2-11-15157/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-11-15157

Kohtuasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku X üle eestkoste

seadmise ja eestkostja ametiaja pikendamine või

lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I: X (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht rahvastikuregistri järgi Lääne-Nigula vald,

Lääne maakond, tegelik viibimiskoht Uuemõisa Kodu,

Neeme 5, Uuemõisa alevik, Ridala vald, 90401 Lääne

maakond)

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Lääne-

Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) (registrikood

75038598, aadress Haapsalu mnt 6, Taebla alevik,

Taebla vald, 90801 Lääne maakond), lepinguline

esindaja AP (e-post:XXX)

Puudutatud isik III (vastustaja): Haapsalu linn

(linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75012802, aadress

Posti tn, 34, Haapsalu linn, 90504, Lääne maakond, e-

post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 11.08.2023 määrus jätta muutmata.

2. Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu) määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-11-15157

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale.

Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku,

kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud

lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Maakohus seadis 21.08.2013 määrusega tsiviilasjas 2-11-15157 eestkoste X

(puudutatud isik I/eestkostetav) üle ning määras tema eestkostjaks Kullamaa valla Kullamaa

Vallavalitsuse kaudu (haldusreformi järgselt Lääne-Nigula vald Lääne-Nigula Vallavalitsuse

kaudu) (puudutatud isik II/eestkostja) 5 aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Pärnu

Maakohus pikendas 21.06.2018 määrusega X üle seatud eestkostet ja eeskostja ametiaega 5

aastaks ning määras, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise üle uuesti

hiljemalt 21.08.2023. Pärnu Maakohus algatas 13.03.2023 määrusega menetluse X üle seatud

eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isiku I kuulas Pärnu Maakohus ära 12.04.2023 tema viibimiskohas, so Uuemõisa

Kodus. X teadis öelda oma nime ja seda, et tema üle on seatud eestkoste. X oli seisukohal, et

talle on eestkostet ka edaspidi vaja, mis ulatuses, see meelde ei tule. Valla töötaja käib X

vaatamas, kõik asjad on viibimiskohas olemas, poes ise ei ole saanud käia, eestkostja toob poest

vajalikke asju. Kust nad raha saavad ei tea, kõik raha, mis Xl on, on kassas. X avaldas, et on

oma eluga viibimiskohas rahul, võib samamoodi jätkuda.

3. Puudutatud isik II (senine eestkostja Lääne-Nigula Vallavalitsus) avaldas 09.05.2023, et X

üle on eestkoste jätkuvalt vajalik kõikide asjade ajamiseks, kuna eestkoste aluseks olevad

asjaolud ei ole ära langenud. X tervislik seisund ei ole muutunud ning ta vajab

igapäevatoimingutes regulaarselt kõrvalabi. Xle on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr P26-

2019-115508 määratud sügav vaimupuue kuni 30.04.2024. Eestkostja seisukohale lisatud

Uuemõisa Kodu tiimijuhi AS poolt 24.04.2023 koostatud iseloomustuse kohaselt takistab X

toimetulekut suuresti tema intellektipuue, nägemispuue ja diabeet ning ta vajab abi ja toetust

igapäevaselt. X saab orienteerumisega hakkama vaid talle tuttavas keskkonnas (peremajas ja

Uuemõisa Kodu territooriumil), on tulnud ette, et X on kogemata Uuemõisa Kodu

territooriumilt välja jalutanud ning siis ei suuda ta leida enam tagasiteed.

2-11-15157

Eestkostja oli seisukohal, et X senine eestkostja tuleb vabastada ning määrata tuleks uus

eestkostja, X viibimiskoha järgne omavalitsus Haapsalu linn. Lääne-Nigula vald ei ole Xga

rohkem seotud olnud kui Haapsalu linn vm omavalitsus ning tulevikus saab Haapsalu linn, kus

asub X hooldekodu, paremini säilitada eestkostetavaga sidet. Haapsalu linn saaks kõige

efektiivsemalt eestkostetava huvisid kaitsta temale kõige lähemalt ja kõige rohkem seotud

omavalitsusena.

4. Puudutatud isik III (Haapsalu linn (linnavalitsuse kaudu)) avaldas 07.07.2023 seisukohas, et

X ei ole Haapsalu linnas elanud ning seetõttu ei ole Xl tekkinud Haapsaluga olulisi sidemeid,

tänaseni ei ole Xl olnud mingit kontakti Haapsalu linnaga. Asjaolu, et X viibib käesolevalt AS

Hoolekandeteenused Uuemõisa Kodu erihoolekandeteenusel, ei ole aluseks Haapsalu linna

eestkostjaks määramiseks. X registrijärgne elukoht on olnud aastast 1995 Lääne-Nigula vallas,

Lääne-Nigula vald on korraldanud temaga seotud asjaajamist, mis on tekitanud tegeliku sideme

eestkosteasutuse ja eestkostetava vahel. AS Hoolekandeteenused Uuemõisa Kodu osutab

teenust vastavalt isikute vajadusele, kui Sotsiaalkindlustusamet otsustab, et isikule osutatavat

teenust tuleb muuta ning praeguses hoolekandeasutuses sellise teenuse osutamise võimalus

puudub, suunatakse isik vastavalt otsusele järgmisesse kohta teenusele, millest tulenevalt

Uuemõisa Kodu ei pruugi jääda eestkostetava alaliseks elukohaks. X suhtes tuleb eestkostet

pikendada ja eestkostjaks määrata senine eestkostja Lääne-Nigula vald.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus pikendas 11.08.2023 määrusega X üle seatud eestkostet 5 aasta võrra alates

21.08.2023-20.08.2028 (k.a) ja võttis Xlt täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime

(resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu) avalduse X

eestkostja vahetamiseks (resolutsiooni p 2); pikendas Xle määratud eestkostja Lääne-Nigula

valla (vallavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aasta võrra alates 21.08.2023-20.08.2028 (k.a)

(resolutsiooni p 3); määras, et eestkostetaval Xl ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ja

eestkoste on seatud X kõigi asjade ajamiseks (sh varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks,

tema huvide esindamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks) (resolutsiooni p 4);

määras kindlaks eestkostja kohustused (resolutsiooni p 5); tunnistas eestkostetava X jätkuvalt

valimisõiguse osas teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks (resolutsiooni p 6); tunnistas

eestkostetava X jätkuvalt perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks (resolutsiooni p

7) ja määras, et otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise

eestkostja avalduse alusel või omal algatusel hiljemalt 20.08.2028 (resolutsiooni p 8). Määrus

kuulus täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et X üle seatud eestkostet ja eestkostja

Lääne-Nigula valla ametiaega tuleb pikendada. Kohus tugines TsMS § 528 lg-le 1, § 526 lg-le

1, lg 2 p-dele 2-5 ja lg-le 3, PKS § 205 lg-le 3, § 203 lg-tele 1 ja 4, PKS §-le 202.

7. Kohus leidis, et X vajab jätkuvalt oma õiguste ja huvide kaitseks eestkostet. X suhtes

21.06.2013 teostatud ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 314 nähtuvalt on

Xl diagnoositud vaimne alaareng mõõdukas astmes (F71.0) (dtl 28-30). Ta ei suuda

nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Tema vaimne

seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise osas. Oma vaimse seisundi tõttu

ei ole ta võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Ta vajab eestkostjat kõigi oma varaliste ja õiguslike huvide kaitseks.

X suhtes on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud otsus nr P26-2019-115508, mille kohaselt

Xle on määratud sügav vaimupuue kuni 30.04.2024 (dtl 321). Seisukohaga on kohtule esitatud

ka

Sotsiaalkindlustusameti

04.05.2021

koostatud

X

erihoolekandeteenuse

saamise

2-11-15157

suunamisotsus nr T00073782, mille kohaselt on X 10.05.2021-08.03.2026 suunatud

ööpäevaringsele erihooldusteenusele Uuemõisa Kodusse (dtl 335-337). Teenusele suunamise

eesmärgiks on tagada Xle turvaline, toetav ja arendav elukeskkond, olemasolevate oskuste

säilitamine, ööpäevaringne abi, järelevalve ja juhendamine. Eeltoodu alusel leidis kohus, et

PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused ei ole ära langenud ning arvestades X

tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada maksimaalseks ajaks, so. 5 aastaks.

8. Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või täisealise isiku elukohajärgse

valla- või linnavalitsuse. Senine eestkostja Lääne-Nigula vald on kohtule 09.05.2023

seisukohas avaldanud, et Xl ühtegi sugulast, lähedast ja muud tuttavat Lääne-Nigula vallas ei

ole, X ema suri 2021. aastal (dtl 321). PKS § 205 lg 3 kohaselt määratakse eestkostjaks valla-

või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud, kui eestkostjaks ei ole võimalik

määrata sobivat juriidilist isikut. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla-

või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud

olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne

elukoht. PKS § 198 lg 1 sätestab, et kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või

linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja

eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest

eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lg

2 või § 205 lg 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt

seotud.

9. X praegune eestkostja Lääne-Nigula vald palus end eestkostja ametist vabastada ja määrata

X eestkostjaks Haapsalu linn. Kohus leidis, et X eestkostjana peab jätkama senine eestkostja

so. Lääne-Nigula vald. Avaldusest ei selgu, et Xl oleksid mistahes seosed Haapsalu linnaga (va.

erihooldusteenuse, kuhu isik on kuni 2026. aastani suunatud), samuti ei ole nende seoste

tekkimist ette näha ka tulevikus. Xga seoste puudumist avaldas oma seisukohas ka Haapsalu

linn ning asjakohaselt on viidatud seisukohas Haapsalu linna poolt sellele, et Uuemõisa Kodu

on Sotsiaalkindlustusameti otsusega X viibimiskohana otsuse alusel mitte alaliselt, vaid

tähtajaliselt määratud (dtl 335-337). Asjaolu, et X on aastast 2012 Haapsalu linna omavalitsuse

territooriumil asuvas Uuemõisa Kodus teenusel viibinud, ei anna alust pidada seda omavalitsust

temaga kõige lähemalt seotuks. Kohtu hinnangul ei ole X eestkostja vahetamine ainuüksi

hoolekandeasutuses viibimise tõttu põhjendatud ja eriti olukorras kus hoolekandeasutuste

vahetamine võib osutuda tõenäoliseks lähitulevikus (kehtiv teenusele suunamise otsus lõppeb

vähem kui kolme aasta pärast) ning millisele teenusele ja kuhu isik suunatakse pole teada.

Kohus ei nõustunud Lääne-Nigula valla seisukohaga, et Xl ei ole käesolevalt ja tulevikus

rohkem seost Lääne-Nigula vallaga kui Haapsalu linna või mõne muu omavalitsusüksusega.

Kohus leidis, et Xl on Lääne-Nigula vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-

Nigula valla registreeritud elanikuks aastakümneid ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi

eestkostetavaks olemise. Kohus leidis, et taotletud eestkostja vahetust ei saa pidada

eestkostetava huvidega kooskõlas olevaks. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu

järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald

eestkostja ülesannetes. Eeltoodust tulenevalt pikendas kohus X eestkostja Lääne-Nigula valla

(vallavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aasta võrra arvates 21.08.2023-20.08.2028 (k.a).

Määruskaebus

10. Lääne-Nigula vald esitas määruskaebuse, milles palub määrata X eestkostjaks Haapsalu

linna (linnavalitsuse kaudu) ja tühistada osaliselt maakohtu määrus p-de 2 ja 3 osas, sõnastades

p 3 selliselt, et asendades sõna Lääne-Nigula vald või Lääne-Nigula vallavalitsuse“ sõnadega

„Haapsalu linn või Haapsalu linnavalitsuse“, menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-11-15157

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus liiga kitsalt ja seega vääralt tõlgendanud

PKS § 205 lg-t 3. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt analüüsima PKS 205 lg 3 aluseid. Kõige

olulisem kriteerium on eestkostetava seos konkreetse omavalitsusega tulevikus. Kuna AS

Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu on suletud juba alates 2019.a. ja Lääne-Nigula

valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ja neid ei ole valda

planeeritud ka tulevikus, siis ei teki puudutatud isikul I kaebajaga mingit seost ka tulevikus.

Alates 01.10.2012 on puudutatud isik I viibinud Uuemõisa Kodus ööpäevaringsel

erihooldusteenusel. Kuna tema tervislik seisund enam ei parane, siis jääb ta sinna

hooldekodusse ka tulevikus. Ei ole põhjust kahelda selles, et Sotsiaalkindlustusamet ei pikenda

eestkostetava olemasolevat teenust ja on vähetõenäoline et eestkostetav suunataks mingisse

teise hoolekandeasutusse. Seetõttu ei saa Lääne-Nigula vald aru kohtu kaalutlusest selles osas,

et puudutatud isikul I puuduvad Haapsalu linnaga olulised sidemed PKS § 205 lg 3 mõttes.

Puudutatud isik I pole Lääne-Nigula vallaga rohkem seotud olnud, kui Haapsalu linna või mõne

teise kohaliku omavalitsusega, kus eestkostetav sündis ja kus ta viibis varajases nooruses.

Arvestada tuleb ka asjaolu, et tulevikus saab just Haapsalu linn sidet eestkostetavaga paremini

säilitada. See on ka eestkostja enda huvides, kui eestkostja asub lähemal, siis saab

eestkostetavale vahetumalt osutada vajalikke sotsiaalteenuseid. Lisaks sellele ei ole kaalutlus,

et puudutatud isiku I elukoht on jätkuvalt Lääne-Nigula vald, õige. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on

isiku elukoht koht, kus ta peamiselt elab. Kuna eestkostetav elab Uuemõisa Kodus juba alates

2012.a., ei saa enam rääkida ajutisest elukohast.

12. Eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada nö „kaugjuhtimise teel“. Eestkostja

ülesannete täitmine ei ole ainult kohtule kord aastas aruannete esitamine. Eestkostja esindaja

peab jälgima ka, kuidas on täidetud eestkostetava huvid hooldekodus, kas ta saab ettenähtud

ravi ja muid teenuseid. Selleks on eeskostja esindaja vähemalt kord-kaks aastas viibinud ka

kohapeal ja suhelnud hooldekodu personali ja eestkostetava endaga. On selge, et kõige paremini

saab eestkostetava õigusi kaitsta eestkosteasutus, mis asub eestkostetava vahetus läheduses.

Kuna oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ette näha, et puudutatud isiku I olukord muutuks, siis

on selge, et ta jääb Uuemõisa Kodusse ka tulevikus. Kohus on märkinud, et eestkostetava

huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on

tegelenud Lääne-Nigula vald. Samas ei selgu selliselt osundusest, kuidas saavad kahjustada

eestkostetava huvid ja tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, kui eestkostja

vahetub. Haapsalu linnal on olemas samasugune pädevus eestkostete korraldamisel ja

eestkostetava huvid sellest ei kahjustu. Määrates kohustuse sellele omavalitsusele, kus isik

tegelikult ei ela, on omavalitsusele see ebamõistlikult koormav, olles eelduslikult ka kulukam

ja halduslikult keerukam kui sotsiaalteenuste osutamine omavalitsusüksuse enda territooriumil.

13. Kohtupraktikas on üheselt leitud, et isik, kes vajab eestkostet, on kõige rohkem seotud just

selle omavalitsusega, kelle hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline

ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamise leping (nt Tartu Maakohtu 08.05.2019 määrus nr

2-19-3746, Viru Maakohtu 26.03.2020 määrus nr 2-15-13987, Tallinna Ringkonnakohtu

lahendid nr 2-20-2713 16.06.2020 ja 2-20-5268 14.08.2020, nr 2-22-17629). Lisaks on

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 09.12.2019 otsuses nr 5-18-7 selgitanud,

et SHS § 5 lg 1 kohaselt, on KOV üksusel on kohustus osutada sotsiaalteenuseid inimestele,

kelle elukoht on vastava KOV üksuse territooriumil. Omavalitsusüksuse SHS § 5 lg-s 1

sätestatud kohustuse tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada rahvastikuregistri seaduses

sätestatut. Põhjendatud on tõlgendada omavalitsusüksuse SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust

nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle

omavalitsuse territooriumil elavad. Lähtudes eelviidatust on sotsiaalteenuste (sh ka

eestkosteteenuse) osutamisel oluline see, kus isik tegelikult elab.

2-11-15157

Menetlusosaliste seisukohad

14. Haapsalu linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lääne-Nigula vald on olnud X

eestkostjaks aastaid ning sel ajal ei ole tekkinud olukorda, kus Lääne-Nigula vald ei suuda või

ei saa teostada X eestkostja ülesandeid. Lääne-Nigula Vallavalitsus ei asu Haapsalu linnast nii

kaugel (12 km), et ei oleks võimalik teostada eestkostja ülesandeid, sh õiguslike toimingute

tegemisel, asjaajamisel ametiasutustes, korraldada inimväärsed elutingimused, toimetulekuks

vajalik kõrvalabi ja tagada eestkostel oleva X ravi- ja sotsiaalteenuseid. Paljasõnalised on

kaebaja arutlused võimaliku teenuse jätkamise kohta samas hoolekandeasutuses.

Menetluse edasine käik

15. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust

tulenevalt vaidlustatud Pärnu Maakohtu määruse õigsust ainult osas, mille peale on edasi

kaevatud, so osas, milles maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku II avalduse puudutatud

isiku I eestkostja vahetamiseks (resolutsiooni p 2) ja pikendas puudutatud II ametiaega

puudutatud isiku I eestkostjana (resolutsiooni punkt 3). Muus osas on maakohtu määrus edasi

kaebamata jõustunud.

17. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on selle vaidlustatud

osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamine ette

heidetav ning maakohus on õigesti jätnud puudutatud isiku II taotluse puudutatud isiku I

eestkostja vahetamiseks rahuldamata.

19. PKS § 205 lg 3 kohaselt, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut,

määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud.

Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit

on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad

tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Ringkonnakohus

osundab, et viidatud normi alusel on selle tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on

eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja vahetamine (asendamine) kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus kaalunud puudutatud isiku I

seost mõlema omavalitsusüksusega, võttes arvesse ka eestkostet vajava puudutatud isiku I

huvisid.

20. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleb lähtuda

kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles eestkostet vajav isik viibib. Kohus võib hooldekodu

asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa otsustust teha üksnes isiku

2-11-15157

viibimiskohast lähtuvalt. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on

eestkostet vajav isik kõige tugevamalt seotud.

21. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik I sündinud XX.XX.XXXX Lääne-

Virumaal Kundas, 5-aastasena paigutatud XXX, 1960 viidud üle XXX ning 16 eluaasta

täitumisel suunatud edasi XXX, kus elas 45 aastat (10.10.1967-30.09.2012) ööpäevaringsel

erihooldusteenusel (I kd, tlk 55). Alates 01.10.2012 elab puudutatud isik I seoses hooldekodude

ümberstruktureerimisega Uuemõisa Kodus, Ridala vallas Läänemaal erihoolekandeteenuse

saamise suunamisotsuse alusel, mille alusel on tal õigus teenust saada kuni 08.03.2026 (I kd,

tlk 56, 168). Puudutatud isikul I ei ole lähedasi, sugulasi ja muid tuttavaid, tema ema on surnud

(I kd, tlk 149 pöördel, 155). Puudutatud isiku I rahvastikregistrijärgne registreeritud elukoht on

Lääne-Nigula vald ja viibimiskoht 10.05.2021-08.03.2026 Haapsalu linn, Uuemõisa alevik,

Neeme tn 5/6 (I kd, tlk 149). Puudutatud isik I on kohtule 14.05.2018 avaldanud, et Lääne-

Nigula vallavalitsus võib tema asjadega edasi tegeleda (I kd, tlk 97) ja 12.04.2023 selgitanud,

et vallatöötaja käib teda vaatamas, toob kõik mis vaja, ta on oma eluga rahul ning see võib

samamoodi jätkuda ( kd, tlk 151). Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule I kuuluks

mingisugust vara. Puudutatud isiku I peamise suhtlus- ja tugivõrgustiku moodustavad

hoolekandeasutuse elanikud ja personal, tema tegevusvõime tase ei võimalda iseseisvalt oma

igapäevaeluga hakkama saada, ta ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, tal on suur

eksimisoht ja ta vajab turvalist elukeskkonda, tal on intellektipuue, ta ei tööta ega õpi ning

sõltub kõikides igapäevatoimingutes kõrvalabist (I kd, tlk 174 -177).

