2-22-131839/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-131839

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I.M.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

163,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Carlo Kask

Kostja:

I.M.

(endise

nimega

I.P.;

isikukood

xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja I.M.i vahel

18.11.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 216249 tulenev võlgnevus kokku 148,90

eurot (millest 100,05 eurot põhivõlgnevus, 7,10 eurot intress, 3,60 eurot lepingu

haldustasu, 13,15 eurot põhivõlalt määras 14,90% aastas arvestatud ja sissenõutavaks

muutnud viivis perioodi eest 16.12.2021 kuni 02.11.2022, 25 eurot sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista I.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 100,05 eurot) alates 03.11.2022 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 27.02.2024 k.a summas 19,72 eurot.

4. Välja mõista I.M.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 100,05 eurot) alates 28.02.2024 määras 14,90%

aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses so 67,18 eurot.

5. Menetluskulud jätta I.M.i kanda.

6. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 304 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv

100 eurot ja 204 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista I.M.ilt Aktsiaselts

PlusPlus Capital kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-22-131839

2 (6)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.M.i kohustatud tasuma Aktsiaselts PlusPlus

Capital-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 23.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

166,00

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

26.08.2022

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.10.2022

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Tsiviilasi nr 2-22-131839

3 (6)

2. Pärnu Maakohus jättis 24.10.2022 hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada.

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.11.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse I.M.i vastu

põhivõlgnevuse 100,05 euro, intressi 7,10 euro, lepingu haldustasu 3,60 euro,

sissenõudmiskulude 25,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 13,15 euro ja täiendava

viivise väljamõistmiseks alates 03.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 14,90% aastas,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning õigusabikulud

420,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kostja ja D-Digital OÜ (müüja) sõlmisid osamaksetega tasumise

müügilepingu ja müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud ESTO AS-

le. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15.ks

kuupäevaks, esimese osamaksega 15.12.2020 summas 8,62 eurot ning viimase osamaksega

15.11.2022 summas 8,62 eurot. Lepingu kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär

41,17% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 0,90 eurot kuus. Kostja

jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates 15.09.2021

osamaksest. ESTO AS ütles lepingu 16.12.2021 ülesse. Vastavalt Tingimuste p-le VI 4 ja lisale

"Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest

tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. 21.01.2022 loovutas ESTO AS

oma nõuded hagejale. Vastavalt Tingimuste p-le VI 4 ja lisale "Hinnakiri" on viivisemäär

võrdses määras intressimääraga. Seega viivisemäär on 14,90% aastas.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

4. Kohtu nõudel hageja 11.07.2023 selgitas, et kreeditor hindas kostja krediidivõimelisust

laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas

kreeditor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile

kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kreeditor

kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja

vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava

dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis

ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud

teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 462,72 eurot. Kreeditor

tuvastas nimetatud andmete õigust kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Kreeditor arvestas

kostja igakuiste majapidamiskuludena 150 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud

kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja

koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama järelmaksulepingut

summas 130,99 eurot igakuiste osamaksetega summas 8,62 eurot.

5. Pärnu Maakohus võttis 06.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning toimetas kohtumääruse

koos hagimaterjalidega kostjale kätte 06.02.2024. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 20.02.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-22-131839

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 18.11.2020 sõlmitud

järelmaksu müügilepingust nr 216249 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel on krediidiandja majandustegevuses tegutsev ettevõtja ja kostja tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Kostja vastu esitatud nõuded tulenevad müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208

mõistes ja tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi

müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle ese ja osutada

sideteenust, ostja põhikohustus on tasuda eseme ja teenuse eest rahas. VÕS § 402 lg 1 järgi

tarbijakrediidilepingust krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma,

krediidisaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 100,05 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

Tsiviilasi nr 2-22-131839

5 (6)

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

10. Krediidiandja on piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase

hoolsusega hinnanud. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda

esitatud ja arvelduskonto väljavõttest saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema

finantskohustuste kohta ja teostati päringud Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse,

ametlikud teadaandeid ja karistusi.

11. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. D-Digital

OÜ ja kostja on krediidilepingu sõlmimisel intressimäära kokku leppinud. Kostja

intressivõlgnevus kuni lepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu alusel

7,10 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 7,10 euro väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub

kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulud.

Hageja

on

esitanud

nõude

sissenõudmiskulude

hüvitamiseks

kokku

eurot.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma.

VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagis esitatud ja kostja poolt omaksvõetud

asjaoludel saadeti hageja volitusel võlateatised kostjale 02.02.2022 maksumusega 15 eurot,

16.05.2022 maksumusega 5 eurot ja 01.08.2022 maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud

asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

13. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on

laenulepinguga ettenähtud viivisemäär võrdne intressimääraga, mis on 14,9% aastas. Kohus

rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest

16.12.2021 kuni 02.11.2022 summas 13,15 eurot.

Tsiviilasi nr 2-22-131839

6 (6)

11. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 03.11.2022 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,72 eurot (100,05€ x 14,9% / 365kp x 483kp

perioodi eest 03.11.2022-28.02.2024).

12. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 100,05 eurot (krediidilepingu

võlgnevus) määras 14,9% aastas ajavahemiku eest 16.12.2021 kuni 02.11.2022 summas 13,15

eurot ning alates 03.11.2022 määras 14,9% aastas kuni põhinõude 100,05 euro täitmiseni, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, kuid mitte

enam kui põhinõude ulatuses, so kuni 67,18 eurot (100,05 eurot põhinõue – sissenõutavaks

muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 13,15 eurot – viivis otsuse tegemise seisuga 19,72 eurot).

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100,00 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

14. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 27.10.2022 arve nr 712324 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu I.P. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi

summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot,

millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja

poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu

põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on

trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei

saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 204

eurot(150€+20€+20% käibemaks).

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik