2-23-18098/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-18098

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2024. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-23-18098 Tsiviilasi

A. D. hagi A. M. D. , R. D. , K. A. D. ja P. K. D. vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. D. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostjad:

1. A. M. D. (isikukood xxxxxxxxxxx);

2. R. D. (isikukood xxxxxxxxxxx);

3. K. A. D. (isikukood xxxxxxxxxxx);

4. P. K. D. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate elukoht: xxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; Kostjate seaduslik esindaja: M. D. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:) Kohtuistungi aeg 27.02.2024. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja A. D. ja kostjate A. M. D. , R. D. , K. A. D. ning P. K. D. , seadusliku esindaja M. D. , vahel 27.02.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et muudavad Tartu Maakohtu 27.11.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16383 kinnitatud kompromissi A. D. poolt lastele A. M. D. , R. D. , K. A. D. ja P. K. D. makstava elatise suuruse kohta selliselt, et alates 01.04.2024. a maksab A. D. lastele A. M. D. , R. D. , K. A. D. ja P. K.

D. elatist 100 eurot ühe lapse kohta kuus kuni iga lapse täisealiseks saamiseni.

1.2. Tartu Maakohtu 27.11.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16383 kinnitatud kompromissi alusel tekkinud elatise võla sissenõudmine A. D. lõpetatakse ja laste seaduslik esindaja M. D. kohtutäiturile avaldused täitemenetluste lõpetamiseks.

1.3. Kui A. D. ei täida punktis 1.1. kokku lepitud elatise maksmise kohustust kohaselt ja on elatise maksete tasumisega viivitanud rohkem kui kolm kuud, siis on A. M. D. , R. D. , K. A. D. ning P. K. D. õigus lisaks punktis 1.1. kokku lepitud elatisele sisse nõuda ka Tartu Maakohtu 27.11.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16383 kinnitatud kompromissi alusel enne 01.04.2024. a tekkinud elatise võlga ning pöörduda võla sissenõudmiseks uuesti kohtutäituri poole.

1.4. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-18098 menetlus A. D. hagis A. M. D. , R. D. , K. A. D. ja P. K. D. vastu elatise vähendamise nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. D. esitas 20.12.2023. a kohtusse hagiavalduse A. M. D. , R. D. , K. A. D. ja P. K. D. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu 27.11.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16383 poolte kompromiss, mille kohaselt kohustub A. D. maksma lastele A. M. D. , R. D. , K. A. D. ja P. K. D. elatist 132 eurot ühe lapse kohta kuus, s.o kokku nelja lapse kohta 528 eurot kuus. Pärast kompromissi kinnitamist on hagejal uuest kooselust sündinud 5. laps R. D. (sünniaeg xxxxxxxxxx. a). Seoses uue lapse sünniga ja hageja kehvema majandusliku seisundiga ei ole ta võimeline maksma hagejatele elatist kokkulepitud summas. Hagejal on tekkinud elatise võlg, mille sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Hageja ühe kuu sissetulek on olenevalt kuust 1100 kuni 1200 eurot (neto). Hageja enda elamise kulud on - korteriüür 250 eurot kuus, autoliising 250 eurot, söögi peale läheb 150-180 eurot kuus. Uuest kooselust sündinud lapse lasteaia kohatasu on 81 eurot + söögiraha, lisaks on lapsel mähkmete kulu keskmiselt 50 eurot kuus, millised kulud kannab hageja elukaaslasega pooleks. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus vähendaks 27.11.2019. a kohtumäärusega määratud elatist kokku nelja lapse kohta 300 euroni kuus.

2. Kohus võttis hagi 03.01.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjate seaduslikku esindajat hagile kirjalikult vastama.

3. Kostjate seaduslik esindaja, M. D. , esitas 22.01.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostjate esindaja oli seisukohal, et elatise vähendamine ei ole põhjendatud. Kostjate esindaja teatel on kõik neli last astmahaiged, A. M. on lisaks depressioon ja poegadel kaseiini talumatus, millega seoses kaasnevad lisakulud ravimitele ja spetsiaalsetele toiduainetele. Lisaks on P. K. autismispektrihäirega laps, mistõttu töötab ema ainult osalise tööajaga ja see 0,6 kohta annab palgaks 500 kuni 600 eurot kuus. Lastele makstakse ka toetusi, kuid need kuluvad kõik laste vajaduste katteks. Hagejal on küll sündinud uuest kooselust 5. laps, kuid hageja peres on kaks palka ja lisaks sotsiaaltoetused. Samas peab kostjate ema üksi nelja lapse ülalpidamisega hakkama saama.

4. 27.02.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja A. D. ja kostjate seaduslik esindaja M. D. . Pooled pidasid istungil läbirääkimisi, jõudsid elatise muutmise tingimuste osas kokkuleppele ja sõlmisid kohtuliku kompromissi, mis protokolliti. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik