3-21-2281/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-2281

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 23.07.2021. a

käskkirja nr 6-3/594-1 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Mikhail Simtsov

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mikhail Simtsovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda

ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Siseministeeriumi poolt 31.03.2022

haldusasjas nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi valla elanike kohta.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.04.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 23.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/594-1 kinnipeetav Mikhail

Simtsovile (edaspidi ka kaebaja) distsiplinaarkaristuseks Viru Vangla direktori 23.01.2013. a

käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) punkti 1.11.3 iga

3-21-2281

eraldiseisva rikkumise eest (23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 palja ülakehaga

jalutusboksis viibimine) noomituse. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. Valvuri 23.06.2021. a ettekande nr 3-21-4373 (digitaalse toimiku leht (dtl) 94) kohaselt

rikkus M. Simtsov 23.06.2021 ajavahemikus 09.00–09.30 S2 jalutusboksis vormi kandmise

korda (palja kehaga jalutusboksis viibimine). Kinnipeetavale anti korduvalt korraldusi vormi

korrektselt kanda ning kell 09.34 katkestati M. Simtsovi jalutus.

1.2. Vanemvalvuri 26.06.2021. a ettekande nr 3-21-4471 (dtl 96) kohaselt viibis M. Simtsov

26.06.2021. a hommikuse jalutuskäigu ajal umbes kella 09.22–09.50 paiku jalutusboksis ilma

särgita.

1.3. Valvuri 27.06.2021. a ettekande nr 3-21-4517 (dtl 98) kohaselt viibis M. Simtsov

27.06.2021 kella 09.45 paiku jalutusboksis särgita (ettekandes on ilmselt eksitud ühel korral

M. Simtsovi nime märkimisel – kohtu märkus).

1.4. Kodukorra punkti 1.11.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma vanglariietust (v. a

vahistatu), sh loenduse ajal. Viibides väljaspool elukambrit, peab kinnipeetav olema

korrektselt riietatud, st riided peavad olema puhtad ning käised ja püksisääred ei tohi olla üles

keeratud. Kui palja ihu peal kantakse vanglajakki, peavad kõik nööbid kinni olema.

Kinnipeetavapoolne ebakorrektne riietumine on ebaviisakuse ja vangistust reguleerivatesse

õigusaktidesse ükskõikse suhtumise väljendamine. Vanglale ei tulene ühestki seadusest

kohustust võimaldada kinnipeetavale viibimist otsese päikesevalguse käes ilma T-särgita. M.

Simtsovi väidet, et valvur algselt lubas tal olla särgita, ei saa pidada tõeseks, kuna 23.06.2021.

a ettekandest nähtub, et valvuri sõnul anti kinnipeetavale korduvalt korraldusi kanda vormi

korrektselt. Puudub alus valvuri sõnades ja ettekande tõelevastavuses kahtlemiseks, kuna

ametnikul puudub tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja tõele mittevastav

ettekanne kinnipeetava suhtes. Valeettekande ilmikstulekul riskiks vanglaametnik enda suhtes

distsiplinaarmenetluse algatamisega. Kinnipeetaval on aga motiiv distsipliinirikkumise

asjaolusid moonutada, et pääseda distsiplinaarkaristusest. Vanglale teadaolevalt ei ole

meditsiiniosakonna poolt kinnipeetavale tehtud arsti ettekirjutust palja ülakehaga (ilma

üleriieteta) päikesepaiste käes viibimiseks. Kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate

õigusaktidega ning kodukorras on välja toodud punkt korrektse riietuse kandmise osas.

Vanglale jääb arusaamatuks, kuidas oli tegemist provotseerimisega ametnike poolt. Kuna

kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis oleks määratud samalaadse rikkumise

eest ning tema rikkumine ei ohusta oluliselt vangla julgeolekut, on proportsionaalne karistada

M. Simtsovi iga rikkumise eest eraldi noomitusega.

2. Kaebaja esitas Viru Vanglale 26.07.2021 võõrkeelse vaide, mille vangla jättis 02.09.2021

läbi vaatamata ning tagastas.

3. M. Simtsov esitas 01.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 23.07.2021. a

käskkirja nr 6-3/594-1 tühistamise nõudes.

4. Tartu Halduskohus võttis 24.01.2022. a määrusega kaebuse menetlusse.

5. Viru Vangla esitas kaebusele 25.02.2022 vastuse.

6. Kohus lubas 07.02.2024. a määrusega kaebajal minna üle käskkirja tühistamise nõudelt

käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele seoses käskkirja ammendumisega (kaebaja

eelmise karistusaja lõppemise tõttu). Samuti määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.

3-21-2281

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 23.07.2021. a käskkirja nr 6-3/594-1 õigusvastasuse

järgmistel põhjendustel.

7.1. 23.06.2021, 24.06.2021 ja 27.06.2021 vanglas S2 sektoris tööl olnud valvur K.-J. Kivi ja

teised valvurid lubasid kaebajal õues ilma T-särgita päikest võtta. Samuti lubasid vangla

valvurid kaebajal võtta jope, et sellel lamada. Seega valvurid lubasid kaebajal aastaajale

mittevastavalt riides olla 35-kraadise kuumusega, millega ise rikkusid Viru Vangla kodukorra

punkti 4.4.

7.2. Valvurid provotseerisid kaebajat rikkumisele, kui lubasid tal T-särgita jalutada

eesmärgiga teda pärast noomitusega karistada, rikkudes sellisel viisil kaebaja iseloomustuse

vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Valvurid tahtsid enda tegevusega kaebajale

kätte maksta selle eest, et kaebaja käib vanglaga kohut ning kirjutab palju kaebusi.

7.3. Menetlust läbi viinud ametnik K. Kõre ei pööranud distsiplinaarmenetluses tähelepanu

kaebaja seletuskirjadele ja karistas asjaolusid välja selgitamata. K. Kõre rikkus veel

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg-t 1, kui ei võimaldanud kaebajale tõlki

distsiplinaarmenetluses.

7.4. Vangla rikkus HMS §-i 36, kui ei selgitanud kaebajale õigusi ja kohustusi ega teinud seda

isegi mitte eesti keeles.

7.5. Vangla kontaktisik ei suutnud vaidlusalust käskkirja kaebajale tema emakeeles

tutvustada, kuna ta ei valda vene keelt.

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud

käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.

8.1. Vangla on seisukohal, et kaebus on esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Kaebaja väide,

et valvurid lubasid tal jalutuskäigul viibida ilma T-särgita ja päikest võtta, on ennast õigustav

ja vastuolus valvurite ettekannetega nr 3-21-4373, 3-21-4471 ja 3-21-4517. Ettekanded

tõendavad, et kaebajale ei olnud antud luba viibida jalutuskäigul palja ülakehaga. Ettekande

nr 3-21-4373 kohaselt anti 23.06.2021 kaebajale korduvalt korraldus riietuda korrektselt, mida

ta ei täitnud ning seetõttu tema jalutuskäik katkestati. Ettekannetes nr 3-21-4471 ja 3-21-4517

fikseeritud 26.06.2021. a ja 27.06.2021. a rikkumised tuvastati valvesalvestiste kontrollimisel.

Kaebaja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja on teadlik vanglas kehtivatest reeglitest.

8.2. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud kaebaja rikkumised näitavad tema soovimatust

alluda vanglas kehtivatele reeglitele, sest 23.06.2021 anti talle korraldus riietuda jalutuskäigul

viibides korrektselt ning 26.06.2021 ja 27.06.2021 pani ta toime samasisulised rikkumised.

Kaebaja viide vangla kodukorra punktile 4.4 on küll asjakohane, kuid hooajale vastav riietus

ei ole palja ülakehaga jalutusajal viibimine ja kaebaja on sellest teadlik.

8.3. Kaebaja väited vanglaametnike provokatsioonist või ebaprofessionaalsusest on ennast

õigustavad. Kaebaja soovimatus täita vanglas kehtivaid reegleid ei anna alust kahelda

vanglaametnike kompetentsuses. Vanglaametnike igapäevane töö on kontrollida, et

kinnipeetavad täidaksid neile pandud kohustusi ja alluksid korrale. Vaatamata tavapärasest

soojemale suvele 2021. aastal, kehtis vangla kodukorra punktis 1.11.3 sätestatu ning sellest

sättest ei olnud direktori korraldusega kõrvale kaldutud (kodukorra punkt 1.10), mistõttu oli

kaebaja kohustatud seda sätet täitma.

8.4. Kui kaebaja vajas menetluses tõlki, pidi ta selle ise oma kuludega korraldama. Samas

tõlgivad vanglaametnikud vajadusel vangla dokumendid kinnipeetavaile suuliselt.

3-21-2281

Distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt esitatud seletused näitavad, et isik sai menetlusest aru

ja ta esitas endapoolsed selgitused toimunu kohta.

8.5. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ning

menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud. Määratud karistused ei ole

ebaproportsionaalsed – kaebajale määrati noomitused.

KOHTU SEISUKOHT

9. Vaidluse all on Viru Vangla 23.07.2021. a käskkirja nr 6-3/594-1 õiguspärasus, mille

kohaselt viibis kaebaja 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 jalutusboksis palja ülakehaga,

millega rikkus Kodukorra p-i 1.11.3.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust ning

vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega (VangS § 46 lg 3). Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ § 83 lg-te 1 ja 4 järgi kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust, mille

kandmise täpsem kord sätestatakse vangla kodukorras. Kodukorra punkt 1.11.3 näeb ette, et

väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust ja olema

korrektselt riietatuna. VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt peab vangla võimaldama kinnipeetavale

jalutuskäigu värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Nimetatud normidest tuleneb, et

jalutuskäikudel peab kinnipeetav osalema riietatuna ehk jalutusboksis ei ole ilma särgita

viibimine lubatud.

11. Kaebaja võtab omaks, et viibis 23.06, 26.06 ja 27.06.2021 jalutuskäigul palja ülakehaga,

kuid märgib, et tal oli selleks valvurite luba. Seega seisneb vaidlus eelkõige selles, kas

kaebajal oli palja ülakehaga jalutamiseks luba või mitte. Kohus on seisukohal, et toimiku

materjalidega ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et tal oli valvuritelt luba palja

ülakehaga jalutamiseks. Kaebaja ei ole kohtule välja toonud ka selliseid asjaolusid, millest

tulenevalt pidi ta saama jalutusboksis viibida palja ülakehaga. Korrektse riietuse kandmisest

erandi tegemise võib tingida ainult väga mõjuv põhjus, milleks on nt tõsine nahahaigus.

Kaebaja ei ole aga ka sellist põhjust välja toonud. 23.06.2021. a ettekandest nr 3-21-4373

nähtub, et kaebajale anti korduvalt korraldusi vormi korrektselt kanda ning kuivõrd kaebaja ei

täitnud korraldust, siis kell 09.34 katkestati tema jalutus. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei

antud eelnimetatud korraldusi. Seega ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebajal oli

valvuri luba jalutamiseks palja ülakehaga, katkestati tema jalutuskäik seetõttu, et ta viibis

valvuri nõusolekul T-särgita jalutusboksis. Isegi kui eeldada, et valvur andis algselt kaebajale

loa palja ülakehaga jalutamiseks, siis võttis valvur selle tagasi. Seega pani kaebaja toime

rikkumise, kui viibis 23.06.2021 jalutusboksis palja ülakehaga ning ei riietunud korrektselt ka

pärast selleks antud mitmeid korraldusi.

