2-22-140813/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-140813

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.S.e vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

429,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega

Osaühing

Aktiva

Finants;

registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepingulised

esindajad Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema

Kostja: M.S. (isikukood: xxxxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses:

Xxxxxxxxxxxxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud

avalikult

[teadaanne

number

xxxxxxxxxxxxx])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi M.S.e vastu.

2. Välja mõista M.S.elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS G4S Eesti ja kostja vahel

03.08.2020 sõlmitud suitsuanduri teenuse „Nublu“ osutamise lepingust nr

XXXXXXXXXXXXX tulenev võlgnevus kokku 255,26 eurot (millest 170,36 eurot

põhivõlgnevus ja 84,90 eurot põhivõlalt perioodi 09.02.2021 kuni 20.02.2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M.S.e vastu põhivõlgnevuse 50,00

euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 24,92 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista M.S.elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 170,36 eurot) alates 21.02.2023 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 27.02.2024 k.a summas 60,15 eurot.

5. Välja mõista M.S.elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 170,36 eurot) alates 28.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

Tsiviilasi nr 2-22-140813

2 (7)

lõike 1 teises lauses ettenähtud kolmekordses ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga

37,5% aastas).

6. Menetluskulud jätta 71,91% ulatuses M.S.e kanda ja 28,09% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 310 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140 euro, 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 222,92

eurot mõista M.S.elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M.S.e kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Toimetada kostjale M.S.ele tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-22-140813

3 (7)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 27.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.S.elt (kostja) 342,90 euro saamiseks. Kohus tegi

31.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 19.01.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja 20.02.2023 esitas kostja vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 220,36 euro,

sissenõudekulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 109,82 euro ja täiendava viivise

väljamõistmiseks alates 21.02.2023 kuni põhinõude summas 220,36 eurot täitmiseni

kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 140,00 eurot ning õigusabikulud 358,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt AS G4S Eesti ja kostja sõlmisid 03.08.2020 suitsuanduri teenuse

„Nublu“ osutamise lepingu nr XXXXXXXXXXXXX. Lepingu kohaselt kohustus kostja

tasuma hinnakirjas kehtestatud lepingu lõpetamise tasu 50 eurot, kui tellija ütleb lepingu üles

enne kliendikohustusperioodi lõppu (12 kuud alates suitsuanduri üleandmisest) või kui täitja

ütleb lepingu üles, kuna tellija rikkus lepingu tingimusi. Lepingu kohaselt järgi tellija kohustub

tagastama täitjale komplektse ja tookorras suitsuanduri 14 kalendripäeva jooksul lepingu

lõppemisest arvates, vastasel juhul tellija kohustub tasuma täitjale suitsuanduri eest 150 eurot.

Kostja AS-le G4S Eesti tähtaegselt osutatud teenuse eest ei tasunud, mistõttu AS G4S Eesti

ütles lepingu üles alates 09.11.2020. G4S Eesti AS loovutas 26.03.2021 kostja vastase nõude

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt

kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist

lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Vastavalt lepingule on hagejal õigus

nõuda viivist kolmekordses seadusejärgses viivise määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile,

palub hageja lahendada asi tagaseljaotsusega.

3. Kohtu nõudel hageja 15.11.2023 selgitas, et hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust ning tõi

välja sissenõudmiskulude kujunemise: 29.03.2021 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 6.04.2021

tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.05.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud

4. Pärnu Maakohus võttis 20.12.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number xxxxxxxxxxxxx). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 19.01.2024. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 03.02.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 19.02.2024 kell 24:00 (TsüS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-22-140813

4 (7)

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud AS-ga G4S Eesti 03.08.2020 sõlmitud

suitsuanduri teenuse „Nublu“ osutamise lepingust nr XXXXXXXXXXXXX tulenevaid rahalisi

kohustusi, mistõttu on teenuse pakkuja lepingu üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS G4S Eesti andis lepingu

nr XXXXXXXXXXXXX alusel kostjale suitsuanduri teenust ning kostja kohustus igakuiselt

teenuse eest tasuma. Kostja AS-le G4S Eesti tähtaegselt osutatud teenuse eest ei tasunud. VÕS

§ 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 170,36 euro

väljamõistmiseks kostjalt (teenuse eest 20,36 eurot ja tagastamata suitsuanduri eest 150 eurot).

