2-23-292/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-23-292

Tsiviilasi

Mercantile AS hagi Kevin Rannu vastu leppetrahvi

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

11 102 eurot 33 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mercantile AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Mercantile AS (registrikood

10279539), lepinguline esindaja Martin Kalberg

Vastustaja (kostja): Kevin Rannu (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Katrin Sarap

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Mercantile

AS

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 28. septembri 2023. a

otsus muutmata.

3. Jätta

apellatsiooniastme

menetluskulud

Mercantile AS kanda.

4. Määrata

Kevin

Rannu

menetluskulude

põhjendatud

ja

vajalikuks

suuruseks

apellatsiooniastmes

1284

eurot

senti

(käibemaksuga).

5. Mõista Mercantile AS-ilt Kevin Rannu kasuks

välja

menetluskulud

apellatsiooniastmes

1284 eurot 84 senti (käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Mercantile AS (hageja) esitas 6. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi Kevin Rannu (kostja)

vastu leppetrahvi 10 000 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 29. juulist 2019 kuni 14. oktoobrini 2022 sõlmitud

tööleping nr 650/2019, mille kohaselt kostja töötas hageja juures müügikonsultandina. Hageja

sõlmis kostjaga konkurentsipiirangu kokkuleppe ning rääkis selle enne töölepingu sõlmimist

kostjaga eraldi läbi. Kostja võttis konkurentsipiirangu kokkuleppega endale kohustuse 12 kuu

jooksul arvates lepingu lõppemisest mitte töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja

konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada

muul viisil tööandjale konkurentsi. Hageja konkurentideks loeti Eesti Vabariigis järgmistel

tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad: sõidu- ja pakiautode või raskeveokite varuosade ja

lisatarvikute jae- ja hulgimüük; sõidu- ja pakiautode või raskeveokitega seonduvate kaupade

jae- ja hulgimüük; sõidu- ja pakiautode või raskeveokite hooldus ja remont ning lisaseadmete

paigaldus. Kostja pidi saama igakuist hüvitist 40% viimase kuue kuu keskmisest töötasust.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise korral oli tööandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni

10 000 eurot ning kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata.

14. septembril 2022 esitas kostja töölepingu lõpetamise avalduse alates 14. oktoobrist 2022.

Kostja soovis poolte kokkuleppel konkurentsipiirangu kokkuleppe lõpetada, kuid hageja ei

olnud sellega nõus. Hageja teatas 4. novembril 2022 kostjale, et otsustas ühepoolselt tasuda

konkurentsipiirangu hoidmise eest hüvitist 50% kostja töölepingu lõppemisele eelnenud kuue

kuu keskmisest tasust arvutatuna.

Töölepingu seaduse (TLS) §-d 23-24 ei sätesta, et töötaja peaks kokkuleppe sõlmimisel saama

hinnata konkurentsipiirangu kokkuleppe järgimise eest tasutava hüvitise suurust. Kostja teadis,

milline tema töötasu hakkab olema, sh tulemustasu. Alles pärast 14. septembril 2022 töölepingu

lõpetamise avalduse esitamist pidas kostja konkurentsipiirangu kokkuleppes sätestatud hüvitist

enda jaoks ebamõistlikult madalaks. Hageja eriline majanduslik huvi oli konkurentsipiiranguga

kaitsta varuosade terviklikku müügiprotsessi, mis koosneb neljast peamisest faasist: lao- ja

logistikaprotsessid, klienditeenindus esinduses ja müügijuhi aktiivne müügitöö.

Kostja oli hageja Lõuna-Eesti esinduse ainus müügikonsultant ja kõigi selle piirkonna klientide

kontaktisik. Kostja oli VIP-klientide teenindaja – need olid 86 suure ostumahuga klienti, kes

suhtlesid otse ja ainult kostjaga. Kostja puutus kokku hinnastamise ja hinnakujunduse

põhimõtetega ja teadis, millised kliendid kuulusid erinevatesse allahindlusgruppidesse. Kostja

osales hageja juures infotundides, kus räägiti hageja finantsnäitajatest.

Kostja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötajana, kuid kostja töökoha nimetus ei oma

konkurentsikeelu kokkuleppe tingimuste rikkumisel tähtsust. Kostja on oma palga suurust

avaldades kohut eksitanud. Kostja saab kaks korda rohkem palka, kui laotöötaja Eestis

keskmiselt ning tema laotöötaja ametijuhendis kattuvad tema tööülesanded nendega, mis olid

põhiülesannetena märgitud hageja juures töötades. Kostja tööülesannete hulka kuulub kauba

müügisaali ja lattu väljapanek, kauba väljastamine, lao inventeerimine, kaupade vastuvõtt,

kaupade väljastamine, kaupade ladustamine ja komplekteerimine. Lisaks on kostja praeguses

ametijuhendis kirjas, et ta asendab müügimeest. Kostja tegeleb konkureerivas ettevõttes kogu

müügiprotsessiga ja saab oma teadmisi kasutades neid ka mõjutada. Skuba Eesti OÜ

põhitegevusalaks on mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük, mis kattub hageja

tegevusalaga. Kostjal on võimalik mõjutada hageja majandustulemusi ja seetõttu oli hagejal

õigustatud huvi, et kostja ei töötaks hageja konkurendi juures.

Hageja

saatis

16. novembril

2022

kostjale

nõudekirja

ja

hagihoiatuse

seoses

konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisega. Kostja leppetrahvi nõuet ei tasunud. Kostjal on

arvestatav kogemus põrandate paigaldajana ja seega pole konkurentsipiirang kostja elatise

teenimise võimalusi piirav.

Hageja ei nõustunud leppetrahvi vähendamisega. Kostja pole põhjendanud, miks on leppetrahv

ebamõistlikult suur ja milline oleks mõistlik suurus.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja teatas 5. jaanuaril 2023 kostjale, et ütleb

konkurentsikeelu alates 5. veebruarist 2023 üles. Töötaja asus Skuba Eesti OÜ-s tööle

17. oktoobril 2022.

Kostja leiab, et konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole kooskõlas TLS § 24 lg-ga 3 ning ei ole

TLS § 24 lg 1 p 3 järgi kehtiv. Konkurentsipiirang ei sätesta, mida peab hageja konkureerivaks

tegevuseks. Töölepingu kohaselt oli tema töötasu katseajal 1751 eurot, pärast katseaja lõppu

1100 eurot kuus (bruto). Tööandjal oli õigus tasuda täiendavat tasu ja maksta tulemustasu.

Seega ei teadnud töötaja, kas või kui suure täiendava tasu võib tööandja maksta lisaks

põhitöötasule ning töötaja ei saanud aru konkurentsipiirangu ajal makstava hüvitise suurusest.

Selline hüvitis ei ole mõistlik. Töölepingu sõlmimisel ei olnud töötajale teada, kui suur on tema

töölepingu lõppemisele eelnev kuue kuu keskmine töötasu. Tööandja saatis töötajale ebaselge

ja ebamõistliku kokkuleppe, mida töötaja ei saanud sisuliselt hinnata, kaaluda ega mõjutada.

Asjaolu, et tööandja tõstis hüvitise 50%-ni, ei muuda konkurentsipiirangut kehtivaks.

Konkurentsipiirangu eest makstav hüvitis peab olema mõistlik, millega töötaja saab selle aja

jooksul ära elada lisakohustusi võtmata.

Hagejal puudub leppetrahvi nõudeõigus, kuna kostja ei ole lepingulist kohustust rikkunud.

Töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel

töökohal, mis võib töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada. Hagejal puudus eriline

majanduslik huvi, mida hagejale seatud konkurentsipiiranguga kaitstakse.

Töötaja töötas hageja juures müügikonsultandi ametikohal. Kostja peamisteks ülesanneteks oli

hulgiklientide teenindamine ning otsene müük; klientide nõustamine sobiva varuosas valimisel,

pakkumiste koostamine, vajadusel lao inventeerimine, kaupade vastuvõtt/ladustamine ja

komplekteerimine. Allahindluse küsimused oli müügijuhtide tööülesanne ja töötaja

allahindluse gruppidega ei tegelenud. Töötajal polnud võimalust tutvuda tööandja

finantsolukorraga ega raamatupidamise näitajatega.

Kostja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötaja-ekspediitori ametikohal, mis ei ole hageja suhtes

konkureeriv ametikoht ning ei mõjuta kostja majandustegevust. Kostja peamisteks ülesanneteks

on kaupade vastuvõtmine lattu ja kaupade välja andmine laost, sh pakendamine transpordiks.

Skuba Eesti OÜ juhatuse liikme M.S. ütluste kohaselt ei ole kostja ülesandeks kaupade

tellimine, klientidele kauba müümine ega hinnastamine. Skuba Eesti OÜ tegeleb veokite

varuosadega, hageja tegeleb peamiselt sõiduautode varuosadega. Skuba Eesti OÜ kuulub

täielikult SKUBA UAB-le. Suurema osa strateegilistest otsustest teeb SKUBA UAB, kes

vastutab tsentraliseeritud hankefunktsiooni eest. Kostja ei saa kindlaksmääratud hinnasüsteemi

mõjutada. Töötaja peab kinni ärisaladuse hoidmise piirangust.

Alternatiivselt esitas kostja leppetrahvi vähendamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg

1 alusel. Leppetrahv 10 000 eurot on töötajat ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.

Kostja töölepingu järgne töötasu pidi olema 1100 eurot kuus ning töölepingu sõlmimisel sai

töötaja arvestada 440 euro suuruse hüvitisega. Seega peab töötaja oma kohustuse rikkumise

korral maksma tööandjale ebamõistlikult suurt leppetrahvi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 28. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis kõik

menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6300 eurot,

kohustusega tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.

Maakohus leidis, et töölepingu p-s 9 sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe on kooskõlas

TLS §-ga 23.

TLS § 23 ning Sotsiaalministeeriumi koostatud töölepingu seaduse selgituste kohaselt on

konkurentsipiirangu sõlmimine õigustatud vaid juhul, kui piirang on vajalik tööandja erilise

majandusliku huvi kaitsmiseks; tegemist on tööandja õigustatud huviga ehk töötaja töösuhtes

omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada; piirang on mõistlikult ruumiliselt

(geograafiline ulatus), ajaliselt (kehtivuse aeg) ja esemeliselt (kokkuleppe objekt) piiritletud;

piirang on töötajale äratuntavalt piiritletud ehk töötaja saab selle sisust aru.

Tööandjal on olemas õigustatud huvi piiranguks, kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda

tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib

tööandjat oluliselt kahjustada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli hageja Lõuna-

Eesti esinduse ainus müügikonsultant ja kõigi selle piirkonna klientide kontaktisik. Seega olid

kostjale teada hageja kliendid, nende tavapärased vajadused ning hinnakujunduse põhimõtted.

Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et talle olid infotundides kätte saadavad hageja

finantsnäitajad. Hagejal oli õigustatud huvi kaitsta seda teavet, mille kostja oli seoses tööga

saanud. Kui kostjal oleks võimalus kogu saadud infot kõigi kolmandate isikutega jagada, võib

see kahjustada hageja majandustegevust.

Töölepingu järgi kehtis konkurentsipiirang Eesti Vabariigis (geograafiline ulatus). Töölepingu

p 9.1 kohaselt oli töötajal keelatud lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul arvates lepingu

lõppemisest töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda

tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale

konkurentsi. Lepingu p 9.2 järgi loeti tööandja konkurentideks lepingu p 9.1 tähenduses Eesti

Vabariigis tööandjaga samal või sarnasel tegevusalal tegutsevat ettevõtjat, s.o järgmistel

tegevusaladel tegutsevad ettevõtjat: sõidu - ja pakiautode või raskeveokite varuosade ja

lisatarvikute jae- ja hulgimüük (p 9.2.1); sõidu- ja pakiautode või raskeveokitega seonduvate

kaupade jae- ja hulgimüük (p 9.2.2); sõidu- ja pakiautode või raskeveokite hooldus ja remont

ning lisaseadmete paigaldus (9.2.3).

Maakohus leidis, et pooled on töölepingu p-s 9 arusaadavalt ja ammendavalt piiritlenud, keda

loetakse hageja konkurentideks ning millised on lisaks olukorrad, mida loetakse konkurentsi

osutamiseks (lepingu p 9.3).

Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on oluline tuvastada, et töötaja töö

konkurendi juures on sisuliselt seotud endise tööandja konkureeriva tegevusega. Töötajale ei

saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel töökohal, mis

võivad töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada (vt RKTKo 12.03.2019, 2-15-

16682, p 16). Seega võisid pooled kehtivalt kokku leppida konkurentsipiirangus lepingu p-s 9.1

toodud sõnastuses, kuid kohus hindab iga kord eraldi, kas töötaja töökoht on hagejale

konkurentsi osutamine. Töölepingus ei ole võimalik välja tuua töökoha või ametinimetusi,

millel töötamist loetakse konkurentsi osutamiseks. Ametinimetused võivad erinevates

äriühingutes tähendada osaliselt või täielikult erinevaid tööülesandeid ning kohtul tuleb

analüüsida, kas kostja töökoht rikub töölepingu p-s 9 sõlmitud kokkulepet.

Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe vastas ka TLS §-s 24

toodud tingimustele ja oli kehtiv kuni selle ülesütlemiseni 5. veebruaril 2023. Selleks, et pärast

töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe oleks kehtiv, pidi see vastama

ka TLS §-s 24 toodud tingimustele: kokkulepe on kirjalikus vormis, see on sõlmitud kuni üheks

aastaks arvates töölepingu lõppemisest piirangu eest ning pärast töölepingu lõppemist

makstakse igakuist mõistlikku hüvitist.

Töölepingu p 9.6 kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale lepingu p-s 9.1 sätestatud

konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist hüvitist 40% ulatuses lepingu

lõppemisele eelnenud kuue kalendrikuu keskmisest töötasust arvutatuna.

Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötajale tema sissetuleku vähenemine, seega tuleb

hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta konkurentsipiirangu mõju töötaja sissetulekule.

Konkreetne hüvitis sõltub kokkuleppe asjaoludest ja täpsest sisust. Mida suuremat takistust

piirang töötaja õigusele tööle asuda kujutab, seda suurem peab olema ka makstav hüvitis.

Konkurentsipiirangust nähtuvalt ei tohiks kostja aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist

töötada hageja konkurendi juures töökohal, mis nõuaks hageja juures omandatud teadmiste

kasutamist. Hageja selgituste kohaselt soovis ta kaitsta varuosade terviklikku müügiprotsessi,

mis koosneb neljast peamisest faasist: lao- ja logistikaprotsessid, klienditeenindus esinduses ja

müügijuhi aktiivne müügitöö. Hageja eesmärgiks oli välistada kostja töötamine töökohal, kus

ta saaks mõjutada sõidu- ja veoautode varuosadega tegeleva äriühingu müügiprotsesse.

Konkurentsipiirang ei keela kostjal töötamast töökohal, kus ta neid protsesse kujundada ei saa.

Kui kostja väitel on tal eriteadmised sõidukite varuosade kohta, oleks tal neid eriteadmisi

võimalik kasutada näiteks sõidukeid remontides või kindlustuse jaoks sõidukite remondile

kuluvaid summasid kalkuleerides. Kui kostjal on eriteadmised müügiprotsessi kohta üldiselt,

saaks ta neid teadmisi kasutada müügikonsultandina mõnel muul alal tegutsevas äriühingus.

Kostja selgitas kohtuistungil, et tal ei ole lõpetatud erialast haridust, autotehniku eriala on

pooleli. Seega ei piira konkurentsipiirang kostja tööturul osalemist sel määral, et tal ei oleks

võimalk rakendada väga spetsiifilist oskust ning ta ei saaks tööturul osaleda. Kohus leiab, et

konkurentsipiirang võib suure tõenäosusega tähendada kostja jaoks väiksemat sissetulekut,

kuivõrd tal tuleks tööle asudes eelduslikult midagi juurde õppida. Näiteks tuleks tal

müügiesindajana omandada teadmised müüdava kauba kohta.

Maakohus leidis hüvitise suurust hinnates, et hüvitise suurus 40% senisest töötasust on

adekvaatne ning mõistlik hüvitis seda liiki töötamise piirangu puhul. Lepingus kokku lepitud

hüvitise arvutamise kord peaks olema töötajale piisavalt selge. Töötaja peaks aru saama, et

hüvitis sõltub tema viimase kuue kuu töötasust. Töötasu muutumine töölepingu kehtivuse ajal

on tavapärane ning see, et hüvitise suurus ei ole summaliselt välja toodud, ei kahjusta kostjat

kuidagi. Kuna töötasu reeglina suureneb, on hüvitise sidumine kostja töötasuga talle soodsam

lahendus. Inflatsiooni ja keskmise palga suurenemist arvestades oleks kindla summana

määratud hüvitis kostjale pigem kahjulik. Hüvitise kokkulepet ei muuda tühiseks see, et

hüvitise suurust ei ole summaliselt võimalik lepingu sõlmimisel välja arvutada. Võimalik, et

see arvutuskäik tuleb teha alles paari aasta pärast. Hageja esitatud tõendite kohaselt sai kostja

lepingu sõlmimisel aru, millist hüvitist ta konkurentsipiirangu tõttu saama hakkab. Kostjal oli

võimalik hüvitise suuruse osas läbi rääkida.

Kostja ei vaidlustanud konkurentsikeelu ülesütlemist hageja poolt ja ei esitanud sellega seoses

nõudeid. Maakohus ei analüüsinud poolte vahel pärast töölepingu lõppemist peetud

kirjavahetust, kuna see ei mõjuta lepingu sõlmimise ajal tehtud kokkulepete kehtivust.

Maakohus ei analüüsinud hageja tasutud hüvitise summasid, kuna nende üle ei ole vaidlust.

Maakohus jättis kõrvale hageja viited sellele, et kostja saaks tööd põranda paigaldajana. Kostja

selgitas, et tal ei ole ühtegi erialast haridust. See, et kostja on mingi aeg töötanud põrandate

paigaldajana, ei tähenda tingimata, et ta selle tööga praegu hakkama saaks.

Maakohus leidis, et kostja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud ja hagejal ei ole õigus nõuda

kostjalt leppetrahvi tasumist.

Töölepingu p 9.4 kohaselt oli tööandjal lepingu p-s 9.1 sätestatud konkurentsipiirangu

kokkuleppe rikkumise korral õigus nõuda töötajalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ning kahju

hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata. Leppetrahvi välja mõistmise eelduseks on, et

kostja on konkurentsikeeldu rikkunud. Tulenevalt töölepingu p 9 sõnastusest on kostja

konkurentsikeeldu rikkunud, kui ta töötab ilma hageja kirjaliku loata äriühingus, mis tegeleb

sõidu- ja pakiautode või raskeveokitega seonduvate kaupade ja varuosade müügiga. Seejuures

tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, mille järgi kostjal on keelatud teisel töökohal üksnes

tegevused, mis võivad mõjutada hageja majandustegevust.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegevusalaks on mootorsõidukite lisade ja osade

müük ning sõidukite hooldus ja remont. Samal alal tegutseb ka Skuba Eesti OÜ. Poolte ütlustest

nähtuvalt tegeleb Skuba Eesti OÜ ainult veoauto varuosadega ning hageja klientideks on nii

sõidu- kui veoautod. Seega on nende tegevusala kattuv.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli hageja Lõuna-Eesti esinduse ainus

müügikonsultant ja kõigi selle piirkonna klientide kontaktisik. Kostja peamisteks ülesanneteks

oli hulgiklientide teenindamine ning müük, klientide nõustamine sobiva varuosa valimisel ja

pakkumiste koostamine. Vajadusel tegeles kostja lao inventeerimisega ning kaupade vastuvõtu,

ladustamise ja komplekteerimisega. Hageja väitel puutus kostja kokku hinnastamise ja

hinnakujunduse

põhimõtetega

ja

teadis,

millised

kliendid

kuulusid

erinevatesse

allahindlusgruppidesse. Kostja osales hageja juures infotundides, kus räägiti hageja

finantsnäitajatest. Kostja väitel olid allahindluse küsimused müügijuhtide tööülesanne ja töötaja

allahindluse gruppidega ei tegelenud. Tal polnud võimalust tutvuda tööandja finantsolukorraga

ega raamatupidamise näitajatega. Maakohus luges hageja esitatud ekraanitõmmisega

tõendatuks, et kostja teadis allahindluse määra ning sai klientidele kohaldatavat allahindluse

suurust ka ise muuta (dtl 106). Seega pidas maakohus usaldusväärseks hageja väiteid, et kostja

oli kursis hinnakujunduse ja allahindluse põhimõtetega ning raamatupidamise näitajatega.

Kostja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötajana. Ametijuhendi kohaselt on kostja ülesanneteks

kaupade vastuvõtmine lattu ja laost välja andmine, kaupade pakendamine ning kliendile kohale

viimine. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta ei puutu praegu müügiga kokku. Kui vaja, viib

klientidele kauba koju kätte. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt on kostja tööülesanneteks kauba

vastuvõtt ja väljastamine, lao korrashoid, kauba väljapanek. Ekspediitor võtab kaupa ja viib

kliendile kohale. Kostja ülesanne ei ole kontrollida, palju kaupa laos alles on ning tema juurde

ei telli.

Maakohus leidis kostja tööülesandeid võrreldes, et kostja ei ole Skuba Eesti OÜ-s tööle asudes

konkurentsipiirangut rikkunud. Kostja ei ole asunud tööle ametikohale, kus ta saaks ära

kasutada hageja juures omandatud hagejat puudutavaid müügiesindaja teadmisi ning oskuseid.

Kostja ja tunnistaja ütluste kohaselt on kostja ülesandeks eelkõige kauba vastuvõtt, laost kauba

otsimine ja selle kliendile edasi andmine. Kostja ei tegele müügitööga, ei otsi kliente, ei otsusta

allahindluste ega klientidele pakutavate osade üle. See, kui kostja peab arvet laos otsa lõppeva

kauba üle, ei saa olla hagejale kahjulik. Hageja ei ole ära näidanud, et kostjal oleks kuidagi

võimalik ära kasutada teadmisi, mida ta hageja juures omandas. Hageja väitel võimaldaks

kostja omandatud teadmised muuta lao logistikaprotsesse efektiivsemaks, kuid hageja ei ole

näidanud, et hageja kasutatav logistikalahendus oleks innovaatilisem või vähemalt teistsugune

kui võimalikel konkurentidel. Kostja selgitas oma tööprotsessi kohta, et laoleht tuleb

printerisse, kostja otsib laoprogrammi järgi kauba, võtab selle riiulist ja viib ette. Kostja ütluste

kohaselt käib hageja juures tegevus samamoodi ning ühtegi nimetatud tegevust ei ole võimalik

vahelt ära jätta. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja praegune töö mõjutaks hageja

majandustegevust ning annaks kostja praegusele tööandjale eelise.

Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt võtsid nad kostja tööle, sest kostjal oli juba kogemus

varuosadega ning teda polnud vaja välja koolitada. See, et töötaja on mingi valdkonnaga juba

kursis, ei ole piisav konkurentsikeelu kaasa toomiseks. Tegemist ei ole hageja juures

omandatud spetsiifiliste, hagejat puudutavate teadmistega, mida ei tohiks konkurentidele edasi

anda.

Maakohus jätis analüüsimata kõik poolte esitatud tõendid ja viited, mis on seotud laotöötaja

palgaga. Ei ole alust arvata, et tunnistaja M.S.l oleks alust anda kostja tööülesannete kohta

valesid ütlusi. Asjaolu et Skuba Eesti OÜ maksab laotöötajatele rohkem töötasu kui hageja, ei

muuda kostja tööülesannete kirjeldust valeks.

Kostja menetluskuludeks olid lepingulise esindaja kulud, mille maakohus luges põhjendatuks

osaliselt. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja ajakulu 47 tunni asemel põhjendatuks ja

vajalikuks 30 tunni ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada, teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud nii maa- kui

ringkonnakohtu menetluses kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohus on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivust hinnates jõudnud

õigele järeldusele. Hageja ei ole aga nõus maakohtu otsusega osas, milles kohus jõudis

järeldusele, et kostja ei ole konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud. Maakohus jõudis

järeldusele, et hageja ja Skuba Eesti OÜ tegevusalad on kattuvad, seega on tegemist

konkureerivate ettevõtetega. Seega oleks maakohus pidanud asuma seisukohale, et

konkurentsipiirangu kokkulepet on rikutud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

tasumist. Leides et kostja ei ole Skuba Eesti OÜ-s tööle asudes konkurentsipiirangut rikkunud,

tugines maakohus kostja tööülesannete võrdlusele hageja juures ja Skuba Eesti OÜ-s. Sellega

ei ole maakohus lähtunud ei poolte vahelisest kokkuleppest ega materiaalõiguse normist.

TLS §-st 23 ei tulene, et konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise tuvastamiseks tuleb

võrrelda konkurendi juurde tööle asunud töötaja tööülesandeid. Tuvastada tuleb vaid

konkurendi juures töötamise fakt, mille esinemisel tuleb asuda seisukohale, et

konkurentsipiirangu kokkulepet on rikutud. Maakohus tuvastas selle fakti, kuid jättis

materiaalõiguse kohaldamata. Läbi kostja tööülesannete võrdluse jõudis maakohus

materiaalõiguses sätestatust vastupidisele seisukohale.

Kui kohtud jätavad kohaldamata poolte vahelise kokkuleppe, mis vastab seadusele, ja

laiendavad konkurentsipiirangu rikkumise tuvastamise koosseisu lisaks ametikohtade

tööülesannete võrdlusega, asetab see hagejale täiendava tõendamise koormise. Hageja pidi

tõendama, millised on kostja tööülesanded konkurendi juures. Samuti pidi hageja tõendama,

kas kostja saab konkurendi juures töötades kasutada hageja juures omandatud teadmisi selliselt,

et on võimalik põhjustada hagejale olulist kahju.

Kostja esitas vastuväite, et laotöötajana konkurendi juures töötamine ei ole konkurentsipiirangu

rikkumine. Maakohus leidis, et kostja peab saama sellist vastuväidet tõendada. Maakohus oleks

pidanud kostja vastuväite kui mitte asjakohase kõrvale jätma, sest konkurendi juures

töötamisega on konkurentsipiirangu kokkulepet juba rikutud ning seadus ei näe ette sellest

ühtegi erandit, nagu erinev ametikoht või erinevad tööülesanded konkurendi juures. Maakohus

rahuldas kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada,

millised on tema kui laotöötaja ülesanded uue tööandja juures. Maakohus lõi olukorra, kus

ainult kostja sai oma vastuväiteid tõendada, esitades ametijuhendi ning kutsudes oma tööandja

tunnistusi andma oma tööülesannete kohta. Maakohus oleks pidanud need vastuväited kõrvale

jätma ega lubama neid vastuväiteid tõendada.

TLS § 27 järgi on töötaja kohustatud tööandja nõudel töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle

lõppemist kohustatud andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta

ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise

kontrollimiseks. TLS § 27 on lisatud tööandja huve silmas pidades, kellel on praktiliselt niigi

keeruline välja selgitada ja tõendada, kas töötaja töötab konkurendi juures või mitte. Tööandjal

on vaidluse korral praktiliselt võimatu tõendada, milliseid tegelikke tööülesandeid töötaja

konkurendi juures täidab. Sellises vaidluses saab eelise töötaja, kes saab esitada sellise

tööülesannete kirjelduse, mis ei kattu tema eelmise töökoha tööülesannetega ning kui kohus

sellest lähtub, on konkurentsipiirangu sätted tööandja jaoks sisuliselt rakendamatud.

Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid (TsMS § 2), kui ei lahendanud

tsiviilasja õigesti ning korraldas täiendava kohtuistungi tunnistaja ülekuulamiseks, kes andis

tunnistusi kostja tööülesannete kohta. See viis olukorrani, kus menetlus pikenes ja

menetlusosalistel tekkisid täiendavad menetluskulud.

Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas maakohus jõudis kostja tööülesannete võrdlemisel

järeldusele, et kostja ei ole rikkunud konkurentsipiirangu kokkulepet. Maakohus ei ole kostja

tööülesannete võrdlemisel mõlema tööandja juures tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt

hinnanud.

Ametijuhendite

kohaselt

kostja

töötas

hageja

juures

müügikonsultandina ja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötajana. Ametijuhendid võimaldasid

kostja tööülesannete kattuvust võrrelda. Lisaks muudele müügiülesannetele olid kostja kui

müügikonsultandi ühed põhiülesanded järgmised: esinduse kauba laost väljapanek, kauba

väljastamine, lao inventeerimine, kaupade vastuvõtt, kaupade ladustamine, kaupade

komplekteerimine. Maakohus kuulas tunnistajana üle kostja tööandja, Skuba Eesti OÜ juhatuse

liikme M.S.. Kui hageja küsis tunnistajalt, kas kostja tööülesannete hulka kuuluvad eelpool

nimetatud ülesanded, siis vastas tunnistaja kõikide kirjeldatud tööülesannete kohta jaatavalt.

Seega kattusid kostjal konkurendi juures töötades nii ametijuhendite kui ka tunnistaja ütluste

kohaselt vähemalt kuus tööülesannet. Maakohus jättis olulise tööülesannete kattuvuse

arvestamata, leides, et kostja tööülesandeid võrreldes ei ole kostja Skuba Eesti OÜ-s tööle

asudes konkurentsipiirangut rikkunud. Maakohus oleks ametijuhendeid ja tunnistaja ütlusi

arvesse võttes pidanud jõudma vastupidisele järeldusele: töötaja töö konkurendi juures on

sisuliselt seotud endise tööandja konkureeriva tegevusega.

Lisaks ametijuhendites kattuvatele tööülesannetele on kostja poolt esitatud ametijuhendis

kirjeldatud, et kostja asendab müügimeest ja müügimees asendab kostjat. Seda kinnitas

kohtuistungil Skuba Eesti OÜ tunnistaja. Seega oli kostjal võimalik müügimeest asendades täita

samu ülesandeid, mida ta täitis hageja juures müügikonsultandina töötades, kasutades hageja

juures omandatud müügikonsultandi teadmisi ja oskuseid. Hageja hinnangul ei ole tavaline, et

laotöötaja asendab müügimeest ja vastupidi. Seega on võimalik, et Skuba Eesti OÜ palubki

kostjaga kokkulepitud ametijuhendi järgi kostjal asendada müügimeest ning täita müügimehe

ülesandeid pikemat aega. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja ei saa

oma müügiesindaja teadmisi ja oskusi ära kasutada ning kostja ei tegele müügitööga.

Maakohus ei saanud nõuda hagejalt asjaolude tõendamist, mida materiaalõigus ette ei näe.

Maakohus on lahendanud asja ebaõigesti, tuginedes selliste asjaolude tõendamatusele, mida

seadus ette ei näe. Hageja ei pidanud materiaalõiguse järgi tõendama, kas ja kuidas kostja sai

hageja juures omandatud müügikonsultandi teadmisi konkurendi juures ära kasutada.

Materiaalõiguse järgi loetakse juba konkurendi juurde tööle asumist konkurentsipiiranguga

võetud kohustuse rikkumiseks. Hagejal ei olnudki võimalik näidata, et kostjal oleks kuidagi

võimalik ära kasutada teadmisi, mida ta hageja juures omandas. Maakohus on analüüsinud,

kuidas kostja teadmised saaksid Skuba Eesti OÜ logistikalahendusi efektiivsemaks muuta ja

heidab hagejale ette, et hageja ei ole näidanud, et hageja kasutatav logistikalahendus oleks

innovaatilisem või vähemalt teistsugune kui võimalikel konkurentidel. Seega maakohtu

seisukoha järgi pidanuks hageja tõendama, millised on teiste konkurentide logistikalahendused,

kuidas need erinevad hageja lahendustest ja kuidas hageja töötaja suundumine konkurendi

juurde tööle saaks muuta konkurendi juures kasutuses olevaid lahendusi efektiivsemaks.

Maakohus ei saanud hagejalt nende asjaolude tõendamist nõuda ega tõendamatusele tugineda.

Konkurentsipiirangu rikkumine ei saa sõltuda sellest, kas igal konkreetsel konkurendi juurde

tööle minemisel saab töötaja oma eelneva tööandja juures omandatud teadmisi ja oskusi

kasutada. Seega sõltuks konkurentsipiirangu rikkumine konkurendist – sellest, kui efektiivseid

protsesse, materjale, tarneahelaid jms konkurent kasutab. Maakohus on rikkunud sellise

tõlgendusega töölepingu seaduses sätestatud konkurentsipiirangu mõtet. Töölepingu seaduses

on selgelt sätestatud, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte

töötada konkurendi juures. Keeld on konkurendi juures töötamine, mitte oma teadmiste ja

oskuste konkurendi kasuks kasutamine.

Maakohus on ise asunud põhjendama ja sisustama konkurentsikeelu vajalikkust hageja jaoks.

Maakohus ei saa otsustada, millised hageja juures omandatud teadmised kostja tohib

konkurentidele edasi anda ja millised mitte.

Maakohus jättis arvestamata tõendi (dtl 92), mis tõendab, et hageja kliendid olid harjunud kostja

poole pöörduma, et temalt tooteid tellida ja kostja suundumisel konkureerivasse ettevõttesse oli

kostjal võimalus need kliendid konkureerivale ettevõttele üle anda. Maakohus ei käsitlenud

kostja võimalust mõjutada hageja klientide üle toomist Skuba Eesti OÜ-sse ja jättis arvestamata

hagi p-des 2.8–2.17 välja toodud kirjelduse kostja tööülesannete ja klientide kohta. Kostja oli

mh 86 suure ostumahuga VIP-kliendi personaalseks kontaktiks ja omas ligipääsu kogu hageja

kliendibaasile, nende ostuajaloole, kontaktidele, kontaktisikute andmetele. See info võimaldas

teha konkureeriva ettevõtte poolt klientidele paremaid pakkumisi ja klientide käivet

konkureerivasse ettevõttesse üle tuua. Maakohus jättis arvestamata, et kostja omas ligipääsu

kaupade sisseostuhindadele, mis võimaldas konkureerival ettevõttel piiratud kauba pakkumise

tingimustes teha hagejast parem pakkumine kaubale ja kaup endale osta, jättes hageja kaubast

ilma, mis ei võimaldaks hagejal oma kliente teenindada ja mis omakorda võiks viia olukorrani,

kus hageja kaotab nii käibe kui ka kliente konkureerivale ettevõttele. Kostja teadis hageja

laovalikut ja laoseisu kitsaskohtasid, mida konkurent saaks ära kasutada, pakkudes näiteks

võtmeklientidele just neid tooteid, mida hageja laovalikus oli piiratud koguses. Kostja omas

infot hageja tarnijate ja tarnijate valiku põhimõtete üle. See info võimaldaks konkureerival

ettevõttel edukalt konkureerida hagejaga kauba tarnimisel ning saavutada olukord, kus kaup

tarnitakse esimeses järjekorras konkureerivale ettevõttele. Maakohus ei pidanud hageja jaoks

olulise teabe edastamise ja hageja majandustegevuse mõjutamise võimalust kostja poolt

konkurentsipiirangu rikkumiseks ega põhjendanud otsuses, miks seda ei arvestata.

Maakohus jättis arvestamata kostja töötasu laotöötajana. Eluliselt ei ole usutav, et erialase

laotöötaja hariduseta, kuid müügikonsultandi kogemusega kostjale, makstakse ainult laotöö

eest kaks korda kõrgemat töötasu, kui kogenud erialase haridusega laotöötajatele Tartu

piirkonnas keskmiselt. Oluliselt kõrgema töötasu saamine, ametijuhendis müügimehe

asendamine, töötasu suuruse esialgne varjamine, konkureeriva ettevõttega töölepingu

sõlmimine samal päeval, kui hageja juures töölepingu ülesütlemine ning soov

konkurentsipiirangu leping lõpetada, oleks pidanud maakohtu otsuses kindlasti käsitlust leidma

ning kogumina viitama asjaolule, et kostja ei läinud Skuba Eesti OÜ-sse vaid laotööd tegema.

Maakohus jättis kõik eespool nimetatud asjaolud arvesse võtmata ega põhjendanud, miks need

asjaolud tähtsust ei oma.

Maakohus jättis arvestamata kostja pahauskse käitumise. Samal kuupäeval (s.o 14. septembril

2022), kui kostja sõlmis Skuba Eesti OÜ-ga töölepingu, esitas ta hagejale töölepingu korralise

ülesütlemise avalduse. Pärast hageja meeldetuletust konkurentsipiirangu kehtivuse osas, asus

kostja hagejaga läbirääkimistesse konkurentsipiirangu kokkuleppe lõpetamiseks. Kostja väitis,

et ei lahku selleks, et teise ettevõttesse minna. Kostja pidas samas võimalikuks saada kuu aja

pärast pakkumine oma valdkonnas, mida kostja sooviks vastu võtta. Lisaks väitis kostja, et tal

pole kuhugi minna. Kostja selgitas istungil, et kui ta esitas lahkumisavalduse, siis ei olnud tal

ühtegi kohta, kuhu minna. Ametijuhendil olev viide 14. septembril 2022 sõlmitud töölepingule

tõendab, et kostja lõi nii hagejale kui maakohtule ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest.

5. Kostja leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole

konkurentsipiirangut rikkunud ja hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.

Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigusnorme. Maakohus tugineb otsuses mh

Riigikohtu praktikale.

Maakohus

on

tuvastanud,

et

hagejal

puudus

eriline

majanduslik

huvi,

mida

konkurentsipiiranguga kaitstakse. Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja väitel võimaldaks

kostja omandatud teadmised muuta lao logistikaprotsesse efektiivsemaks, kuid hageja ei ole

näidanud, et hageja kasutatav logistikalahendus oleks innovaatilisem või vähemalt teistsugune

kui võimalikel konkurentidel. Kostja selgitas oma tööprotsessi kohta, et laoleht tuleb

printerisse, kostja otsib laoprogrammi järgi kauba, võtab selle riiulist ja viib ette. Kostja ütluste

kohaselt käib hageja juures tegevus samamoodi ning ühtegi nimetatud tegevust ei ole võimalik

vahelt ära jätta. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja praegune töö mõjutaks hageja

majandustegevust ning annaks kostja praegusele tööandjale eelise.

Kostja ei nõustu, et ainult tema sai oma vastuväiteid tõendada, esitades ametijuhendi ja kutsudes

oma tööandja tunnistusi andma oma tööülesannete kohta. Mõlemal poolel oli samasugune õigus

esitada tõendeid ja taotlusi ja oma vastuväiteid põhjendada. 10. aprillil 2023 toiminud istungil

andis kostja teada, et ei saa oma väiteid muud moodi tõendada kui esitada taotlus oma praeguse

tööandja juhatuse liikme tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja esitas vastava taotluse, mille

maakohus rahuldas. Hageja ei esitanud kohtu tegevusele vastuväidet. Samal istungil ütles

hageja juhatuse liige, et ka nemad sooviksid omalt poolt tunnistajat, kes on kokku puutunud

Skuba tööprotsessidega ning mis ei ole ainult seotud kaupade riiulisse tõstmisega. Hageja ei

esitanud taotlust tunnistaja ülekuulamiseks.

Maakohus põhjendas otsuses põhjendanud kostja tööülesannete võrdlemist, arvestanud kostja

ütlusi, tema ametijuhendeid ning tunnistaja ütlusi. Maakohus on kõiki tõendeid hinnates

jõudnud õigele järeldusele.

Kostja ei ole käitunud pahauskselt. Hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja väitest,

et maakohus on jätnud arvestamata kostja pahauskse käitumise, ei ole võimalik aru saada. Jääb

selgusetuks, millise õigusnormi on maakohus väidetavalt jätnud kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata

ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda.

7. Hageja kui tööandja nõuab kostjalt kui töötajalt lepptrahvi töölepingus kokku lepitud

konkurentsipiirangu rikkumise eest.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (TsMS § 654 lg 6).

8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt

juhul, kui asjas leiab tuvastamist nii töölepingus kokkulepitud konkurentsipiirangu kehtivus kui

ka töötajapoolne konkureerivasse ettevõttesse tööleasumine selle piirangu kehtivuse ajal, on

töötaja poolt automaatselt konkurentsipiirangut rikutud ning tööandjal õigus kohaldada

õiguskaitsevahendeid (nõuda leppetrahvi).

Töölepingu sõlmimise ajal, 29. juulil 2019, kehtinud TLS § 23 lg 1 järgi võtab töötaja

konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või

mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Ekslik on aga hageja

järeldus, et kohus ei pea lisaks tegema kindlaks, kas töötaja uus tegevus on endise tööandja

suhtes konkureeriv tegevus.

Maakohus on õigesti tuginenud Riigikohtu seisukohale 12. märtsi 2019. a otsuses tsiviilasjas nr

2-15-16682, mille p-s 16 leidis Riigikohus, et täiendavalt on oluline tuvastada, et töötaja töö

konkurendi juures on sisuliselt seotud endise tööandja konkureeriva tegevusega. See tähendab,

et töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel

töökohal, mis võib töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada. Hageja ei ole

apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi sellist asjaolu, mis annaks põhjust konkreetsel juhul

Riigikohtu poolt antud seadusetõlgendusest kõrvale kalduda. Seega ei ole õiguslikult

põhjendatud hageja väide, et konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisena on ette nähtud vaid

konkurendi juurde tööle asumise fakti tõendamine.

9. Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pani kostja uue tegevuse iseloomu

tõendamiskoormise hagejale. Kostja soovis maakohtus tunnistaja ülekuulamist, et tõendada

tema tööülesandeid uue tööandja juures. Seega on kohus õigesti lähtunud eeldusest, et

TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal juhul, kui leiab tuvastamist nii kehtiv konkurentsipiirang

kui ka töötamine selle kehtivuse ajal konkurendi juures tõendada, et tema tegevus ei ole endise

tööandjaga konkureeriv.

Maakohus ei asetanud hagejat võimatusse tõendamise olukorda, nagu hageja väidab

apellatsioonkaebuses (kaebuse p 3.17). Kui kostja on tunnistaja ütlustega tõendanud, et tema

tööülesanded ei olnud seotud konkureeriva tegevusega, pöördus menetluses tõendamiskoormis.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegeleks konkureeriva tegevusega ega sellekohaste tõendite

kogumise taotlust kohtule esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud tõendite kogumisel menetlusõigust. Hagejale

oli teada, et kostja soovib tunnistajat ära kuulata, hageja oli sellega nõus (tl 149 pöördel).

