2-24-2835/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2835

Tsiviilasi

F.E. hagi Pro Aris et Focis vastu tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 022/2024/474 lubamatuks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi

tagamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.E. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

(Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia, Rävala pst 4,

10145 Tallinn; e-post leho.pihkva@glimstedt.ee)

Kostja: Pro Aris et Focis (registrikood 10654470, asukoht

Vahe tn 15, 11615 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Virge Murak

(Advokaadibüroo TRINITI, Maakri 19/1, 10145 Tallinn; e-

post virge.murak@triniti.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Keelduda menetlusse võtmast F.E. hagi Pro Aris et Focis vastu tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 022/2024/474 lubamatuks.

2. Jätta rahuldamata F.E. 21.02.2024 taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktidele 1 ja 3 võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kaudu. Määruskaebuse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv summas 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. F.E. esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule hagi Pro Aris et Focis vastu tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 022/2024/474 lubamatuks ning taotluse hagi tagamise

abinõu kohaldamiseks.

1 (5)

1.1.

Kohus jättis 20.02.2024 kohtumäärusega esitatud hagi tagamise taotluse

rahuldamata ning esitatud hagiavalduse käiguta.

1.2.

Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 20.02.2024 ning 21.02.2024 korduva

taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks.

1.3.

Kohus on 21.02.2024 kirjaga küsinud kostjalt seisukohta hagiavalduse

menetlusse võtmise ning hagi tagamise taotluse osas.

1.4.

Kostja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 27.02.2024. Kostja palub jätta hagi

ja hagi tagamise taotluse menetlusse võtmata või alternatiivselt jätta need

rahuldamata.

2. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada

hageja poolt taotletavat eesmärki.

2.1.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel

need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

2.2.

Kohtule esitatud hagiavaldusest tuleneb, et täiteasjas nr 022/2024/474 on

täitedokumendiks on 13.02.2023 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-6254 ja Harju Maakohtu 26.02.2021 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-18-6254.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu kahjunõue summas 178 200 eurot.

Hageja kahjuks on 2Comm OÜ-le makstud leppetrahv summas 178 200 eurot.

Leppetrahvi kohustuse aluseks on 2Comm OÜ (varasem ärinimi Oxford

Commerce OÜ) ja hageja vahel 04.02.2021 sõlmitud leping. Hageja on esitanud

kostjale tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 alusel ja tasaarvestanud oma

kahjunõude hageja vastu summas 178 200 eurot hageja täitemenetluses esitatud

nõude jäägiga summas 166 690,31 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõue

hageja vastu lõppenud ja puudub alus täitemenetluse läbiviimiseks. Kostja võlgneb

hagejale tasaarvestatud nõuete saldo summas 11 509,69 eurot.

2Comm OÜ omandas korteriomandi Supluse pst 1-W-402, Tallinn, registriosa nr

1220501 04.02.2021 hagejalt. 2Comm OÜ võttis samas üle ka hageja kohustuse

täita laenulepingutest tulenevad hageja kohustused X ees, mis olid tagatud

esimese ja teise järjekoha hüpoteekidega summas 150 000 eurot ja 65 000 eurot (st

kokku 215 000 eurot). 2Comm OÜ tegevusalaks on probleemsete varade

omandamine eesmärgiga restruktureerida nendega seotud kohustused ja teenida

seeläbi kasumit.

Riskide maandamiseks leppisid 2Comm OÜ ja hageja kokku, et hagejal tekib

leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui on täidetud järgnevad eeltingimused: (1)

2 (5)

X algatatud täitemenetlus peatakse või selles tekivad viivitused tulenevalt

kolmandate isikute sekkumisest; ja (2) 2Comm OÜ suhtes algatatakse

täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist.

Esimene eeltingimus täitus 26.07.2021, kui kostja esitas sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi X ja 2Comm OÜ vastu ning kohus peatas kostja avalduse alusel

täitemenetluse. Teine eeltingimus täitus 17.01.2024, kui hageja esitas sundtäitmise

avalduse 2Comm OÜ vastu kohtuliku hüpoteegi alusel.

Käesoleval juhul jõustus sundtäidetav kohtulahend 13.02.2023. Hageja käesoleva

hagi aluseks olevate vastuväidete alus (leppetrahvi tasumise kohustus ja sellest

tulenev tasaarvestatav kahjunõue) on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ja

kostja esitatud vastuväited on seega TMS § 221 lg 2 kohaselt lubatavad.

Vastuväidete aluseks on mõlema leppetrahvi tasumise eeltingimuse täitumine

17.01.2024, mis toimus pärast kohtulahendi jõustumist 13.02.2023.

3. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,

mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

3.1.

Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on

TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis,

kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Riigikohus on erinevates lahendites selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on

takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks

uuesti täitemenetluse käigus.

3.2.

Riigikohus on 15.06.2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-17088 punktis 9.3

selgitanud, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte

vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on

sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud (vt

Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p 10). TMS § 221 lg

2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus

avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis

võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka

järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis

juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st

menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna

selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha,

siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt

nt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17776/39, p 13; 21.

veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385/204, p 15.1; 15. aprilli 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).

3.3.

Tulenevalt hagiavalduses kirjutatust tekkis hagejal kostja vastu kahju

hüvitamise nõue 2Comm OÜ (varasem ärinimi Oxford Commerce OÜ) ja hageja

3 (5)

vahel 04.02.2021 sõlmitud lepingust. 2Comm OÜ (varasem ärinimi Oxford

Commerce OÜ) juhatuse liikmeks on hageja. Hageja väitel (hagi p 6) sõlmis

2Comm OÜ hagejaga lepingu oma riskide maandamiseks, kuna 2Comm OÜ võttis

üle hageja kohustused X ees ja oli mõistlikult ette nähtav, et (1) X võib algatada

täitemenetluse talle kuuluvate hüpoteekide alusel ja et (2) kostja võib algatada

täitemenetluse tema kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi alusel; ja (3) arvestades

kostja poolt tsiviilasjas nr 2-18-6254 esitatud vastuväiteid, võib kostja püüda

sekkuda X hüpoteekide sundtäitmisse. Riskide maandamiseks leppisid 2Comm

OÜ ja hageja kokku, et hagejal tekib leppetrahvi summas 178 200 eurot tasumise

kohustus juhul, kui on täidetud järgnevad eeltingimused: (1) X algatatud

täitemenetlus peatakse või selles tekivad viivitused tulenevalt kolmandate isikute

sekkumisest; ja (2) 2Comm OÜ suhtes algatatakse täitemenetlus tulenevalt

kohtulikust hüpoteegist.

3.4.

Seega, lähtuvalt hagiavalduses kirjutatust, sõlmis hageja iseenda poolt

esindatava äriühinguga lepingu, mille kohaselt hageja kohustub iseenda poolt

esindatavale äriühingule maksma leppetrahvi, kui kostja algatab tsiviilasjas nr 2-

18-6254 kohtuotsuse jõustumisel täitemenetluse. Seda iseenda poolt esindatavale

äriühingule 17.01.2024 makstud leppetrahvi 178 200 eurot peab hageja endale

kostja tekitatud kahjuks, mida ta on õigustatud kostja kohtuotsusest tuleneva

nõudega tasaarvestama. Hageja hinnangul saabus teine tingimus pärast tsiviilasjas

nr 2-18-6254 kohtulahendi jõustumist 13.02.2023 ning tasaarvestus toimus

avaldusega 19.02.2024, mistõttu on tegemist lubatava vastuväitega TMS § 221 lg

2 mõttes.

3.5.

Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis faktilisele (elu)sündmusele, mis leidis aset enne kohtuotsuse

tegemist ja jõustumist tsiviilasjas nr 2-18-6254. Nimelt on hageja poolt leppetrahvi

maksmise aluseks leping, mille hageja on sõlminud 04.02.2021 iseenda poolt

esindatava äriühinguga. Seega sõlmis hageja lepingu enne 13.02.2023, mil jõustus

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-6254. Asjas ei ole oluline, et leppetrahvi maksmise

alus tekkis hageja väitel kostja poolt kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-6254

täitmiseks esitamisel.

Hagist nähtuvalt ei ole vaidluse all asjaolu, et leping sõlmiti 04.02.2021 ja nö 1.

leppetrahvi alus tekkis 26.07.2021 ehk mõlemad elulised asjaolud tekkisid enne

otsuse jõustumist. 2. leppetrahvi alus (2Comm OÜ suhtes algatatakse

täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist) oli kohtu hinnangul tingimus, mis

kindlasti saabub. Seega ei vastanud see TsÜS § 102 lg-le 2 definitsioonile, sest

lepingu sõlmimisel oli teada, et see saabub, kui hageja ei täida tema kahjuks

tehtavat kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-18-6254. Seega oli teise tingimuse saabumine

põhimõtteliselt hageja enda kontrolli all. Kohtu arvates tähendab eeltoodu seda, et

eluliste sündmuste kategoorias saaks kahju nõude hindamisel maksimaalselt

lähtuda lepingu sõlmimisest 04.02.2021 ja nö 1. leppetrahvi aluse tekkimisest

26.07.2021. Sellisel juhul puudub hagil õiguslik perspektiiv tulenevalt TsMS §

221 lg 2, kuna hageja oleks saanud sellele alusele tugineda tsiviilasjas nr 2-18-

6254.

3.6.

Hageja kahju nõude ja leppetrahvi 2. alus (2Comm OÜ suhtes algatatakse

täitemenetlus tulenevalt kohtulikust hüpoteegist) oli kohtu hinnangul ka tingimus,

4 (5)

mis on ilmselt sõlmitud tsiviilasjas nr 2-18-6254 tehtud kohtuotsus sundtäitmise

takistamiseks, mis sellisena on vastuolus heade kommetega TsÜS § 109 lg 1

mõttes. TsÜS § 109 lg 2 järgi loetakse sel juhul tehing tehtuks ilma selle

tingimuseta ehk ka siis on eluline kahju hüvitamise alus saabunud esimese

kohtumenetluse ajal. Sellisena oleks tegemist ka hagiavaldusega, mis on esitatud

eesmärgil, millele riik ei peaks üldse andma õiguskaitset, mis on samuti

menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes.

4. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS §

372 lg 6).

5. TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse

või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata

või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

6. Kooskõlas TsMS § 168 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.

7. Kuivõrd kohus keeldub esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis ei kuulu

rahuldamisele hageja poolt 21.02.2024 esitatud taotlus hagi tagamise abinõu

kohaldamiseks.

8. Kohus selgitab, et hagejal on kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 ja 6 õigus esitada

peale käesoleva kohtumääruse jõustumist taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

5 (5)