2-21-18220/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Osaühingu Viker kanda. avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-21-18220/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 29.02.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-18220
Kohtuasi
OÜ Viker avaldus RÄVALA BÜROOHOONE AS-ile
audiitori määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Viker määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja OÜ Viker (registrikood 10993806), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik
Puudutatud isik I RÄVALA BÜROOHOONE AS
(registrikood 10179460), seaduslik esindaja juhatuse liige
JL
Puudutatud isik II Neticom OÜ (registrikood 10650512),
seaduslikud esindajad juhatuse liikmed JR ja SP
Puudutatud isik III OÜ Linaleo (registrikood 10940483),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus jätta muutmata.
2. OÜ Viker määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Osaühingu Viker kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-21-18220
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19.11.2021 esitas avaldaja maakohtule avalduse puudutatud isikule I audiitori määramiseks.
Avaldaja ning puudutatud isikud II ja III on puudutatud isiku I aktsionärid. Aktsionäride
üldkoosolek ei ole toimiv, mistõttu kohus nimetas puudutatud isikule I kolm nõukogu
asendusliiget. Tartu Maakohtu registriosakond on kohustanud puudutatud isikut I esitama
audiitori andmed. Aktsionäride üldkoosolek ei ole valinud audiitorit ja juhatusel puudub
võimalus täita äriseadustiku (ÄS) § 328 lõike 3 esimeses lauses ettenähtud kohustust esitada
äriregistrile nimekiri, milles on märgitud audiitorite nimed ja isikukoodid ning nende
audiitoritegevuse õiguslik alus.
2. 10.10.2023 määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja
kanda. Määruse põhjendustes tugines kohus ÄS § 328 lõigetele 1 ja 4 ning
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 602 ja § 603 lõikele 3. Kohus on pöördunud viie
suurema audiitorteenuse pakkuja poole (Deloitte, PWC, BDO, Ernst & Young, KL Partners),
kuid keegi neist ei ole andnud nõusolekut asuda audiitori ülesandeid täitma. Seega ei ole kohtul
õnnestunud leida potentsiaalset audiitorit. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja, et esitada
omapoolseid audiitori kandidaate. Menetlusosalised on pöördunud kõikide audiitorteenuste
pakkujate poole ja esitanud 47 audiitori keelduva vastuse tõendina. Keegi audiitoritest ei
andnud nõusolekut enda nimetamiseks. TsMS § 604 lõikes 2 on sätestatud, et kui kohus ei leia
mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu
võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule
esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohtul ei ole peaaegu
kahe aasta vältel õnnestunud leida isikut, kes oleks nõus ameti vastu võtma, jättis kohus
avalduse rahuldamata. TsMS § 172 lõike 6 esimese lause järgi jättis kohus menetluskulud
puudutatud isiku I kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174
lõikele 4 kindlaks pärast määruse jõustumist § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
3. 01.11.2023 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja
kohustada Audiitorkogu (registrikood 74000151) leidma puudutatud isikule I audiitoriks
nõusoleku andev audiitor, rahuldada avaldus või saata see uueks menetlemiseks maakohtule
ning jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks
kohus audiitori kandidaadi leidmiseks pöörduma Audiitorkogu poole, kel on kohustus
korraldada audiitortegevust. Aktsiaseltsil on auditikohustus tulenevalt audiitortegevuse seaduse
(AudS) §-st 91 ning sama seaduse § 101 lõike 1 kohaselt on audiitorkogu omavalitsuslikul
põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes
huvides ning liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks. ÄS ei sisalda regulatsiooni, et äriühingu
majandusaasta aruande auditeerimine võiks jääda seaduslikult teostamata seetõttu, et ükski
Eesti audiitor ei ole nõus majandusaasta aruannet auditeerima. Maakohus pidanuks vajadusel
kohustama Audiitorkogu selline kandidaat leidma. Selline kohustus oli kohtul sõltumata sellest,
et pooled ei olnud vastavat taotlust esitanud, lähtuvalt hagita menetluse kohtu aktiivse rolli
põhimõttest. Sellele vaatamata tegi kohus määruse olukorras, milles ta ei kogunud poolte
arvamusi selle kohta, milliseid ettepanekuid pooled asja lahendamiseks näevad. TsMS § 2 järgi
on kohtu esmane kohustus tsiviilasi lahendada.
2-21-18220
4. Puudutatud isikud I ja II pidasid määruskaebust põhjendatuks, puudutatud isik III vaidles
kaebusele vastu.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks
Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus on õige ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS
§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks
neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib
kolleegium järgmist.
7. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et enne vaidlustatava määruse tegemist, s.o 14.07.2023
määrusega, on maakohus võimaldanud menetlusosalistel esitada ettepanekuid audiitori isiku
osas, samuti palunud esitada seisukoht puudutatud isiku III poolt esiletoodu osas, et puudutatud
isikul I on audiitor olemas, kuna üldkoosoleku otsusega on kinnitatud 2020. a auditeeritud
majandusaasta aruanne ning et viidatud üldkoosoleku otsus on ka audiitori nimetamise otsus
ÄS-i mõistes. Seega ei ole õige kaebuse väide, et maakohus ei andnud menetlusosalistele
võimalust seisukohti esitada.
8. Avaldaja hinnangul oleks kohus pidanud pöörduma audiitori kandidaadi leidmiseks
Audiitorkogu poole, kel on kohustus korraldada audiitortegevust. Kolleegium märgib, et asja
materjalidest nähtuvalt on nii kohus kui avaldaja teinud jõupingutusi audiitori leidmiseks.
Seejuures teatas avaldaja ise 05.10.2023 kohtule, et on pöördunud kõikide audiitorteenuse
pakkujate poole, kuid keegi neist ei ole andnud nõusolekut asuda puudutatud isiku I audiitori
ülesandeid täitma. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus, millele tuginedes saaks
kohus kohustada Audiitorkogu leida sobiv kandidaat. Analoogia saab tuua näiteks riigi õigusabi
osutamisega, millisel juhul on Advokatuuril selgelt seadusest tulenev kohustus määrata kohtu
määruse alusel riigi õigusabi osutav advokaat (vt riigi õigusabi seaduse § 18 lõige 1).
Audiitorkogu põhikirjast nähtuvalt kohaldub kogu tegevusele audiitortegevuse seadus, milles
ei ole analoogset regulatsiooni ette nähtud. Kohtule teadaolevalt ei tulene Audiitorkogule
kohustust äriühingule audiitori tagamiseks ka ühestki teisest seadusest. Eeltoodust tulenevalt
on määruskaebuse etteheide maakohtule alusetu. Kuivõrd asjas on audiitori leidmiseks tehtud
mõistlikke jõupingutusi, kuid ükski audiitor ei olnud nõus tööd vastu võtma, esineb alus TsMS
§ 604 lõike 2 järgi avalduse rahuldamata jätmiseks.
9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud
TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kui kaebaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab
kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177
lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lõige 4).
10. TsMS § 606 lg 2 järgi võivad äriühingule audiitori määramise avalduse rahuldamata jätmise
määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik.
(allkirjastatud digitaalselt)