3-21-2254/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-2254

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Andmekaitse Inspektsiooni protest Viru Vangla

kohustamiseks täitma Andmekaitse Inspektsiooni

03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete asjas nr

2.1.-6/21/24

Menetlusosalised

Protesti esitaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindaja Andres Kudrjavtsev

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Kaasatud haldusorgan – Justiitsministeerium, volitatud

esindaja Keili Kondike-Neiland

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Andmekaitse Inspektsiooni protest.

2. Kohustada Viru Vanglat täitma AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatus isikuandmete

kaitse asjas nr 2.1.-6/21/24 hiljemalt 14 päeva jooksul käesolevas asjas kohtuotsuse

jõustumisest.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada otsuse avaldamisel Xe nimi tähemärgiga ning jätta avalikustamata

käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa p 24.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-21-2254

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X esitas 19.05.2021 Viru Vanglale taotluse, milles soovis koopiat

psühholoogi sissekandest kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogusse (edaspidi vangiregister) seoses Xga 28.04.2021 toimunud kohtumisega.

2. Viru Vangla keeldus 15.06.2021. a kirjaga (digitaalse toimiku leht (dtl) 9) Xle koopia

väljastamisest vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6 alusel, põhjendades keeldumist järgmiselt.

2.1. Vangiregistrisse kantav teave võib sisaldada ametnike poolt julgeolekuriskide

hindamiseks vajalikku infot. Kõnealune kanne, mis sisaldas teavet, millist infot täpselt

kogutakse ja talletatakse, ongi vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktika. Sellist teavet

kasutatakse vanglatöös igapäevaselt julgeolekuriskide hindamiseks. Kui kinnipeetavale on

täpselt teada, mida vangla julgeolekuriskide hindamiseks kogub ja kasutab, annab see

kinnipeetavale parema võimaluse hindamist mõjutada või takistada. Seeläbi on ohustatud

vangistuse täideviimine.

3. X esitas 17.06.2021 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse (dtl 7), milles palus

alustada Viru Vangla suhtes järelevalvemenetlust andmete väljastamata jätmise osas. X

selgitas, et vangla keeldus isikuandmete, s.o psühholoogi 28.04.2021. a sissekande

väljastamisest. Psühholoogiga kohtus ta sotsiaalprogrammi raames.

4. AKI alustas järelevalvemenetlust ning tegi 27.07.2021 Viru Vanglale ettepaneku (dtl

12–14) X küsitud andmete väljastamiseks või kui ettepanekuga ei nõustuta, täiendavaks

põhjendamiseks, millised kohad psühholoogi sissekandes sisaldavad informatsiooni

vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika ja/või julgeolekuriskide hindamise kohta.

5. Viru Vangla ei nõustunud 17.08.2021. a kirjas (dtl 17–18) AKI ettepanekuga.

5.1. Vangla leidis, et tegemist on kinnipeetava riskihindamisest tuleneva individuaalse

täitmiskavaga seotud vestluse sissekandega ning seetõttu julgeolekuriskide hindamiseks

vajaliku infoga. Riskihindamise metoodika on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave,

mida kinnipeetavale ei avaldata. Kõnealuses kandes sisalduv informatsioon võetakse aluseks

nii kinnipeetava avavanglasse paigutamise kui ka ennetähtaegse vangistusest vabastamise

toetamise või mittetoetamise otsustamisel, mistõttu on äärmiselt oluline, et kinnipeetav ei

saaks sellega manipuleerida. Kinnipeetava eesmärk vestluse kohta tehtud sissekandega

tutvumisel võib olla soov veenduda, kas psühholoog on tema käitumise läbi näinud või mitte,

märkinud üles midagi, mis kinnipeetavat soovitud valguses ei näita vms. Taustateadmised,

mis on kinnipeetaval ja vanglal, võivad asetada sissekandes sisalduva informatsiooni hoopis

teise konteksti ning hoolimata sellest, et kõrvalseisjale nii ei tundu, ohustada siiski vangistuse

täideviimist. Seega on just vangla pädev hindama, kas konkreetse sissekande puhul on

tegemist infoga, mille avaldamine kinnipeetavale võib ohustada karistuse täideviimist või

mitte. Nii avavanglasse paigutamise kui ka ennetähtaegse vabastamise menetluste raames on

kinnipeetaval võimalik oma seisukohti avaldada ning soovi korral otsused vaidlustada. Seega

on kinnipeetavale tagatud võimalus oma arvamust avaldada ja õigusi kaitsta.

6. AKI tegi 03.09.2021 Viru Vanglale ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr

2.1.-6/21/24 (dtl 20–24), millega kohustas Viru Vanglat hiljemalt 17.09.2021 väljastama X

tema taotluses soovitud psühholoogi sissekanne ning põhjendas seda kokkuvõtlikult

järgmiselt.

6.1. VangS § 52 lg 4 annab kinnipeetavale võimaluse vangiregistrist enda kohta andmekogusse

kantud andmete küsimiseks, kuid sama sätte lg 6 kohaselt võib andmete väljastamisest

keelduda, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

3-21-2254

julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse,

eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist. Keeldumise korral tuleb põhjendada

mõlema keeldumise eelduste täidetust. Nimetatud normid kohalduvad ka psühholoogi

sissekandele, kuid vanglal tuleb andmesubjekti (kinnipeetava) taotluse saamisel langetada

konkreetsetest asjaoludest lähtuv kaalutlusotsus ning hinnata iga kannet eraldi. Seega tulnuks

vanglal hinnata, kas ja mis ulatuses sisaldab konkreetne psühholoogi kommentaar endas

informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide kohta ning

kuidas sellise sissekande väljastamine ohustaks vangistuse, eelvangistuse, aresti või

kriminaalhoolduse täideviimist.

6.2. Kuigi Viru Vangla on viidanud, et psühholoogi sissekande puhul on tegemist

julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku infoga, jääb siiski arusaamatuks, kuidas psühholoogi

kommentaar, sh näiteks viited sellele, et puudust tunneb kontaktist pojaga ning sõnakasutuselt

on viisakas, saaks kuidagigi kinnipeetavale anda informatsiooni vanglatöös kasutatavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Üksnes hüpotees, et kinnipeetav

võib psühholoogiga peetavate tulevaste vestluste käigus olla manipuleeriv, pole teave

julgeolekuriskide hindamise kohta. Viru Vangla ei ole edastanud inspektsioonile materjale

(tõendeid), millest nähtuks, et vanglal olevate taustateadmise pinnalt on konkreetsel

psühholoogi sissekandel hoopis teine kontekst, kui see välja paistab.

6.3. Psühholoogi sissekanne ei võrdu riskihindamise metoodikaga. Psühholoogi sissekanne on

osa alusandmetest, mille põhjal, koosmõjus teiste andmetega, tehakse kinnipeetava

riskihinnang. See, et psühholoogi hinnangut üldse riskihindamisel kasutatakse, ei ole saladus.

Samuti on tulenevalt justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse

täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 3 lg-st 4 tulenevalt teada, et

kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisel hinnatakse kinnipeetava suhteid,

sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja

käitumist ning hoiakuid. Samuti on vanglal lisaks psühholoogi sissekandele hulgaliselt muud

infot, mille põhjal kinnipeetavat hinnata. Kinnipeetav ei saa leida (ja vaidlustada seda), et talle

on antud vale hinnang või lähtutud on valedest asjaoludest, kui ta selle hinnanguga üldse

tutvuda ei saa. Kinnipeetava taotluse saamisel saab vangla muuhulgas arvesse võtta, kas

kinnipeetava taotlus on selgelt ülemäärane ning oma õigusi kuritarvitav. Antud asjast

inspektsioonile seda ei nähtu ning vangla ei ole ka põhjendanud, miks antud juhul tuli

kinnipeetava taotlust ülemääraseks pidada.

7. Viru Vangla teavitas 17.09.2021. a kirjaga (dtl 40–41) AKI-t, et ei nõustu tehtud

ettekirjutusega ega väljasta isikule koopiat soovitud vangiregistri kandest. Vangla jäi oma

seisukoha juurde, et kõnealuse sissekande näol on tegemist julgeolekuriskide hindamise kohta

infot sisaldavate andmetega, mille kinnipeetavale avaldamine võib ohustada vangistuse

täideviimist. X kannab alates 2015. aastast 13-aastast vanglakaristust raske narkokuriteo

toimepanemise eest. Tegemist on kõrgohtliku kinnipeetavaga, kelle puhul esineb risk ehk

mingi toiminguga kaasneva kahju tekkimise võimalus nii ühiskonnas kui ka vanglas, ning kes

vajab tugevdatud järelevalvet. Samuti on tema puhul tuvastatud põgenemisrisk. Isik on

varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibinud. Vangla taustateadmised

põhinevad seega väga pika perioodi jooksul kogutud andmetel, mitte ühel või kahel

konkreetsel faktil. Vangla ei pea võimalikuks edastada AKI-le kogu olemasolevat

informatsiooni, mis kinnipeetava tegevust ja selle võimalikke motiive mõista aitaks.

Psühholoogi hinnangut arvestatakse kinnipeetava julgeolekuriskide hindamisel ning

riskihindamise tulemus on omakorda aluseks avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse

vangistusest vabastamise toetamise otsustamisel. See tähendab, et kui riskihindamisel aluseks

võetava infoga on manipuleeritud, siis võib otsus olla ekslik ning see omakorda võib

3-21-2254

kahjustada karistuse täideviimist. Kinnipeetav saab tutvuda vangla põhjendustega nii tema

avavanglasse paigutamata jätmisel kui ka tingimisi enne tähtaega vabastamise

mittetoetamisel. X on kinnipeetav, keda võib nimetada „sarikirjutajaks“. Ajavahemikus

01.03.2021–13.09.2021 esitas kinnipeetav ca 769 erinevat pöördumist, mis on enamasti

sisutühjad ja esitatud pigem eesmärgiga vanglat koormata. Kinnipeetav taotleb pidevalt

vanglalt väljavõtteid erinevatest andmebaasidest ja dokumentidest. Ainuüksi augustis 2021

esitas ta 13 pöördumist, milles soovis erinevate teenistujatega peetud vestluste kohta

vangiregistrisse tehtud sissekannete logisid. Nende pöördumiste esitamiseks kasutab

kinnipeetav spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud trükitud kujul blanketti, millest võib

järeldada, et eesmärk on võimalikult vähese vaevaga palju samasisulisi taotlusi esitada. Seega

on vanglal alust arvata, et ka konkreetse psühholoogi sissekande küsimise puhul ei ole

tegemist ühekordse siira huviga, vaid süstemaatilise tegevusega andmeid koguda.

8. AKI esitas 04.10.2021 Tartu Halduskohtule protesti, milles palub kohustada Viru

Vanglat täitma AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatust isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-

6/21/24.

9. Viru Vangla esitas protestile 31.01.2022 kirjaliku vastuse, paludes jätta protest

rahuldamata.

10. Kohus otsustas 12.01.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning

andis pooltele tähtajad täiendavate selgituste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Seejuures

kohustas kohus vanglat esitama kohtule kohtu palutud tõendid ja selgitused hiljemalt

05.02.2024.

11. Viru Vangla esitas kohtule täiendavad selgitused ja tõendid 09.02.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. AKI põhjendab protesti järgmiselt.

12.1.

VangS § 52 lg 6 annab aluse andmete väljastamisest keeldumiseks üksnes siis, kui

tegemist on infoga vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise

kohta. Kõnealune psühholoogi hinnang kinnipeetava meelestatuse/hoiaku kohta seda ei ole.

Arusaadavalt, sh kinnipeetavale, märgib psühholoog vastuvõtule üles vestluse sisu, tulemusi

ja enda hinnanguid. Tegemist on vastuvõtu käigus tehtud märkmetega, mis on sellise

vastuvõtu puhul tavapärane. Vastustaja pole ka piisava põhjalikkusega selgitanud, kuidas

psühholoogi märkmete avaldamine ohustaks vangistuse, eelvangistuse, aresti või

kriminaalhoolduse täideviimist. Isegi, kui jõuda järeldusele, et psühholoogi märkmed on

vajalikud vangla julgeolekuriskide hindamiseks, ei ole õigustatud igasuguste selliste andmete

väljastamisest keeldumine ning kõnealuse päevikukande väljastamisel kinnipeetavale ei esine

ohtu vangistuse täideviimise eesmärgile. Üksnes hüpotees, et kinnipeetav võib psühholoogiga

peetavate tulevaste vestluste käigus olla manipuleeriv, ei saa kujutada endas sellist ohtu, et

päevikukande väljastamisest keelduda. Psühholoogi erialane ettevalmistus eeldab ka võimet ja

oskust ära tunda ning hinnata manipuleerivat käitumist.

12.2.

Psühholoogi hinnang inimesele on tema isiksust sügavalt puudutav küsimus, samuti

võidakse psühholoogile avaldada väga isiklikke, intiimseid asjaolusid. Seetõttu on mõistetav

inimese huvi psühholoogi hinnangu ning selle suhtes, mida psühholoog tema kohta teistele

isikutele avaldab. Psühholoogi hinnangul võivad olla inimese jaoks märkimisväärsed

tagajärjed ning inimesel peaks olema võimalus sellega tutvuda ja selle kohta oma arvamust

avaldada.

12.3.

Psühholoogi päevikukanne sisaldab X isikuandmeid, mistõttu kohaldub selliste

3-21-2254

andmete väljastamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/680 art 14 lg 1.

Direktiivist 2016/680 tulenevalt on andmesubjektil õigus tutvuda tema kohta käivate

isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. VangS § 52 lg-d 4 ja 5

näevad ette, et kinnipeetavale väljastatakse tema kohta vangiregistrisse kantud andmeid, sh

koopia või väljatrükina. Eesti seadusandja on piiranud direktiivi 2016/680 art-st 14 sätestatud

õigust isikuandmetega tutvuda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ga 24 ning vangistuse

täideviimise raames veel ka VangS § 52 lg-ga 6. Seega ei ole Eesti seadusandja seaduse

tasandil ette näinud absoluutset piirangut kinnipeetavale tema kohta vangiregistrisse kantud

andmetega tutvumisele, vaid on pannud vanglale kohustuse igakordselt kinnipeetava taotlust

hinnata ning langetada kaalutlusotsus. Vangla kaalutlusotsus Xe taotluse lahendamisel ei

olnud kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 nõuetega, kuna see ei kajasta kuidagi, et

vangla oleks arvesse võtnud konkreetse juhtumi asjaolusid. Vangla otsus ütleb sisuliselt seda,

et päevikukannet ei saa kinnipeetavatele kunagi tutvustada (ega sellest koopiat väljastada).

Otsusest ei selgunud, kuidas selle konkreetse päevikukande tutvustamine Xle tooks kaasa

VangS § 52 lg-s 6 sätestatud keeldumisaluseks olevad olukorrad.

13. Viru Vangla leiab, et protest tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.

13.1.

Kõnealuse kande sisuks on psühholoogi märkmed vestlusest kinnipeetavaga. Tegu oli

riskihindamisest tuleneva individuaalse täitmiskava vestlusega kuritegeliku käitumise

põhjustajatest ja probleemide lahendamise oskustest. See tähendab, vangiregistri päevikusse

kantud psühholoogi märkmete puhul on otseselt tegemist metoodiliselt vangla töö käigus

kogutud andmetega, s.t riskihindamisega seotud tegevusega. Neid andmeid kasutab vangla nii

kinnipeetavast lähtuvate riskide hindamisel kui ka julgeolekuriskide hindamisel üldisemalt.