12. Ka 26.06.2021. a ja 27.06.2021. a ettekanded kinnitavad seda, et kaebajal ei olnud

valvurite luba T-särgita jalutamiseks, kuivõrd vastasel juhul ei oleks kaebaja suhtes

ettekandeid koostatud. Ühtlasi pidi kaebaja juba pärast 23.06.2021 toimunud vahejuhtumit

olema teadlik, et palja ülakehaga jalutamine ei ole lubatud. Samuti puudub kohtul alus arvata,

et vanglaametnikud kirjutavad ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset

leidnud. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning

ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja

peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul

kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult

suurem kaal. Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda.

Valeütluste andmine võib endaga kaasa tuua ametnikule distsiplinaarmenetluse, mille

tulemuseks võib olla ka ametniku ametist vabastamine. Distsiplinaarmenetluses kogutud

tõenditest ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid

3-21-2281

vanglaametnike ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Ka see, et otsese tõendina rikkumise

kohta on olemas üksnes vanglaametnike ettekanded, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuste

määramise õiguspärasust.

13. Kaebaja väited, et valvurid provotseerisid teda rikkumist toime panema, kui algselt andsid

loa T-särgita viibimiseks, kuid siis kirjutasid rikkumise kohta ettekande, on kohtu hinnangul

otsitud vabandused vastutusest pääsemiseks. Kohtu hinnangul on tavaline see, et

kinnipeetavad eitavad oma süüd selleks, et vältida distsiplinaarkaristust. Kohtu arvates on

paljasõnalised ka kaebaja väited valvurite kättemaksuhimu kohta, kuivõrd kaebaja ei ole

esitanud kohtule põhjendusi ega tõendeid või viidanud tõenditele, mis saaks kohut veenda

kaebaja väite tõelevastavuses. See, et kinnipeetav vaidlustab vangla ja vanglaametnike

tegevust kohtus, on üsna tavapärane ning kinnipeetaval on selleks ka seadusest tulenev õigus,

kui ta leiab, et tema õigusi on vanglas rikutud. Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et vangla

vastu kaebuste esitamise tõttu provotseerisid valvurid kaebajat rikkumisi toime panema.

14. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021

toime pandud distsiplinaarsüüteod (Kodukorra p 1.11.3 rikkumised) on tõendatud.

15. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Vangla on karistanud kaebajat iga rikkumise eest eraldi noomitusega, mis on VangS §-s 63

sätestatud karistustest leebeim. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kõige

leebema karistuse valimisel saab käskkirja õigusvastasuse tingida üldjuhul üksnes ilmselge

karistuse mittevastavus toime pandud rikkumise raskusele. Kohtu hinnangul on vangla

nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas

VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.

Toime pandud distsiplinaarsüüteod omavad negatiivset mõju vangla distsipliinile ning

karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et rikkumiste sisu

ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed ning

kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas

on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale karistuseks noomitused ning milliseid

kaalutlusi on karistuste liigi valikul arvestatud. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja

arusaadavad. Seega leebeima karistuse rakendamine on rikkumiste asjaolusid arvestades

põhjendatud ning proportsionaalne.

16. Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise

asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe

distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi

(VangS § 64 lg 2). Vangla on teavitanud 23.06.2021. a ettekande koostamisest kaebajat samal

päeval (dtl 94). 26.06.2021 ja 27.06.2021. a ettekannetel puudub küll märge kaebaja kohesest

teavitamisest ettekannete koostamisest, kuid vangla on teavitanud kaebajat (15.07.2021

kuupäeva kandva teatisega) tema suhtes Kodukorra p 1.11.3 rikkumise kahtluses

distsiplinaarmenetluse algatamisest 16.07.2021, s.o 23 päeva pärast rikkumiste toimepanemist

(dtl 92). Kohus möönab, et selliselt ei olnud kahe ettekande puhul (26.06.2021 ja 27.06.2021)

tegemist kohese rikkumisest teavitamisega VangS § 64 lg 1 mõttes. Küll aga ei muuda hilisem

teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline

puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist

(HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).

17. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vangla oli kohustatud tagama kaebajale

distsiplinaarmenetluses tõlgi. Kohus nõustub vanglaga, et kui kaebaja pidas tõlgi kaasamist

vajalikuks, tuli tal endal see korraldada ning tõlkekulud tasuda (HMS § 21). Kohus märgib, et

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja §

3-21-2281

10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel.

HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et

omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel

õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku

omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles

antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on

omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik

ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle

püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub

kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lg 2).

17.1. Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse

rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lg 3).

Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt

kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lg 2). Vähemusrahvusest isik KeeleS tähenduses on Eesti

kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest

keele poolest (KeeleS § 5 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et

eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on

põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub ka praegusel juhul põhjus kahelda eespool toodud

sätete vastavuses PS-le.

17.2. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31.03.2022 esitatud

vastuses muu hulgas, et seisuga 01.01.2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist

elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise

elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on

Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Kohus võtab

selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud

01.01.2021. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei

pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlust vene keeles läbi viima. Samuti ei saa

teha sellest, et kohtud on pidanud kaebaja eesti keele oskust ebapiisavaks enda õiguste

kaitseks vaide esitamiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2023. a määrus asjas nr 3-21-

2282, p 13), järeldust, et vangla peaks viima kogu kaebajaga seotud haldusmenetluse läbi

vene keeles.

18. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajal on siiski olnud piisav võimalus anda

distsiplinaarmenetluses enda selgitusi ja esitada vastuväiteid, vaatamata sellele, et

distsiplinaarmenetlus viidi läbi eesti keeles (HMS § 40). Kuigi 15.07.2021. a teatisele on

16.07.2021 käsikirjaliselt märgitud, et kaebaja keeldus menetluse alustamise teatega tutvumist

allkirjaga kinnitamast, on see talle kätte antud ning kaebaja esitas seejärel 18.07.2021

vanglale oma selgitused seoses 27.06.2021. a ettekandega nr 3-21-4517 (dtl 102, tõlge eesti

keelde dtl 134). 19.07.2021 esitas kaebaja vanglale endapoolsed selgitused seoses 23.06.2021.

a ettekandega nr 3-21-4343 (dtl 100, tõlge eesti keelde dtl 133) ja 26.06.2021. a ettekandega

nr 3-21-4471 (dtl 104, tõlge eesti keelde dtl 135). Ühtlasi otsustas vangla

distsiplinaarmenetluses aktsepteerida kaebaja venekeelseid avaldusi (mille sisu on eesti keeles

kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas) ning selliselt on olnud

vangla tegevus kooskõlas HMS § 5 lg-ga 1. Kaebaja on enda selgitustes toonud selged

sisulised vastuväited talle ette heidetud teole. Nendest selgitustest ega hiljem

distsiplinaarmenetluse protokollile 21.07.2021 esitatud vastuväidetest (dtl 90–91, tõlge eesti

keelde dtl 136) ja kaebusest kohtule ei saa järeldada, et kaebajal ei oleks ka mõningase

keelebarjääri tõttu olnud võimalust mõne distsiplinaarasjas tähtsust omava asjaolu kohta enda

seletusi anda ja vastuväiteid esitada. Vaidluse asjaolude pinnalt ei ole alust arvata ka seda, et

3-21-2281

menetluse lõpptulemust oleks saanud muuta kaebaja soovitud tõendite kogumine (nt valvurite

tunnistajatena üle kuulamine) või menetlusse tõlgi kaasamine.

19. Arvestades, et rikkumised on toime pandud 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 ning

kaebajale tutvustati tema distsiplinaarkorras karistamise käskkirja 23.07.2021 (dtl 83), on

distsiplinaarkaristus kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul. Isegi

juhul, kui vangla kontaktisik ei suutnud vaidlusalust käskkirja kaebajale tema emakeeles

tutvustada, kuna ta ei valda vene keelt, ei oma see määravat tähtsust käskkirja õiguspärasuse

hindamisel. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud ka teisi õigusaktidest tulenevaid

menetlusreegleid.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

21. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui

menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks

välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas

24.01.2022. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS §

118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta

kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)