1-22-6710/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-22-6710

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm

Kriminaalasi

Madis Märks süüdistuses KarS § 422 lg 2 p 1 järgi

üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Aune Puusepp

Kohtuistungi toimumise aeg

16. november 2023

Kohtuistungil osalesid

ringkonnaprokurör Anneli Hinto, süüdistatatv Madis

Märks, vandeadvokaat Indrek Sirk, kannatanu A.R.

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. juuni 2023 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Madis Märksi kaitsja vandeadvokaat Indrek

Sirk

Süüdistatav

Madis Märks, isikukood: 39805192775, elukoht:

XXX,

Eesti Vabariigi

kodanik;

kriminaalkorras

karistamata

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuni 2023 otsus osaliselt, s.o

-

Madis Märksi süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 422 lg 2 p 1 järgi,

KarS § 50 lg 1 järgi lisakaristuse kohaldamises, mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmises, maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude ja sundraha

osas.

2. Süüdi tunnistada Madis Märks KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9

(üheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Madis Märks 1

(üks) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §

78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Madis Märksil lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest.

5. Kannatanu A.R. i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

6. Sisse nõuda Madis Märksilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 1087 (üks

tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti.

7. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Madis Märksi kasuks maakohtu

menetluses tekkinud õigusabi kulude katteks 6492 (kuus tuhat nelisada

üheksakümmend kaks) eurot. Ülejäänud osas jäävad tekkinud õigusabikulud

summas 3246 eurot süüdistatav Madis Märksi enda kanda.

8. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

9. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

10. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Madis Märksi kasuks ringkonnakohtus

tekkinud õigusabikulude katteks 1912 (üks tuhat üheksasada kaksteist) eurot 50

senti.

11. Jätta riigi kanda KrMS § 175 lg 1 p-st 2 tulenev A.R. ile hüvitatud sõidukulu 20

(kakskümmend) eurot 87 senti.

Süüdistatav Madis Märksil tasuda väljamõistetud sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 1

aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt

tasutud,

suunatakse

nõuded

täitemenetluse

läbiviimiseks

kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Madis Märksi süüdistatakse KarS § 422 lg 2 p 1 järgi selles, et tema juhtis 05.06.2021 enne

kella 23.27 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve mnt 7. km-l asulavälisel kruusa

kattega teel, peale kurvi sirgel teelõigul Puurmani suunas liikunud mootorsõidukit BMW 525D

registreerimisnumbriga XXX joobeseisundis olles, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus mõõtmise ajal (06.06.2021 kella 00.14-00.21) oli 0,85 mg/l kohta. Joobe tõttu Madis

Märks ei jälginud piisava tähelepanelikkusega liiklust, ei olnud hoolikas ega ettevaatlik, et

vältida ohtu ja kahju tekkimist; sõitis valesti valitud sõidukiiruse (liikus paremkurvis oluliselt

suurema kiirusega kiirusest, mis võimaldaks kurvi läbida tee parempoolse ääre lähedal) ja

ebaõigete juhtimisvõtete tõttu, kaotas juhitavuse, kaldus maantee vasakpoolse ääre lähedale ja

osaliselt teelt välja. Seejärel juhitavuse kaotanud ja külglibisedes, sõiduk paiskus vasak külg

ees üle katuse.

Madis Märks rikkus tahtlikult LS § 69 lg 1, § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 45 lg 7, § 50 lg 3 p 1.

Eeltoodud rikkumiste tulemusena põhjustas Madis Märks liiklusõnnetuse, millega

ettevaatamatusest tekitas sõidukis viibinud kaasreisijale, A.R. ile kogumis eluohtliku

tervisekahjustuse - koljuluude (paremal oimu-, kiilluu, silmakoopa ülemise seina ja sõelluu)

murru,

kõvakelmepealne

verevalum

paremal

otsmikupiirkonnas,

mõlemapoolne

kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum vasakul

oimupiirkonnas, difuusne aksonaalne kahjustus suuraju poolkerades ja ajutüves, vasakpoolne

õhkrind, rinnaku ja I-III roide murrud paremal, parema kopsu põrutus, parema õlanuki-rangluu

liigese nihestus, parema häbemeluu ülemise haru murd; haavad peas, verevalumid ja

marrastused kehal (suurim nahakahjustus paremal küljel/puusal) ning marrastus paremal

küünarnukil. A.R. il esinenud vigastused põhjustasid raske peaajukahjustuse tõttu eluohtliku

tervisekahjustuse.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 05.06.2023 otsusega karistati Madis Märksi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi 3 aasta

6 kuu vangistusega ning KarS § 422 lg 3 p-de 1 ja 2 ja KarS § 73 lg-te 1, 2 alusel määrati

Madis Märksile mõistetud karistusest koheselt kandmisele 1 kuu vangistust.

Ülejäänud osa karistusest, mis on 3 aastat 5 kuud vangistust, jäi KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel

täitmisele pööramata, kui Madis Märks 3 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel võeti Madis Märksilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 1 aastaks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest.

Kannatanu tsiviilhagi rahuldati osaliselt ning mõisteti Madis Märksilt ja Akciné draudimo

bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt solidaarselt A.R. i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

8000 eurot.

3. Maakohtu hinnangul on Madis Märksi süü tõendamist leidnud.

3.1. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajal, s.o 05.06.2021 enne kella 23.27 toimus

liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve tee 7. kilomeetril, kui

sõiduk BMW 525D registreerimisnumbriga XXX sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Sõidukis

viibisid süüdistatav Madis Märks, A.R. ja R.R. .

Samuti puudub vaidlus, et antud avarii toimumisele eelnevalt tarvitasid sõidukis viibinud isikud

pikema aja vältel alkoholi. Kuivõrd eelnimetatus vaidlust ei ole, avas kohus seda kinnitavate

tõendite sisu vaid kokkuvõtlikult.

Nii andsid süüdistatav, kannatanu ja tunnistajad R.R. , A.K. ja Ü.L. maakohtus ütlusi, millest

selgus, et Madis Märks oli 05.06.2021.a A.K. juures ja hiljem tulid sinna ka A.R. ja R.R. .

Kirna juurde sõideti Ü.L. autoga ja juba teel olles tarvitasid kannatanu ja R.R. alkoholi,

täpsemalt joodi õlut. A.K. juures jätkasid Madis Märks, A.R. ja R.R. ühiselt alkoholi

tarvitamist, joodi ka viina.

Umbes kella 10 ajal õhtul sõitis seltskond Kirna juurest ära Madis Märksi elukohta. Tunnistaja

A.K. ütlustest nähtub, et koos noormeeste lahkumisega oli kadunud ka süüdistatava VW Passat.

Kannatanu ja tunnistaja R.R. a ütluste kohaselt tahtis R.R. koju saada ja selleks sõideti Madis

Märksi elukoha juurde, et võtta teine auto. Süüdistatava juures käidi veel korraks ka toas, kus

tarvitati alkoholi, joodi viina.

Edasise osas selgus A.R. i ja R.R. a ütlustest, et nad istusid Madis Märksi maja juures olnud

sõidukisse BMW, rooli istus süüdistatav. Kannatanu istus ette juhi kõrvale ja R.R. istus taha.

Kannatanu mäletab Ausi sillale jõudmist ja parempöörde järel avarii toimumist. Tunnistaja R.R.

mäletab avarii käigus auto üle katuse rullumist ja ratastel maandumist.

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil ütlusi andes, et mäletab, et läks 05.06.2021. a A.K. juurde

VW Passatiga, kuid ei tea, kuidas auto tema koju parklasse sai. Mäletab vaid, kuidas võtsid

A.K. juures grillikojas viina ja järgmisel hetkel oli avarii ära toimunud. Ta läks jala õe juurde

abi järele. Arvab, et sel õhtul tahtsid poisid koju saada ja võtsid ta kaasa, vedasid autosse.

3.2. Enne teiste liiklusõnnetuse toimumist kinnitavate tõendite juurde asumist lahendas

maakohus kannatanu ja tunnistaja R.R. a usaldusväärsuse küsimuse.

Kuigi kaitsja seadis eelmärgitud isikute ütlused kahtluse alla, kohus nende ütluste

tõendikogumist, kasvõi osaliselt, väljajätmiseks põhjust ei näinud. Ütluste usaldusväärsuse

kontrollimine toimub ristküsitluse käigus läbi isiku poolt varasemalt antud ütluste avaldamise

ja Riigikohus on andnud selleks mitmeid suuniseid. Kannatanu ülekuulamise käigus avaldati

tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ühel korral ja kannatanu selgitas seejärel, kuidas

teatud asjaoludest on ta saanud teadlikuks tunnistaja R.R. a vahendusel. Lisaks selgitas

kannatanu, vastates kaitsja küsimusele, kas R.R. rääkis ka, et Madis oli avarii toimumise hetkel

roolis, et tema ei sõitnud ja R.R. ei saanud sõita, kuna ei oska seda. Samuti selgitas kannatanu,

et mäletab, kuidas Madis ütles pärast A.K. juures toas autovõtmete järel käimist, et tema sõidab

ja tema juurde keegi ei jää.

3.3. Tunnistaja R.R. a ristküsitlemise käigus avaldati tema ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks lõike tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest kolmel korral. Ütlused

puudutasid võimaliku truubikoha eest hoiatamist, sõidu mäletamist ja seda, kuidas R.R. avarii

toimumise järel sõidukist välja sai. Kohus olulist vastuolu asja lahendamise seisukohalt tähtsust

omavate asjaolude osas tunnistaja R.R. a erineval ajal antud ütlustes ei näinud. Samuti

tunnistaja selgitas, et ütlused on erinevad, kuna tal ei ole liiklusõnnetuse asjaolud aja

möödumise tõttu enam üksipulgi meeles, mis on kohtule igati mõistuspärane ja arusaadav.

Seega puudub alus R.R. a ütluste, kasvõi osaliselt, tõendikogumist väljajätmiseks. Seda enam,

et ka need on kooskõlas ülejäänud tõendikogumiga.

3.4. Liiklusõnnetuse toimumist 05.06.2021 enne kella 23.27 Jõgevamaal Põltsamaa vallas

Puurmani-Ässa-Tõrve tee 7. kilomeetril kinnitavad ka tunnistajate R.K. i ja A.H. e ütlused,

07.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja 06.06.2021 sündmuskoha vaatusprotokoll koos

fototabeliga.

Nii kinnitas tunnistaja R.K. , et süüdistatav tuli Ööpiku tallu õhtul 11-12 ajal. Madis Märks ei

olnud kaine, tal olid riided verised ja ta seletas, et on toimunud avarii ning arvas, et roolis võis

olla R.R. . Süüdistatav juhatas ta sündmuskohani, mis oli tema talust 3-4 kilomeetri kaugusel.

Sündmuskohale jõudes helistas ta päästeametisse.

Eelkäsitletuga riimuvad ka tunnistaja A.H. e ütlused. Ta oli 05.06.2021 Jõgeva piirkonnas koos

L.P. iga patrullis, kui nad said 20 minutit pärast 11 õhtul väljakutse, et sõiduk on teinud avarii,

rullunud üle katuse. Kohapeal tegeles kiirabi ühe meesterahvaga, teises kiirabiautos oli R.R.

ning kohal oli ka Madis Märks. Nii Madis Märks kui ka R.R. olid silmnähtavalt joobes. Madis

avaldas, et roolis oli R.R. , kuid R.R. i sõnul oli roolis Madis.

Vaidlusküsimusteks on, kas avarii teinud sõidukit juhtis Madis Märks ja kas ta oli KarS § 422

lg 2 p 1 kohane teosubjekt ehk joobeseisundis inimene.

3.5. Tõepoolest nähtub isikulistest tõenditest, et küsimuses, kes avarii toimumise hetkel BMW

roolis oli, ei ole ütlused ühetaolised. Süüdistatav väidetavalt liiklusõnnetuse toimumist ja sel

ajal sõiduki roolis olemist ei mäleta. Tunnistaja R.K. i ütlustest tuleneb, et talle avaldas

süüdistatav, et roolis oli R.R. . A.H. e ütluste kohaselt oli Madis Märksi sõnul roolis R.R. , kuid

viimase sõnul Madis Märks. Samas asetavad Madis Märksiga koos avariis osalenud kannatanu

ja tunnistaja R.R. just Madis Märksi BMW juhikohale. Selles küsimuses on kohtu käsutuses

aga veel tõendeid, mis kinnitavad kannatanu ja tunnistaja R.R. a ütlusi, tõendades, et avarii

toimumise hetkel juhtis BMW-d just Madis Märks, mitte aga keegi teine.

Vaatluse käigus võeti sõiduki verekahtlase määrdumisega roolirattalt (foto 18; pappkarp nr 1)

ja juhiistme akna kohal avanenud verekahtlase määrdumisega turvakardinalt DNA proovid

(fotod 19-20; pappkarp nr 2). Lisaks lõigati turvakardinast välja riidetükk (foto 19; pappkarp nr

3).

3.6. 22.12.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-GE1059 sedastas ekspert K.T. , et turvapadjalt võetud

proovist (pakend nr 1) saadi DNA-analüüsil Madis Märksi DNA-profiiliga kokkulangev

täisprofiil. R.R. a ja A.R. i DNA-d seal ei olnud. Roolilt võetud proovist (pakend 1) saadi enam

kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, millest oli peamiseks eristatavaks DNA-profiiliks Madis

Märksi oma. Segaprofiilis R.R. a ja A.R. i DNA-d ei tuvastatud.

Nagu eelnevast nähtub, ei võetud 10.06.2021 sõiduki BMW 525D registreerimisnumbriga

XXX vaatluse käigus selle turvapatjadelt proove. Seetõttu toob kohus selguse huvides välja, et

ekspertiisiakti koostanud ekspert K.K. (endine T. ) kinnitas kohtuistungil, et on teinud trükivea

ja ekspertiisiaktis sisalduv esimene vastus käib pakendis 2 olnu kohta (turvakardin). Lisaks

selgitas ekspert, et ta on ekspertiisiaktis pakendis 2 olnu osas märkinud, et tegemist on

turvapadjalt võetud prooviga, kuna arvas, et turvakardin ja – padi on samad asjad. Pakendis nr

3 olnu jättis ta samal põhjusel analüüsimata, st, kuna see oli tema jaoks sama objekt pakendis

nr 2 olnuga. Seega on kohtu hinnangul nii ekspertiisiaktis nr 21E-GE1059 leituga kui ka

eksperdi K.K. e poolt kohtuistungil selgitatuga tõendatud, et juhiistme akna kohal avanenud

turvakardinalt võetud proovis oli Madis Märksi DNA ja mitte ühegi teise sõidukis viibinud

isiku oma. Ühtlasi on tõendatud, et ka sõiduki roolirattal ei olnud ei R.R. a ega A.R. i DNA-d,

vaid segaprofiilis oli eristatavaks peamiseks DNA-profiiliks Madis Märksi oma.

3.7. Ekspert K.K. selgitas roolirattalt võetud proovide tulemuse osas istungil, et saab öelda, et

analüüsi käigus ilmneb selle isiku DNA-profiil, keda on kõige rohkem. Madis Märksi DNA

võis sattuda roolirattale, kui ta pärast avariid autot liigutas. Samas ei saa kohtu hinnangul samale

seisukohale asuda turvakardinalt võetud proovide osas, kust tuvastati ainult Madis Märksi

DNA.

Nimelt, kuigi üks peamisi kaitseargumente on, et Madis Märksi DNA sai sattuda

turvakardinale, kui ta pärast avariid autot liigutas, on selline asjade käik asjatundja M.R. i

ütlustega kahtlusteta ümber lükatud.

Asjatundja selgitas 10.06.2021 vaatlusprotokollis sisalduva foto nr 19 osas, et fotol on näha

kontsentreeritum ehk tumedam ala paremas nurgas, servadest on mitte nii tugevalt määrdunud

liikumisjälg. Tumedam ala tähendab, et seal on olnud rohkem verd ja verejälg on läinud

kangakiudude vahele, sügavamalt määrdunud. Selle liikumisjälje suund on auto suhtes ette-taha

suunaline ja see on tõenäoliselt tekkinud turvapadja rakendumisel kannatanu peakontaktist.

Selline jälg ei saa tekkida avariijärgselt rooli taha istumisel, juhtide vahetumisel ning selle

käigus kangaga kokkupuutumisel, kuna siis oleks verejälje suund sisse-välja, s.o ristipidine

olemasolevale. Kohus asus seisukohale, et eeltoodud asjatundja ütlused on lubatavaks tõendiks,

kuivõrd see, kas selline verekahtlane määrdumine sai tekkida sõidukisse sisenemisel, nagu leiab

kaitsja, on võimalik tuvastada vaid eriteadmiste rakendamise tulemusena. Samuti ei välju

asjatundja ütlused Riigikohtu poolt selgitatud asjatundja pädevusest. Madis Märks kinnitas ka

ise, et tal oli avarii järel vasakul pool otsmiku piirkonnas juuste piiril haav, kust tuli verd. Samuti

kinnitas tunnistaja R.K. , et kui Madis nende juurde saabus, oli vaatepilt hirmuäratav, kuna

Madisel olid riided verised. Ehk siis puudub kohtu hinnangul kahtlus, et Madis Märksil oli

avarii tagajärjel vasakul pool, kus asetseb ka turvakardin, millel verine liikumisjälg ja tema

DNA, veritsev haav ning verd tuli küllaltki palju. Liiatigi jäävad kaitsja väited ainetuks, kuna

asjatundja ütluste pinnalt on selge, et vaid autosse istumise käigus või autos istudes

turvakardinat tõstes ei saanud sellist jälge turvakardinale tekkida. Selleks, et kontaktist läheks

veri sisemistele kiududele, pidi nende kokkupuutel rakendunud jõud olema suur. Selline jõud

rakendus kohtu hinnangul avarii hetkel sõiduki üle katuse rullumisel.

3.8. Kuigi eelkirjeldatud tõendite pinnalt võiks igat ühte eraldi hinnates tõusetuda kahtlus selles,

mis ajal need võisid oma kohale asetuda (jalanõu, suitsud) või millistel asjaoludel pindadele

jääda (verekahtlased määrdumised roolil ja turvakardinal), siis koos asjatundja M.R. i ütlustega

moodustub omavahel riimuv tõendite kogum, millega asetub avarii hetkeks sõiduki rooli just

Madis Märks.

3.9. Madis Märksi joobeseisundi osas puudus kohtul kahtlus, et Madis Märks oli BMW

juhtimise ajal ja sellega avarii tegemise hetkel alkoholijoobes.

Tema joobes olemist kinnitavad nii isikulised tõendid kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise

tulem. Tunnistaja A.H. e ütlustest nähtus, et Madis Märks oli nende sündmuskohta jõudes

silmnähtavas joobes. Nad kontrollisid tema joovet indikaatorvahendi ja tõendusliku

alkomeetriga ja ta toimetati suure joobe tõttu kainenema.

Alkoholisisalduse tuvastamine on võimalik tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringu abil

(vt Riigikohtu 04.01.2020 otsus nr 3-1-1-112-09, p-d 8-9 koos viidatud praktikaga). Ehk siis

tuleb lähtuda sellest, et tõendusliku alkomeetri tulem oli 0,85 mg/l kohta ja seega oli Madis

Märks joobeseisundis.

Seda järeldust ei väära ka kaitsja poolt tõstatatu, et Madis Märksi näit võis selline olla n-ö

suualkoholi tõttu. Tõepoolest selgitas asjatundja M.T. , et suus olev jääkalkohol püsib

limaskestal sõltuvalt kontsentratsioonist 15-30 minutit.

Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaitsja lähtub eeldusest, et avarii toimus

kell 23.27, samas on selge, et tegelikult see nii ei olnud. Ka süüdistusakti kohaselt toimus avarii

enne seda kellaaega. Sel kellaajal helistas päästekeskusesse R.K. , jõudes sündmuskohale.

Avarii pidi toimuma oluliselt varem, kuna peale avarii toimumist läks süüdistatav jalgsi

tunnistaja R.K. i elukohta, mis tunnistaja ütluste kohaselt asub õnnetuspaigast 3-4 km kaugusel

ja otse üle põllu sinna ei saa, kuna vahel on jõgi. Koos tuldi tagasi sündmuskohale ja ka politsei

saabumiseks kulus aega. Seega võib kohtu hinnangul kahtlusteta väita, et ajavahemik, mis jäi

avarii toimumise ja Madis Märksi esmase joobe kontrollimise vahele, oli oluliselt pikem kui 30

minutit. Seega ei saanud Madis Märksi indikaatorvahendiga mõõdetud näit kuidagi tuleneda

n.ö suualkoholist.

A.R. i vigastused. Vaidlust ei ole, et kannatanu A.R. istus avarii toimumise hetkel sõiduki

paremal esiistmel. See on tõendatud nii kannatanu kui ka tunnistaja R.R. a ütlustega ning ka

10.08.2022 ekspertiisiaktis nr 22E-LL0007 sisalduva eksperdiarvamusega. Viimasest nähtuvalt

toimus sõiduki esimesel pöördel kontaktist maapinnaga sõiduki põhiline deformeerumine ja

klaaside purunemine. A.R. pidi sõidukist välja paiskuma teisel pöördel.

3.10. Kannatanu A.R. toimetati avarii järel 06.06.2021 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja teatise

kohaselt oli tal üliraske vigastus. Kannatanu suhtes läbiviidud ekspertiisi tulemusena jõudis

ekspert D.L. 04.11.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-LÕI0052 järeldusele, et A.R. i vigastused

võisid olla saadud 05.06.2021 liiklusõnnetuse käigus keha paiskumisest/löögist vastu

ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu eelkõige pea ja kere parema poolega. Ekspert

D.L. selgitas istungil lisaks, et kõige raskemad olid A.R. i peavigastused ja need tõid kaasa

eluohtliku tervisekahjustuse. Arvestades, et juhipoolses osas ei ole nii suurt deformatsiooni ja

juhil ei ole peavigastust, järeldas ekspert, et A.R. i rasked vigastused tekkisid kokkupõrkest pea

ja auto detailidega.

3.11. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et kuigi ta seda ei mäleta, öeldi kohtuistungil, et ta ei

kinnitanud turvavööd. Samuti selgitas ekspert U.L. , et kuigi turvavööde asendi kohta

liiklusõnnetuse toimumise järel ei saa teha üheseid järeldusi, kas need olid avarii hetkel

kinnitatud, on selge, et kui turvavöö ei olnud kinni, paiskus isik sõidukist välja. Kohtuistungil

uuritust nähtub, et täpselt nii juhtus A.R. iga.

Hoolimata sellest ei ole kohtu hinnangul nõustumisväärne kaitsja seisukoht, et on alust

kahtluseks, et kinnitatud turvavöö korral ei oleks kannatanu saanud rasket tervisekahjustust.

10.08.2022. a ekspertiisiakti nr 22E-LL0007 kohaselt istus A.R. avarii hetkel parempoolsel

esiistmel ja ta paiskus sõidukist välja teisel pöördel. Sõiduki põhiline deformeerumine toimus

esimesel pöördel kontaktides maapinnaga. Võttes siia kõrvale kohtuarstliku ekspertiisi

tulemuse ja ekspert D.L. u selgitused istungil, on tõendatud, et erinevalt A.R. il esinenud teistest

vigastustest, mis võisid tekkida nii autos kui ka sellest välja paiskumisel, tekkisid rasked

peavigastused autos sees olles ja vastu auto detaile põrkumisest.

3.12. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et uuritud tõenditega on kohtuistungil leidnud täielikult

kinnitust Madis Märksi poolt mootorsõiduki juhina süüdistuses nimetatud liiklusnõuete (LS §

69 lg 1, § 14 lg 2, § 16 lg 1 , § 45 lg 7 ja § 50 lg 3 p 1) rikkumine. Tõendatud on, et süüdistatav

Madis Märks juhtis 05.06.2021 enne kella 23.27 mootorsõidukit, olles joobeseisundis, mistõttu

ei olnud ta piisavalt hoolikas ega ettevaatlik ning valis paremkurvi läbimiseks oluliselt suurema

kiiruse sellest, mis võimaldanuks läbida kurvi tee parempoolse ääre lähedal. Sellest tulenevalt

kaldus sõiduk tee vasakpoolse ääre lähedale ja osaliselt teelt välja ning Madis Märks kaotas

sõiduki üle juhitavuse ning rullus üle katuse. Ühtlasi puudub kahtlus, et ilma Madis Märksi

poolt liiklusnõuete rikkumiseta ja avarii põhjustamiseta ei oleks A.R. saanud rasket

tervisekahjustust. Seega esineb sõidukit juhtinud Madis Märksi liiklusnõuete rikkumise ja

tagajärje vahel põhjuslik seos. Seega realiseeris Madis Märks KarS § 422 lg 2 p 1 objektiivse

koosseisu.

3.13. Kohtu hinnangul pani Madis Märks liiklusnõuete rikkumise toime otsese tahtlusega. Ta

oli vahetult enne rooli istumist pikema aja jooksul tarvitanud alkoholi. Sellest hoolimata asus

ta siiski mootorsõidukit juhtima. Ta sai aru, et rikub alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima

asudes liiklusnõudeid ning et see võib vähendada tema võimekust sõidukit juhtida. A.R. ile

raske tervisekahjustuse tekitamisse suhtus ta hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes. Tahtliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et eeltoodud liiklusnõuete

rikkumised võivad kogumis päädida liiklusõnnetusse sattumise ja isikutele tervisekahjustuste

tekkimisega.

3.14. Madis Märksi õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et Madis Märks tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja teda karistada.

4. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

Hinnates Madis Märksi süü suurust võttis kohus arvesse, et lisaks alkoholijoobes (näit 0,85 mg/l

kohta) olles sõiduki juhtimisele rikkus ta ka teisi liiklusnõudeid, näiteks kohustust kohandada

oma sõidukiirus oludele vastavaks. Nende rikkumiste toimepanemise tulemusena sai

võimalikuks liiklusõnnetuse toimumine.

Samas arvestas kohus, et nii raske tervisekahjustuse saanud kannatanu kui ka R.R. otsustasid

ise istuda Madis Märksi juhitud sõidukisse, kuigi olid teadlikud, et nad on kõik alkoholi

tarvitanud ja pidid seega pidama võimalikuks, et Madis Märks ei pruugi sõiduki juhtimisega

toime tulla.

Kuigi Madis Märks ennast otsesõnu süüdi ei tunnistanud, avaldas ta kohtuistungil siirast

kahetsust, et A.R. selliseid vigastusi sai ja lootust, et ta paraneb edukalt. Lisaks on ta väikeste

summadena võimalusel kannatanut toetanud, kokku ca 700 euro ulatuses.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole.

Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et Madis Märksile tuleb KarS § 422 lg 2 p 1 järgi mõista

karistus sanktsiooni alumise piiri lähedal, s.o 3 aastat 6 kuud vangistust.

5. KarS § 422 lg 3 p 2 tulenevalt on ka juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik. Kohus võtab

Madis Märksilt juhtimisõiguse ära 1 aastaks.

6. Mittevaralise kahju hüvitisena soovib kannatanu 30000 eurot.

Madis Märks ei tunnistanud kannatanu nõuet, kuid selgitas, et on pärast õnnetust aidanud A.R.

i 700 euroga. Ta ei ole teinud seda omal initsiatiivil, vaid kannatanu ise on küsinud aeg-ajalt

raha.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd A.R. i tervis sai kahjustada Madis Märksi põhjustatud avarii

tagajärjel, tekitas Madis Märks kannatanule õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes.

Seega tuleb tal tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel hüvitada.

Käesoleval juhul sai kannatanu A.R. Madis Märksi põhjustatud avariis väga erinevaid, raskeid

vigastusi. Kannatanu istungil selgitatu pinnalt on selge, et lisaks sellele, et õnnetuse järel oli

kannatanu elukvaliteet kehv, ei ole see taastunud käesoleva ajani ja ta vajab igapäevaselt

kõrvalist abi. Samas ei saa jätta arvestamata, et kannatanu otsustas alkoholi tarvitanuna Madis

Märksi poolt juhitud sõidukisse istuda, kuigi pidi aru saama, et Madis Märks ei ole alkoholi

tarvitamise tõttu seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit juhtida.

Asjaolusid kogumis hinnates pidas kohus mõistlikuks mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt

solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 8000 eurot.

Apellatsioon

7. Tartu Maakohtu 05.06.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Madis Märksi

kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palub tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus, millega

mõista süüdistatav õigeks ning hüvitada süüdistatavale kantud õigusabikulud.

7.1. Kaitsjal on prokuröriga olnud erinev seisukoht kõigis koosseisulistes elementides juba

alates kohtueelsest uurimisest. Kohtueelses menetluses on tehtud tõendite kogumisel

pöördumatuid vigu ning tõendeid on kogutud ebapiisavalt.

Kaitsja vaidlustab Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsuses järgmistes piirides:

-

maakohus luges tõendatuks, et Madis Märks juhtis mootorsõidukit liiklusõnnetuse

toimumise ajal – kaitsja on seisukohal, et KrMS § 7 lg 3 põhimõtteid arvestades ei ole

kõrvaldatud kahtlused selles, et Madis Märks´i asemel võis mootorsõiduki juhiks olla

R.R. ;

-

maakohus luges tõendatuks, et A.R. oleks saanud raske tervisekahjustuse ka kinnitatud

turvavööga – kaitsja on seisukohal, et see järeldus ei vasta kogutud tõenditele;

-

maakohus luges tõendatuks, et Madis Märks oli liiklusõnnetuse toimumise ajal

alkoholijoobes. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole lükanud ümber kaitseväidet,

et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli alkoholikogus Madis Märksi organismis tõusvas

faasis ning seetõttu ei ole tõendatud, et see oli ületanud 0,75 mg/l piiri;

-

apellant vaidlustab ka kohtuotsuse osas, millega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja

mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis summas 8000 eurot.

7.2. Apellandi suurim etteheide maakohtule on tõendite valikuline hindamine ning kahtluste

kõrvaldamata jätmine. Maakohus on suures ulatuses jätnud kaitsja argumendid üldse

käsitlemata või eelistanud põhjendamatult muid tõendeid.

7.3. Kuriteo toimepanemise eest kohtu alla antud Madis Märks lootis, et üldmenetluses peetud

kohtuprotsess annab talle teadmise, mis tegelikult juhtus. Ta soovis veendumust, et ta kas on

või ei ole kuritegu toime pannud.

8. Madis Märks poolt mootorsõiduki juhtimine liiklusõnnetuse ajal ei ole leidnud kahtlusteta

tõendamist.

8.1. 05.06.2021 õhtul kella 23 paiku sai süüdistuses nimetatud autot BMW juhtida kaks inimest.

Autos oli üldse kolm inimest, kuid on kahtlusteta leidnud tõendamist, et kõige raskemalt

vigastada saanud A.R. ei juhtinud autot, vaid viibis esimesel parempoolsel istmel kinnitamata

turvavööga.

8.2. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kannatanu A.R. ütlusi saab usaldusväärseks

pidada selle kohta, et Madis Märks juhtis autot liiklusõnnetuse toimumise ajal.

8.3. Maakohus on jätnud kõik vastuolud ja asjaolud kannatanu A.R. i ütlustest täielikult

analüüsimata ning on sellega rikkunud põhistamiskohustust. Kuna A.R. on huvitatud

kriminaalasja lõpplahendusest ka seoses tema pool esitatud hagiavaldusega, siis on ka

inimlikult mõistetav, miks ta nii innukalt püüdis omalt poolt tõendada, et autot juhtis Madis

Märks.

8.4. Kaitsja palub ringkonnakohtul A.R. i ütlused jätta tõendikogumist välja osas, milles neid

kasutatakse selle asjaolu tõendamiseks, et Madis Märks oli auto juht.

8.5. Tunnistaja R.R. at küsitleti sündmuskohal politsei poolt ning tema enda antud ütluste

kohaselt ta ei öelnud sündmuskohal, kes oli roolis (17.02.23, lk 7). R.R. põhjendas seda

kohtuistungil sellega, et ei teadnud, milline on A.R. i seisund ehk tema ütlused sõltusid sellest,

kui raske kuritegu on toime pandud (17.02.23, lk 8 ja lk 10).

8.6. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb analüüsida tema motiive, aga ka

iseloomuomadusi. Tunnistaja R.R. on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, sh vähemalt

kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Ja need on ainult need juhtumid, mis

kaitsjal õnnetus avalikest andmetest tuvastada ning R.R. omaks võttis. See viitab

käitumismustrile, millesse kuuluvad joobes autojuhtimine ja valetamine.

8.7. Süüdistatav Madis Märks on andnud ütlusi, et tema endiselt ei mäleta, kes autot juhtis.

Kolmest autos olnud inimesest on süüdistatav ainuke, kes on läbi kogu menetluse andnud

ühesuguseid ütluseid.

8.8. Vereplekid ja nende tekkemehhanism ei kinnita Madis Märksi poolt auto juhtimist. Autos

olid vereplekid kahes piirkonnas – juhikoha juures roolil ja turvapadjal ning taga vasaku ukse

turvapadjal ja keskmise käetoe vasakpoolsel küljel. Proove ei võetud tagant ja see on

eeluurimise suur puudujääk.

8.9. Maakohus on asunud seisukohale, et vaatamata kõigi vereplekkide analüüsimata jätmisele

on võimalik siiski tuvastada, et Madis Märks oli auto roolis. Apellant sellega ei nõustu.

8.10. Maakohus on valesti tuginenud asjatundja M.R. i ütlustele. Asjatundja saab antud

kaasuses anda ütlusi üksnes asjaolude kohta, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma

eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.

Asjatundja ütlus ei saa luua uut tõendit, eriti olukorras, kus selleks on vajalikud eksperdi

uuringud.

8.11. Apellant on seisukohal, et Madis Märksi poolt auto juhtimine ei ole kahtlusteta tõendatud.

Kui on aga vähimgi kõrvaldamata kahtlus, siis tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel need tõlgendada

Madis Märksi kasuks ja ta õigeks mõista. Mõnikord jääbki süüdlane tuvastamata, kuid isegi

sellise traagilise sündmuse korral ei tohi kedagi üksnes kahtluste alusel süüdi mõista.

8.12. Kuriteokoosseisu täitvat tagajärge ehk rasket tervisekahjustust ei ole võimalik omistada

mootorsõidukit juhtinud isikule, kuna kannatanu turvavöö oli liiklusõnnetuse ajal kinnitamata.

Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal oli kannatanu A.R. i turvavöö liiklusõnnetuse ajal

kinnitamata. Kokku viibis sõidukis kolm inimest ning A.R. oli ainus, kes sai raskeid

tervisekahjustusi. Raske tervisekahjustus on antud kriminaalasjas kuriteokoosseisu oluline

tunnus, mistõttu tuleb tuvastada, kas kannatanu poolt õiguspäraselt käitudes oleks ta samuti

saanud raskeid tervisekahjustusi.

Riigikohus on lahendites 3-1-1-102-16 (p 11) ja 3-1-1-87-15 p (14-15) osundanud sellele, et

kannatanu enda õigusvastane käitumine, millega ta end seab ohtu, ei ole omistatav autojuhile

üksnes seetõttu, et liiklusõnnetus toimub autojuhi eksimuse tagajärjel.

8.13. Ekspert U.L. u ütlusi deformatsiooni ulatuse ja tervisekahjustuse raskuse kohta ei saa võtta

usaldusväärsena. Ammugi mitte kategoorilisena. Kui kannatanu pikkust ning katuse

deformatsiooni ulatust ei mõõdetud, siis on kõik arvamused lihtsalt spekulatsioonid. Tuleb

arvestada ka seda, et autodest tehtud fotod on nurga all ning jätavad petliku mulje.

8.14. Ekspert D.L. kinnitas seda, et auto deformatsiooni ulatust mõõtmata ja kannatanu pikkust

teadmata ei ole võimalik analüüsida, kas kannatanu oleks saanud ikkagi raske tervisekahjustuse

sõltumata turvavöö kinnitamisest. Ekspert D.L. kinnitas, et kinnitatud turvavöö korral saavad

inimesed väiksemaid vigastusi ning ei ole võimalik esitada kategoorilist järeldust, et kinnitatud

turvavöö korral oleks A.R. saanud raske tervisekahjustuse.

8.15. Kaitsja meenutab taaskord, et kaitsja ei pea tõendama, kui raske tervisekahjustuse oleks

saanud A.R. kinnitatud turvavöö korral. Süüdistaja peab tõendama, et kinnitatud turvavöö

korral oleks kannatanu saanud ikkagi raske tervisekahjustuse. Kuna on ilmne, et just

kinnitamata turvavöö tõttu paiskus A.R. autost välja ning teised kinnitatud turvavööga

inimesed ei saanud praktiliselt üldse vigastada, siis ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust, et

kinnitatud turvavöö korral ei ole A.R. saanud rasket tervisekahjustust.

8.16. Kaitsja palub ringkonnakohtul veelkord hinnata, kas kahtlused selles, et kinnitatud

turvavöö korral ei oleks A.R. analoogselt teiste autos viibinud inimestega saanud rasket

tervisekahjustust, on ikka kõrvaldatud. Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava

kasuks ning ta õigeks mõista.

9. Madis Märksi joobeseisundis liiklusõnnetuse toimumise ajal ei ole tõendatud.

9.1. Liiklusõnnetus toimus süüdistusakti kohaselt enne kella 23.27. Madis Märksi

joobeseisundit kontrolliti kahe puhumisega. Kõigepealt kell 23.53 indikaatorvahendiga, mille

näit oli 1,24 mg/l ning seejärel 00.14 kuni 00.21 ning näit oli 0,85 mg/l.

9.2. Asjatundja M.T. i ütlustest nähtub, et nii kiiresti ei saa inimese organismis alkoholikogus

muutuda. Asjatundja on selgitanud, et kui inimene on vahetult tarbinud alkoholi, siis on suus

rohkem alkoholi kui organismis. Samuti ei hakka alkohol kogu inimesele mõjuma, vaid alles

teatud aja möödudes ning selleks on 30-60 minutit, kui inimene ei ole söönud ning täiendav 30

minutit, kui inimene on söönud. R.R. andis ütlusi, et Madise kodus joodi ära ühiselt

pooleliitrisest viinapudelist pool vahetult enne sõitu (17.02.23, lk 9, 01.17.23).

10. Tsiviilhagi väljamõistmine oli põhjendamatu.

Madis Märks ei tunnistanud tema vastu esitatud tsiviilhagi. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb

arvestada alati ka kannatanu enda osa kahju tekitamises (VÕS § 139 lg 1) ning põhjuslikku

seost. Käesoleval juhul on A.R. end ise pannud olukorda, kus talle tekkis tervisekahjustus.

Esiteks istudes autosse, mida juhtis alkoholi tarvitanud juht (vahet ei ole, kas juhiks oli Madis

Märks või R.R. – alkoholi olid tarvitanud mõlemad). Teiseks jättes turvavöö kinnitamata.

11. Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile,

mis toimus 16.11.2023.

12. Tsiviilkostja ADB Gjensidige Eesti filiaali lepinguline esindaja Andrus Reidi esitas

31.10.2023 kohtule seisukoha seoses apellatsioonimenetlusega. Tsiviilkostja jäi maakohtus

esitatud seisukohtade juurde ja nõustus apellandiga, et kannatanu pani ennast ise olukorda, kus

ta sai raskeid tervisekahjustusi. Sellest tulenevalt vaidles tsiviilkostja tsiviilhagile vastu ja palus

see jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

13. Kohtukolleegium, uurinud esitatud apellatsiooni, maakohtu otsust, tõendeid, maakohtu

istungite protokolle, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et kaitsja apellatsioon väärib

tähelepanu

osas,

milles

taotleti

maakohtu

otsuse

tühistamist

süüdistatava

poolt

ettevaatamatusest kannatanu A.R. ile raske terviskahjustuse tekitamises, s.o süüdistuses KarS

§ 422 lg 2 p 1 järgi.

14. Esmalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis vaidlustatud süüküsimuses KarS

§ 422 lg 2 p 1 järgi (I), siis annab hinnangu kas süüdistatava käitumises on KarS § 424 lg 1 järgi

süüteokoosseis (II), seejärel mõistab karistuse (III), selgitab Madis Märksi avarii järgsesse

põgenemiskatsesse puutuvat (IV), lahendab tsiviilhagi ja menetluskulude küsimused (V) ning

seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (V).

I

15. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis on jätkuvalt keskseks küsimuseks, kas

süüdistatav Madis Märks on süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi süüdistuses kirjeldatud asjaoludel.

Esimese astme kohus asus seisukohale, et esitatud tõendid selleks on küllaldased ja mõistis

süüdistatava süüdi.

16. Endiselt ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal, s.o 05.06.2021 enne kella 23.27,

toimus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve tee 7. kilomeetril,

kui sõiduk BMW 525D registreerimisnumbriga XXX sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.

Sõidukis viibisid süüdistatav Madis Märks, A.R. ja R.R. . Vaidlust pole ka selles, et eelnevalt

enne sõitma minekut ja liiklusõnnetuse toimumist tarvitasid sõidukis viibijad pikema aja vältel

alkoholi. Liiklusõnnetuse põhjustas valesti valitud sõidukiirus ja teelt väljasõit.

17. Põhivaidluseks on ka apellatsioonimenetluses, kes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal

sõiduki juht, milline oli tema joove ja kas kannatanu A.R. oleks saanud kehavigastusi ka siis,

kui ta oleks turvavööga olnud kinnitatud.

18. Süüdistatava Madis Märksi enda seisukoht menetluse kestel on olnud läbivalt sama.

Nimelt ei mäleta ta joobe tõttu sündmusest midagi ja esitatud süüdistuses ennast süüdi ei

tunnista. Mäletab vaid seda, kuidas A.K. majapidamises võeti viina ja järgmisel hetkel oli

liiklusõnnetus juba toimunud. Samuti on pidanud võimalikuks, et poisid (kaassõitjad A.R. ja

R.R. ) vedasid ta sõidukisse.

19. Seega on süüdistatav ja kaitsja püüdnud läbivalt luua kuvandit, et sõidukisse minekut kuni

liiklusõnnetuse toimumiseni Madis Märks ei mäleta. Ta ei olnud enda teada avarii toimumise

momendil juhiroolis. Samas on tähelepanuväärne fakt, et vahetult pärast liiklusõnnetuse

toimumist eemaldas süüdistatav avariiliselt sõidukilt numbrimärgid. Miks pidi äsja avarii

üleelanud ja väidetavalt tagaistmel istunud Madis Märks hakkama ootamatult sõidukilt

numbrimärke maha rebima on esmapilgul kummastav. Kannatanu A.R. esitas selle kohta

küsimuse Madis Märksile maakohtus ja süüdistatav vastas ebalevalt ja laveerivalt „Ei oska

öelda, šokiseisund.“ (Ko To tl 152) Kolleegiumi arvates saab selgitus olla ainult üks - et teha

liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamine juba algfaasis raskeks ja segaseks.

20. Kaitsja on püüdnud asjas kahtluse alla seada paljusid asjaolusid. Nii leiab ta jätkuvalt, et

tõendatud pole see, kes liiklusõnnetuse toimumise ajal juhiroolis oli. Kolleegium nagu

maakohuski selle väitega ei nõustu, sest selle kaitseväite lükkavad ümber maakohtu poolt

uuritud tõendid, analüüs ja esitatud järeldus.

21. Kaitsja on läbivalt püüdnud kahtluse alla seada oluliste isikuliste tõendite (kannatanu A.R.

i ja tunnistaja R.R. a) ütluste usaldusväärsust. Kolleegium leiab, et nende isikute antud ütluste

usaldusväärsus asjas tähtsust omavate põhifaktide tuvastamisel kahtlust ei ärata. Tõepoolest

pole vaidlust, et ka nemad olid alkoholijoobes ja kõiki peensusi sündmusest ei mäleta. Samas

põhilisi tähtsust omavaid asjaolusid (kes oli sõidukiroolis, kuidas sõiduk teelt välja paiskus

jne) teavad nad kirjeldada. Tunnistaja R.R. on kaitsjale kindlalt vastanud maakohtus, et pärast

liiklusõnnetust väljus ta „juhi taga olevast uksest.“

22. Kaitsja seab tunnistaja R.R. a ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla põhjusel, et ta pole

sündmuskohal viibijatele kohe kõiki detaile liiklusõnnetusest avaldanud. Maakohtu ja ka

kolleegiumi jaoks on tunnistaja R.R. esitanud eluliselt usutava põhjenduse, miks ta kohe

sündmuskohal politseinikele ei avaldanud, kes juhiroolis oli. Nimelt „Kui oleks kõik korras

olnud, siis ei oleks seda toimunud nagu praegu on, ma ei tahtnud kituda, kui ma oleksin

teadnud, et minu kaela hakatakse ajama, siis ma oleksin kohe öelnud politseile, et Madis

sõitis.“ (Ko To tl 129p) Liikluseksperdilt küsiti maakohtus, et kas tagumisel istmel viibinud

isik oleks sõidukist välja paiskunud, kui ta poleks olnud turvavööga kinnitatud ning ekspert

vastas sellele „Jah absoluutselt.“

23. Maakohus on kannatanu A.R. i ja tunnistaja R.R. a ütluste põhjal tuvastanud, et

süüdistatava elukohas asunud sõiduki BMW rooli istus süüdistatav Madis Märks. A.R. juhi

kõrvalistmele ja R.R. taha istmele. Mõlemad isikud mäletavad vahetult liiklusõnnetusele

eelnevat sõiduki teelolekut. Kannatanu A.R. on ütlustes kinnitanud, et „Mina ei sõitnud ja

R.R. ei saa eluski sõita, sest ta ei oskagi sõita. Madise juurest sinna, kus oli avarii, on ikka

väga pikk maa. Ta ei saaks sinna ära sõidetudki.“ (Ko To tl 120p)

24. Tegemaks kindlaks, kes oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhiroolis on maakohus

tähelepanu omistanud mitmetele detailidele, muuhulgas avariilisest sõidukist leitud esemetele.

Sõiduki juhiistme ees matil leiti jalats ning kaks pakki sigarette Winston. Süüdistatav võttis

maakohtus omaks, et juhiistme matil leitud jalats kuulub talle ja ta suitsetab Winston sigarette.

Siinkohal kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistatava jalatsi ja sigaretipakkide

olemasolu juhirooli all ei võimalda veel kohe järeldada, et juhiroolis oli süüdistatav. Nimetatud

esemed võisid juhiistme ees olevale matile sattuda ka sõiduki ümberpaiskumise käigus.

25. Olulisem ja kindlam teave tõendite skaalal tuleb kolleegiumi arvates omistada aga nii

ekspertiisiaktis nr 21E-GE1059 antud arvamusele kui ka eksperdi K.K. e poolt maakohtu

istungil antud selgitustele, et juhiistme akna kohal avanenud turvakardinalt võetud proovis oli

Madis Märksi DNA täisprofiil ja mitte ühegi teise sõidukis viibinud isiku oma. Ühtlasi on

tõendatud, et ka sõiduki roolirattal ei olnud ei R.R. a ega A.R. i DNA-d, vaid segaprofiilis oli

eristatavaks peamiseks DNA-profiiliks Madis Märksi oma. Tuleb nõustuda, et rooliratta proovi

tulemus pole lõpuni veenev, kuna avariijärgselt püüdis Madis Märks avariilise sõidukiga

kohapealt ära sõita.

26. Kaitsja on süüdistatava DNA-profiili sattumise turvakardinale kahtluse alla seadnud ja

väidab, et süüdistatava DNA võis sattuda sõiduki turvakardinale pärast liiklusõnnetust, kui

süüdistatav püüdis rooli minnes sõidukit õnnetuse paigast liigutada. Taolise kaitsja

väljapakutud kaitseversiooni on veenvalt ümber lükanud kogemustega jäljeekspert M.R. i, kes

maakohtus asjatundjana üle kuulati. M.R. i on põhjendanud, et uuritav jälg ei saanud tekkida

turvakardinale avariijärgselt rooli taha istumisest. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega,

et vere sattumiseks turvakardina sisemistele kiududele pidi kokkupuutel rakendunud jõud

olema suur ja selline jõud sai rakenduda õnnetuse toimumisel kui sõiduk rullus üle katuse.

27. Kaitsja väidab, et asjatundja M.R. i ütlustele ei saa tugineda, kuid kolleegium nagu

maakohuski sellega ei nõustu. Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta

rakendab kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole

kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. KrMS § 1091 lg 3 p 2 alusel võib asjatundjana üle

kuulata muu hulgas niisuguse eriteadmistega isiku, kellel pole selle kriminaalasja menetlusega

olnud varem mingisugust kokkupuudet. Niisuguses olukorras saab asjatundja anda eeskätt

üldist laadi ütlusi, selgitades sel moel mõnda spetsiifilist valdkonda, mis on puutumuses

lahendatava kriminaalasjaga. (RKKKo nr 1-22-1988, p 24) Maakohus hindas asjatundja

erialast pädevust ja kogemust. Praeguses asjas kuulati asjatundja maakohtus üle ja ta selgitas

jäljeeksperdi teadmiste pinnalt objektiivse tõe väljaselgitamise huvides spetsiifilist verejälje

kujunemise mehhanismi kangakiudude vahel. Selleks ei pea olema tegemist eelnevalt samas

asjas ekspertiisi läbi viinud isikuga. Asjatundja ei ületanud ütlusi andes oma pädevust. Kohus

ei rajanud järeldust selles, kes oli juhiroolis, valdavas osas asjatundja ütlustele.

28. Kolleegium nõustub tõendite kogumist tuleneva maakohtu järeldusega, et liiklusõnnetuse

toimumise ajal oli juhiroolis süüdistatav Madis Märks.

29. Kogutud tõenditest avaldub ka see, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel istus juhi kõrval

esiistmel kannatanu A.R. . Lisaks kannatanu ja tunnistaja R.R. a ütlustele kinnitab seda ka

10.08.2022 ekspertiisiakti nr 22E-LL0007 ekspertarvamus. Arvamuse kohaselt paiskus A.R.

sõidukist välja teisel pöördel. Kannatanule tekitati süüdistuses toodud vigastused. Ekspert D.L.

selgitas maakohtus, et kõige raskemad vigastused olid kannatanu peas ja põhjustasid eluohtliku

tervisekahjustuse.

Ekspertiisiaktist

nähtub,

et

kannatanu

sai

vigastused

keha

paiskumisest/löögist vastu ümbritsevaid tömpe esemeid ja pindu eelkõige pea ja keha parema

poolega. Ekspert järeldas, et kannatanul tuvastatud vigastused tekkisid pea kokkupõrkest

sõiduki detailidega.

30. Küsimusele, kui inimkeha poleks liikunud kõrvalistmel, kas siis oleks tekkinud sama

rasked vigastused, vastas ekspert „kui katus on sisse surutud, siis tema pea paiknes katusele

lähemal, kui ta oleks turvavööga kinni, siis oleks pea ja katuse vahel olnud ruum suurem.“

(Ko To tl 171p) Konkreetsele kaitsja küsimusele, kas kinnitatud turvavöö korral ei oleks

kannatanu saanud peaajukahjustusi, vastas ekspert „Praegusel konkreetsel juhul ei oska öelda

seda. Võin öelda, et oleks kergemad vigastused olnud, kuid ei oska öelda palju kergemad.“

Kas kinnitatud turvavöö korral oleks kannatanu A.R. saanud samasugused vigastused vastas

ekspert, „Kategoorilises vormis ei saa öelda. Saan öelda, et võimalik.“ Liiklusõnnetuse

tagajärjel põhjustati A.R. ile raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud.

31. EKEI liiklustehnika ekspert U.L. selgitas maakohtus, et uuritava liiklusõnnetuse puhul

„Toimus 2 korda antud juhul üle katuse paiskumine…. Esimene kontakt toimub katusega, mis

surutakse sisse. Sõidukis olevad isikud saavad sel hetkel kõige suuremad vigastused. Põhilised

vigastused sai parempoolse esiistme kohal olev katus, mis on sisse surutud. See on tüüpiline

vigastus, sõiduk on deformeerunud ja isikud, kellel ei ole turvavöö kinni, paiskuvad sõidukist

välja… Kuna ta paiskus autost välja, siis väga suure tõenäosusega oli tal turvavöö lahti….“

(Ko To tl 121-123)

32. Eelnevatest eksperdi ütlustest järeldub, et kannatanu A.R. sai peavigastused kokkupõrkel

sõiduki sisedetailidega (eelkõige katusega). Ekspert pidas võimalikuks, et kui turvavöö oleks

olnud kinnitatud, oleks vigastused olnud kergemad. Kaitsja väitis juba maakohtus, et

kinnitatud turvavöö korral poleks kannatanu saanud sedavõrd raskeid vigastusi.

33. Maakohus pole kannatanu A.R. i kinnitamata turvavööle vajalikku tähelepanu osutanud ja

kohtu järelduse kujunemine on jäänud mõneti vastuoluliseks. Tuginevalt ekspertiisiaktile leiab

kohus esmalt õigesti, et kannatanul „tekkisid rasked peavigastused autos sees olles ja vastu

auto detaile põrkumisest.“ Seejärel leiab kohus, et „Ainetu on rääkida, et kinnitatud turvavööga

ei oleks A.R. tervisekahjustust saanud, kuna teised sõidukis viibinud ja turvavööga kinnitatud

isikud ei saanud praktiliselt üldse tervisekahjustusi.“ Sõidukist on põhiliselt ja väga tugevalt

kahjustada saanud just parempoolne esiosa, kus istus A.R. . Sõiduki tagumine osa ja vasak pool,

kus istus juht, on peaaegu kahjustusteta. „Seega on kohtu hinnangul ilmselge, et teised isikud

pididki jääma peaaegu vigastusteta, kuna sõiduk nende istumiskohtade juurest ei

deformeerunud. A.R. aga sai, kuna tema istmekoha juurest on sõiduk oluliselt kahjustatud. Ehk

siis puudub kohtul kahtlus, et A.R. oleks tervisekahjustuse saanud ka kinnitatud turvavöö

korral.“ (Ko To 2 kd, tl 26p)

34. Maakohus märkis juba otsuse põhjendustes, et käesoleva kriminaalasja kohtueelses

menetluses esines mitmeid vajakajäämisi. (Ko To 2 kd, tl 25p) Muuhulgas see, et asjas ei

pööratud piisavat tähelepanu sõidukis olnud ülejäänud olulistele jälgedele ega võetud vajalikke

proove, ei jäädvustatud avarii läbi teinud sõiduki olulisi vigastusi piisavas ulatuses.

Kolleegium nõustub selle seisukohaga, sest ebaselgus ja fikseerimata jätmised mitmetes

detailides pole võimaldanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid tuvastada. Võimalik oleks

olnud teha ka eksperiment kannatanu pikkuse isiku või mannekeeniga, et tuvastada juhi

kõrvalistuja kaugus sisse surutud katusest.

35. Kolleegiumi arvates on tõusetunud praeguses asjas põhjendatult kahtlused, kas olukorras,

kus kannatanu A.R. il oleks sõidukis olnud kinnitatud turvavöö, oleks üldse saabunud raske

tervisekahjustus tuvastatud ulatuses. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kolleegium leiab,

et Madis Märksile ei saa kannatanu A.R. il tuvastatud tagajärge ehk raske tervisekahjustuse

põhjustamist süüks arvata ja seda kinnitab ka Riigikohtu praktika analoogsetes asjades.

36. Kolleegium seega ei nõustu arusaamaga, et turvavöö lahti või kinni olek mingit tähtsust ei

oma. See võib tähendada lõpptulemina olukorda, kus sõidukis sõitja võib oma turvavöö lahti

jätta ja liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud vigastused inkrimineeritakse lahtisest turvavööst

tulenevalt ikkagi sõidukijuhile. Sõidukijuht samal ajal ei pruugi turvavöö lahtiolekust teadagi.

37. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhjuslikkus on ekvivalentsusteooria tähenduses

üksnes tagajärje toimepanijale omistamise minimaalne eeldus. Lisaks on vaja tuvastada, kas

saabunud koosseisupärane tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt õiguslikult omistatav.

(RKKKo-d nr 3-1-1-102-16, p 8; 3-1-1-87-15, p 12; 3-1-1-30-13, p-d 13, 18)

38. Riigikohus on leidnud, et põhjuslikkus võib katkeda, kui kausaalahelasse sekkumise määr

on niivõrd oluline, et selle tulemusena ei saa enam rääkida algpõhjustaja loodud ohust. Sellisel

juhul kõrvaldab kolmanda isiku sekkumine algpõhjuse kulgemise ning asendab selle enda

poolt vallandatava uue kausaalahelaga, mis viib koosseisupärase tagajärje saabumiseni.

(RKKKo nr 1-15-6223/49, p 17.1.)

39. KarS §-de 422 ja 423 koosseisupäraseks teoks on juhi poolt liiklus- või käitusnõuete

rikkumine, mis omakorda toob inimesele tagajärjena kaasa raske tervisekahjustuse või surma.

Avarii põhjustamine ning koosseisupärane tagajärg võivad, kuid ei pea vältimatult olema

omavahelises põhjuslikus seoses. (RKKKo 3-1-1-87-15, p 37) Käesoleval juhul Madis Märks

rikkus liiklusnõudeid, mis tõi kaasa sõiduki ümberpaiskumise ja selles viibinud A.R. sai raske

tervisekahjustuse. Kuid saabunud tagajärjega võivad põhjuslikus seoses olla ka sõidukis

viibinud isikute enda toimepandud liiklusnõuete rikkumised – praegusel juhul eirati Madis

Märksi juhitud sõidukis elementaarseid turvanõudeid, st kõrvalistuja A.R. il oli kinnitamata

turvavöö. Järelikult ei loo vastus küsimusele, kelle käitumine põhjustas liiklusavarii, veel

selgust selles, kellele saab ja tuleb saabunud tagajärg karistusõiguslikult omistada.

40. Lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida siis, kui lisaks koosseisupärastele teole ja

tagajärjele on nõuetekohaselt tuvastatud ka põhjuslik seos teo ning tagajärje vahel. Teisisõnu

saab isik karistusõiguslikult vastutada lõpuleviidud tagajärjedelikti eest vaid siis, kui tagajärg

on just talle omistatav. (RKKKo nr 3-1-1-30-13, p 13)

41. Eelviidatud kohtulahendites on ühemõtteliselt selgitatud, et tagajärje omistamise võib

välistada ka kannatanu enda ebakorrektne käitumine ning enda õigushüvede ohtu asetamine,

mistõttu tuleb vaieldamatult kaasata saabunud tagajärje õigusliku omistamise arutellu ka

kannatanu käitumine vaatluse all olevas liiklussituatsioonis. Nagu Riigikohus on selgitanud,

ei tule KarS §-de 422 ja 423 kontekstis otsida vastust sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid

sellele, kelle liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise.

Teisisõnu tuleb liiklusõnnetuse osapooleks eespool viidatud Riigikohtu praktika tähenduses

lugeda isikut, kelle liiklusseaduses kehtestatud nõudeid eirav käitumine oli potentsiaalselt

kohane oluliselt mõjutama koosseisupärase tagajärje saabumist. (RKKKo 3-1-1-87-15, p 12)

42. Õiguskirjanduses on viidatud ka asjaolule, et objektiivse omistamise kriteeriumi

lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas

peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases

tagajärjes (J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 266). Seega tuleb

põhjendatult esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või

tõenäoliseks, et Madis Märksi poolt toime pandud liiklusnõuete rikkumine, kus sisuliselt

kaotas ta juhitava sõiduki üle kontrolli, vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis

päädib koosseisupärase tagajärje ehk raske tervisekahjustuse saabumisega.

43. Maakohus kannatanu A.R. i enda käitumisele vajalikku tähelepanu ei omistanud.

Kolleegium leiab, et Madis Märksi vastutuse üle otsustamisel tuleb anda hinnang ka kannatanu

käitumisele ja tema võimalikule eneseohustamisele. Üldpõhimõttena kehtib ka liiklusõiguses

arusaam, et vastutusvõimeline isik peab mõistliku tähelepanelikkuse ning hoolega ka ise

seisma enda õigushüvede kaitsmise eest. Riigikohtu senises praktikas on leitud, et enda

individuaalsete õigushüvede riski asetamine vastutusvõimelise isiku poolt kuulub õigushüve

kandja autonoomia hulka, mis omakorda võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje

omistamise teistele isikutele (RKKKo-d nr 3-1-1-34-08, p 8; 3-1-1-60-10. p 17.2)

44. Seega tõdeb kolleegium, et käesolevas asjas pole veenvat põhjendust omistada saabunud

tagajärge (A.R. il tuvastatud rasket tervisekahjustust) sõidukijuhile Madis Märksile, sest samal

ajal on võimalik väita, et vaatamata õnnetuse põhjustamisele tema poolt oleks A.R. il

tuvastatud raske tervisekahju olnud olemata või oluliselt väiksema raskusastmega, kui oleks

kasutatud nõuetekohaselt turvavööd.

45. Riigikohus on eelviidatud lahendites märkinud, et turvavarustuse kasutamise

kohustuslikkust ning ka selle vajalikkust tuleb lugeda üldtuntuks asjaoluks KrMS § 60 lg 1

mõttes. On teada, et sõiduki kokkupõrke vms juhtumi korral paiskuvad turvavööta kinnitamata

isikud enda kohtadelt, mis võib kujutada märkimisväärset ohtu nii sellele isikule endale kui ka

teistele sõidukis viibijatele. Ei saa olla vaidlusküsimust ka selles, et turvavöö kinnitamise nõue

oli teada täisealisele vastutusvõimelisele isikule ehk kannatanu A.R. ile. Asjaolu, et A.R. oli

alkoholijoobes ei õigusta kuidagi tema turvavöö kinnitamata jätmist. Nimelt pole põhjust

lähtuda kannatanu eneseohustamist analüüsides teistsugusest loogikast kui on KarS §-s 36 ette

nähtud süüdistatava jaoks: isegi kui isik joobeseisundi tõttu faktiliselt mingitest asjaoludest

õigesti aru ei suuda saada või ei suuda ta joobe tõttu oma käitumist juhtida, on see üldjuhul

õiguslikus mõttes irrelevantne.

46. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kannatanu tegutseb täie arusaamisega sellest

riisikost, mida tema käitumine endas kätkeb. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises

praktikas on toonitatud, et individuaalsete õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise isiku

enda poolt on võimalik ning see võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise

teistele isikutele, kuid selle eelduseks on ohvri käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus. Nii on

selliseks teadliku eneseohustamise olukorraks pidanud Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtu,

kus isik loobub liikluses turvavöö kinnitamisest, kuigi turvavarustuse kasutamise

kohustuslikkus ning vajalikkus on üldtuntuks asjaoluks kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 60 lg 1 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-87-15, p-d 14-15)

47. Kinnitamata turvavööga A.R. paiskus kõrvalistuja kohalt sõiduki ümberpaiskumise käigus

peaga vastu lage ning ei saa välistada, et sellest kokkupõrkest tulenevalt sai enne sõidukist

väljapaiskumist raske tervisekahjustuse.

48. Lisaks turvavöö kinnitamata jätmisele ohustas A.R. oma elu ja tervist veel teiselgi moel –

ja ilmselt veelgi suuremal määral kui turvavööd kinnitamata jättes. Madis Märks oli (küllaltki)

raskes joobes. On üldteada, et purjus inimene juhib autot märksa ebakindlamalt kui kaine juht.

See tähendab muu hulgas seda, et joobes juhi puhul on ka liiklusõnnetuse tekitamise tõenäosus

tavapärasest oluliselt suurem. Kolleegiumi meelest on märksa tõenäolisem see, et kaasistuja

saab viga tulenevalt sellest, et autot juhib purjus inimene, kui see, et ta saab viga seetõttu, et

jätab kaine juhi juhitavas autos turvavöö kinnitamata. Seega tuleb leida, et kui tagajärje

omistamise selle tagajärje põhjustanud juhile saab välistada kaasistuja turvavöö kinnitamata

jätmine, saab selle seda enam välistada tõsiasi, et isik läheb purjus juhi juhitavasse sõidukisse.

A.R. oli Madis Märksi purjus olemisest teadlik ehk jaatada saab ka eneseohustamise

teadlikkust. Niisiis tuleb öelda, et A.R. ohustas end veel eriti rängal moel: ta mitte üksnes ei

jätnud kinnitamata turvavööd, vaid ta läks autosse hoolimata sellest, et Madis Märks oli purjus.

II

50. Kolleegium juba märkis eespool, et nõustub maakohtu järeldusega süüdistatava poolt

alkoholijoobes sõiduki juhtimisega liiklusõnnetuse põhjustamise ajal ja ei pea vajalikuks kohtu

sellekohast arutluskäiku korrata. Kaitsja püstitatud otsitud kahtlused süüdistatava joobe

küsimuses kolleegiumit ei veena. Seega ei saa soostuda kaitsja seisukohaga, et süüdistatavale

pole võimalik inkrimineerida joobeseisundit. Maakohus on juba ammendavalt vastanud ja

ümber lükanud kaitsja väited ka nn suualkoholi osas (Ko To 2 kd, tl 25p-26)

51. Kohus on detailselt uurinud tõendeid, mis kinnitavad süüdistatava Madis Märksi

alkoholijoovet ja avariieelset alkoholitarvitamist ning nende usaldusväärsuses pole alust

kahelda. Tõendusliku alkomeetri lõplik tulem pärast laiendmääramatuse mahavõtmist oli 0,85

mg/l kohta ja sellega on tuvastatud Madis Märksil alkoholijoove.

52. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et Madis Märks juhtis 05.06.2021 enne kella 23.27

Jõgevamaal Põltsamaa vallas Puurmani-Ässa-Tõrve mnt 7. km-l asulavälisel kruusa kattega

teel, peale kurvi sirgel teelõigul Puurmani suunas liikunud mootorsõidukit BMW 525D

registreerimisnumbriga XXX joobeseisundis olles, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus mõõtmise ajal (06.06.2021 kella 00.14-00.21) oli 0,85 mg/l kohta. Sellega rikkus

süüdistatav LS § 69 lg 2 p 1 sätet.

53. Süüdistatava Madis Märksi poolt otsese tahtlusega mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis

tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Selles kuriteos süüdimõistmine ei tule süüdistatavale üllatusena ega riku tema kaitseõigust.

Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise süüteokoosseisu asjaolud olid kirjeldatud juba

süüdistuses KarS § 422 lg 2 p 1 järgi.

III

54. Kuna kolleegium tunnistab Madis Märksi süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, siis tuleb

süüdistatavale mõista karistus. Sanktsioon näeb karistusliikidena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse.

55. Kuriteo asjaoludest tulenevalt leiab kolleegium, et rahaline karistus karistusliigina

kaalumisele ei kuulu. Seda põhjusel, et Madis Märksi poolt alkoholijoobes sõidukijuhtimise

tulemusena toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel isikud said vigastada. Karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud pole tuvastamist leidnud. Süüdistatavat pole varem väärteo- ja

kriminaalkorras karistatud. Puhtsüdamlikku kahetsust on süüdistatav maakohtus avaldanud

seoses sellega, et kannatanu A.R. sai vigastusi, aga mitte seoses sõiduki juhtimisega

joobeseisundis. Kolleegium hindab süüdistatava süü raskusastet siiski keskmisest mõnevõrra

väiksemaks, sest süüdistatav polnud raskes alkoholijoobes.

56. Süüdistatavale tuleb mõista sanktsiooni keskmisest madalam karistus, so vangistus 9 kuud.

Samas leiab kolleegium, et Madis Märksi saab karistusest tingimisi vabastada. Oluliseks tuleb

pidada asjaolu, et süüteo toimepanemisest on möödunud ligi 2 aastat 8 kuud ja kolleegiumil

puuduvad andmed, et süüdistatav oleks pärast uuritavat tegu uusi õigusrikkumisi toime pannud.

Vajadus katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamiseks käesoleval ajal puudub.

Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks kohaldada Madis Märksi suhtes KarS § 73 alusel

karistusest vabastamist. Katseajaks määrata 1 aasta.

57. KarS § 424 lg 1 sanktsioonist ei tulene obligatoorselt, et vajalik on juhtimisõiguse

äravõtmine. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kuriteo korral sõiduki juhtimise õiguse ära võtta

kuni kolmeks aastaks. Kuna Madis Märks oli sellises alkoholijoobes, et ei tulnud sõiduki

juhtimisega toime, põhjustas liiklusõnnetuse, ei ole piisavaks tema süü suurusele vastavaks

karistuseks vangistus, vaid temalt tuleb ära võtta ka juhtimisõigus. Madis Märksi puhul on

põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

IV

58. Asjas pole vaidlust selles, et pärast avariid asus Madis Märks sõiduki rooli ja püüdis sellega

sõita, samuti eemaldas autolt numbrimärgid. Kaitsja kasutab järjekindlalt terminit „liigutas“ ja

püüab sellega mahendada olukorda, kus igale objektiivsele kõrvalvaatajale on selge, et

tegelikult proovis süüdistatav sõidukiga avariipaigast ära sõita. Tunnistaja R.R. on maakohtus

andnud ütlusi, et „mäletan, et auto rullus üle katuse ja maandus ratastel…võtsin turvavöö lahti

ja läksin välja, Madis oli juba väljas, Allar oli pikali kraavipervel. …Läksin Allari juurde,

katsusin ta pulssi, see oli. Madis hüppas autorooli ja pani minema, sõitis põllule ja sinna jäi

autoga kinni….tuli välja ja pani mööda põldu kuskil suunas. Ta jooksis. Sel hetkel oli pime

juba.“ (Ko To tl 129) Mõistes, et avariilise sõidukiga sündmuskohalt ärasõitmine ei õnnestu,

jooksis süüdistatav Madis Märks lähedalasuvate tuttavate juurde Ööpiku tallu, kus suhtles R.K.

uga, kes läks koos süüdistatavaga seejärel tagasi õnnetuspaika ja mõistis kohe olukorra tõsidust

ning teatas juhtunust häirekeskusesse.

59. Äsja kirjeldatud asjaolud sunnivad ringkonnakohut jälle selgitama obiter dictum-korras

seda, mida juba varem on öeldud (vt otsus nr 1-19-1175/54, p 93 jj.) Olukordades, kus keegi

vigastab sõidukit juhtides raskelt teist inimest ja seejärel põgeneb, tuleb õiguse rakendajal

(eeskätt prokuratuuril, aga ka maakohtul, kellel on KrMS § 268 lg 6 kohaselt süüdistuses

kirjeldatud faktiliste asjaolude oma äranägemise järgi kvalifitseerimiseks küllaltki laiad

volitused) kaaluda (edaspidi) ka vastutust tegevusetusega tapmise või suisa mõrva eest. Kui

vigastatu ei sure, tuleb kõne alla vastutus vastava kuriteo katse eest.

60. Vastutus katse eest eeldab kõigepealt nn teoplaani ehk isik peab lähtuma sellest, et ta

realiseerib kõik objektiivse kuriteokoosseisu asjaolud. Vastutuseks KarS § 113 lg 1 – § 25 lg

5 järgi piisab tulenevalt KarS § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 4 sellest, kui õnnetuse põhjustajal on

objektiivse koosseisu iga asjaolu suhtes kaudne tahtlus, st ta peab asjaolu esinemist

võimalikuks ja möönab seda. Täpsemalt saaks sõidukijuhi tahtlust KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 5

järgseks teoks jaatada siis, kui ta peab õnnetuse järgselt võimalikuks ja möönab, et:

a) kannatanu on vahetus surmaohus, ent tema elu on võimalik päästa (st otsasõitjal on vähemalt

kaudne tahtlus nn hüpoteetilise kausaalsuse (kvaasi-kausaalsuse) suhtes);

b) ohver on sattunud eluohtlikku situatsiooni seetõttu, et tema (st sõidukijuht) oli rikkunud

liikluseeskirju (st sõidukijuhil on vähemalt kaudne tahtlus asjaolude suhtes, mis loovad

õiguslikus mõttes talle ohvri kaitsegarandi staatuse);

c) kannatanu elu päästmine sõltub sellest, kas just tema midagi ette võtab, nt kiirabisse helistab

(st sõidukijuhil on vähemalt kaudne tahtlus selle suhtes, et tulenevalt oma garandistaatusest on

tal kohustus tegutseda) ja

d) tal (st sõidukijuhil) on võimalik päästmistegu toime panna (st tal on vähemalt kaudne tahtlus

päästmisteo võimalikkuse osas).

61. Eeldus a: Praegusega sarnastes olukordades on võtmeküsimus, kas otsasõitjal oli kaudne

tahtlus selle osas, et ohvri elu on akuutses ohus ja seda on veel võimalik päästa (ehk: kas tal

oli tahtlus koosseisuelemendi „elus, ent surmaohus inimene, kelle elu on siiski veel võimalik

päästa“ suhtes). Kõigepealt ei saaks praegusega sarnastes situatsioonides kuidagi väita, et

otsasõitja ei lähtunud sellest, et kannatanul suurt midagi viga ei olnud (ehk kannatanu elu ei

olnud akuutses ohus): kui inimene paiskub suure hooga autost välja ja jääb lamama, on kõigiti

võimalik see, et ta ei surnud kohe ära, et tema elu on siiski tõsises ohus, ent seda saab kiiresti

reageerides ikkagi päästa. Ühtlasi tuleb kõne alla väide, et õnnetuse põhjustaja saab aru, et

kannatanu elu oleks saanud päästa kiirabisse helistades.

62. Eeldus b: Õnnetuse põhjustaja peab pidama võimalikuks ja möönma faktilisi asjaolusid,

mis tähendavad juriidilises mõttes liiklusseaduse rikkumist. Kui ta seda teeb, saab jaatada tema

tahtlust alla aetu kaitsegarandi staatuse osas KarS § 13 lg 1 mõttes. Nimelt peab isik, kes asetab

mingi objekti oma õigusvastase käitumisega ohtlikku olukorda, hoidma ära kahju tekkimise

sellele objektile – ehk tegemist on nn ingerentsiga (Sootak – KarS. Kommentaar. 4. trükk, §

13/7.3).

63. Eeldus c: Kui õnnetuse põhjustaja lähtuks sellest, et keegi teine juba päästab kvaliteetsel

moel ohvrit (nt näeks toimija (või arvaks end nägevat), et keegi kolmas juba helistab kiirabisse

ja see helistamine õnnestub), ei peaks ta ise päästmistegu toime panema: ta oleks küll endiselt

garant (st tal oleks garandisaatus), ent tal poleks tegutsemiskohustust. Kindlasti ei saaks

nõustuda väitega, et kuivõrd õnnetuse piirkonnas on veel kedagi (praegu oli seal R.R. ), saab

liikluseeskirjade rikkuja eeldada, et just see kolmas isik kutsub kiirabi. Garandistaatuses oleva

isiku tegutsemiskohustus saab ära langeda vaid siis, kui ta on veendunud, et kolmas isik juba

kvaliteetset abi osutab. On tõesti võimalik, et keegi teine sellisel juhul kiirabisse helistab – aga

toimija peab veenduma, kas see ka tõepoolest nii on. Tulenevalt tõsiasjast, et õnnetuse

põhjustaja teadmise kohaselt on kannatanu ülikriitilises seisus, tuleb päästmistegu toime panna

ilma hetkegi viivitamata – väiksemagi viivituse korral on KarS § 25 lg 5 pärane kuriteokatse

alanud.

64. Eeldus d: otsasõitja peab vähemalt võimalikuks ja möönab, et tal on päästmisteo tegemine

võimalik. Nii on see nt juhul, kui ta teab endal kaasas olevat töökorras telefoni või kui ta saaks

joosta mõne lähedal asuva inimese juurde ja paluda tollel viivitamatult kiirabisse helistada (nt

oli praegu õnnetuspaiga läheduses Ööpiku talu).

65. Märgitud eelduste täidetuse korral tuleb öelda, et õnnetuse põhjustaja realiseeris viga saanu

tegevusetusega tapmise katse subjektiivse koosseisu. Tegevusetusega toime pandud

kuriteokatse objektiivne koosseis on tulenevalt KarS § 25 lg-st 5 täidetud siis, kui isik jätab

tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. Nii see ongi,

kui õnnetuse põhjustaja kannatanu päästmiseks midagi ette ei võta (nt ei helista kiirabisse).

Seda tuleks teha viivitamata (vt otsuse üle-eelmist punkti).

66. Mõeldav olnuks suisa vastutus mõrva eest KarS § 114 lg 1 p 6 alt 1 – § 25 lg 5 järgi: nimelt

tuleb kõne alla väide, et avarii tekitaja jätab ohvrile abi osutamata seepärast, et ta soovis vältida

mõne liikluskuriteo järgset vastutust.

67. Ka ei välistaks vastutust tapmise või mõrva (katse) eest see, et seadusandja on näinud ette

vastutuse sündmuskohalt põgenemise eest KarS § 4232 näol. Teoreetiliselt võiks ehk proovida

väita, et KarS § 4232 on erinorm olukordade jaoks, kus tegevusetusega tapmine tuleb kõne alla

olukorras, kus isik on sattunud eluohtlikku olukorda sõidukijuhi hooletuse tõttu: nimelt peaks

erinorm tulema kohaldamisele üldnormi ees. KarS § 4232 tegevusetusega tapmise suhtes siiski

erinormiks pidada ei saa, sest sugugi mitte kõik KarS § 4232 juhtumid ei kujuta endast

tegevusetusega tapmist. Esiteks on selge, et tegevusetusega tapmisest ei saa rääkida siis, kui A

sõidab B surnuks, saab sellest aru ja seejärel põgeneb. Teiseks võib inimesele otsa sõitnud ja

seeläbi tolle elule ohu tekitanud sõidukijuht nii kutsuda kiirabi kui ka põgeneda. Kolmandaks

on mõeldav juba ülal viidatud stsenaarium: inimese alla ajanud juht ei helista kiirabisse

seetõttu, et ta näeb, et seda teeb juba keegi kolmas. Kokkuvõtvalt: põgenemine ei ole

samastatav abi osutamata jätmisega ehk KarS § 4232 ühelt poolt ja KarS § 113 lg 1 – § 25 lg

5 teiselt poolt võivad esineda ka koos.

V

68. Mittevaralise kahju hüvitisena soovis kannatanu A.R. 30 000 eurot. Maakohus leidis, et

kuna A.R. i tervis sai kahjustada süüdistatava põhjustatud avarii tagajärjel, siis tuleb

kannatanule tekitatud õigusvastane kahju VÕS § 1043 alusel hüvitada. Maakohus pidas

mõistlikuks mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks välja

mittevaraline kahju hüvitisena 8000 eurot.

69. Kuna ringkonnakohus ei tunnista süüdistatavat tsiviilhagi aluseks olevate tervisekahjustuste

tekitamises süüdi, tuleb maakohtu otsustus ka tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas tühistada

ning teha selles osas uus otsustus, millega jätta kannatanu tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel

läbi vaatamata. Kannatanul on õigus pöörduda sama nõudega tsiviilkorras kohtusse.

70. Kuna maakohtu poolt Madis Märksi süüdimõistmine esimese astme kuriteos tühistatakse

ning Madis Märks mõistetakse süüdi teise astme kuriteos, siis tuleb muuta ka väljamõistetud

sundraha suurust. Nimelt Vabariigi Valitsuse määruse töötasu alamamäära kehtestamise

kohaselt oli maakohtu otsuse tegemise ajal töötasu alammäär 725 eurot, siis KrMS § 175 lg 1

p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 1087,50 eurot.

71. Maakohtus olid menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi

maksumus 61 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus 399 eurot ja liiklusekspertiisi maksumus 457

eurot. Kokku 917 eurot. Kolleegium leiab, et nende ekspertiisitasude välja mõistmine

süüdistatavalt on endiselt põhjendatud, sest nende määramine oli tarvilik liiklusõnnetuse ja

joobes juhtimise asjaolude väljaselgitamisega.

72. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et menetluskulude korraga tasumine pole

süüdistatavale jõukohane ja kohaldades KrMS § 180 lg 3 sätteid määrab menetluskulude osade

kaupa tasumise tähtajaks 1 aasta.

73. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, siis tuleb kujundada seisukoht

ka maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude osas. Valitud kaitsja Indrek Sirk esitas

maakohtus taotluse jätta kriminaalmenetluse kuluna riigi kanda süüdistatava õigusabikulud

summas 9738 eurot. Õigusabikulude osas kirjutab maakohus otsuse põhjendustes järgmist:

Kaitsja esitas taotluse jätta kriminaalmenetluse kuluna riigi kanda Madis Märksi

õigusabikulud 9738 eurot. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud riik. Kuna käesolev otsus on Madis Märksi suhtes süüdimõistev, jäävad valitud

kaitsja kulud Madis Märksi kanda. Seejuures ei ole maakohus võtnud sellist seisukohta

kohtuotsuse resolutsioonis, mida ringkonnakohus aktsepteeritavaks ei pea, sest vastasel juhul

jääb mulje nagu mingeid kulusid tekkinud ei olekski. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt

kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja

kelle kanda need jäävad. Seega tuleks vastav otsustus ära näidata ka otsuse resolutsioonis.

Maakohtu põhjendustest nähtuvalt jäid õigusabikulud 9738 eurot Madis Märksi kanda.

Ringkonnakohtu lahendiga tühistatakse maakohtu süüdimõistev otsus KarS § 422 lg 2 p 1

järgi, kuid kolleegium tuvastas Madis Märksi käitumises süüteokoosseisu KarS § 424 lg 1

järgi. Seega sõiduki joobeseisundis juhtimises on süüdistatav süüdi, mis moodustab

kolleegiumi arvates esialgsest süüdistusest 1/3.

Sellest tulevalt on põhjendatud jätta maakohtus süüdistatava õigusabikuludest 3246 eurot

süüdistatava enda kanda ning ülejäänud õigusabikulud summas 6492 eurot jäävad Eesti

Vabariigi kanda.

74. Ringkonnakohtus esitas valitud kaitsja Indrek Sirk õigusteenuse osutamise lepingu alusel

väljastatud arve Madis Märksile apellatsioonimenetlusega seoses summas 1912,50 eurot, sh

käibemaks 318, 75 eurot. Esitatud arve kohaselt on osutatud Madis Märksile õigusteenust 10,55

tunni ja 550 kilomeetri sõidukulude ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu.

Spetsifikatsiooni kohaselt koosneb õigusteenus maakohtu otsuse analüüsist 0,8 tundi,

konsultatsioonist ja sõidust Tartusse 0,75 tundi ja 180 km, apellatsiooni koostamisest 6,5 tundi,

ettevalmistusest kohtuistungiks 1,5 tundi, esindamisest kohtuistungil 1 tund ja sõidukuludes

370 km.

Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja kujunenud tunnihinnale 150 eurot, mis sisaldab

käibemaksu. Arvestades Madis Märksile osutatud õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse

piiridesse õigusteenuse tunnihind. Samuti ei pea kolleegium kaitsja nimetatud kaitsetoiminguid

menetletava kriminaalasja kontekstis ebavajalikuks ega nende tegemiseks kulunud aega

ülemääraseks. Seega tuleks lugeda osutatud õigusteenus põhjendatuks.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 toodud lahendi, siis tuleb KrMS § 185 lg 1

kohaselt tekkinud õigusabikulud 1912,50 eurot välja mõista Eesti Vabariigilt Madis Märksi

kasuks.

75. Lisaks on ringkonnakohtu istungil osalemise eest esitanud A.R. taotluse sõidukulude

hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2023 määrusega, mis jõustus 3. jaanuar

2024, rahuldati A.R. i taotlus sõidukulude hüvitamiseks osaliselt ning mõisteti välja

sõidukulude hüvitamiseks 20,87 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulud kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja

asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud KrMS § 176 lõike 1

punktis 1 nimetatud kulud. Sõidukulude näol on tegemist KrMS § 178 lg 1 p 3 kuluga.

Kuna aga ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Madis Märksi süüditunnistamises KarS

§ 422 lg 2 p 1 järgi ja teeb uue otsuse KarS § 424 lg 1 järgi, ei ole A.R. i sõidukulude

väljamõistmine süüdistatavalt põhjendatud. Sõidukulud summas 20,87 eurot jäävad Eesti

Vabariigi kanda.

76. Kolleegium parandab maakohtu otsuses nimeeksimused seoses tunnistaja A.H. e nimega.

Otsuse leheküljel 6 on tunnistajat ekslikult nimetatud Hardi ja Heiti, leheküljel 8 Heiti. Õigeks

tuleb lugeda tunnistaja A.H. .

VI

77. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p-st 4; 338 p-dest 1, 2; 340 lg 2 p-st

3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. juuni 2023 otsuse osaliselt, s.o

Madis Märksi süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 422 lg 2 p 1 järgi, KarS § 50 lg 1 järgi

lisakaristuse kohaldamises, mittevaralises kahju hüvitise, õigusabikulude ja sundraha

väljamõistmise osas. Madis Märks tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui

Madis Märks 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

võtta Madis Märksil lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, mille algust

arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu A.R. i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Muus

osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Tiit Lõhmus

Erkki Hirsnik

Ingeri Tamm

(allkirjastatud digitaalselt)

RIIGIKOHTU 04.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2024. a otsus, välja arvatud osas, millega jäeti

riigi kanda A.R. i sõidukulu 20 eurot 87 senti.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. jõustada Tartu Maakohtu 5. juuni 2023. a otsus, välja arvatud osas, millega rahuldati

osaliselt kannatanu taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks;

2.2. saata

kriminaalasi

kannatanule

mittevaralise

kahju

hüvitamise

otsustamiseks

Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista kassatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigilt välja 1445 eurot 70 senti

süüdistatava kasuks ja 2582 eurot 50 senti tsiviilkostja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“

Eesti filiaali kasuks.

5. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le Riigikohtu istungil A.R. ile osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 248 eurot 88 senti.

6. Jätta kannatanu esindajale Riigikohtus määratud riigi õigusabi tasu kokku 768 eurot 60 senti

Eesti Vabariigi kanda.