2-13-31826/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-31826

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X (pankrotis, isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Mart Angerjärv (e-post:XXX)

Võlgniku usaldusisik Q (isikukood XXXXXXXXXXX, e-

post:XXX)

Võlausaldajad:

1) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (aadress

A.Lauteri 5, Tallinn, 10114, e-post:XXX)

2) Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress

Liivalaia 8,Tallinn), volitatud esindaja BK (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 14.06.2022 määruse resolutsiooni ning vabastada

võlgniku usaldusisik oma kohustustest ja määrata menetluskulud võlgniku kanda.

Muus osas jätta Harju Maakohtu 14.06.2022 määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Lõpetada X kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgniku

usaldusisik Q oma kohustustest.

2.2. Keelduda X kohustustest vabastamisest.

2.3. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2.4. Jätta menetluskulud X kanda.

2.5. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

2-13-31826

3. X määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus X

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetlusosaliste seisukohad

1. Harju Maakohtu 23.08.2013 määrusega kuulutati välja X (võlgnik) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre. 17.10.2014 määrusega lõpetas Harju Maakohus

võlgniku pankrotimenetluse raugemisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Q. 07.02.2020 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus

võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamiseks rahuldamata ning pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni 7 aastani

alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

2. 22.10.2021 esitas võlgnik Harju Maakohtule taotluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik

taotles enda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist.

3. 03.12.2021 esitas võlausaldaja Swedbank AS Harju Maakohtule seisukoha, tuues välja, et

võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajale kokku 3538,33

eurot. Väljamakseid võlausaldajale on võlgnik teinud vaid kolmel aastal ning on suure osa

kohustustest vabastamise menetlusest töötanud madala palgaga töökohal või olnud töötu.

Võlausaldaja tõi välja, et võlgniku ema, C poolt tasutud 21592,33 eurot on väljamaksed, mille

on võlgniku ema teinud enda kohustustest vabastamise menetluse vältel ning antud maksed on

seotud teise tsiviilasjaga. Võlausaldaja palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ja jätta

võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

4. Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise taotlusele ei esitanud.

5. Harju Maakohtus 24.05.2022 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlgniku

usaldusisik. Kohus teatas käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja,

mille tühistas 03.06.2022 ja määras asja uuele ärakuulamisele. Harju Maakohtus 09.06.2022

toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlgniku usaldusisik. Võlgnik kinnitas, et tema ema

on tasunud nende ühist võlga, kuid maksed on tehtud ema kohustustest vabastamise menetluse

raames. Võlgnik on töötanud ehituse alal saades miinimumpalka, töötades vahepeal ka Belgias.

Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks hiljemalt 17.06.2022.

2-13-31826

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus lõpetas 14.06.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, keeldus võlgniku kohustustest vabastamisest ning määras avaldada teade

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus PankrS § 175 lg-le 1, lg 2 p-le 2, § -

le 173. PankrS § 175 lg-le 1, mille kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p-st 2

tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

8. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui 5 aastat tagasi.

Kohus oli seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et

menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtu

hinnangul on võlgnik kohut menetluse vältel eksitanud, kajastades oma ema poolt Swedbank

AS-ile tasutud makseid võlgniku eest tehtud maksetena. Kohus on C poolt tema kohustustest

vabastamise menetluses Swedbank AS-ile tehtud makseid arvestanud C poolse kohustustest

täitmisena. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et C oleks teostanud X kohustustest

vabastamise menetluses makseid X eest ja/või asemel, mida tuleks arvestada X kohustuste

täitmisena.

9. Kohus nõustus, et võlgniku sissetulekutes, töökogemuses ja hariduses nähtub ebakõla,

millele on tähelepanu juhtinud ka võlausaldaja – võlgnik on erialase haridusega isik, kes töötab

erialasel tööl ehitusvaldkonnas, saades selle eest valdavas osas kohustustest vabastamise

menetluse vältel miinimumpalka. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku sissetulek

on olnud nii väike, et see ei ole valdavalt võimaldanud võlausaldajatele väljamaksete tegemist.

Kohtu hinnangul ei tõenda võlgniku tööandjate kinnitused töötasu suuruse kohta ning

arvelduskontode

väljavõtted

võlgniku

kõiki

sissetulekuid

või

näitab

nõustumine

miinimumpalga eest töötamisega võlgniku soovimatust võlausaldajate nõudeid rahuldada ja

tulusamat ametikohta leida. Olukorras, kus võlgniku haridus ja pikaajaline kogemus

valdkonnas võimaldab teha tasuvamat tööd ning teenida sissetulekut, mis võimaldab teha

väljamakseid võlausaldajatele, kuid võlgnik ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud,

on tõlgendatav PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisena.

10. Kohustus

tegeleda

mõistlikult

tulutoova

tegevusega

lasub

võlgnikul

kogu

pankrotimenetluse jooksul ning selle rikkumine välistab kohustustest vabastamise. PankrS §-

des 169-177 sätestatud regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt on võlgadest vabastamise

menetluse läbiviimine võimalik ja põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnikul, kelle

kohustustest vabastamist menetluse tagajärjena taotletakse, on reaalne võimalus menetluses

osaleda, tehes kõik endast sõltuva võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. See

eeldab võlgniku järjepidevat tegelemist tulutoova tegevusega ja/või selle otsimisega. Kohtu

hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

2-13-31826

11. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks

ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus

ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on

süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Eeltoodust

tulenevalt oli kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

12. Vastavalt PanrkS § 175 lg-le 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse. Kohus

jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda.

Määruskaebus

13. Võlgnik esitas määruskaebuse, mida täiendas ja milles palub maakohtu määrus tühistada

selle põhjendamatuse tõttu ning vabastada võlgnik kohustustest, menetluskulud võivad

võlgadest vabastamise korral jääda võlgniku kanda.

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kinnitas võlgnik 09.06.2022 toimunud ärakuulamisel,

et tema ema on tasunud nende ühist võlga, kuid maksed on tehtud ema kohustustest vabastamise

menetluse raames. Põhiliselt ajendas võlgniku kohustustest vabastamata jätmise üksteise

mittemõistmine kohtuistungil. Kohus on võlgnikust menetluses valesti aru saanud. Võlgnik ei

soovinud jätta muljet ega avaldanud, et tema ema poolt Swedbank AS-ile tasutud maksed on

täiendavalt tasutud ka võlgniku eest ega ole soovinud, et C poolt Swedbank AS-ile tehtud

makseid arvestataks võlgniku poolse kohustuste täitmisena käesolevas menetluses. Kuna

võlakohustus oli võlgnikul enda emaga üks, siis viitas võlgnik üksnes asjaolule, et sissenõutavat

kohustust on tema ema poolt osaliselt täidetud.

15. Swedbank AS rõhub pidevalt sellele, et võlgniku ema poolt tasutud summad tasuti teises

tsiviilasjas, kuid ei aseta nõuetekohast rõhku tõsiasjale, et nii võlgnik kui ka võlgniku ema on

mõlemad sama laenulepingu laenusaajad, s.o kohustus on üks ja sama, mida nad täitsid. Ka ei

maini Swedbank AS, et laenukohustus oli tagatud hüpoteegiga, milline realiseeriti ja Swedbank

AS on enda poolt piisavaks peetud tagatise alusel kinnisasja võõrandanud, lisaks saanud raha

pankrotimenetluses ja nii võlgniku kui ka tema ema kohustustest vabastamise menetluses.

Kuidas Swedbank AS-il saab nendel asjaoludel veel olla põhjendatud nõue võlgniku vastu 57

382,22 euro ulatuses nagu nähtub käesoleva asja materjalidest võlgniku esindaja aru ei saa.

Võlgnik tasus kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale kokku 3538,33 eurot.

Võlgnik on töötanud madala palgaga töökohal või olnud töötu. Võlgniku ema, C on tasunud

enda kohustustest vabastamise menetluses 21592,33 eurot.

16. Võlgnik on viimased 7 kuud olnud trauma tõttu töövõimetu (peakolju luumurd „vasaku

otsmikuurke eesmise seina murd ja selle sisselangemine“ ja kaasnevad vigastused). Võlgniku

sissetulekud ei võimaldanud Swedbank AS-ile tasuda ning ei võimalda seda ka täna. Võlgniku

tervislik seisund ei võimalda tal enda kohustusi täita. Selliselt ei saa väita, et PankrS §-s 173

nimetatud kohustuste rikkumine oleks süüline. Võlgnik ei ole rikkunud süüliselt PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi. Rikkumise kohta puuduvad asja materjalides ka tõendid.

2-13-31826

17. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus

on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse

saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile

võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.

Tervisekahjustuse korral ei ole mittetegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik

tegevus. Panga kahtlus mitteametliku töötasu saamise kohta ei tugine tõenditel. Võlgnik ei ela

külluslikku kadestamisväärset elu, mille eesmärk on mitte võlgu tasuda.

18. Võlgniku lähedased saaksid tasuda Swedbank AS-ile täiendavalt 3000 eurot juhul kui kohus

nõustuks võlgnikku võlgadest vabastama. Kohus saaks panna võlgnikule kohtumäärusega

kohustuse vastav summa Swedbank AS-ile tasuda ning määrata selleks mõistlik tähtaeg. Kui

pangale ettepaneku tegemise hetkel oli võimalik summa suhteliselt kiiresti tasuda, siis tingituna

võlgniku tervisekahjustusest ei ole võlgnik sissetulekut teeninud ning tema ülalpidamiseks on

kulunud kogutud säästud. Seetõttu on täna vajalik 3000 euro tasumiseks määrata 12 kuu

pikkune tähtaeg, kuid usaldusisik tasub summa kiiremini, kui see peaks võimalikuks osutuma.

19. Esindaja esitab enda arvamuse, mida palub võlgniku omaga mitte samastada. Võlgniku

elutee on piisavalt keeruline ning temalt igasuguse võimaluse äravõtmine kunagi veel

täisväärtuslikku elu elada, ei kaalu ülesse panga lohakust vale finantseerimisotsuse tegemisel.

Ilmselt rikkus pank ka vastutustundliku laenamise põhimõtet ja/või väljastas laenu piisava

tagatiseta, mistõttu on panga nõue ka osaliselt alusetu ning tingitud enda hooletusest. Nõudest

tingitud intressid ja viivised on vale laenuotsuse ning tagatisvara hindamise otsesed tagajärjed.

Võlgnikule tähendaks kohustustest mittevabastamine lisanduvaid täitemenetluse kulusid ning

seejärel uut pankrotimenetlust. Palun kaaluda määruskaebuse lahendamisel uuesti kohustustest

vabastamise võimalust.

Menetlusosaliste seisukohad

20. Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, alternatiivselt

rahuldamata ja määruskaebuse täienduses avaldatud asjaolud asja lahendamisel arvesse

võtmata, kuna need on esitatud hilinenult. Määruskaebusest ei tulene ühegi õigusnormi

rikkumist maakohtu poolt, millele tuginedes esineks alus maakohtu määruse tühistamiseks.

Võlgniku ema poolt tema kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajale tehtud makseid

arvestatakse võlgniku ema poolse kohustuste täitmisena. Võlgniku ema ei ole teostanud

makseid võlausaldajale võlgniku eest või asemel, mistõttu ei saa arvestada võlgniku ema

väljamakseid võlgniku kohustuste täitmisena. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

jooksul tasunud võlausaldajale kokku 3538,33 eurot (23.11.2018 summa 925,93 eurot;

07.11.2019 summa 240,41 eurot; 21.10.2021 summa 2371,99 eurot). Kuigi võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus on kestnud 7 aastat, on võlgnik väljamakseid teinud vaid

kolmel aastal. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud korrektselt. Võlgnik

on suure osa kohustustest vabastamise menetlusest töötanud madala palgaga töökohal või olnud

töötu. Vastavalt PankrS § 173 lg-le 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Mõistlikult tulutoovaks tegevuseks

ei saa pidada madala palgaga töökohal töötamist kui võlgniku oskused ja võimed võimaldavad

tulusamal töökohal töötamist. Võlausaldaja hinnangul näitab 2021. aastal tehtud väljamakse, et

võlgnik on võimeline tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja võetud kohustusi täitma

ning seega ei saa väita, et võlgnik oleks nõuetekohaselt täitnud kogu menetluse kestel oma

PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Olukorras, kus võlgniku haridus ja pikaajaline

kogemus valdkonnas võimaldab teha tasuvamat tööd ning teenida sissetulekut, mis võimaldab

teha väljamakseid võlausaldajatele, peaks võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.

2-13-31826

Võlgnik on 7 aasta jooksul teinud väljamakseid võlausaldajatele marginaalses ulatuses.

Swedbank AS kinnitab, et on teostanud kliendi krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §-

le 403.4 ning lepingu sõlmimise ajal oli võlgnik maksevõimeline. Kuivõrd kohustustest

vabastamise menetlust pikendati 7 aastani kuni 17.10.2021, siis ei ole määruskaebuse

lahendamisel asjakohane võlgniku tervislik seisund 2023. aastal.

21. Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

22. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse

tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määruse

resolutsiooni täiendada vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis

neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

24. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Kuna avaldus

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on

esitatud 28.06.2013 (I kd, tlk 1), tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseadust (PankrS). Teiseks märgib ringkonnakohus, et vaatab läbi nii võlgniku esialgse

kui täiendatud määruskaebuse, kuna need on esitatud tähtaegselt.

25. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja käsitlusega, et Swedbank AS-l ei saa

enam tema vastu nõudeid olla.

26. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas pankrotiavalduse võlgnik ise. Avalduse kohaselt

võttis võlgnik Swedbank AS-lt eluasemelaenu, mida käendas tema ema, 2009 vara realiseeriti

ning Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-43764 mõisteti võlgnikult välja

laenujääk, viivised ja menetluskulud summas ca 55 000 eurot (I kd, tlk 1) ja mis kokku

moodustab 54 902 eurot (I kd, tlk 3). Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku võlgnevus

Swedbank AS ees 14.08.2013 seisuga 54 417,19 eurot, kuna 2009 aastal vara realiseerimisel

saadud summa ei katnud laenujääki ning Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-

09-43764 mõisteti laenujääk võlgnikult ning tema emalt solidaarselt välja ((I kd, tlk 18).

Võlgnik on andnud 25.09.2013 vande, kinnitades kohtule esitatud andmete õigsust (I kd, tlk

81). Harju Maakohtu 17.10.2014 määrusest nähtuvalt on Swedbank AS tunnustatud nõude

suuruseks 57 382,22 eurot (I kd, tlk 156). Määrus on kohtute infosüsteemi andmetel edasi

kaebamata jõustunud 06.11.2014. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul

Swedbank AS-le tagasi maksnud 3538,33 eurot ning tema ema poolt on Harju Maakohtu

2-13-31826

29.04.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-28487 nähtuvalt Swedbank AS-le tasutud 18 054

eurot (II kd, tlk 75).

27. Nõustuda ei ole võimalik ka selle seisukohaga, et praegusel juhul tuleks võlgniku

tervislikku seisundit arvestades ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi võlgnik on jätnud töövõimetuse väite vastuolus

TsMS §-ga 235 põhistamata, ei saaks seda asjaolu ka selle väite õigsust eeldades arvesse võtta.

Maakohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt lubatud ajani,

so 7 aastani ehk kuni 17.10.2021 (II kd, tlk 91). Võlgniku väitel on ta olnud töövõimetu

viimased 7 kuud, seega määruskaebuse esitamise aega arvestades ajavahemikul 29.11.2021 -

29.06.2022. Kuna võlgnik ei olnud väidetud töövõimetuse tekkimise ajal PankrS § 175 lg 5¹-st

tulenevalt enam seotud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisega, ei oma temal

tekkinud töövõimetus käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Nii on ka tuginemine väitele,

et tervisekahjustuse korral ei ole mittetegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik

tegevus, eeltoodust tulenevalt tarbetu.

29. Seoses võlgniku lepinguline esindaja väitega, et Swedbank AS on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, selgitab ringkonnakohus, et ei saa praegust

menetlusetappi arvestades selle põhimõtte järgimist enam hindama hakata. Võlgnikul tulnuks

eeltoodud väide esitada kas tsiviilasja nr 2-09-43764 menetluses või siis oma

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise etapis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik

teinud valiku vastuväiteid Swedbank AS nõudele mitte esitada ja 09.12.2013 toimunud nõuete

kaitsmise koosolekul mitte osaleda, kuigi oli koosolekust teadlik (I kd, tlk 122-125) ja PankrS

§ 100 lg-st 6 tulenevalt selleks ka kohustatud.

30. Ringkonnakohus selgitab ka, et PankrS § 175 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluses, kas esineb alus keelduda võlgniku kohustustest

vabastamast või mitte, hinnates ühe asjaoluna seda, kas võlgnik võib olla süüliselt rikkunud

oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Selles

osas maakohtule diskretsioonipiiride rikkumisi ringkonnakohtu hinnangul ette heita võimalik

ei ole.

31. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eelnimetatud kohustusi selgitas

maakohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses 17.10.2014 (I

kd, tlk 159). Seda tegi maakohus ka 08.06.2018 määruses, millega kohus jätkas võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust põhjusel, et võlgnik ei olnud miinimumtöötasu tõttu

võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohus selgitas täiendavalt, et mõistlikult tulutoovaks

tuleb pidada tegevust, mille tulemusel on võlgnikul lisaks enese igapäevavajaduste katmisele

võimalik ka võlausaldajatele väljamaksete tegemine (II kd, tlk 36 pöördel). Vaatamata

eeltoodule selgus 16.01.2020 ärakuulamisel, et võlgnik töötab (jälle) miinimumtasuga

töökohal, kuigi usaldusisiku hinnangul saaks töötada autojuhina, mida on talle ka soovitatud (II

kd, tlk 90). Maakohus selgitas PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste sisu ka 07.02.2020

määruses, millega pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 17.10.2021

põhjusel, et võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt (II kd, tlk 92 ja 92 pöördel).

32. Vaatamata sellele nähtub 01.10.2019-28.10.2020 usaldusisiku aruandest, et võlgnik on

töötanud 2019 aastal vaid mõned kuud, saades töötasuna 562,72 eurot (05.10.2019 ja

01.11.2019) ja 516,45 eurot (28.12.2019). Perioodiks 21.10.2020-22.12.2020 sõlmitud

töövõtulepingu alusel (3 eurot/h netos) ei ole väljamakseid tehtud (II kd, tlk 97). Aruandes

2-13-31826

puuduvad selgitused, millal ja millistele töökohtadele on võlgnik kandideerinud või kui ei ole,

siis millisel põhjusel ja kas ning mis ajast on võlgnik arvel töötukassas (II kd, tlk 97). Aruandele

ei ole lisatud selle lisana 1 viidatud Swedbank AS konto väljavõtet (II kd, tlk 98). Maakohtu

nõutud tõendeid võlgniku töökohtadele kandideerimise kohta (nt väljavõtted kandideerimisest

tööportaalide kaudu, e-kirja teel kandideerimisel e-kirjad jne) (II kd, tlk 96 ja 96 pöördel) ei ole

samuti esitatud.

33. Ka 29.10.2020-21.10.2021 usaldusisiku aruandest nähtuvalt ei ole võlgnik kogu aeg

töötanud, saades töötasu vaid ajavahemikul 04.11.2020-02.07.2021 järgnevalt: 300 eurot

(04.11.2020 ja 03.12.2020), 1836 eurot (08.12.2020), 1040 eurot (01.01.2021), 1210 eurot

(01.02.2021), 780 eurot (08.03.2021), 932 eurot (19.04.2021), 750 eurot (10.05.2021), 630,19

eurot (18.05.2021), 417,50 eurot (10.06.2021), 222 eurot (02.07.2021) (II kd, tlk 109). sarnaselt

eelviidatule puuduvad ka selles aruandes selgitused, millal ja millistele töökohtadele on võlgnik

kandideerinud või kui ei ole, siis millisel põhjusel ja kas ning mis ajast on võlgnik arvel

töötukassas (II kd, tlk 109). Lisaks ei ole võlgnik põhistanud väidet, et töökoha otsingud olid

Covidi pandeemia tõttu raskendatud (II kd, tlk 107). Selgitamata on jäänud seegi, millena tuleks

käsitleda võlgnikule toimunud sularaha laekumisi summades 600 eurot (19.07.2021), 120 eurot

(11.08.2021), 300 eurot (12.08.2021), 550 eurot (13.02.2021), 100 eurot (25.08.2021), 150

eurot (29.09.2021), so kokku summas 1820 eurot (II kd, tlk 119 pöördel, 120 pöördel, 121, 121

pöördel).

34. Eelkirjeldatud puudusi ei ole võlgnik kõrvaldanud ka määruskaebemenetluses, kuigi TsMS

§ 662 lg-st 3 tulenevalt on uute tõendite esitamine määruskaebuse põhjendamiseks lubatav.

Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 173 lg 1 mõttest tulenevalt on tegemist võlgniku

kohustustega, mitte õigusega tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle puudumisel

seda otsida. Seega tuli võlgnikul endal tõendada, et ta on oma seadusest tulenevaid kohustusi

täitnud. Võlgnik ei ole selles edukas olnud, sh ei ole ümber lükatud Swedbank AS kahtlus

mitteametliku töötasu saamise kohta.

35. Võttes arvesse eeltoodut on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et

võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi süüliselt. Kohut ei ole ajendanud

võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel üksteise mittemõistmine kohtuistungil nagu

määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud on.

36. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni. Maakohus on

vastuolus PankrS § 172 lg-ga 4 jätnud usaldusisiku tema kohustustest vabastamata.

Ringkonnakohus vabastab võlgniku usaldusisiku Q tema kohustustest. Maakohus on ka

vastuolus TsMS § 173 lg-ga 1 jätnud määruse resolutsioonis kajastamata selle põhjendustest

nähtuva otsustuse jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus parandab vastavalt ka

selle eksimuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

37. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid

kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

38. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg-st 6 ja TsMS § 178 lg-st 1.

2-13-31826

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/