13.2.

Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus toimunud vestluse kohta talletatakse

ja mida mitte, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku

teabe alla. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub,

milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh julgeoleku- ja järelevalvemeetmete

valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide

hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise

üldisemalt. Vaidlusalune sissekanne kogumis, mitte selles sisalduvad konkreetsed laused,

sisaldabki meetodeid ja taktikat, s.t teavet selle kohta, mida vangla konkreetse isiku puhul

oluliseks peab. See, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlustel rohkem

tähelepanu pööratakse, tuleneb muuhulgas vanglale isiku kohta teadaolevale infole. Kui

kinnipeetav teab täpselt, mis on vangla meetodid ja taktika, et selgitada välja temaga seotud

julgeolekuriskidele viitavad asjaolud ja mida saab vangla temast lähtuvate riskide kohta

järeldada, siis on võimalik selle teabega manipuleerida, sh muuta oma käitumist ja varjata

neid asjaolusid ametnike eest. Teadlikult valeinfo andmisel, info varjamisel või vangla

eksitamisel on reaalne oht, et vangla hindab julgeolekuriske tegelikust madalamaks ega

pruugi suuta reageerida tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Kuivõrd X vajab

riskihinnangu järgi tugevdatud järelevalvet ning on konfliktne ja manipuleeriv, siis on eriti

oluline, et ta ei saaks tutvuda teabega, mis võib vangla julgeoleku ohtu seada.

13.3.

Kvaliteetse riskihindamise koostamise aluseks on eelkõige asjakohane info, mida on

kinnipeetava kohta sihipäraselt kogutud ja säilitatud. Kohtupraktikas on jaatatud vajadust

piirata kinnipeetavale juurdepääsu riskihindamise ankeedile. Vangiregistri kanded on sarnane

teave, mis lõppastmes jõuab riskihindamise ankeeti. Ka juhul, kui riskihindamise ankeeti

lisatakse üksnes kokkuvõte erinevatest vangiregistri kannetest, ei õigusta see kannete eraldi

väljastamist, kuivõrd selliselt saaks kinnipeetav ikkagi teabega manipuleerida. Algandmetega

3-21-2254

manipuleerimise tulemusel koostatav ebakorrektne riskihinnang on suureks ohuks vangistuse

täideviimise eesmärkidele ja vangla üldisele julgeolekule.

13.4.

Tegu on põgenemisriskiga kinnipeetavaga, keda on kriminaalkorras karistatud

kaheksal korral, sh välisriigis. Kinnipeetav kannab karistust suures koguses narkootilise aine

käitlemise eest, mis tähendab, et tal on keskmisest suurem võimekus planeerida ja

organiseerida õigusrikkumisi varjatult. Kinnipeetava varasemate kuritegude hulka kuuluvad

ka mootorsõiduki joobes juhtimine, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt alkohoolse

joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti

ettekirjutuseta tarvitamine, kehaline väärkohtlemine, vabaduse võtmine seadusliku aluseta,

vargused, röövimine, väljapressimine, mootorsõiduki ärandamised. Kinnipeetav on

kuritegusid toime pannud nii impulsiivselt kui ka etteplaneeritult, mis näitab, et

julgeolekuohtude ja kinnipeetavast lähtuvate riskide adekvaatseks hindamiseks on vaja

vanglal koguda teavet nii, et seda ei oleks mingil juhul võimalik teadlikult manipuleerida.

Seda ei ole võimalik teha, kui kinnipeetavale väljastatakse vangiregistri kanne, millest

muuhulgas võib nähtuda teavet näiteks isiku seisundi, käitumise, oleku, hoiakute, vestluse

vms olulise kohta.

13.5.

X on lisaks vaidlusalusele kandele küsinud vanglalt välja hulgaliselt tema kohta käivat

muud teavet ja kandeid, mis kogumis aitavad hinnata temast lähtuvaid riske. Perioodil

06.04.2020–12.04.2021 registreeriti 580 Xe pöördumist vangla poole, millest vähemalt 9 olid

taotlused seoses riskihindamisega, sh taotlus riskihindamise ankeedi koopia saamiseks.

Kinnipeetav on küsinud välja andmeid, mille väljastamisel saab ta teha järeldusi vangla

töömeetodite ja taktika kohta ning seda teades soovi korral vanglat eksitada või anda

teadlikult valeinfot või organiseerida kaaskinnipeetavate abiga valeinfo levitamise. Xe poolt

hulgaliselt taotluste esitamine koostoimes muu vanglale teadaoleva teabega iseloomustavad

tema tegevuse süstemaatilisust ja järjekindlust. Pika aja jooksul erinevate andmete

kogumisega kaasneb tõsine oht, et see, kuidas riske hinnatakse (meetodid ja taktika) saab

kinnipeetavale teatavaks. Kui kinnipeetav on välja nõudnud mingite kannete kogumiku, saab

ta ise kontrollida, mida ta on varasemalt rääkinud ja mida võiks edaspidi öelda, et teadlikult

parandada nt enda ennetähtaegse vabanemise väljavaateid.

13.6.

Avaliku korra kaitse seisukohalt on oluline, et isikud, kes on karistatud vangistusega

ning kes ei ole täitnud vangistuse eesmärke, nt ei vabaneks ennetähtaegselt. Avaliku korra

kaitse lai vajadus kaalub üles isiku õiguse saada oma isikuandmeid ehk vanglal on õigus

keelduda käesoleval juhul isikuandmete väljastamisest IKS § 24 lg 2 p 4 alusel, et isikul ei

oleks võimalik ühelt poolt andemetega manipuleerida ning teenistujad saaksid vabalt

kirjeldada kõiki tähelepanekuid.

14. Justiitsministeerium on seisukohal, et vangla on õigustatud vaidlusaluseid andmeid Xle

mitte väljastama, sest need sisaldavad julgeolekuriskide hindamiseks vajalikku teavet ja selle

teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist. Justiitsministeerium selgitab enda

seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.

14.1.

Vaidlusalune kanne kajastab riskihindamisest tuleneva individuaalse täitmiskava

vestlust kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja probleemide lahendamise oskustest. See

tähendab, et vangiregistri päevikusse kantud psühholoogi märkmete puhul on otseselt

tegemist metoodiliselt vangla töö käigus kogutud andmetega. Teave selle kohta, mida täpselt

ja millises mahus toimunud vestluse kohta talletatakse, liigitub vanglatöös kasutatava taktika

ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Nii vihjab ka sissekandes teatud info

olemasolu või selle puudumine kasutatavale taktikale. See, milliseid küsimusi kinnipeetavalt

küsitakse ja millele vestlusel rohkem tähelepanu pööratakse, tuleneb muu hulgas vanglale

3-21-2254

isiku kohta teadaolevast infost. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla

julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh

julgeoleku- ja järelevalvemeetmete valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need

andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, satub ohtu nii riskide hindamise kvaliteet

kui ka vangla julgeoleku tagamine üldisemalt. Kõnealuses vangiregistri kandes sisalduv

informatsioon võetakse muu hulgas aluseks kinnipeetava avavanglasse paigutamise ja

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise toetamise otsustamisel. Seega on äärmiselt oluline,

et kinnipeetav ei saaks sellega manipuleerida.

14.2.

Eestis on kasutusel riskihindamise vahend, mis põhineb Ühendkuningriigis rakendatud

riskide hindamise ja juhtimise vahendile OASys. Riskihindamisega tegelevad

vanglaametnikud on saanud kriminogeensete riskide hindamiseks erialase väljaõppe

Sisekaitseakadeemias ning teavad, kuidas hinnatakse staatilisi ja dünaamilisi ohutegureid.

Seepärast on just vangla pädev hindama, kas konkreetse sissekande puhul on tegemist infoga,

mille avaldamine kinnipeetavale võib ohustada karistuse täideviimist või mitte. Näiteks

psühholoogi tehtud kandest vestluse kohta võib kinnipeetav järeldada, kuidas tema käitumist

ning olekut tajutakse ning millise mulje ta on jätnud. Sarnaselt on riskihindamise ankeetide

puhul kohtupraktikas leitud, et kinnipeetavale riskihindamise ankeedi väljastamine seaks ohtu

vangistuse täideviimise eesmärkide täitmise. Sama kehtib ka vangiregistri kannete (sh

päevikukannete) puhul, mille sisu jõuab hiljem riskihindamise ankeeti. Vangla huvi nende

andmete saladuses hoidmiseks kaalub üles kinnipeetava huvi nende andmetega tutvuda.

Manipuleerimise eest tuleb kaitsta ka algandmeid, millel põhineb hilisem analüüs. Lisaks

vaidlusalusele kandele on X küsinud vanglalt välja hulgaliselt muud tema kohta käivat teavet,

mis kogumis aitavad hinnata temast lähtuvaid riske.

14.3.

Xl on keskmisest suurem võimekus planeerida ja organiseerida õigusrikkumisi

varjatult, sh vanglas. Narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemine eeldab isikult

oskusi ja konspiratsioonivõtteid ning seda on vaja kinnipeetavast lähtuva ohu hindamisel

arvestada. Taustateadmised, mis on kinnipeetaval ja vanglal, võivad asetada sissekandes

sisalduva informatsiooni teise konteksti. Lisaks on X pannud toime mitmeid teisi kuritegusid,

nii impulsiivselt kui ka etteplaneeritult. See näitab selgelt, et julgeolekuohtude ja

kinnipeetavast lähtuvate riskide adekvaatseks hindamiseks on vanglal vaja koguda teavet nii,

et seda ei oleks mingil võimalik teadlikult manipuleerida.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohtule on esitatud protest Viru Vangla kohustamiseks täitma AKI 03.09.2021. a

ettekirjutus-hoiatust isikuandmete asjas nr 2.1.-6/21/24. Protesti esitamise õiguslikuks aluseks

on IKS § 59 lg 3 ning selles sättes kirjeldatud eeldused kohtusse pöördumiseks on olnud

täidetud.

16. Kõnealuse ettekirjutus-hoiatusega kohustas AKI Viru Vanglat väljastama Xle tema

taotletud psühholoogi 28.04.2021. a sissekande vangiregistrisse, leides, et Viru Vanglal

puudus VangS § 52 lg-st 6 tulenevalt õigus selle väljastamisest keelduda. Pooled ei vaidle

selle üle, et kõnealune sissekanne vangiregistrisse sisaldab X kohta käivaid isikuandmeid.

17. Isiku kaitset tema isikuandmete töötlemisel vangla poolt karistuse täideviimisel

reguleerivad üldseadusena isikuandmete seadus (IKS § 1 lg 1 p 2) ning eriseadusena

vangistusseadus. Nimetatud õigusaktidega on Eesti õiguskorda üle võetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/680, mida kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmääruse

2016/679 asemel siis, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise,

uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele

pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende

3-21-2254

ennetamise eesmärgil (vt nt Riigikohtu 24.03.2022. a otsus nr 3-20-332, p 8). Direktiivi

2016/680 art-st 14 tuleneb, et andmesubjektil on õigus tutvuda tema kohta käivate

isikuandmetega, kui seda õigust pole liikmesriigi seadusega piiratud. Sama direktiivi art 15

näeb aga ette alused isikuandmete tutvumise õiguse piiramiseks ning selle lõikest 1 tulenevalt

võivad liikmesriigid samas lõikes nimetatud aluste esinemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja

õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õigust

täielikult või osaliselt piirata sellises ulatuses ja seni, kuni selline piiramine on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede.

18. Vastavalt IKS § 24 lg 1 p-dele 1 ja 2 peab isikuandmete vastutav töötleja tegema

andmesubjekti soovil talle muu hulgas teatavaks tema kohta käivad isikuandmed. IKS § 24 lg

2 kohaselt võib andmete vastutav töötleja seaduses sätestatud juhtudel keelduda isiku kohta

käivate isikuandmete väljastamisest, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist,

avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist (p 1), kahjustada teise isiku õigusi ja

vabadusi (p 2), ohustada riigi julgeolekut (p 3), ohustada avaliku korra kaitset (p 4) või

takistada ametlikku uurimist või menetlust (p 5).

19. Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle praeguses asjas vaidlus käib, on

loodud vanglas karistust kandvate kinnipeetavate isikuandmete töötlemiseks ja muude

seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks (vt VangS 51 lg 1), sh teabe koondamiseks vangla

julgeoleku ja korra tagamiseks (VangS § 51 lg 1 p 9). Vangiregistrisse kantakse muu hulgas

andmed kinnipeetava senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja

ohtlikkuse kohta, samuti andmed riskide maandamise meetodite ja nende rakendamise kohta

(VangS § 53 lg 1 p 7). Vangiregistrisse kantavate andmete täpne koosseis on sätestatud

Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (määrus nr 19) lisas 1. Määruse nr 19 lisa 1

p 8 järgi on ühtedeks andmekogusse kantavateks andmeteks ka kriminogeensete riskide

hindamise ja nende maandamise tegevuste andmed. Need andmed jagunevad kinnipeetava

puhul omakorda andmeteks kriminogeensete riskide hindamise kohta (p 8.1 ja selle

alapunktid) ja andmeteks individuaalse täitmiskava kohta (p 8.2 ja selle alapunktid).

Andmeteks individuaalse täitmiskava kohta on ka märked täitmiskavas rakendatud

sekkumiste täitmise või täitmata jätmise kohta (p 8.2.11).

20. Juurdepääs vangiregistrile ja sinna kantud andmete väljastamine on reguleeritud VangS

§-s 52. Selle sätte lõigete 1 ja 2 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud

asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri

põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. VangS § 52 lg 4 järgi väljastatakse

kinnipeetavale tema kohta andmekogusse kantud andmeid allkirjastatud taotluse alusel.

Vangistuse täideviimise kohta käiva teabe andmesubjektile väljastamise üle otsustab vangla,

kus isik viibib, ning üksnes vajaduse korral otsustab teabe väljastamise vangiregistri vastutav

töötleja Justiitsministeerium (määruse nr 19 § 8 lg 4 laused 2 ja 3). VangS § 52 lg 6 sätestab,

et vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need

sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide

hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti

või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.

21. Vangla ja Justiitsministeerium leiavad praeguses asjas kokkuvõtlikult, et vaidlusalune X

kohta käiv sissekanne vangiregistris sisaldabki endas meetodeid, taktikat ja infot

julgeolekuriskide hindamise kohta VangS § 52 lg 6 tähenduses. Samuti võib vangla ja

Justiitsministeeriumi hinnangul selle teabe väljastamine Xle ohustada vangistuse täideviimist.

3-21-2254

Lisaks on vangla viidanud IKS § 24 lg 2 p-le 4, leides, et teabe väljastamine X võib ohustada

avaliku korra kaitset.

22. Kohus ei nõustu Viru Vangla ja Justiitsministeeriumiga, et kinnipeetavale tema

isikuandmete väljastamisest keeldumist VangS § 52 lg 6 ja IKS § 24 lg 2 alusel sai antud juhul

õigustada põhjendus sellest, et kinnipeetav sai teha konkreetsest vangiregistri sissekandest

järeldusi vangla poolt julgeolekuriskide hindamiseks kogutavate andmete koosseisu ja

kasutatava taktika ja meetodite kohta ning kasutada sissekandes sisalduvat edaspidi

vanglateenistujatega suheldes endale kasulikul, kuid lõpptulemusena avalikku korda ohustaval

viisil. Kuigi need põhjendused võivad olla mõnel juhul asjakohased (vt kohtumenetluse

dokumentidele juurdepääsu piiramisega seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023. a

määrus asjas nr 3-22-1123, p 9), ei ole kõnealuse sissekande puhul vangla nende väidete

tõelevastavust siiski usutavalt põhistanud ega tõendanud.

23. Direktiivi 2016/680 selgituste p-st 44 tulenevalt peaks andmete vastutav töötleja iga

konkreetse juhtumi puhul eraldi ja individuaalse uurimise käigus hindama, kas

isikuandmetega tutvumise õigust tuleks osaliselt või täielikult piirata. Eelnevast saab

järeldada, et üldised erandid isikuandmetega tutvumise õigusest ei ole lubatud. Sama

selgituste punkti järgi tuleb isikule teabe väljastamisest keeldumisel arvestada nõuetekohaselt

ka isiku põhiõigusi ja õigustatud huve (vt ka art 15).

24. 25. Kohus nõustub AKI ettekirjutus-hoiatuses tooduga, et Viru Vangla ei ole ei 15.06.2021. a

kirjas Xle ega 17.08.2021. a kirjas AKI-le suutnud ära näidata, kuidas psühholoogi

kommentaarid nimetatud sissekandes saaks anda kinnipeetavale informatsiooni vanglatöös

kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Samuti ei ole vangla

käesolevas, tervikuna kinniseks kuulutatud kohtumenetluses usutavalt näitlikustanud, kuidas

kõnealune psühholoogi sissekanne täpsemalt annaks kinnipeetavale teavet tema

julgeolekuriskide hindamise kohta, näiteks miks on psühholoog pidanud vajalikuks märkida

üles just konkreetse teabe ja millist muud teavet on peetud ebaoluliseks. Pelgalt see, et

psühholoogi sissekande sisu võetakse aluseks kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide

hindamisel kogumis teiste andmetega (määruse nr 21 § 3 lg 4 p-d 7–9), ei tee selles

sissekandes sisalduvast teavet kinnipeetava julgeoleku riskide hindamise või vanglatöös

kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Nagu vangla on ka ise märkinud, on psühholoog

vanglateenistuja, kelle ülesanneteks on kinnipeetavatele psühholoogilise abi osutamine,

toimetuleku parandamine ning motiveerimine õigusnormidest kinnipidamiseks ja

resotsialiseerimise protsessi soodustamine läbi kriminogeensete riskide maandamise.

26. Kohus palus vanglal kohtule avada seda, millistest suunistest või juhistest tuli

psühholoogil lähtuda 28.04.2021 vangiregistrisse kannet tehes ehk selle otsustamisel, mida

täpselt sissekandesse märkida ja mida mitte. Vangla vastusest nähtuvalt ei ole

psühholoogidele konkreetseid suuniseid vestluste läbiviimiseks ja päevikukannete tegemiseks,

et neid saaks võtta aluseks kinnipeetavate julgeolekuriskide hindamisel. Vangla selgitas, et

psühholoog, korraldades kinnipeetavaga vestlust, saab võtta aluseks vanglas olemasoleva

teabe ning kui vastuvõtt toimub individuaalses täitmiskavas püstitatud ülesande raames, peab

ta ise üles ehitama vestluse põhikonstruktsiooni, võttes aluseks oma erialateadmised. Veel

selgitas vangla, et psühholoog kannab vangiregistrisse informatsiooni, mida ta konkreetsest

vestlusest peab oma erialateadmiste pinnalt oluliseks ja mis tema arvates võib isiku

hindamisele kaasa aidata. Kohus nõustub vanglaga, et psühholoogi tegevuse tulemus saab

mõjutada mitmeid riskihindamise punkte. Nagu aga vangla ja Justiitsministeerium on

viidanud, koostavad riskihinnanguid selleks spetsiaalse väljaõppe saanud isikud, kes hindavad

3-21-2254

psühholoogi talletatud tähelepanekutes, hinnangutes või muudes üleskirjutustes toodut ning

võtavad seda arvesse riskihindamise teostamisel. Riskide hindamiseks ja selleks kasutatavaks

meetodiks ei kvalifitseeru aga kohtu hinnangul psühholoogi poolt kinnipeetavaga vestluse

läbiviimine või tema nõustamine ja selle käigus märkmete tegemine. Ka vangla ja

justiitsministeeriumi viidatud välja kujunenud kohtupraktika lähtub sellest, et riskihindamise

ankeedi sisu, sh selle täpse ülesehituse ja sinna kantud hinnangute avaldamine

kinnipeetavatele ei ole kohtumenetluses põhjendatud, sest sellest on selgelt näha, milliseid

meetodeid vangla julgeolekuriskide hindamiseks kasutab. Sellega võrreldavat informatsiooni

ei nähtu aga psühholoogi kõnealusest sissekandest vangiregistrisse.

27. Viru Vangla ega ka Justiitsministeerium ei ole kohtule veenvalt selgitanud, et

kinnipeetaval ja vanglal oleks konkreetsesse sissekandesse puutuvalt sellised taustateadmised,

mis asetaksid sissekandes sisalduva informatsiooni teise konteksti kui pelgalt selle sisust

järeldada saab, ning et sissekande sisu kinnipeetavale avaldamine võiks seetõttu ohustada

karistuse täideviimist. Konkreetse kinnipeetava karistatus ning muu isiku ja tema käitumise

kohta teadaolev informatsioon on küll oluline, et hinnata ohte, mis võivad kaasneda talle

andmete avalikustamisega, kuid pelgalt tema toimepandud teod ja sellest järeldatavad

isikuomadused ja võimed ei saa siiski õigustada isikule tema kohta käivate andmete

väljastamata jätmist olukorras, kus andmete sisust lähtuvalt ei saa vangistuse täideviimise ohu

tekkimist jaatada. Üksnes X poolt vanglale väga suures koguses taotluste esitamise fakt ei

anna veel alust järeldada, et vanglal oli põhjust talle sissekandest koopia väljastamise

otsustamise ajal järeldada sellega manipuleerimise reaalset ohtu. Vangla ei ole viidanud

sellistele asjaoludele, millest saaks sellise reaalse ohu esinemist järeldada ka käesoleval ajal.

28. Vangla on vastuses kaebusele märkinud, et alates 2019. aastast on X taotlenud

vangiregistrist kannete koopiate väljastamist vähemalt 6 korral ning taotletud kanded on

tehtud vanglateenistujaga peetud vestluste toimumise kohta ja ühel korral taotles X nimekirja

kõigi päevikukannete kohta. Eeltoodu jätab kohtu hinnangul vanglale siiski mõistliku

võimaluse hindamaks konkreetsete päevikukannete sisu ning nende kinnipeetavale

avaldamise võimalikkust. Kui sissekandes sisalduvad näiteks selle teinud vanglateenistuja

selged hinnangud või julgeolekukaalutlustest lähtudes tehtud ülestähendused, võib olla

põhjendatud sissekande koopiat kinnipeetavale mitte ka väljastada. Asjaolust aga, et X oli ka

varem taotlenud päevikukannetest väljavõtteid ja võis neid taotleda ka hiljem, ei saa veel

järeldada, et ta saaks 28.04.2021. a psühholoogi sissekandes sisalduvaga enda kasuks

manipuleerida. Ka siis, kui kõnealusest sissekandest koopia saamise sooviks ei ole olnud X

siiras soov saada teada psühholoogi kirjapandud hinnangut, vaid näiteks soov veenduda, kas

psühholoog on kohtumisel räägitut kajastanud korrektselt, ja vajadusel taotleda kande

parandamist (IKS § 25 lg 1) või nt tugineda sissekandele muul viisil enda õiguste kaitsmiseks,

puuduvad antud juhul selged alused andmete väljastamisest keeldumisest. AKI on

asjakohaselt viidanud, et kinnipeetaval on õigustatud huvi ning direktiivist 2016/680, IKS §

24 lg 1 p-st 1 ja VangS § 52 lg-st 4 tulenev õigus tutvuda tema kohta psühholoogi poolt

vangiregistrisse tehtud ülestähendustega. Antud konkreetsel juhul ei ole tuvastatud, et Viru

Vanglal esines seaduses sätestatud alus selliste andmete väljastamisest keeldumiseks.

29. Eeltoodu pinnalt nõustub kohus AKI-ga, et Viru Vangla ei ole Xle 28.04.2021. a

päevikukandest koopia väljastamisest keeldumisel ja ettekirjutus-hoiatuse täitmata jätmisel

käitunud õiguspäraselt.

30. HKMS § 259 lg 2 kohaselt rahuldatakse halduskohtule esitatud protest, kui selle

läbivaatamine halduskohtus on lubatav ning haldusakt või toiming või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmine on õigusvastane. AKI protest halduskohtule on olnud lubatav ning

3-21-2254

nagu kohus on eespool leidnud, on vastustaja käitunud Xle 28.04.2021 vangiregistrisse tehtud

psühholoogi päevikukandest väljavõtte väljastamata jätmisel ja seega ka AKI 03.09.2021. a

ettekirjutus-hoiatuse täitmata jätmisel õigusvastaselt. Kohus leiab, et AKI on põhjendatult

leidnud, et aluseid kinnipeetavale andmete väljastamiseks ei esinenud, mistõttu on Viru

Vangla kohustatud need andmed talle väljastama. Seetõttu rahuldab kohus AKI protesti ning

kohustab Viru Vanglat AKI 03.09.2021. a ettekirjutus-hoiatust täitma.

31. HKMS § 246 lg 1 alusel võib kohus määrata kohtuotsuse täitmiseks tähtaja, mis hakkab

kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades AKI ettekirjutus-hoiatuses vanglale määratud

14-päevast tähtaega, peab kohus põhjendatuks määrata Viru Vanglale ettekirjutus-hoiatuse

täitmiseks samuti tähtaja 14 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei

mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohtule ei ole esitatud menetluskulude kandmist tõendavaid

dokumente, mistõttu tuleb jätta poolte võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 ja § 256

lg 2 alusel nende endi kanda.

33. Kohus asendab X nime tema eraelu kaitseks avaldatavas kohtuotsuses tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3). Samuti peab kohus vajalikuks jätta avalikustamata käesoleva kohtuotsuse

põhjendava osa p 24, milles on sõna-sõnalt ära toodud asjas vaidluse all olnud psühholoogi

sissekanne vangiregistrisse, mis kujutab endast täpseid delikaatseid isikuandmeid, mille kaitse

tagamiseks ei piisa kohtu hinnangul üksnes isiku nime asendamisest tähemärgiga (HKMS §

175 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)