22. Arvestades, et puudutatud isik I on suurema osa oma elust, so 45 aastat elanud Lääne-Nigula

valla territooriumil, mis on olnud ka tema registreeritud elukohaks, senise eluga eestkostetavana

rahul ja soovib selle jätkumist samasugusena, Haapsalu linnas asuvas hooldekodus on

puudutatud isik I teenusel viibinud vaid ca 12 aastat ning jääb sellesse kodusse (hetkel

teadaolevalt) kuni 08.03.2026, tal puuduvad lähedased, sugulased ja tuttavad kummaski

omavalitsusüksuses, on maakohus õigesti leidnud et PKS § 205 lg 3 mõttes on puudutatud isik

I kõige tugevamalt seotud Lääne-Nigula vallaga.

23. Puudutatud isikut I ei saa pidada Haapsalu linnaga lähedamalt seotuks üksnes seetõttu, et ta

viibib 2012. aastast Haapsalu territooriumil asuvas Uuemõisa Kodus. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole see asjaolu puudutatud isikule I tegelikke sidemeid (sh hoolekandeasutuse

väliseid kontakte) Haapsalu linnaga kaasa toonud, sh ei ole tuvastatav, et Haapsalu linn oleks

puudutatud isikule I mingisuguseid sotsiaalteenuseid nende aastate jooksul osutanud.

24. Eelnimetatud kohustuste tekkimist ei saa ka tuletada määruskaebuse esitaja viidatud

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsuses nr 5-18-7 toodud

seisukohtadest, milles Riigikohus muu hulgas leidis, et kohalik omavalitsus peab

sotsiaalteenuseid osutama neile registrijärgsetele inimestele, kes ka tegelikult selle kohaliku

omavalitsuse territooriumil elavad. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt osutatakse puudutatud

isikule I ööpäevaringset erihooldusteenust puudutatud isiku II taotluse alusel (I kd, tlk 168) ning

tema põhivajaduste (majutus, toitlustus, järelevalve ja abi) rahuldamine on SHS § 100 lg-test 1

ja 2 tulenevalt osa teenuse sisust. PKS § 206 lg-s 1 sätestatud eestkostja kohustused kaitsta

eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsedes muuhulgas selle eest, et

eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, ei ole võrdsustavad

sotsiaalteenuste osutamisega sotsiaalhoolekande seaduse mõttes. Neid ringkonnakohtu

seisukohti ei väära määruskaebuse esitaja oletus, et vähetõenäoline on, et puudutatud isik I

suunataks pärast 08.03.2026 muusse hooldekodusse.

2-11-15157

25. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seoses

põhjendamiskohustuse rikkumisega. Kuivõrd maakohus tuvastas, et puudutatud isik I on

tugevamini seotud Lääne-Nigula vallaga, ei pidanudki kohus põhjendama, kuidas saaksid

eestkostetava huvid ja tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine kahjustada, kui

eestkostja vahetuks.

26. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna eestkostja ülesandeid ei saa teostada nn

kaugjuhtimise teel, on nende määramine tema kanda ebamõistlikult koormav, eelduslikult ka

kulukam ja halduslikult keerukam, ei anna seaduslikku alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus osundab, et eestkostja asendamise eeldused on imperatiivselt sätestatud PKS

§ 1 198 lg-s 1, mille kohaselt vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest

eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on

valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema

taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike

3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud.

27. Kuna praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada, et Haapsalu linn on puudutatud isikuga I

tugevamalt seotud kui Lääne-Nigula vallavalitsus, ka on senine eestkostja oma kohustusi olnud

suuteline täitma ning asja materjalidest ei nähtu ka vastupidist, on maakohus õigesti järeldanud,

et puudutatud isiku I eestkostjana tuleb jätkata Lääne-Nigula vallal. Lääne-Nigula Vallavalitsus

asub Haapsalu linnast ca 12 km kaugusel, mida ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada niivõrd

pikaks vahemaaks, et see võiks oluliseks takistada senise eestkostja ülesannete täitmist või

muuta selle ülemääraselt kulukaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

28. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

29. Määrusele võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja

§ 532 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/