Legislator Case Law & Legislation
2-21-18220/19 AI generated

2-21-18220/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-18220/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Osaühingu Viker kanda. avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-21-18220/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
auditor independence statutory audit environmental audit lack of shareholder standing financial audit supervisory complaint
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 29.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18220

Kohtuasi

OÜ Viker avaldus RÄVALA BÜROOHOONE AS-ile

audiitori määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Viker määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja OÜ Viker (registrikood 10993806), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Puudutatud isik I RÄVALA BÜROOHOONE AS

(registrikood 10179460), seaduslik esindaja juhatuse liige

JL

Puudutatud isik II Neticom OÜ (registrikood 10650512),

seaduslikud esindajad juhatuse liikmed JR ja SP

Puudutatud isik III OÜ Linaleo (registrikood 10940483),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus jätta muutmata.

2. OÜ Viker määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Osaühingu Viker kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-21-18220

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.11.2021 esitas avaldaja maakohtule avalduse puudutatud isikule I audiitori määramiseks.

Avaldaja ning puudutatud isikud II ja III on puudutatud isiku I aktsionärid. Aktsionäride

üldkoosolek ei ole toimiv, mistõttu kohus nimetas puudutatud isikule I kolm nõukogu

asendusliiget. Tartu Maakohtu registriosakond on kohustanud puudutatud isikut I esitama

audiitori andmed. Aktsionäride üldkoosolek ei ole valinud audiitorit ja juhatusel puudub

võimalus täita äriseadustiku (ÄS) § 328 lõike 3 esimeses lauses ettenähtud kohustust esitada

äriregistrile nimekiri, milles on märgitud audiitorite nimed ja isikukoodid ning nende

audiitoritegevuse õiguslik alus.

2. 10.10.2023 määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Määruse põhjendustes tugines kohus ÄS § 328 lõigetele 1 ja 4 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 602 ja § 603 lõikele 3. Kohus on pöördunud viie

suurema audiitorteenuse pakkuja poole (Deloitte, PWC, BDO, Ernst & Young, KL Partners),

kuid keegi neist ei ole andnud nõusolekut asuda audiitori ülesandeid täitma. Seega ei ole kohtul

õnnestunud leida potentsiaalset audiitorit. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja, et esitada

omapoolseid audiitori kandidaate. Menetlusosalised on pöördunud kõikide audiitorteenuste

pakkujate poole ja esitanud 47 audiitori keelduva vastuse tõendina. Keegi audiitoritest ei

andnud nõusolekut enda nimetamiseks. TsMS § 604 lõikes 2 on sätestatud, et kui kohus ei leia

mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu

võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule

esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohtul ei ole peaaegu

kahe aasta vältel õnnestunud leida isikut, kes oleks nõus ameti vastu võtma, jättis kohus

avalduse rahuldamata. TsMS § 172 lõike 6 esimese lause järgi jättis kohus menetluskulud

puudutatud isiku I kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174

lõikele 4 kindlaks pärast määruse jõustumist § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

3. 01.11.2023 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

kohustada Audiitorkogu (registrikood 74000151) leidma puudutatud isikule I audiitoriks

nõusoleku andev audiitor, rahuldada avaldus või saata see uueks menetlemiseks maakohtule

ning jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks

kohus audiitori kandidaadi leidmiseks pöörduma Audiitorkogu poole, kel on kohustus

korraldada audiitortegevust. Aktsiaseltsil on auditikohustus tulenevalt audiitortegevuse seaduse

(AudS) §-st 91 ning sama seaduse § 101 lõike 1 kohaselt on audiitorkogu omavalitsuslikul

põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes

huvides ning liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks. ÄS ei sisalda regulatsiooni, et äriühingu

majandusaasta aruande auditeerimine võiks jääda seaduslikult teostamata seetõttu, et ükski

Eesti audiitor ei ole nõus majandusaasta aruannet auditeerima. Maakohus pidanuks vajadusel

kohustama Audiitorkogu selline kandidaat leidma. Selline kohustus oli kohtul sõltumata sellest,

et pooled ei olnud vastavat taotlust esitanud, lähtuvalt hagita menetluse kohtu aktiivse rolli

põhimõttest. Sellele vaatamata tegi kohus määruse olukorras, milles ta ei kogunud poolte

arvamusi selle kohta, milliseid ettepanekuid pooled asja lahendamiseks näevad. TsMS § 2 järgi

on kohtu esmane kohustus tsiviilasi lahendada.

2-21-18220

4. Puudutatud isikud I ja II pidasid määruskaebust põhjendatuks, puudutatud isik III vaidles

kaebusele vastu.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus on õige ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

7. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et enne vaidlustatava määruse tegemist, s.o 14.07.2023

määrusega, on maakohus võimaldanud menetlusosalistel esitada ettepanekuid audiitori isiku

osas, samuti palunud esitada seisukoht puudutatud isiku III poolt esiletoodu osas, et puudutatud

isikul I on audiitor olemas, kuna üldkoosoleku otsusega on kinnitatud 2020. a auditeeritud

majandusaasta aruanne ning et viidatud üldkoosoleku otsus on ka audiitori nimetamise otsus

ÄS-i mõistes. Seega ei ole õige kaebuse väide, et maakohus ei andnud menetlusosalistele

võimalust seisukohti esitada.

8. Avaldaja hinnangul oleks kohus pidanud pöörduma audiitori kandidaadi leidmiseks

Audiitorkogu poole, kel on kohustus korraldada audiitortegevust. Kolleegium märgib, et asja

materjalidest nähtuvalt on nii kohus kui avaldaja teinud jõupingutusi audiitori leidmiseks.

Seejuures teatas avaldaja ise 05.10.2023 kohtule, et on pöördunud kõikide audiitorteenuse

pakkujate poole, kuid keegi neist ei ole andnud nõusolekut asuda puudutatud isiku I audiitori

ülesandeid täitma. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus, millele tuginedes saaks

kohus kohustada Audiitorkogu leida sobiv kandidaat. Analoogia saab tuua näiteks riigi õigusabi

osutamisega, millisel juhul on Advokatuuril selgelt seadusest tulenev kohustus määrata kohtu

määruse alusel riigi õigusabi osutav advokaat (vt riigi õigusabi seaduse § 18 lõige 1).

Audiitorkogu põhikirjast nähtuvalt kohaldub kogu tegevusele audiitortegevuse seadus, milles

ei ole analoogset regulatsiooni ette nähtud. Kohtule teadaolevalt ei tulene Audiitorkogule

kohustust äriühingule audiitori tagamiseks ka ühestki teisest seadusest. Eeltoodust tulenevalt

on määruskaebuse etteheide maakohtule alusetu. Kuivõrd asjas on audiitori leidmiseks tehtud

mõistlikke jõupingutusi, kuid ükski audiitor ei olnud nõus tööd vastu võtma, esineb alus TsMS

§ 604 lõike 2 järgi avalduse rahuldamata jätmiseks.

9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kui kaebaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lõige 4).

10. TsMS § 606 lg 2 järgi võivad äriühingule audiitori määramise avalduse rahuldamata jätmise

määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik.

(allkirjastatud digitaalselt)