2-22-17357/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17357

Tsiviilasi

X hagi Q (Q), Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise,

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes

Q (Q) hagi X vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise,

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete

Tsiviilasja hind

X hagi Q vastu 7 000 eurot

X hagi Y vastu 7 000 eurot

X hagi solidaarnõudes Q ja Y vastu 375 eurot

Q vastuhagi X vastu 8828 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): X (isikukood xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja I (vastuhagis hageja): Q

(isikukood

xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk

Kostja II Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Liina Karlson

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 17.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Q taotlus 17.01.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

2. Rahuldada X hagi Q vastu osaliselt.

3. Kohustada Q ümber lükkama X kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja edastama

Tallinn, Tina tn 16 korteriühistu liikmetele e-kirja teel, veebilehe

https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas)

kaudu hiljemalt (kolme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

järgmise sisuga teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited,

nagu ei oleks X oma Tallinn, Tina tn 16 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi

kohaselt täitnud, ei vasta tõele. Lugupidamisega Q.“

4. Kohustada Q ümber lükkama X kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja edastama

Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele e-kirja teel, veebilehe

https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas)

kaudu hiljemalt (kolme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

järgmise sisuga teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt „esitatud väited,

nagu ei oleks X oma Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi

kohaselt täitnud, nagu oleks X Gildi tn 8 KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul

korteriomanikele valetanud ja tõendeid fabritseerinud ning nagu oleks X W’i, Q´i

2-22-17357

ja C’i kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud, ei vasta tõele.

Lugupidamisega Q.“

5. Välja mõista Qlt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

6. Välja mõista Qlt X kasuks varalise kahju hüvitis 187,50 eurot.

7. Rahuldada X hagi Y vastu osaliselt.

8. Kohustada Yd ümber lükkama X kohta avaldatud ebaõige faktiväide ja edastama

Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele e-kirja teel, veebilehe

https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas)

kaudu hiljemalt (kolme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

järgmise sisuga teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väide, nagu

oleks X korteriomanikele valetanud, ei vasta tõele. Lugupidamisega, Y“

9. Jätta X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

10. Välja mõista Ylt X kasuks varalise kahju hüvitis 187,50 eurot.

11. Rahuldada Q vastuhagi X hagi vastu osaliselt.

12. Kohustada X ümber lükkama Q kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja avaldama

hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto

vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena KÜ Gildi 8 teadetetahvlil ja hoidma

piiranguteta kõigile KÜ Gildi 8 korteriomanikele kättesaadavana vähemalt 15

kalendripäeva ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta valgel

taustal mustas kirjas tähesuurusega 12 punkti järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin

KÜ Gildi 8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q vormistanud arveid,

mis on esitatud KÜ Gildi 8 raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida.

Samuti avaldasin KÜ Gildi 8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q

edastanud KÜ Gildi 8 majaelanikele kirju juhatuse esimehe nime kasutades. Need

väited on ebaõiged ning ma lükkan need ümber.“

13. Välja mõista Xlt Q kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

14. Jätta Q hagi X vastu varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

15. Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 ja punktis 13 rahuldatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõuded.

16. Jätta X menetluskulud seoses hagiga Q vastu ja Q menetluskulud seoses

vastuhagiga X vastu menetlusosaliste endi kanda.

17. Jätta menetluskulud seoses X hagiga Y vastu 25% ulatuses Y ja 75% ulatuses X

kanda.

18. Teha hagejale Xle ettekirjutus hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja

mõista Xlt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 490 eurot.

19. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 18 nimetatud riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229,

Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792.

Maksekorralduses tuleb selgituseks märkida „riigilõiv 2-22-17357.“

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

2 (19)

2-22-17357

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja hagi kostja I vastu

1. X (hageja) esitas 18.11.2022 Harju Maakohtule hagi Q (kostja I) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel seoses

hageja kohta au teotavate väidete ja hinnangute avaldamisega, samuti varalise kahju

(kohtueelsed õigusabikulud) hüvitamise nõudes.

2. Hageja heidab kostjale I ette, et kostja I saatis 22.11.2021 Tallinn, Tina tn 16 korteriühistu

liikmetele Korto veebilehe ja elamu trepikojas avaldatud teate, milles avaldas hageja kohta

valeväited, justkui ei oleks X oma Tallinn, Tina tn 16 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi

kohaselt täitnud, nagu ei omaks X korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku

pädevust ja kogemusi. Hageja palub väited Tallinn, Tina tn 16 korteriühistu liikmetele saadetava

teatega ümber lükata.

3. Kostja I ei vaidle vastu, et ta on nimetatud väited e-kirja teel avaldanud. Vaidlus on selle üle,

kas need väited kahjustavad hageja õigusi ning kui jah, siis kas esineb mõni asjaolu, mis

välistaks väidete avaldamise õigusvastasuse.

4. Kostja I on seisukohal, et kuivõrd hageja oli ainus KÜ Tina tn 16 juhatuse liige, kes sai oma

juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu, oli hageja kohustus korraldada kõikide tööde

teostamine, mis otsustati 03.06.2021 üldkoosolekul, kuid hageja oma kohustusi ei täitnud.

5. Hageja heidab kostjale I ette, kostja I saatis 14.09.2023 Tallinn, Gildi 8 korteriühistu

liikmetele veebilehe Korto kaudu ja avaldas korteriühistu teadetetahvlil (trepikojas) teate, saatis

02.11.2022 Gildi 8 KÜ korteriomanikele 20.10.2022 erakorralise kordusüldkoosoleku protokolli

ja 14.07.2022 teate, millistes avaldas hageja kohta valeväited, justkui ei oleks X oma Tallinn,

Gildi tn 8 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu ei omaks X

korteriühistu juhatuse esimehena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi, nagu oleks X

Gildi tn 8 KÜ 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud ja tõendeid fabritseerinud

ning nagu oleks X W’i, Q´i ja C’i kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud. Hageja

palub väited Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele saadetava teatega ümber lükata.

6. Kostja I vaidleb nõudele vastu. Kostja I selgitab, et väited vastavad tõele. Hagejale maksti

juhatuse esimehe töötasudena tuhandeid eurosid, hageja ei teinud tööd, milleks ta palgati ning ei

järginud koosolekul kokkulepitud tegevuskava ning hageja alustas omaalgatuslike kokku

leppimata tegevustega, viidatud ühistu on Tina 16 korteriühistu. Kostja I on samuti seisukohal, et

väide, et hageja on valetanud ja tõendeid fabritseeritud on tõendatud, sest hageja avaldas

üldkoosolekul väite, nagu oleks kostja I teist majaelanikku löönud.

7. Hageja nõuab kostjalt I mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hüvitise

õiglaseks summaks nimetab hageja 10 000 eurot ja põhjendab seda sellega, et kostja II poolt

hageja kohta halvustavate väidete avaldamine on põhjustanud hagejale sügavat stressi ja

emotsionaalseid kannatusi ja hageja igapäevaelu on olnud tugevalt häiritud. Samuti nõuab hageja

3 (19)

2-22-17357

varalise kahju (kohtueelsete õigusabikulude hüvitist 375 euro ulatuses. Kostja I vaidleb vastu ka

kahju hüvitamise nõudele.

Hageja hagi kostja II vastu

8. X (hageja) esitas 18.11.2022 Harju Maakohtule hagi Y (Kostja II) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel seoses

hageja kohta au teotavate väidete ja hinnangute avaldamisega, samuti varalise kahju

(kohtueelsed õigusabikulud) hüvitamise nõudes.

9. Hageja heidab kostjale II ette, kostja II saatis Tallinn, Gildi 8 korteriühistu liikmetele

19.09.2022 teate veebilehe Korto kaudu, milles esitas hageja kohta väiteid, nagu oleks X

korteriomanikele valetanud.

10. Hageja on seisukohal, et väited on teadvalt ebaõiged, sest hageja ei ole mitte ühelgi ajahetkel

jaganud korteriomanikele väärinfot ega ole takistanud seaduslikult kokku kutsutava

üldkoosoleku toimumist. Väited on hagejat põhjendamatult halvustavad, sest tavapärane isik

saab neist aru selliselt, nagu oleks hageja näol tegemist valetava, seadust rikkuva ja kuritegusid

toime paneva isikuga, kes ei tegutse korteriomanike huvides.

11. Hageja nõuab ebaõigete väidete ümberlükkamist ja palub kohustada kostjat II omal kulul

ümber lükkama ebaõiged andmed ja edastama Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele

veebilehe https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas) kaudu

hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga teate:

„Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks X oma Tallinn, Gildi tn 8

korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud ja nagu oleks valetanud, X infot X

varjanud korteriomanikele ja tõendeid fabritseerinud, ei vasta tõele. Lugupidamisega Y.“

12. Hageja nõuab kostjalt II mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hüvitise

õiglaseks summaks nimetab hageja 5000 eurot ja põhjendab seda sellega, et kostja II poolt

hageja kohta halvustavate väidete avaldamine on põhjustanud hagejale sügavat stressi ja

emotsionaalseid kannatusi ja hageja igapäevaelu on olnud tugevalt häiritud. Samuti palub hageja

mõista kostjalt II solidaarselt kostjaga I välja varalise kahju hüvitis (kohtueelsed õigusabikulud)

375 eurot.

13. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II ei vaidle vastu sellele, et ta on 19.09.2022 teate Gildi

tn 8 korteriühistu liikmetele saatnud (13.09.2023 kohtuistungi protokoll ajamärge 01.07.32, dtl

391).

14. Kostja II on seisukohal, et temale etteheidetav väide ei ole suunatud ainuisikuliselt hagejale,

vaid puudutas kogu korteriühistu juhatust, mistõttu hageja ei saa nõuda väite ümberlükkamist,

mis ei käi isikuliselt tema kohta.

15. Väide, et „juhatus takistab erakorralise koosoleku toimumist ja jagab asjatundmatutele

korteriomanikele väärinfot“ vastab tõele. Kostja II väitele eelnes hageja 14.09.2022 kiri (dtl

167), milles hageja märkis, et „Q on esitanud juhatusele ettepaneku kutsuda kokku KÜ Gildi 8

erakorraline üldkoosolek. Juhatus, olles tutvunud ettepaneku ja selle põhjendustega, leiab selle

olema oluliste puudustega, mis ei vasta ei põhikirja ega ka seaduse nõuetele. Kuivõrd esitatud

ettepanek ei vasta seaduses ja põhikirjas toodud nõuetele, puudub juhatusel täna alus kutsuda

kokku erakorraline koosolek. Juhatus ei välista erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist kui

eeldused selleks on täitunud“. Hageja kirjas puudus viide ühistu põhikirja punktile, mille vastu

erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuvad korteriomanikud oleksid eksinud. Hageja, jättes

koosoleku kokku kutsumata, sh jättes ka viitamata puudustele, millele hageja hinnangul

ettepanek ei vastanud, takistas sellega erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Kostja II on

seisukohal, et erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist takistas hageja eelneva kirjaga ka

seeläbi, et mõjutas korteriomanikke, jättes mulje, et KÜ liikmete, sh kostja I ja kostja II poolt

4 (19)

2-22-17357

kokku kutsutavale erakorralisele üldkoosolekule ei ole mõtet minna. Väärinfo jagamine seisnes

asjaolus, et hageja märkis, et ettepanek ei vasta seaduses ja põhikirjas toodud nõuetele, millest

tulenevalt puudub juhatusel alus kutsuda kokku erakorraline koosolek.

16. Kostja II tugineb samuti hageja poolt 17.10.2022 KÜ Gildi 8 korteriomanikele edastatud e-

kirjale, millega andis kostja II käsitluses taaskord mõista, et vaja ei ole minna ka

korduskoosolekule.

17. Kostja II juhib tähelepanu, et kõik hagi punkti 1.8 alapunktides 2-4 esitatud väited algavad

sõnadega „Kui leiab tõestust“ ehk siin juba lauses sees on eeldus, et väärtushinnangu tõesust või

väärust ei ole võimalik tõendada ja seetõttu ei saa hageja nõuda kostja II poolt öeldu

ümberlükkamist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-161-05 punktis 15 sedastanud, et korteriühistu

juhatuse esimeest ei saa üksnes tema ameti tõttu lugeda alati avaliku elu tegelaseks. Kuid ta peab

arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka

põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.

18. Punktides 2-4 esitatud väited ei ole ebakohased väärtushinnangud ning isegi mitte

põhjendamatu kriitika hageja suunal. Väidete hindamisel tuleb aga arvestada, et hageja on KÜ

juhatuse esimees, kelle tasu maksavad kinni KÜ liikmed, sh kostjad.

19. Kostja II on seisukohal, et isegi, kui tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, ei ole need

õigusvastased. Juhatuse esimehe positsioonist tulenevalt peab hageja olema valmis taluma ka

teatavat kriitikat.

Kostja I vastuhagi hageja vastu

20. Kostja I esitas 28.03.2023 hageja vastu vastuhagi, milles palub kohustada hagejat avaldama

esimesel KÜ Gildi 8 üldkoosolekul pärast kohtuotsuse jõustumist teate „Mina, X, avaldasin

10.12.2021 KÜ Gildi 8 üldkoosolekul väite, nagu oleks Q maja hoovis löönud teist elanikku. See

väide on ebaõige ning ma lükkan selle ümber.“

21. Samuti palub kostja I kohustada hagejat avaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast siinses

asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto vahendusel enda kasutajanime „X“ all

teatisena KÜ Gildi 8 teadetetahvlil ja hoidma piiranguteta kõigile KÜ Gildi 8 korteriomanikele

kättesaadavana vähemalt 15 kalendripäeva ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste

täiendusteta valgel taustal mustas kirjas tähesuurusega 12 punkti järgmine tekst: „Mina, X,

avaldasin KÜ Gildi 8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q vormistanud arveid,

mis on esitatud KÜ Gildi 8 raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida. Samuti

avaldasin KÜ Gildi 8 liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q edastanud KÜ Gildi 8

majaelanikele kirju juhatuse esimehe nime kasutades. Need väited on ebaõiged ning ma lükkan

need ümber.“

22. Kostja I palub välja mõista hagejalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja

varalise kahju hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest 1548 eurot.

23. Kostja I tugineb sellele, et hageja avaldas 10.12.2021 KÜ Gildi 9 üldkoosolekul kostja I

kohta väite, nagu oleks kostja I märtsis 2021 hoovi territooriumil maja elanikku löönud.

24. Kostja I tugineb sellele, et hageja loob läbivalt kostja I kohta muljet, nagu kasutaks kostja I

korteriühistu raha oma isikulikuks hüvanguks. Nimetatut on hageja kostja I hinnangul teinud

23.11.2021 e-kirjas, 10.12.2021 üldkoosolekul suuliselt ja 01.12.2022 teate saatmisel

korteriomanikele. Kostja I leiab, et 23.11.2021 e-kirjas avaldas hageja kostja I kohta väite, et

kostja I on edastanud majaelanikele kirju juhatuse esimehe nime kasutades.

25. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja ei ole kostja I kohta ebaõigeid väiteid avaldanud.

Hageja ei ole öelnud, et kostja I lõi maja elanikku, vaid ütles üldkoosolekut, et oli konflikt, mis

päädis füüsilise kontaktiga, kaklusega, naisterahvaga ja selle naisterahva laps kutsus politsei.

5 (19)

2-22-17357

26. Hageja ei vaidle vastu sellele, et 23.11.2023 on hageja kirjutanud, et „Samas on Q

vormistanud arveid, mis on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida.“

Hageja on seisukohal, et väide on tõene, sest kostja I ongi esitanud KÜ Gildi 8 raamatupidamisse

arveid ja teeninud nende arvete osas tulu.

27. Vaidlust ei ole selles, et hageja avaldas 23.11.2021 meilisõnumis KÜ Gildi 8

korteriomanikele järgmise väite: „Lisaks juhatuse esimehe nime kasutades kirjade edastamine

majaelanikele.“ Tegemist on väitega, mis vastab tõele. Nt on kostja I 17.08.2021 edastanud

hageja nimel koostatud teate korteri nr 65 omanikule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

28. Kohus lahendab esmalt kostja I taotluse protokolli parandamiseks (I), hageja hagi kostja I

vastu (II), hageja hagi kostja II vastu (III), kostja I vastuhagi hageja vastu (IV), tasaarvestab

vastastikused nõuded (V), määrab hagihinna (VI) ja jaotab menetluskulud (VII).

(I)

29. Kostja I esitas 24.01.2024 taotluse parandada 17.01.2024 kohtuistungi protokollis lause „see,

et kostja esitas arveid ei tähenda, et kostja I sai tasu“ lauseks „see, et kostja edastas arved ei

tähenda, et kostja I sai tasu.“ Kostja I hinnangul on tegemist olulise erinevusega, sest sõna

"esitamine" jätab mulje, nagu tegemist oleks kostja I esitatud arvega, kuid tegelikkuses kostja I

üksnes edastas kolmanda isiku esitatud arve.

30. Kohus on seisukohal, et 17.01.2024 toimunud kohtuistungi protokoll kajastab istungil

toimunut õigesti. TsMS § 53 lg 2 mõtte kohaselt võib protokolli parandamist taotleda juhul, kui

protokollis on istungil toimunut puudulikult või ebaõigesti kajastatud. Käesoleval juhul ei ole

kohus kostja I öeldut protokollinud valesti.

31. Kohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu

protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt olulist.

32. TsMS § 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise

taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei

nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

33. Kohus jätab protokolli parandamise taotluse rahuldamata.

(II)

34. Kohus leiab, et hageja hagi kostja I vastu on osaliselt põhjendatud väite ümberlükkamise

nõude osas. Mittevaralise kahju õiglaseks hüvitiseks on kohtu hinnangul 500 eurot. Varalise

kahju hüvitamise nõudes on hagi põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja

põhjendab seda alljärgnevalt.

35. Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et kostja I on 22.11.2021 saatnud Tina tn 16 korteriühistu

liikmetele teate. Kostja I poolt 22.11.2021 teate avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks

VÕS § 1047 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

36. Kohus kvalifitseeris hagiavalduse punkti 1.2 alapunktides 2-4 sisalduvad väited

negatiivseteks faktiväideteks ja selgitas, et väidete tõele vastavuse tõendamise koormis lasub

kostjal I. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite

puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.

6 (19)

2-22-17357

37. Järgmisena kontrollib kohus, kas hageja kohta avaldatust tuleneb kokkuvõtlik väide, et

hageja ei täitnud kohaselt oma kohustusi, vastab tõele.

38. Kostja I on seisukohal, et KÜ Tina tn 16 03.06.2021 üldkoosolekul otsustatud tööd

(protokolli punktid 14, 15, 17-22, dtl 127 jj) olid hageja kohustuseks. Kohus tuvastab, et ei

protokolli punktides 14 ja 15 (dtl 139) ega punktides 17-22 (dtl 140-141) ei ole sätestatud hageja

ainuisikulist kohustust. Kohus ei nõustu kostja I käsitlusega, et isiklikult hageja kohustus

tuleneks protokolli punktist 3, mille kohaselt otsustati hagejale maksta juhatuse liikme tasu,

kuivõrd vastavat seost protokolli punktist 3 ei tulene.

39. Kostja I on väite tõele vastavuse tõendamiseks esitanud hulgaliselt tõendeid selle kohta, et

juhatuse liikme ülesandeid on täitnud ka kostja I ja hageja ei vaidle sellele ka vastu, et kostja I on

samuti juhatuse liikmena tegutsenud, kuid nimetatud tõenditest ei tulene, et hageja ei oleks oma

juhatuse liikme kohustusi täitnud. Kostja I ei ole tõendanud, et vastavad korteriühistu juhatuse

liikme ülesanded, mille osas kostja I esitas tõendid, et tema on neid täitnud, oleksid olnud

ainuisikuliselt hageja kohustus, mida hageja ei täitnud. KÜ Tina tn 16 üldkoosoleku protokollist

(dtl 129), ei tulene samuti, et toimingud, mida kostja I KÜ Tina 16 juhatuse liikmena tegi,

oleksid olnud isiklikult hageja kohustus, mida hageja rikkus. Seega asjaolu, et kostja I täitis

samuti juhatuse liikme ülesandeid, nagu kostja I on tõendanud, ei tõenda, et kostja I väide, mille

kohaselt hageja oma juhatuse liikme kohustusi ei täitnud, vastaks tõele.

40. Seega tuvastab kohus, et kostja I ei ole tõendanud, et väide, et hageja ei täitnud kohaselt oma

KÜ Tina tn 16 juhatuse liikme kohustusi, vastaks tõele. Kohus tuvastab, et kostja I on avaldanud

ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite.

41. Hageja on seisukohal, et ebaõige on ka hageja kohta avaldatud väide, et hagejal ei ole

juhatuse liikmena töötamiseks vajalikku pädevust ja kogemusi. Kohus on seisukohal, et tegemist

on väärtushinnanguga, millise ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda, kuivõrd korteriühistu

juhatuse liikmele ei ole sätestatud kohuslikku pädevusnõuet.

42. Kohus rahuldab hageja nõude seoses Tina tn 16 korteriühistu liikmetele avaldatud väite

ümberlükkamisega osaliselt ja kohustab kostjat I ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047

lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26;

19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12,

p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul

nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).

Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus teate avaldamisega KÜ Tina tn 16 Korto veebilehel.

43. Hageja palub kohustada kostjat I omal kulul ümber lükkama ebaõiged andmed ning edastama

Tallinn, Tina tn 16 korteriühistu liikmetele e-kirja teel, veebilehe https://korto.ee/public ja

korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas) kaudu hiljemalt (kolme) kalendripäeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

44. Kostja I ümberlükkamise viisile vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus hageja nõude avaldatud valeväite ümberlükkamiseks kohustamiseks hageja taotletud

sõnastuses ja viisil, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja adresseerituna KÜ Tina tn

16 liikmetele.

45. Kohus kohustab kostjat I edastama Tallinn, Tina tn 16 korteriühistu liikmetele e-kirja teel,

veebilehe https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas) kaudu

hiljemalt (kolme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga teate:

„Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks X oma Tallinn, Tina tn 16

korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, ei vasta tõele. Lugupidamisega Q.“

7 (19)

2-22-17357

46. Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et kostja I on 14.09.2022 saatnud Gildi tn 8 korteriühistu

liikmetele teate. Kostja I poolt 14.09.2022 teate avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks

VÕS § 1047 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

47. Kuivõrd hageja ei palu ümber lükata väiteid seoses sellega, et hageja ei ole väidetavalt

täitnud oma juhatuse liikme kohustusi teises, st Tina tn 16 korteriühistus, ei hinda kohus Gildi tn

8 KÜ ees avaldatud väidete osas kostja I vastuväiteid seoses Tina tn 16 korteriühistuga. TsMS §

5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja

hageja taotleb selgesõnaliselt lükata Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele saadetavas teates ümber

väide „nagu ei oleks X oma Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt

täitnud.“

48. Vastava väite, et hageja ei ole oma Gildi tn 8 korteriühistu juhatuse liikme kohustusi täitnud,

tõele vastavust on kostja I tõendanud läbi Tina tn 16 korteriühistus tööde tegemata jätmise

(17.01.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:38:22). Seega kohus tuvastab, et kostja I ei ole

tõendanud, et väide, nagu ei oleks X oma Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu juhatuse esimehe

kohustusi kohaselt täitnud, vastaks tõele. Kohus tuvastab, et kostja I on avaldanud ebaõige ja

hageja mainet kahjustava faktiväite.

49. Hagiavalduse punktis 1.3 alapunktis 3 tugineb hageja sellele, et kostja I avaldas 14.09.2023

kirjas väite, et hageja valetas 10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele ja fabritseeris tõendeid.

Hageja nõuab vastava väite ümberlükkamist.

50. Kostja I on selgitanud, et kõnealune valetamise, võltsimise ja tõendi fabritseerimise etteheide

on seotud kostja I vastuhagis esitatud nõudega ehk valetamise all on kostja I pidanud silmas

hagejale etteheidetavat väidet, et hageja ütles, et kostja I oli majaelanikku löönud. Võltsimise all

on kostja pidanud valeväite esitamist ilma, et selleks oleks alust. Kostja I kinnitab, et tõendeid, et

hageja oleks fabritseerinud tõendeid, ei ole (dtl 657). Kostja I selgitas, et kui kohus peaks

vastuhagi rahuldama löömise väite osas, siis järeldub, et hageja on valetanud. Kohus jätab

vastuhagi löömise väite osas rahuldamata (vt käesoleva otsuse osa IV). Muid tõendeid selle

kohta, et kostja I poolt avaldatud väide, et hageja valetas, vastab tõele, kostja I esitanud ei ole.

51. Seega kohus tuvastab, et kostja I ei ole tõendanud, et väide, nagu oleks hageja Gildi tn 8 KÜ

10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud ja tõendeid fabritseerinud, vastaks tõele.

Kohus tuvastab, et kostja I on avaldanud ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite.

52. Hageja tugineb hagiavalduse punktides 1.5 ja 1.6 sellele, et kostja I avaldatust kogumis

tuleneb väide, et hageja oleks Wi, Q ja Ci kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud.

53. Kohus jagas 13.09.2023 kohtuistungil seoses viidatud väitega tõendamiskoormise selliselt, et

hagejal lasus kohustus tõendada, et väide, et hageja on laimanud ja kahjustanud head mainet on

ebaõige ning kostja I tõendamiskoormis, et hageja on valetanud.

54. Kostja I on seisukohal, et juhul kui kohus peaks rahuldama kostja I nõude kohustada hagejat

ümber lükkama ebaõigeid andmeid, siis on hageja valetanud. Kohus kostja I käsitlusega ei

nõustu. Hageja leiab, et ebaõige on väide, et hageja on avaldanud valeandmeid Wi, kostja I ja Ci

kohta ning kostja I ei ole tõendanud, et kõnealune väide oleks tõene.

55. Hageja on tõendanud, et väide, nagu oleks hageja avaldanud Wi, Q ja Ci kohta avaldanud

valeinfot, on ebaõige. Hageja on tõendanud, et ta ei ole avaldanud, et W oleks olnud kostja I

armuke. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid, millistest nähtuks, et vaidlusalune väide vastab tõele

ja seega puuduks alus nõuda väite ümberlükkamist.

56. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja kohustab kostjat I ebaõiged andmed ümber lükkama

VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05,

8 (19)

2-22-17357

p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel

kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete

ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati

(Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr

2-17-17140, p 11). Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus teate avaldamisega KÜ Gildi tn 8

korto veebilehel.

57. Hageja palub kohustada kostjat I omal kulul ümber lükkama ebaõiged andmed ning edastama

Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu liikmetele e-kirja teel, veebilehe https://korto.ee/public ja

korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas) kaudu hiljemalt (kolme) kalendripäeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

58. Kostja I ümberlükkamise viisile vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus hageja nõude avaldatud valeväite ümberlükkamiseks kohustamiseks hageja taotletud

sõnastuses ja viisil, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja adresseerituna KÜ Gildi 8

liikmetele.

59. Kohus kohustab kostjat I edastama edastada Tallinn, Gildi tn 8korteriühistu liikmetele e-kirja

teel, veebilehe https://korto.ee/public ja korteriühistu teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas)

kaudu hiljemalt (kolme) kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga

teate: „Käesolevaga annan teada, et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks X oma Tallinn,

Gildi tn 8 korteriühistu juhatuse esimehe kohustusi kohaselt täitnud, nagu oleks X Gildi tn 8 KÜ

10.12.2021 üldkoosolekul korteriomanikele valetanud ja tõendeid fabritseerinud ning nagu oleks

X W’i, Q´i ja C’i kohta avaldanud valeinfot ja neid isikuid laimanud, ei vasta tõele.

Lugupidamisega Q.“

60. Oma käitumisega võib kostja I olla tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS §

1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.

61. Kostja I ei ole tõendanud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus VÕS §

1047 lg 2 järgi.

62. Kostja I ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega

pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid

kostja tegevuse õigusvastasuse.

63. Kostja I ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

64. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja I tegevuse

õigusvastasuse.

65. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis

välistaksid hageja tegevuse õigusvastasuse. Kostja I on andmete avaldamisega kahjustanud

hageja mainet. Kostja I ei ole selgitanud, miks oli vaja avaldada hageja au teotavaid andmeid ja

millist eesmärki ta sellega saavutada soovis. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust

välistavad alused VÕS § 1046 lg 1 alusel ja seda hoolimata sellest, et kohtu ette toodud

asjaoludest joonistub välja selge ja pikaajaline konflikt kahe juhatuse liikme vahel. Andmete

avaldamisega on kostja I küll realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele, kuid sellega

konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja I

õigus edastada korteriühistu liikmetele teateid kaalu üle hageja õiguse maine kaitsele.

66. Kostja I ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

67. Järgnevalt hindab kohus kostja I süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel

tekitas kostja I hagejale kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kohtule ei ole esitatud andmeid selle

kohta, mis välistaksid kostja I süü VÕS § 1052 alusel.

68. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt I välja õiglane mittevaralise kahju

hüvitis õiglases summas kohtu äranägemisel Arvestades rikkumise võrdlemisi kerget iseloomu

9 (19)

2-22-17357

ning asjaolu, et avaldamine on toimunud piiratud isikute ringile ehk korteriühistute liikmetele,

kellele on juhatuse liikmete erimeelsused teada, peab kohus õiglaseks ja põhjendatud

mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot.

69. Hageja nõuab kostjalt I varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 375

eurot, mis vastab 2,5 tunnile õigusabile tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hagejale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes materjalide läbitöötamises ja kostjatele I ja II

nõudekirja koostamises. Hageja nõuab kahju hüvitamist kostjatelt I ja II solidaarselt.

70. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel

peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli

mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13.

detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).

71. Kohtueelselt õigusabi kasutamine on mõistlik ja vastustundlik käitumine, mis on suunatud

kohtuvaidluse ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu.

72. Kohus asub seisukohale, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr on turuolukorraga

kooskõlas ja põhjendatud. Ülemäärane ei ole ka kohtueelsele õigusabile kulutatud aeg. Samas ei

nõustu kohus hageja käsitlusega, et tekkinud kulude eest vastutavad kostjad I ja II solidaarselt.

73. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga

kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses

sätestatud juhul või tehingu alusel. Käesoleval juhul ei ole kostjad solidaarvõlgnikud.

74. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb erinevatest alustest, st on seotud erinevate andmete

avaldamisega. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga kostja menetluses teise poole suhtes

iseseisvalt. Analoogia korras vastutavad isikud iseseisvalt ka kohtueelses menetluses. Kostjalt I

ei saa välja mõista hageja kohtueelseid õigusabikulusid seoses kostjale II nõude esitamisega ja

vastupidi.

75. Seega rahuldab kohus hageja nõude kostja I vastu osaliselt ja mõistab kostjalt I hageja kasuks

välja kohtueelsed õigusabikulud summas 187,50 eurot.

(III)

76. Kohus leiab, et hageja hagi kostja II vastu on osaliselt põhjendatud ühe väite ümberlükkamise

nõude osas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei ole hagi põhjendatud, varalise kahju

nõudes on hagi põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja põhjendab seda

alljärgnevalt.

77. Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et kostja II on 19.09.2023 kirja (dtl 58) avaldanud.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kiri sisaldab väiteid juhatuse kohta ja X oli kirja saatmise ajal

Gildi KÜ juhatuse liige.

78. Kostja II poolt 19.09.2023 kirja saatmist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047

mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks

tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

79. Kohus kvalifitseeris 13.09.2023 toimunud eelistungil, et 19.09.2023 kirja esimeses punktis

märgitu on negatiivne faktiväide sõnastuses “Juhatus takistab erakorralise koosoleku toimumist

ja jagab asjatundmatutele korteriomanikele väärinfot“, millise tõele vastavuse kohustus on

kostjal II. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite

puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.

80. Järgmisel kontrollib kohus, kas väide „juhatus takistab erakorralise koosoleku toimumist ja

jagab asjatundmatutele korteriomanikele väärinfot“ vastab tõele.

10 (19)

2-22-17357

81. Kohus tuvastab, et 12.09.2023 edastas Q korteriühistu juhatusele enda ja veel 7

korteriomaniku nimel ettepaneku erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks (dtl 419), samuti

6 korteriomaniku volikirjad, milles viimased on nõus olema üks erakorralise koosoleku kokku

kutsujatest (dtl 422, 425-430) ja seitsmenda volikirjana Tallinna linna volikiri Cile ja Ple

Tallinna linna esindamiseks Gildi tn 8 üldkoosolekutel (dtl 423-424). Kohus tuvastab, et Tallinna

linna volikiri ei sisalda nõusolekut olla erakorralise üldkoosoleku kokkukutsuja või tahet vastav

erakorraline üldkoosolek kokku kutsuda.

82. Kohus tuvastab, et 14.09.2022 saatis Q KÜ Gildi 8 teadetetahvlile kutse 29.09.2022

erakorralisele üldkoosolekule (dtl 152), mille kohaselt kutsusid 29.09.2022 üldkoosoleku kokku

8 korteriomanikku 75-st TÜS § 20 lg 3 alusel, st 10% korteriomanikel on õigus ajal teha

juhatusele ettepanek erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks. Samas teates avaldab Q, et kuna

korteriühistu juhatus ei kutsunud korteriomanike ettepaneku peale ise kokku erakorralist

koosolekut, siis kasutab 1/10 korteriomanikest seadusest tulenevat õigust MTÜS § 20 lg 4 alusel

ja kutsub üldkoosoleku ise kokku.

83. Kohus tuvastab ka selle, et 14.09.2023 saatis hageja Gildi tn 8 korteriühistu teadeteatahvlile

teavituse(dtl 167), milles märkis, et juhatus tutvus ettepaneku ja põhjendustega, leiab selle olevat

oluliste puudustega, mistõttu puudub juhatusel alus kutsuda kokku erakorraline koosolek.

84. Seejärel edastas kostja II 19.09.2023 vaidlusaluse teate, mille kohaselt „juhatus takistab

erakorralise koosoleku toimumist ja jagab asjatundmatutele korteriomanikele väärinfot.“ Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja II poolt 19.09.2022 avaldatud väide, et „juhatus takistab

erakorralise koosoleku toimumist ja jagab asjatundmatutele korteriomanikele väärinfot“ on

tõene.

85. Kostja II ei ole käesolevas vaidluses tõendatud, et 12.09.2023 oleks erakorralise koosoleku

kokkukutsumist nõudnud 8 korteriomanikku, sest kostja II ei ole tõendanud, et Tallinna linn

oleks erakorralist üldkoosolekut kokku kutsunud. Seega ei ole käesolevas asjas tõendatud, et

1/10 korteriomanikke üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuselt nõudis. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt

peab juhatus koosoleku kokku kustuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest. Kuivõrd 1/10

nõude täimine ei ole tõendatud, ei saa pidada vääraks juhatuse avaldust, et 12.09.2023 ettepanek

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks seadusele ei vasta

86. Kohus rõhutab, et kohus ei hinda käesolevas vaidluses 29.09.2022 korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumise seaduslikkust ega otsuste kehtivust, vaid nimetatud vaidlus

lahendatakse eraldiseisvas tsiviilasjas. Kohtu järeldus rajaneb üksnes asjaolul, et kostja II ei ole

käesolevas vaidluses tõendanud, et 8 korteriomanikku oleksid 12.09.2022 teate üldkoosoleku

kokkukutsumiseks juhatusele esitanud.

87. Kostja II ei ole seega käesolevas vaidluses tõendanud, et väide „Juhatus takistab erakorralise

koosoleku toimumist ja jagab asjatundmatutele korteriomanikele väärinfot“ vastaks tõele,

tuvastab kohus, et kostja II on avaldanud ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite.

88. Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS §

1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26;

19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12,

p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul

nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).

Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus teate avaldamisega KÜ Gildi tn 8 korto süsteemis.

11 (19)

2-22-17357

89. Hageja nõuab väite ümberlükkamist veebilehe https://korto.ee/public ja korteriühistu

teadetetahvli (mis asub elamu trepikojas) kaudu hiljemalt 3 (kolme) kalendripäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

90. Kostja II vaidleb andmete avaldamise viisile vastu. Kostja II rõhutab, et ta ei ole avaldanud

hageja kohta andmeid korteriühistu trepikojas asuval teadetetahvlil ning hageja ei ole vastupidist

ka tõendanud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt II andmete ümberlükkamist ka teadetetahvlil

ning selles osas tuleb hageja nõue jätta igal juhul rahuldamata.

91. Kohus tuvastab, et kostja II ei ole avaldanud hageja kohta andmeid korteriühistu

teadetetahvlil, mistõttu puudub alus kostja II kohustamiseks sellisel viisil valeväidete

ümberlükkamise teate avaldamiseks. Kostja II on avaldanud hageja kohta andmeid veebilehe

korto.ee kaudu, mistõttu samal veebilehelt ümberlükkamise teate avaldamine on võimalik ja

põhjendatud.

92. Hageja palub kohustada kostjat avaldama valeväidete ümberlükkamise teade Haridus- ja

Teadusministeeriumi kodulehe alalehel https://www.hm.ee/et/uudised hiljemalt ühe nädala

jooksul alates käesolevas kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest või alternatiivselt Haridus- ja

Teadusministeeriumi dokumendiregistris https://dok.hm.ee/et/ hiljemalt ühe nädala jooksul alates

käesolevas kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest.

93. Hageja palub kohustada kostjat II avaldama järgmise sisuga teate „Käesolevaga annan teada,

et minu poolt esitatud väited, nagu ei oleks X oma Tallinn, Gildi tn 8 korteriühistu juhatuse

esimehe kohustusi kohaselt täitnud ja nagu oleks X korteriomanikele valetanud, infot varjanud ja

tõendeid fabritseerinud, ei vasta tõele. Lugupidamisega, Y“

94. Kuivõrd kohus tuvastas, et ebaõige on üksnes lause „Juhatus takistab erakorralise koosoleku

toimumist ja jagab asjatundmatutele korteriomanikele väärinfot,“ saab hageja taotletud

ümberlükkamise teate teksti osas hageja nõuet rahuldada osaliselt.

95. Kohus kohustab kostjat II avaldama veebilehel korto järgmise sisuga teate „Käesolevaga

annan teada, et minu poolt esitatud väide, nagu oleks X korteriomanikele valetanud, ei vasta

tõele. Lugupidamisega, Y“

96. Ülejäänud osa 19.09.2023 kirjast kvalifitseeris kohus väärtushinnanguteks ja jääb selle juurde

kohtuotsuses. Hagiavalduse punkti 1.8 alapunktides 2-4 esitatud väiteid, millele hageja oma

nõudes tugineb, ei sisalda faktiväiteid hageja kohta. Väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei

saa, kuid hindab nimetatud avaldatud väärtushinnanguid mittevaralise kahju nõude kontekstis.

97. Hageja on seisukohal, et vaidlusaluse kirja punktides 2-4 tõstatatud küsimused kujutavad

endast ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. Kostja II vaidleb vastu ja selgitab, kõik

kolm lauset on alustatud oluliste sõnadega "kui leiab tõestust" fookus on algusel. Riigikohus on

lahendi 3-2-1-161-05 punktis 15 sedastanud, et korteriühistu juhatuse esimeest ei saa üksnes

tema ameti tõttu lugeda alati avaliku elu tegelaseks. Kuid ta peab arvestama võimalusega, et

korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS §

1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

tehtud kriitika olla õigusvastane.

98. Kohus asub seisukohale, et vaidlusaluses kirjas selgelt tingimusega „kui leiab tõestust“

esitatud küsimused seoses võimalike etteheidetega juhatuse liikmete tegevusele, ei kujuta endast

negatiivseid väärtushinnanguid. Juhul, kui korteriühistu juhatuse tegevuse kohta on korteriühistu

liikmetel tekkinud küsimusi, milliseid soovitakse teiste liikmetega arutada, ei ole küsimusi ja

kahtlusi võimalik tõstatada teisiti, kui esile tuues, milles võimalik etteheidetav tegu seisneb, kuid

samaaegselt rõhutades, et tegu on kahtlusega. Nimetatut on kostja II oma pöördumises selgelt ka

järginud, kasutades selgelt klauslit „kui leiab tõestust“ ehk esitades oma kahtlustusi, mitte

tõsikindlaid väiteid hageja kohta. Kohus nõustub kostjaga II, et juhatuse liige peab arvestama

võimalusega, et tema tegevust võidakse kritiseerida ning et juhatuse liikme tegevuse suhtes

küsimuste esitamine on kohane.

12 (19)

2-22-17357

99. Seega ei ole kostja II avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ega sellega

hageja õigusi rikkunud ning hagejale kahju tekitanud.

100.

Kohus on ülal tuvastanud, et kostja II on avaldanud ühe ebaõige faktiväite ja kohustanud

kostjat II nimetatud faktiväidet ümber lükkama.

101.

Kuna hageja nõuab kostjalt II mittevaralise kahju hüvitist andmete avaldamise tõttu,

kontrollib kohus järgmiselt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja II süüd.

102.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite. Väide on

negatiivse alatooniga, kuivõrd väite kohaselt jagab juhatus väärinfot korteriomanikele ja takistab

erakorralise üldkoosoleku läbiviimist.

103.

Oma käitumisega on kostja II tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS §

1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.

104.

Kohus kontrollib, kas kostja II tegevus ebaõige faktiväite avaldamisel on õigusvastane.

VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

105.

Kohus arvestab, et Gildi 8 korteriühistus oli teatud korteriomanike ja juhatuse vahel

vastasseis ja erimeelsused. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et osade korteriomanike ja

juhatuse vahel oli vaidlus ja erimeelsus juhatuse ametisse sobivuse osas, millega seonduvalt on

osad korteriomanikud soovinud üldkoosoleku kokkukutsumist, kuid juhatus koosoleku

kokkukutsumisest üldsõnalise kirjaga keeldus.

106.

Arvestades seda, et juhatus ei toonud oma 14.09.2022 kirjas (dtl 167) välja konkreetseid

põhjendusi ja selgitusi, miks korteriomanike kokkukutsutav koosolek on seadusega vastuolus,

vaid märkis üldsõnaliselt, et „esitatud ettepanek ei vasta seaduses ja põhikirjas toodud nõuetele“,

ei saa sellele järgnenud kostja II 19.09.2023 pöördumises ebaõige faktiväite avaldamist pidada

VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt õigusvastaseks.

107.

Kohus arvestab, et kostja II avaldatud ebaõige faktiväide ei ole oma sisult ega stiililt

ebaviisakas, selles ei ole mindud isiklikuks või esitatud mistahes solvanguid. Kohus tuvastab, et

kostja II tegevus ei ole VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi õigusvastane, vaid aset leidnud

kirjavahetus, sh selles sisalduv ebaõige faktiväide, mahub korteriühistu juhatuseliikme

taluvuspiiri sisse.

108.

Seega kuivõrd kohus tuvastab, et kostja II poolt ebaõige faktiväite avaldamine ei olnud

õigusvastane, ei ole täidetud VÕS § 1043 eeldus hagejale kahju hüvitamiseks. Kohus jätab

hageja nõude kostja II vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

109.

Hageja nõuab kostjalt II varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas

375 eurot, mis vastab 2,5 tunnile õigusabile tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hagejale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes materjalide läbitöötamises ja kostjatele I ja II

nõudekirja koostamises. Hageja nõuab kahju hüvitamist kostjatelt I ja II solidaarselt.

110.

Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja

VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude

hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja

kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-11-

11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).

111.

Kohtueelselt õigusabi kasutamine on mõistlik ja vastustundlik käitumine, mis on suunatud

kohtuvaidluse ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu.

112.

Kohus asub seisukohale, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr on turuolukorraga

kooskõlas ja põhjendatud. Ülemäärane ei ole ka kohtueelsele õigusabile kulutatud aeg. Samas ei

nõustu kohus hageja käsitlusega, et tekkinud kulude eest vastutavad kostjad I ja II solidaarselt.

13 (19)

2-22-17357

113.

VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga

kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses

sätestatud juhul või tehingu alusel. Käesoleval juhul ei ole kostjad solidaarvõlgnikud.

114.

Hageja nõue kostjate vastu tuleneb erinevatest alustest, st on seotud erinevate andmete

avaldamisega. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga kostja menetluses teise poole suhtes

iseseisvalt. Analoogia korras vastutavad isikud iseseisvalt ka kohtueelses menetluses. Kostjalt II

ei saa välja mõista hageja kohtueelseid õigusabikulusid seoses kostjale I nõude esitamisega ja

vastupidi.

115.

Seega rahuldab kohus hageja nõude kostja II vastu osaliselt ja mõistab kostjalt II hageja

kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud summas 187,50 eurot.

(IV)

116.

Kohus leiab, et kostja I vastuhagi hageja vastu on osaliselt põhjendatud kahe väite

ümberlükkamise nõude osas. Mittevaralise kahju õiglaseks hüvitiseks on kohtu hinnangul 500

eurot. Varalise kahju hüvitamise nõudes on hagi põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab vastuhagi

osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt.

117.

Pooled ei vaidle ja koosoleku helisalvestisega, mida kohus on pooltega istungil vahetult

kuulanud, on tõendatud, et 10.12.2021 KÜ Gildi 8 üldkoosolekul avaldas hageja järgmist „…

konflikt, mis päädis füüsilise kontaktiga, kaklusega, naisterahvaga ja selle naisterahva laps

kutsus politsei …“

118.

Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud lause sisaldab kaudset faktiväidet, et kostja I on

kedagi löönud. Sealjuures kinnitas kostja I 17.01.2024 kohtuistungil, et vaidlust selles, et sõna

„löömine“ ei ole hageja kasutanud, ei ole.

119.

Kohus tuvastab, et ülal refereeritud sõnastuses avaldatud lause ei sisalda ka kaudset

väidet, et kostja I oleks kedagi löönud. Veel enam, hageja öeldust ei tulene isegi seda väidet, kes

kakluse initsieeris.

120.

Kostja I on tuginenud ka sellele, et oluline on hääletoon. Kohus märgib, et hääletoonist ei

saa tuleneda mistahes faktiväidet, sealhulgas ka kaudset faktiväidet, et kostja I on kedagi löönud.

121.

Seega tuvastab kohus, et kostja I ei ole avaldanud 10.12.2021 KÜ Gildi 8 üldkoosolekul

väidet, nagu oleks kostja I maja hoovis löönud teist elanikku. Kuivõrd hageja ei ole sellist väidet

avaldanud, ei saa väite ümberlükkamist hagejalt ka nõuda, sest kostja I õiguste rikkumist ei ole

toimunud. Kohus jätab rahuldamata kostja I nõude kohustada hagejat ümber lükkama 10.12.2021

KÜ Gildi 8 üldkoosolekul avaldatud väide.

122.

Teise väitena palub kostja I kohustada hagejat ümber lükkama 23.11.2021 kirjalikult

avaldatud väite, nagu oleks Q vormistanud arveid, mis on esitatud KÜ Gildi 8 raamatupidamisse,

et sealtkaudu endale lisatasu teenida.

123.

Hageja ei vaidle vastu sellele, et ta on avaldanud väite, et Q on vormistanud arveid, mis

on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida.

124.

Hageja poolt 23.11.2021 meilisõnumi saatmine on avaldamine VÕS § 1047 mõttes.

Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

(Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

125.

Kohus kvalifitseeris 13.09.2023 toimunud eelistungil, et tegemist on negatiivse

faktiväitega, millise tõele vastavuse tõendamise kohustus on hagejal. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu

31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik

kontrollida selle tõesust või väärust.

126.

Järgmisena kontrollib kohus, kas väide 23.11.2021 avaldatud väide, et Q on vormistanud

arveid, mis on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida vastab tõele.

14 (19)

2-22-17357

127.

Hageja on väite tõelevastavuseks esitanud kostja I 03.09.2023 e-kirja KÜ

raamatupidajale, millega on esitanud 76CAPITAL OÜ arve nr 441 summas 3120,00 eurot kostja

I poolt teostatud tööde osas (dtl 313-314) ja 31.03.2021 kostja e-kirja KÜ raamatupidajale,

millega on esitanud Põhjavara OÜ arve nr 95 summas 350 eurot, kostja I poolt teostatud tööde

osas (dtl 315-316). Hageja selgitab, et KÜ Gildi 8 juhatus ei ole eelminetatud ettevõtetelt teenust

tellinud, arveid ei esitanud ei 76CAPITAL OÜ ega Põhjavara OÜ, vaid kostja I.

128.

Kohus tuvastab, et kostja I on edastanud raamatupidajale 76CAPITAL OÜ arve ja

hagejale raamatupidamisse esitamiseks Põhjavara OÜ arve, kuid nimetatud arvetest ei tulene, et

need oleksid esitatud kostja I tööde eest või eesmärgil, et kostja I saaks teenida lisatasu.

129.

Kostja I vaidleb hageja seisukohale vastu põhjendusega, et sellest, et kostja I esitas

tasumiseks arveid, ei tähenda, et kostja I sai tasu.

130.

Hageja avaldas 17.01.2024 kohtuistungil, et ei ole mõistlik tõendada, kes arve koostas

(ajamärge 02:05:52, dtl 659), kuid on fakt, et kostja on arved esitanud.

131.

Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse väite, mille kohaselt on

kostja I vormistanud arveid, mis on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu

teenida. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja esitatud

76CAPITAL OÜ ega Põhjavara OÜ arved ja kostja I e-kirjad (dtl 313-316) ei tõenda, et vastavad

arved oleks kostja I vormistanud ja et vastavate arvete vormistamise eesmärk oleks olnud kostja

I poolt endale lisatasu teenida.

132.

Kuivõrd kostja I palub ümber lükata 23.11.2021 kirjalikult avaldatud väite, ei hinda kohus

vastuhagi punktides 5.2 ja 5.3 nimetatud väidete tõele vastavust, sest need on avaldatud hiljem

(vastavalt 10.12.2021 ja 01.12.2022) ning nende ümberlükkamist ei ole kostja I nõudnud.

133.

Hageja ei ole seega käesolevas vaidluses tõendanud, et väide „Q on vormistanud arveid,

mis on esitatud raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida“ vastaks tõele. Seega

tuvastab kohus, et hageja on avaldanud ebaõige ja kostja I mainet kahjustava faktiväite.

134.

Kolmanda väitena palub kostja I kohustada hagejat ümber lükkama 23.11.2021 kirjalikult

avaldatud väite, nagu oleks Q edastanud majaelanikele kirju juhatuse esimehe nime kasutades.

135.

Hageja ei vaidle vastu sellele, et ta on 23.11.2021 meilisõnumis KÜ Gildi 8

korteriomanikele avaldanud väite: „Lisaks juhatuse esimehe nime kasutades kirjade edastamine

majaelanikele.“

136.

Kohus kvalifitseeris 13.09.2023 toimunud eelistungil, et tegemist on negatiivse

faktiväitega, millise tõele vastavuse tõendamise kohustus on hagejal. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu

31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik

kontrollida selle tõesust või väärust.

137.

Järgmisena kontrollib kohus, kas 23.11.2021 avaldatud väide, et Q oleks edastanud kirju

majaelanikele juhatuse esimehe nime kasutades, vastab tõele.

138.

Hageja on väite tõele vastavuse tõendamiseks esitanud 17.08.2021 teate korteri nr 65

omanikule (dt 318). Teatest nähtub, et see on koostatud hageja nimel. Viidet kostjale tõendist ei

leidu. Kohus palus hagejal 13.09.2023 istungil selgitada, kust tuleneb nimetatud tõendist, et selle

on koostanud kostja I. Hageja selgitas, et tema väidab, et kostja I selle teate koostas (ajamärge

01:35:58). Kostja I vastava teate koostamist eitab. Kohus tuvastab, et hageja ei ole tõendanud, et

17.08.2021 teate (dtl 318) oleks koostanud kostja I.

15 (19)

2-22-17357

139.

Hageja ei ole seega käesolevas vaidluses tõendanud, et väide „et Q oleks edastanud kirju

majaelanikele juhatuse esimehe nime kasutades“ vastaks tõele. Seega tuvastab kohus, et hageja

on avaldanud ebaõige ja kostja I mainet kahjustava faktiväite.

140.

Kohus rahuldab kostja I nõude ja kohustab hagejat ebaõiged andmed ümber lükkama

VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kostjal I on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05,

p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel

kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja hageja süüd. Andmete

ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati

(Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr

2-17-17140, p 11).

141.

Kostja I palub kohustada hagejat avaldama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast

kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto vahendusel enda kasutajanime „X“ all teatisena KÜ

Gildi 8 teadetetahvlil ja hoidma piiranguteta kõigile KÜ Gildi 8 korteriomanikele kättesaadavana

vähemalt 15 kalendripäeva ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta valgel

taustal mustas kirjas tähesuurusega 12 punkti järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin KÜ Gildi 8

liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q vormistanud arveid, mis on esitatud KÜ

Gildi 8 raamatupidamisse, et sealtkaudu endale lisatasu teenida. Samuti avaldasin KÜ Gildi 8

liikmetele 23.11.2021 kirjalikult väite, nagu oleks Q edastanud KÜ Gildi 8 majaelanikele kirju

juhatuse esimehe nime kasutades. Need väited on ebaõiged ning ma lükkan need ümber.“

142.

Hageja ümberlükkamise viisile vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus kostja I nõude 23.11.2021 avaldatud valeväidete ümberlükkamiseks kohustamiseks kostja

I taotletud sõnastuses ja viisil, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja adresseerituna

KÜ Gildi 8 liikmetele.

143.

Kohus on ülal tuvastanud, et hageja on avaldanud kaks ebaõiget faktiväidet kostja I kohta

ja kohustanud hagejat nimetatud faktiväidet ümber lükkama. Kuna kostja I nõuab hagejalt

mittevaralise kahju hüvitist andmete avaldamise tõttu, kontrollib kohus järgmiselt ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasust ja hageja süüd.

144.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on avaldanud ebaõige faktiväite. Väited on

negatiivse alatooniga, kuivõrd sisaldab endas etteheiteid Q kui KÜ Gildi tn 8 juhatuse liikme

tegevusele.

145.

Oma käitumisega võib hageja olla tekitanud kostjale I eelduslikult õigusvastase kahju

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise

õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.

146.

Hageja ei ole tõendanud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus

VÕS § 1047 lg 2 järgi.

147.

Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest

ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid

kostja tegevuse õigusvastasuse.

148.

Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

149.

Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid hageja tegevuse

õigusvastasuse.

150.

Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis

välistaksid hageja tegevuse õigusvastasuse. Hageja on andmete avaldamisega kahjustanud kostja

I mainet. Hageja ei ole selgitanud, miks oli vaja avaldada kostja I au teotavaid andmeid ja millist

eesmärki ta sellega saavutada soovis. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust välistavad

alused VÕS § 1046 lg 1 alusel ja seda hoolimata sellest, et kohtu ette toodud asjaoludest

16 (19)

2-22-17357

joonistub välja selge ja pikaajaline konflikt kahe juhatuse liikme vahel. Andmete avaldamisega

on hageja küll realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele, kuid sellega konkureerib aga kostja I

õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et hageja õigus edastada korteriühistu

liikmetele teateid kaalus üle kostja I õiguse maine kaitsele.

151.

Hageja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid

asjaolusid.

152.

Järgnevalt hindab kohus hageja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude

alusel tekitas hageja kostjale I kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kohtule ei ole esitatud andmeid

selle kohta, mis välistaksid hageja süü VÕS § 1052 alusel.

153.

Järgnevalt lahendab kohus kostja I nõude mõista hagejalt välja õiglane mittevaralise kahju

hüvitis õiglases summas kohtu äranägemisel Arvestades rikkumise võrdlemisi kerget iseloomu

ning asjaolu, et avaldamine on toimunud piiratud isikute ringile ehk korteriühistu liikmetele,

kellele on juhatuse liikmete erimeelsused teada, peab kohus õiglaseks ja põhjendatud

mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot ja mõistab vastava hüvitise hagejalt kostja I kasuks

välja.

154.

Kostja I nõuab hagejalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol 1548

eurot, mis vastab 4 tunnile ja 50 minutile tunnile õigusabile tunnihinnaga 180 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kostjale I osutatud kohtueelne õigusabi seisnes vastuhagi kohaselt

materjalide õiguslikus analüüsis, kliendiga toimunud suhtluses ja kompromissettepaneku

koostamises. Kulu tõendamiseks on vastuhagile lisatud Emerald Legal advokaadibüroo arve nr

23010098, mis kajastab õigusteenust perioodil 01.01.2021 kuni 31.01.2023.

155.

Kohus asub seisukohale, et viidatud kulude näol ei ole tegemist kohtueelsete

õigusabikuludega. Arvelt nähtub, et õigusteenust on osutatud seoses hageja nõudega kostja I

vastu ja ajal, kui käesolevas asjas kohtumenetlus juba toimus. Sel põhjusel jätab kohus kostja I

nõude varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

(V)

Tasaarvestus

156.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

157.

Kohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot ja

kostja I rahalise nõude hageja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Kohus

tasaarvestab hageja ja kostja I mittevaralise kahju hüvitamise nõuded TsMS § 445 lg 1 ja VÕS §

197 alusel kattuvas ulatuses summas 500 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on nõuded kattuvas

ulatuses lõppenud.

(VI)

Hagihinna muutmine

158.

TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud

seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab,

et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 4 kohaselt

tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles

kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

159.

Kohus on 21.11.2022 hagihinna arvestamisel eksinud. Kohus on liitnud hagihinna

arvestamisel kokku kostja I ja kostja II vastu esitatavate nõuete hinnad, kuigi hinnad liitmisele ei

kuulunud.

160.

TsMS § 207 lg 2 kohaselt iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes

iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse

ühes hagis sisalduvad nõuded, kuid nimetatud sätte mõte ja eesmärk on, et ühe kostja vastu

esitatavat nõuded liidetakse hagihinna arvutamisel kokku. Kummagi kostja vastu esitati iseseisev

17 (19)

2-22-17357

nõue, mida oleks põhimõtteliselt saanud lahendada ka eraldi menetlustes. Iga kostja osas tuleb

hagihind arvutada eraldi.

161.

Seega määrab kohus hagihinna järgmiselt. Kummagi kostja vastu on hageja esitanud

andmete ümberlükkamise nõude (hind 3500 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude (hind

3500 eurot).

162.

Lisaks on hageja esitanud kostjate vastu solidaarse nõude 375 euro tasumises. TsMS §

134 lg 2 järgi kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises

hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind

nõude väärtuse järgi. Olukorras, kus lisaks solidaarselt esitatud nõudele on esitatud veel eraldi

nõuded mitme kostja vastu, tuleb pidada solidaarnõude hinda ühes eraldi hinnaks.

163.

Seega on kummagi kostja vastu esitatud andmete ümberlükkamise nõude ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude hagi hind 7000 eurot ja lisaks ühiselt esitatud solidaarnõude hind 375

eurot.

164.

Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 pidanuks hageja tasuma kostja I vastu

esitatud hagilt riigilõivu 630 eurot ja kostja II vastu esitatud hagilt riigilõivu 630 eurot ning

kostjate I ja II vastu esitatud solidaarnõudelt riigilõivu 140 eurot ehk kokku 1400 eurot. Hageja

on kokku tasunud riigilõivu 910 eurot, mis on 490 eurot vähem, kui seadusega ettenähtud.

165.

Tulenevalt eespool selgitatud asjaoludest seadusega ettenähtust vähem tasutud

riigilõivude kohta ja juhindudes RLS §-st 16 ja TsMS § 179 lg-st 1, teeb kohus käesolevaga

ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja mõistab hagejalt riigi kasuks välja vähemtasutud riigilõivu

summas 490 eurot.

166.

Riigilõivu tasumata jätmisel võib algatada sundtäitmise.

167.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS §

179 lg 9).

(VII)

Menetluskulude jaotus

168.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

169.

Kohus asub seisukohale, et arvestades hageja ja kostja I vastastikuste nõuete väga sarnast

rahuldamise ulatust ja kohtu poolt tehtud nõuete tasaarvestust on põhjendatud ja õiglane jätta

hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda.

170.

Kostja II suhtes on kohus hagi rahuldanud marginaalses osas, kohustades kostjat II ühe

väite ümberlükkamiseks ja rahuldades osaliselt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude,

kuid jättes mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et hageja

nõudest on kohus rahuldanud hinnanguliselt 25%. Sellest tulenevalt jätab kohus kostja II vastu

esitatud nõudega seotud menetluskulud 75% hageja ja 25% ulatuses kostja II kanda.

171.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

172.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

Kohtunik

18 (19)

2-22-17357

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2024. a otsusega nr 2-22-

17357.

19 (19)