2-23-16893/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16893

Tsiviilasi

A. N.i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik

A.

N. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

viibimiskoht XXX, xxx)

Usaldusisik

vandeadvokaat

Andrias

Palmits

(Advokaadibüroo Palmits & Partnerid; Tondi 51, 11316

Tallinn; e-post menetlus@abpp.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. N.i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A. N.i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 28.02.2024 kell 13.00 ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

A. N.i

pankrotihalduriks

vandeadvokaat

Andrias

Palmits

(Advokaadibüroo Palmits & Partnerid; Tondi 51, 11316 Tallinn; e-post

menetlus@abpp.ee; telefon 614 8221, 614 8222).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.03.2024 algusega kell 10.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja.

Võlausaldaja

esitab

taotluse

koos

nõudeavaldusega

haldurile.

Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

pärast

pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile.

7. Määrata Andrias Palmitsale usaldusisiku tasu summas 2080 eurot (lisandub

käibemaks 22%), kokku 2537,60 eurot.

8. Välja mõista A. N.ilt usaldusisiku tasu summas 1537,20 eurot (sh käibemaks)

Andrias Palmitsa kasuks. Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (arvelduskonto

XXXXXXXXXXXXXX Swedbank).

9. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 1000,40 eurot (sh käibemaks)

Andrias Palmitsale. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb –

Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX

Swedbank).

10. Pankrotihaldur Andrias Palmits täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni A. N.i

usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

11. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-

aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 28.02.2025.

12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja

võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg

6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel,

loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumisest.

Asjaolud ja avaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud A. N.i (võlgnik) avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt viibib võlgnik XXX.

Vara võlgnikul ei ole, on esitanud taotluse töötamiseks xxx majandustöödel. Võlgniku vastu

on täitmisel olevaid täitmata nõudeid kokku summas 16 761,49 eurot, sissetuleku ja vara

puudumisega ei ole võimalik kohustusi täita. Võlgnikul puudus motivatsioon tööl käimiseks,

lihtsam oli tulu teenida kriminaalselt. Võlgniku hinnangul ei ole võlgnevused tahtlikult

tekitatud.

Kohtumääruse põhjendused

2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. N.i

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

3. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

4. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on liitunud

kogumispensioniga. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad 14 507,31 eurot.

Võlgniku omandis on 2000. aastal toodetud BMW 320D, registrimärgiga XXXXXX, mis on

kohtutäiturite poolt arestitud alates 2012. Võttes arvesse, et kohtutäiturid ei ole suutnud

sõidukit kuni käesoleva ajani täitemenetluses müüa, on vähetõenäoline, et sõiduk eksisteerib

ning selle arvel on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei suuda täita enda

kohustusi ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine,

mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

5. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku suhtes on kõige otstarbekam kuulutada välja

pankrot, nagu võlgnik oma maksejõuetusavalduses ka taotlenud on.

6. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine

või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused puuduvad.

7. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Usaldusisik toob esile, et valdava osa võlgniku kohustustest

moodustavad karistusnõuded ja muud rahalised nõuded kriminaalasjades, aga ka Politsei

trahvinõuded ja menetluskulude nõuded nii kriminaal- kui väärteomenetlustes. Täpsemalt on

selliseid nõudeid kogusummas 11 614,97 eurot. Harju Maakohus on analoogsete asjaolude

ilmnedes 15.11.2023 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-23-1329 selgitanud, et olukorras, kus on

ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei

ole menetluse algatamine põhjendatud ja maksejõuetusavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg

1 järgi lõpetada raugemisega. Usaldusisik leiab, et eeltoodud küsimuses seisukoha

kujundamine on kohtu diskretsiooniotsus ning sellest tulenevalt soovitab usaldusisik küll

pankroti välja kuulutamist, kuid jätab küsimuse lahendamise kohtu otsustada.

8. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda.

Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest

vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

9. Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest,

eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate

nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et

võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma

käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

10. Usaldusisik Andrias Palmits on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 2080

eurot (1 tund – 160 eurot). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus

saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse

määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

11. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on

põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 2080 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas

menetluses realiseeritav pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti

välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest

vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1

alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks

võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

12. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas

summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti

pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei

saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust

ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku

pärijad,

liikmed,

osanikud,

aktsionärid,

juhtorgani

liikmed

või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

13. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks)

hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku

tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik