2-23-129150/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-129150

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2024. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-23-129150 Tsiviilasi

L. A. ja S. - E. A. hagi I. A. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: L. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx); Hageja II: S. - E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx); Hagejate seaduslik esindaja: N. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post:); Kostja: I. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; e-post:)

Kohtuistungi aeg 27.02.2024. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate L. A. ja S. - E. A. (seadusliku esindaja N. A. kaudu) ning kostja I. A. vahel 27.02.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. I. A. maksab lastele L. A. ja S. - E. A. elatist alates 1. märtsist 2024. a 150 eurot ühe lapse kohta kuus ning alates 1. juunist 2024. a 225 eurot ühe lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

1.2. I. A. maksab punktis 1.1. kokku lepitud elatise makseid hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval.

1.3. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-129150 menetlus L. A. ja S. - E. A. hagis I. A. vastu elatise nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. A. esitas alaealiste laste L. A. ja S. - E. A. nimel 24.07.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. A. elatise saamiseks kokku kahe lapse kohta 400 eurot kuus. Kohus tegi 25.07.2023. a I. A. makseettepaneku, mille peale viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 14.09.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. N. A. esitas 20.11.2023. a tartu Maakohtule laste L. A. ja S. - E. A. nimel hagiavalduse

I. A. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad L. A. ja S. - E. A. N. A. ning kostja I. A. ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad alates 01.07.2023.a emaga ja kostja on osalenud laste ülalpidamises minimaalselt. Hagejad veedavad kostjaga umbes neli ööpäeva kuus. 2023. aasta augustis kostja lastele elatist ei maksnud ja septembris maksis 150 eurot. Hagejate esindaja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt alates 01.11.2023. a hagejate kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas.

3. Kohus võttis hagi 20.11.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale I. A. toimetati menetlusdokumendid kätte 28.12.2023. a. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

4. 27.02.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja

N. A. ja kostja I. A. . Hagejate seaduslik esindaja täpsustas, et lisaks hagejatele on tal veel üks alaealine laps,

K. R. . Hagejate esindaja elab koos kolme lapsega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamus. Eluasemekulud kokku on ca 1000 eurot kuus, sh pangalaen, kindlustusmaksed ja kommunaalteenuste kulud. Noorim laps S. E. on lastehoius, mille kulud on 160 eurot kuus. L. käib xxxxxxxxx Põhikoolis ja tema toidukulu koolis on 30 eurot kuus. Lisaks on

L. trenni kulud 100 eurot kuus. Lastele makstakse lapsetoetust ja lisaks saab hageja esindaja lasterikka pere toetust, mis on 450 eurot kuus. Kostja on maksnud hagejatele elatist keskmiselt 200 eurot kuus, mõnel kuul vähem, mõnel rohkem. Hageja esindaja avaldas, et ta soovib elatise osas kindlust, et kui kostja ei maksa, siis taotleda elatisabi. Ta soovib saada kostjalt hagejatele elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas, arvestades sealjuures lasterikka pere toetusega. Kostja avaldas, et elab üksi üürikorteris. Varem töötas ta logistikaettevõttes, aga alates 2023. aasta juunist või juulist on töötu. Seoses joobes juhtimisega mõisteti talle tingimisi vangistus ja võeti ära juhtimisõigus kuni 2024. a augustini. Seoses juhtimisõiguse äravõtmisega ei ole tal õnnestunud uuesti tööle saada. Kostja sõnul osaleb ta praegu Töötukassa koolitusel, kus plaanib ära kaitsta äriprojekti ja seejärel alustada oma ettevõttega. Kostja väitel käib ta praegu juhutöödel, aga tema sissetulek ei ole piisav, et maksta lastele elatist nõutud summas. Kostja avaldas, et praegu on ta suuteline maksma elatist kahe lapse peale kokku maksimaalselt 150 eurot. Eeldatavalt saab ta maikuus äriprojekti kaitsmise järel hakata tööle ja siis hakata maksma elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas. Pooled pidasid läbirääkimisi, jõudsid elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kohtuliku kompromissi, mis protokolliti. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik