulemuste alusel riigihanget;

–

esialgse õiguskaitse taotlus riigihanke menetluse peatamiseks.

Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, sest kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtule

nähtuvalt on vastustaja toimetanud kaasava eelarve menetlust määruse nr 18 nõudeid järgides,

s.o avaldanud teate ettepanekute esitamiseks, hinnanud ettepanekute kriteeriumitele vastavust,

kinnitanud kriteeriumitele vastavad ettepanekud ja pannud need hääletusele ning kinnitanud

hääletuse paremusjärjestuse. Kõik teated menetluse kohta on avaldatud Saku valla kodulehel,

sotsiaalmeedia kanalites ja valla lehes. Seega ei saa praegusel juhul olla vaidlust menetluse

õiguspärasusest. HKMS § 44 lg 1 alusel kaebeõiguse tuvastamiseks ei piisa üksnes kaebaja

puutumusest vaidlustatud tegevusega, vaid esinema peab subjektiivsete õiguste riive. Kaasava

eelarvega KOV-i eelarve kujundamine on valitsemise ehk poliitiliste valikute küsimus, mis

otsustatakse enamasti otstarbekuse alusel ja mille suhtes puudub isikutel reeglina kaebeõigus.

Tegemist on kohaliku eelarve rahaliste vahendite kasutamisele suunatud otsusega, mis ei saa

puudutada vallaelanike õigusi valla eelarvesse laekuva maksutulu kaudu. Kaasava eelarve

otsustega ei otsustata kinnisasja kasutamise, koormamise ega hoonestamisega seotud küsimusi,

vaid üksnes valla rahaliste vahendite kasutamise küsimusi.

Kaebajal oleks kaebeõigus siis, kui nende poliitikate või otstarbekuse alusel tehtud otsustega

otsustatakse konkreetselt kaebajale antavate hüvede või temale seatavate kohustuste / keeldude

üle. Praegu ei ole seda tehtud. Vaidlusalused korraldused ei mõjuta kaebaja õigusi ega sea talle

3-24-209

4(6)

kohustusi. Seega puudub kaebajal õigus korraldusi vaidlustada. Vaidlusalused korraldused on

üldkorraldused (HMS § 51 lg 2), millel puudub konkreetne adressaat. Korraldused on hõlmatud

KOV-i põhiseaduse (PS) §-dest 154 ja 157 tuleneva enesekorraldusõigusega. Kaasava eelarve

arutelu keskmes on eelarve ise ja küsimus, kuidas eelarvet peaks kasutama. KOV-i eelarve

kujundamine on olulises osas poliitilise tahte väljendus, millesse kohus ei saa sekkuda ja asuda

otsustama, kas ja kuidas võiks raha kasutada. Samuti ei saa kohus asuda vastustaja eest eelarvet

koostama või seda kontrollima. Kaasava eelarve hääletuse tulemused ja nende kinnitamine ei

tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi ja kohustusi. Hääletuse tulemused on siduvad KOV-le.

KOV-i elanikel on kaasava eelarve menetluses võimalus esitada ettepanekuid ja nende poolt

hääletada ning kujundada sellega teatud summa ulatuses valla eelarvet. Vaidlustatud ettepanek

sai 90 häält ja sellel on kogukonna selge toetus. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu rahvahääletuse

tulemusega, ei järeldu, et kaasava eelarve menetlus või selle tulemus saaks iseseisvalt riivata

tema õigusi. Kaebaja õigusi mõjutab eelkõige haldusasjas nr 3-22-1693 vaidlustatud ehitusluba.

Ehitusloa tühistamise korral kaotaksid kaasava eelarve kasutamisele suunatud otsused õigusliku

tähenduse, sest eelarvevahendeid ei oleks võimalik kasutada ehitusõiguse puudumise tõttu. Ka

varasem kasutusvalduse seadmine ei tähenda, et Saku vald ei tohiks endale kuuluvat kinnistut

avalikes huvides finantseerida kaasava eelarve menetluses jaotatavate rahaliste vahenditega.

Kaebaja on soovinud ka vastust oma 23.01.2023 vaidele. Kuna määruse tegemise ajaks ei ole

HMS § 84 lg-s 1 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg möödas, siis ei ole vaidele seni vastamata

jätmine õigusvastane ega saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

vaidele vastamist enne selleks ettenähtud tähtaega. Kaebaja on palunud keelata tema töötasult

vallale laekuvatest vahenditest finantseerida kaasava eelarve menetluse võitnud ettepanekut.

KOV-i põhilised tuluallikad on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning

tasandus- ja toetusfondist. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ja nende jaotust KOV-de

vahel reguleerivad mitmed seadused ja kokkulepped. KOV-l puudub ülevaade isikustatud kujul

maksude laekumisest. Ühtlasi puudub kaebajal subjektiivne õigus keelata oma töötasult KOV-i

eelarvesse laekuvate maksude kasutamist. Kohtule kättesaadavatel andmetel ei ole 16.01.2024

korraldusega nr 33 võitjaks tunnistatud ettepaneku elluviimiseks hankemenetlust alustatud.

Kuna riigihanget ei toimu, siis ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda hankemenetluse

keelamist. Kaebajal ei ole ka esialgse õiguskaitse vajadust, sest puudub hankemenetlus, mida

saaks peatada ja olematust menetlusest ei saa kaebajale mh tekkida pöördumatuid tagajärgi.

Esialgset õiguskaitset ei anta haldusmenetluse takistamiseks või kaebuse ulatusest väljuva

eesmärgi saavutamiseks. Isegi kui hankemenetlus oleks algatatud, saaks see riivata kaebaja

õigusi vaid juhul, kui kaebaja hankel osaleb, kuid ei osutu võitjaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. X palub 06.02.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmiseks. Praegusel juhul on kaasava eelarve kaudu soovitud

finantseerida MTÜ-ga Trelli 3 sõlmitud halduslepingu p 3.5 täitmist. Seega ei kvalifitseerunud

MTÜ Trelli 3 kaasava eelarve konkursile ja oleks tulnud sellelt eemaldada. Mis tahes toetusraha

eraldamine eeltoodud objektile tuleb välistada. Kaebaja sellekohase järelepärimise tagastas

vald 01.02.2024 kirjaga. Kaebaja ja tema abikaasa osalesid kaasava eelarve hääletusel, kuid

nende toetatud ettepanek ei osutunud võitjaks. Riigihanke menetluse jätkamine toob kaebajale

kaasa pöördumatu rahalise kahju, mistõttu tuleb kohaldada ka esialgset õiguskaitset. Kui

ideekonkursi tulemused tühistatakse, tuleb vastustajat kohustada korraldama uus konkurss.

Selgitada tuleb, kas vaidlustatud haldusaktiga on kaebajale tekitatud kahju. Kaebaja vaidlustab

hääletamistulemust, sest võitnud ettepaneku hääletamisel osalesid isikud, kes ei ole Saku valla

elanikud. Kaebaja kaitseb enda õigust hääletada ja kandideerida kaasava eelarve menetluses.

Tegemist on halduskohtus kaitstava õigusega (vt Riigikohtu 28.09.2021 otsus nr 5-21-12).

3-24-209

5(6)

Määrus nr 18 võib olla vastuolus PS §-dega 15 ja 154 osas, milles see ei võimalda tõhusat

menetlust hääletanud isikute elukohaandmete kontrollimiseks kaebaja ja teiste kandidaatide

hääletamisõiguse kaitseks. Kui hääletanud isikute registreerimise otsust ei saa enam tühistada,

soovib kaebaja minna üle tuvastamiskaebusele. Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete

õiguste riive olema intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kaebaja

ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, mistõttu on

menetlustoimingu eraldi vaidlustamine lubatav (HKMS § 45 lg 3). Vajadusel tuleb algatada

vaidlusküsimustes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

16. Halduskohus on kõik kaebuses esitatud nõuded tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et kaasava eelarve

menetlemine ja selle raames tehtud otsustused ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Halduskohtus

kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi

ja -vabadusi ning seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja

halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõigus eeldab seega isikule kuuluvate subjektiivsete

õiguste riivet, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne. Kohus peab väidetavalt

rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb üksnes avalikke huve või ka

üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest

sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9).

17. Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud Saku valla akte ja toiminguid, mis seonduvad

2024. a kaasava eelarve menetlemise ja selle tulemustega. Kaebaja on esiteks seisukohal, et

vaidlusalused aktid ja toimingud rikuvad tema õigusi Talve tee 61 kinnistu kaasomanikuna, ja

teiseks leiab, et rikutud on tema õigust kandideerida ja hääletada kaasava eelarve menetluses.

18. Saku Vallavolikogu 21.11.2019 määruse nr 18 „Kaasava eelarve menetlemise kord“ § 1

lg 1 kohaselt on kaasava eelarve eesmärk elanike kaasamine valla eelarve koostamisse. Selleks

näeb määrus ette avalikkuse teavitamise nii menetluse algatamisest kui ka hääletamisest (§ 3)

ning annab igaühele võimaluse esitada ettepanekuid (§ 4), kuid ettepanekutele saavad toetust

avaldada (st hääletamises osaleda) vaid isikud, kes omavad kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel hääletamisõigust, s.o vähemalt 16-aastased Saku valla elanikud (§ 6 lg-d 1 ja 2).

Kaebaja ei ole väitnud seda, et vastustaja ei oleks kaasava eelarve menetluse algatamisest või

hääletamisest nõuetekohaselt teavitanud või kaebajale oleks tehtud mingeid takistusi esitada

omapoolseid ettepanekuid või hääletada temale meelepärase ettepaneku poolt. Kaebaja ei ole

esitanud kaasava eelarve menetluse raames ühtegi ettepanekut (ja ei ole ka väitnud, et ta oleks

soovinud seda teha), mistõttu ei saaks tema subjektiivsete õiguste rikkumist esineda mh siis,

kui Saku Vallavalitsus hindas 05.12.2023 korraldusega nr 821 määruse nr 18 § 5 lg 1 nõuetele

vastavaks ning pani hääletusele mõne sellise ettepaneku, mis tegelikult ei vastanud ettenähtud

kriteeriumitele, sest see ei saanud mõjutada kaebaja ettepaneku võiduvõimalust. Kaebaja viide

n-ö kandideerimisõiguse rikkumisele ei ole seetõttu asjakohane. Ka ei tulene määrusest nr 18

kaebajale kui Saku valla elanikule või kaasava eelarve ettepanekute hääletamisest osa võtnud

isikule subjektiivset õigust vaidlustada esitatud ettepanekute hääletamise tulemusi, sest kaasava

eelarve menetlust korraldatakse üksnes avalikes huvides (määruse nr 18 § 2). Kaebaja viidatud

3-24-209

6(6)

Riigikohtu 28.09.2021 otsusest nr 5-21-12 tuleneb üksnes, et isikul võib kandideerimisõiguse

kaitseks olla võimalik nõuda teise isiku elukoha andmete kontrollimist rahvastikuregistris (p-d

30–32). Sama nähtub Riigikohtu 21.06.2022 määrusest nr 3-21-2230 (p-d 12–12.3). Isegi kui

elukoha andmete kontrollimist saab nõuda ka hääletamisõiguse kaitseks, ei ole kaebaja ühegi

isiku suhtes sellise kontrolli tegemist taotlenud, vaid ainult paljasõnaliselt väitnud, et hääletada

said ka isikud, kelle elukohaks ei ole Saku vald.

19. Olenemata sellest, et määruse §-st 7 tulenevalt viiakse kaasava eelarve suurusest (hetkel

40 000 eurot) lähtudes lähema kahe eelarveaasta jooksul ellu üks või mitu ettepanekut vastavalt

hääletustulemusena selgunud paremusjärjestusele, ei mõjuta Saku Vallavalitsuse 16.01.2024

korralduse nr 33 p-ga 1.1 ettepaneku „Üksnurme küla puhke- ja liikumisala“ enim hääli saanuks

kinnitamine vahetult Talve tee L1 kinnistu kasutamist või arendamist. Seega ei saa kõnealune

korraldus riivata kaebaja õigusi Talve tee 61 kinnistu kaasomanikuna. Kaebaja on haldusasjas

nr 3-22-1693 juba vaidlustanud mänguväljaku ja külaplatsi ehitamiseks Saku Vallavalitsuse

12.07.2022 korraldusega nr 404 väljastatud projekteerimistingimused ning Saku Vallavalitsuse

31.07.2023 ehitusloa nr 2312271/0613. Kaebeõiguse jaatamiseks ei ole piisav, et MTÜ Trelli 3

ei pruugiks ilma kaasavast eelarvest saadava täiendava finantseeringuta olla võimeline kaebaja

naaberkinnistule kavandatavat puhkeparki välja ehitama.

20. Kaebajal puudub lisaks subjektiivne õigus kirjutada vastustajale ette, milleks kasutada

valla eelarvesse laekuvaid (sh kaebaja poolt tasutud maksudest) rahalisi vahendeid. Kohaliku

omavalitsuse üksusel on PS § 154 lg-st 1 ja § 157 lg-st 1 tulenevalt seadustega määratud piirides

õigus ise otsustada, milleks eelarvevahendeid kasutada (nt Riigikohtu 09.06.2009 otsus nr 3-4-

1-2-09, p-d 29, 42–43). Eelarve ja selle muudatuste eelnõu koostab vallavalitsus (vt kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 22 lg 1, § 26 lg 1) ning eelarve võtab

vastu ja vajadusel muudab seda volikogu (vt KOKS § 22 lg 1 p 1; KOFS § 23 lg 2, § 26 lg 3).

Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus (vt KOFS § 28 lg 1). Kohalik omavalitsus teostub

demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes

rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel (vt KOKS § 2). Kohaliku omavalitsuse teostumise üheks

vormiks võib olla mh kaasava eelarve rahvahääletus. Sõltumata sellest, et kaebaja hinnangul

võttis MTÜ Trelli 3 endale 14.01.2020 lepingu p-ga 3.5 kohustuse rajada Talve tee L1 külaplats

omavahenditest, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda asjaolu, et 2024. a kaasava eelarve

hääletustulemustest lähtudes tuleb projekti finantseerida vallaeelarvest. Ka ei saa kaebaja õigusi

rikkuda vallaelanike toetuse leidnud ettepaneku elluviimiseks korraldatav riigihanke menetlus

ja selle raames tehtavad otsustused.

21. Seonduvalt nõudega kohustada vastustajat vastama kaebaja 23.01.2024 järelepärimisele

(vaidele), selgitas halduskohus õigesti, et kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse juba enne

vaide läbivaatamise tähtaja möödumist. Kaebaja ei ole toonud ainsatki põhjendust, kuidas saaks

tema õigusi rikkuda asjaolu, et vaiet ei lahendatud seaduses sätestatud tähtajast varem. Kaebaja

on määruskaebuses möönnud, et vastustaja vastas pöördumisele 01.02.2024 kirjaga, tagastades

23.01.2024 vaide HMS § 79 lg 1 p 5 alusel, sest samas asjas toimub juba kohtumenetlus.

22. Kuna halduskohus on kaebuse kõigi nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt

tagastanud, siis jättis kohus põhjendatult rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse.

23. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.02.2024

määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)