Iseenesest on õige, et endisel tööandjal on piiratud võimalus tõendada töötaja tegevuse täpset

iseloomu. Samas on tal võimalus esitada kohtule taotlusi tõendite kogumiseks. Kui hageja

tugineb sellele, et kostjal oli teada kogu Lõuna-Eesti kliendibaas ja ta oli VIP-klientide

teenindaja, oleks ta saanud esitada ka taotluse tõendite kogumiseks selle kohta, et kliendid

oleksid „liikunud koos kostjaga“ hageja juurest kostja uue tööandja kliendiks.

10. Maakohus on põhjendatult võrrelnud kostja tööülesandeid praeguse ja endise tööandja

juures. Hageja apellatsioonkaebuse väitel olid kostja kui müügikonsultandi põhiülesanded tema

juures (seega keskne tegevus, mille suhtes konkurentsipiirang peaks kehtima) esinduse kauba

laost väljapanek, kauba väljastamine, lao inventeerimine, kaupade vastuvõtt, kaupade

ladustamine ja kaupade komplekteerimine. See väide on aga vastuolus hageja enda poolt

maakohtus avaldatuga, mille kohaselt oli just suhtlus klientidega kostja põhitegevuseks. Hageja

leidis maakohtus, et kostja oli hageja Lõuna-Eesti esinduse ainus müügikonsultant ja kõigi selle

piirkonna klientide kontaktisik. Kostja puutus kokku hinnastamise ja hinnakujunduse

põhimõtetega ja teadis, millised kliendid kuulusid erinevatesse allahindlusgruppidesse.

Hageja leidis täiendavalt maakohtus, et kuigi kostja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötajana, ei

oma kostja töökoha nimetus konkurentsikeelu kokkuleppe tingimuste rikkumisel tähtsust.

Seega ei pidanud hageja kostjapoolseks konkurentsikeelu rikkumiseks maakohus mitte kostja

töötamist uue tööandja juures laotöötaja ülesandeid täites, vaid klientidega suheldes. Kostja

selgitas maakohtu istungil (tl 154), et ta pidi hageja juures laotööd tegema siis, kui laomees

puhkas, igapäevaselt ta laotöö protsessidega kokku ei puutunud.

Hageja ei ole tõendanud ega tõendite kogumise taotlust esitanud selle kohta, et kostja

tööülesannete kohaselt tuli tal ka müügimehi asendada. Ainuüksi ametijuhendijärgne võimalus

asendada müügimeest ei tähenda ringkonnkohtu hinnangul konkureerivat tegevust. Tunnistaja

M. S. ütluste kohaselt puutub kostja praeguse tööandja juures klientidega kokku kauba

väljastamisel ja kauba kohale viimisel (tl 152), kostja ei telli kaupa.

Maakohus ei ole seadnud konkurentsipiirangu rikkumist sõltuvaks sellest, kas igal konkreetsel

konkurendi juurde tööle minemisel saab töötaja oma eelneva tööandja juures omandatud

teadmisi ja oskusi kasutada (apellatsioonkaebuse p 3.28). Maakohus käsitles poolte väiteid ja

hindas asjas esitatud tõendeid. Hageja ei ole maakohtu menetluses toonud esile, kuidas

laotöötaja töökohustuste täitmine uue tööandja juures on konkureeriv tegevus hagejale.

Kohtumenetlus ei pikenenud kohtu tegevuse tulemusena ebamõistlikult põhjusel, et maakohus

kuulas hageja nõusolekul ära kostja poolt taotletud tunnistaja. Hageja esitas nõude maakohtule

6. jaanuaril 2023, maakohus on asjas teinud lahendi 28. septembril 2023.

11. Ringkonnakohus leiab, et kostja suurem töötasu laotöötajana praeguse tööandja juures, kui

seda on Tartu piirkonna keskmine, ei tõenda konkurentsikeelu rikkumist. See, et kostja soovis

töölepingu lõpetamisel lõpetada ka konkurentsipiirang, viitab küll soovile asuda samas

valdkonnas tulevikus tööle, kuid ei tõenda konkurentsikeelu rikkumist. Hageja väide

kostjapoolse uue töölepingu sõlmimise kohta samal kuupäeval, kui kostja esitas hagejale

töölepingu korralise ülesütlemise avalduse, viitab juhul, kui see on õige, sellele, et kostjal oli

soov asuda tööle praeguse tööandja juurde. See ei tõenda aga konkurentsipiirangu rikkumist.

12. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas palub kostja määrata kindlaks sh

maakohtus kantud menetluskulud. Maakohus luges kostja menetluskulud maakohtus

põhjendatuks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6300 eurot. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 teine lause). Kostja

maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ei vaidlustanud.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 1320 eurot 84 senti

(koos käibemaksuga). Kostjat esindanud vandeadvokaadi tunnihind oli 175 eurot (ilma

käibemaksuta), administratiivset laadi tegevusi tehti lisatud tööde kirjeldusest nähtuvalt

tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu seoses kostja esindamisega oli kokku

6 tundi ja 36 minutit. Kostja esindamisega seotud toimingud sisaldavad sh toimiku täiendamist

apellatsioonkaebuse ja menetlusse võtmise määrusega (ajakulu 18 minutit, tunnihind 120 eurot

– kulu koos käibemaksuga 36 eurot). Hageja ei nõustu selle toiminguga seotud kulu

hüvitamisega, leides et e-toimikuga paralleelse toimiku pidamise ajakulu ei ole põhjendatud

menetluskulu. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei ole toiminguga, millega seotud kulu

peaks menetluskulusid kandma kohustatud pool hüvitama. Ringkonnakohus leiab, et kostja

lepingulise esindaja ajakulu ülejäänud osas on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud

(s.o 5 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 175 eurot (lisandub käibemaks 20%) ja 36 minutit

tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks 22%)). Esindaja tunnitasu määr on põhjendatud.

Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos

käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 1284 eurot 84 senti.

Ringkonnakohus

rahuldab

kostja

taotluse

apellatsioonimenetluse

kuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)