7.1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata lepingu lõpetamise tasu 50 euro osas. Hagis

esitatud asjaoludel on nõude aluseks olev leping sõlmitud tüüptingimustel võlaõigusseaduse

(VÕS) § 35 lg 1 tähenduses ning kostja on tarbija. Lepingus on ära toodud suitsuanduriteenuse

„Nublu“ teenuse tingimused, lisaks on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevatele lepingu

üldtingimustele ja hinnakirjale. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on märkinud, et kohus peab omal algatusel arvestama

tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-106-13, p 24).

7.2. Hageja põhinõudes sisaldub lepingu lõpetamise tasu 50 eurot. Teenuse tingimuste p 2.2.10

järgi kohustub tellija tasuma hinnakirjas kehtestatud lepingu lõpetamise tasu, kui tellija ütleb

lepingu üles enne kliendikohustusperioodi lõppu (12 kuud alates suitsuanduri üleandmisest) või

kui täitja ütleb lepingu üles, kuna tellija rikkus lepingu tingimusi. Hinnakirja kohaselt on

suitsuanduriteenuse „Nublu“ lepingu lõpetamise tasu 50 eurot.

VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 3

kohaselt võib tüüptingimus sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa ning

Tsiviilasi nr 2-22-140813

5 (7)

tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus,

millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. VÕS § 35 lg

2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. See, et 12-kuulise

kliendikohustusperioodi rikkumise tagajärjed on sätestatud teenuse tingimustes ja hinnakirjas

ning kostjal oli üksnes võimalus kas leping sellistel tingimustel sõlmida või jätta sõlmimata,

viitab üheselt selle, et tegemist on tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist

ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi

nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Kohus leiab, et enne kliendikohustuseperioodi lõppu lepingu lõpetamise tasu

puhul on praegusel juhul tegemist kohustusega tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Teenuse kuutasu oli 5,90 eurot ning tasu 12-kuulise kohustusliku perioodi eest seega kokku

70,80 eurot. Lepingu lõpetamise tasu enne 12-kuulise kohustusliku perioodi lõppu on 50 eurot.

Kohtule esitatust ei nähtu, et lepingu lõpetamise tasu oleks seotud tegelike kuludega või sõltuks

selles, kui palju enne kohustusliku perioodi lõppu leping lõpetati. Lisaks on kostjal täiendavalt

kohustus tasuda viivist kolmekordses seadusjärgses määras. Kohus on seisukohal, et

eelmärgitud tasu ettenägevad tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Seega tuleb jätta

lepingu lõpetamise tasu 50 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro.

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 30 eurot, märkides

nõude alusena VÕS § 1132 lg 2. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal

alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudmine saab toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavalduses puuduvad viited, et

menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud. Seetõttu jätab kohus hageja

sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

Tsiviilasi nr 2-22-140813

6 (7)

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

9.1. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on

viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla

summana

ja

alates

hagi

esitamisest

protsendina.

Hageja

nõuab

lepingu

nr

XXXXXXXXXXXXX alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud iga viivitatud päeva eest

kolmekordses seadusejärgses viivise määras tähtaegselt tasumata summast. Hageja arvestas

viivise 109,82 eurot põhinõudelt 220,36 eurot lepingujärgse viivise määraga alates viimase arve

tasumise tähtajale järgnevast päevast s.o 09.02.2021. Alates 21.02.2023 hageja nõuab viivist

kogu põhivõlgnevuselt 220,36 eurot kuni põhinõude täitmiseni kolmekordses seadusjärgses

määras. Kuivõrd kohus jättis põhinõude osaliselt rahuldama, siis kohus jätab osaliselt

rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude ning mõistab kostajalt hageja kasuks välja

põhinõudelt 170,36 eurot viivise kolmekordses seadusjärgses määras summas 84,90 eurot

(170,36€ x 24%/365kp x 691 kp perioodi 09.02.2021 kuni 31.12.2022 eest +170,36€ x

31,5%/365kp x 51 päeva perioodi 01.01.2023 kuni 20.02.2023 eest). Samuti rahuldab kohus

hageja nõude mõista kostjalt välja viivis kuni põhinõude täitmiseni kolmekordses seadusjärgses

määras.

9.2. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 21.02.2023 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 60,15 eurot (170,36€ x 31,5% / 365kp x 130kp

perioodi eest 21.02.2023-30.06.2023 + 170,36€ x 36% / 365kp x 184kp perioodi eest

01.07.2023-31.12.2023 + 170,36€ x 37,5% / 366kp x 58kp perioodi eest 01.01.2024-

27.02.2024).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

10.1. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 358 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 358 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Tsiviilasi nr 2-22-140813

7 (7)

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik

ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja 170 eurot käibemaksuta, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma

käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks.

10.2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 71,91% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

222,92 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik