3-23-1430/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1430

Haldusasi

W.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale viisa

kehtetuks tunnistamisel

Menetlusosalised

Kaebaja – W.F, esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta

Gromtsev

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta W.F kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

28.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Eesti riik väljastas 09.12.2021 Venemaa Föderatsiooni kodanikule W.F-ile C-viisa nr

ESTxxxxxxxxx kehtivusega kuni 19.12.2026.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 25.03.2023 otsusega nr 0496/2023 W.F viisa

kehtetuks, kuna kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud

usaldusväärsed ning oli tekkinud põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste

usaldusväärsuses.

3. PPA jättis 14.04.2023 otsusega nr 15.5-4/300-4 W.F avalduse PPA 25.03.2023 otsuse kehtetuks

tunnistamise peale rahuldamata.

4. W.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.03.2023 ja 14.04.2023 otsuste tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Vaidlustatud otsused tuginevad ebaõigetele asjaoludele ning seetõttu on haldusorgani

kaalutlused ja järeldused ebaõiged. Vaidlustatud otsustes ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks

esitanud ebaõigeid või ebausaldusväärseid andmeid oma reisimise eesmärkide kohta.

6. Kaebaja teavitas Eestisse sisenemisel, et reisimise eesmärk on külastada oma pereliikmeid.

Kaebaja külastas oma vanemaid Narvas. Samuti vastab tõele, et kaebaja külastas oma teisi

lähisugulasi, s.o. lapselast ja tütart. Kaebaja selgitas Tallinna lennujaamas tollitöötajatele, et läheb

Küprosele oma lähisugulastega kohtuma. Kaebaja esitas oma reisimise kohta tõesed andmed, sest

kaebaja külastas oma pereliikmeid.

7. Isegi kui arusaamatuse tõttu jäi Eestisse sisenemisel piirivalvurile teadmata informatsioon, et

kaebaja plaanib lisaks Narvas vanemate külastamisele Tallinna kaudu Küprosele ka oma tütrele

külla lennata, siis sellel põhjusel ei ole põhjust kaebaja viisat kehtetuks tunnistada. Eesti

õiguskorda ei saa kahjustada asjaolu, kui kaebaja siseneb Eestisse ja reisib Eestist oma tütrele külla

Küprosele. Kaebajal puudus mistahes põhjus seda informatsiooni varjata. Eelnevat kinnitab

asjaolu, et tütre külastamiseks läbis kaebaja Tallinna lennujaamas teistkordselt piirikontrolli.

8. Viisa tunnistati kehtetuks olulist tähtsust mitteomava formaalsuse tõttu. Otsused on jäetud

sisuliselt põhjendamata ega vasta HMS nõuetele. Vaidlustatud otsused piiravad kaebaja õigusi,

ning on vastuolus HMS-st tuleneva nõudega esitada haldusakti faktiline alus (vt RKHKo 3-3-1-46

p 27), sisulised põhjendused ja viited ka kaalutlustele, millest on lähtutud otsuste tegemisel.

Vastustaja ei ole sidunud kaebaja tegevust või tegevusetust kaebajale kohalduva õigusliku

tagajärjega.

9. Vastustaja on vääralt kohaldanud Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrust nr 42 „Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi

agressiooniga Ukrainas“. Nimetatud määruse § 2 lg 12 määrust kohaldatakse üksnes Venemaa

Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad viisat. Kaebajale on väljastatud Schengeni viisa

20.12.2021, seega kaebaja ei taotle viisat ning määrus ei kohaldu kaebajale. Kehtiva õigusega on

vastuolus see, et kaebaja viisa tühistati seetõttu, et ta reisis oma lapselapse ja tütre juurde.

10. Eesti riik väljastas kaebajale viisa kestusega 5 aastat ehk tegemist on pikaajalise viisaga

Schengeni konventsiooni mõttes. Schengeni konventsiooni artikkel 18 kohaselt võimaldab

pikaajaline viisa reisida viisa omanikul läbi Eesti territooriumi ka teiste konventsiooniosaliste

territooriumile. Küprosele saab reisida Schengeni viisaga 2014. a alates vastavalt Küprose

välisministeeriumi poolt avaldatud andmetele. Järelikult kaebaja võis reisida läbi Eesti Küprosele,

et külastada seal oma lähisugulasi. Seega on vaidlustatud otsused Schengeni konventsioonis

sätestatuga vastuolus.

11. Vaidlustatud otsused on vastuolus ka 09.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega

(EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni

piirieeskirjad). Viidatud määruse artikli 22 kohaselt võib Euroopa Liidu liikmesriikide sisepiire

ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. Viisa

tühistamine on õigusvastane, sest kaebaja teostas oma Schengeni viisast tulenevaid õigusi ja õigust

kohtuda oma tütre ja lapselapsega. Puudub õiguslik alus keelata Schengeni viisat omaval isikul

ületada teiste liikmesriikide sisepiire sõltumata sellest, millise riigi kodanikuga on tegemist.

12. Vaidlustatud otsused on ebaproportsionaalsed (vt RKHKo 3-19-1838 p 19). Vastustaja võttis

vaidlustatud otsuste tegemisega kaebajalt ära võimaluse kohtuda oma eakate vanematega olukorras,

kus kaebaja emal on diagnoositud melanoom ehk vähk. Kaebaja vanemad ei saa reisida kaebaja

juurde, sest nad on kõrges eas (ema on 78 aastane ja isa 82 aastane) ja neil on halb tervis (emal

vähk ja isal südamepuudulikkus). Samuti on võetud kaebajalt võimalus külastada kaebaja endist

elukohta Narvas ning oluliselt on piiratud tema õigust kohtuda oma tütre ja lapselapsega.

13. Vastustaja oleks saanud saavutada sama eesmärgi selliselt, et oleks hoiatanud kaebajat oma

kavatsusest tunnistada kehtetuks tema viisa juhul, kui kaebaja reisib mõnda teise riiki. Kaebaja on

kinnitanud, et soovib kohtuda oma pereliikmetega ja on valmis seda tegema üksnes Eestis, mistõttu

vastustaja oleks oma eesmärgi saavutanud ka oluliselt mõõdukama abinõu kasutamisel ehk

hoiatamisel.

14. Vastustaja ei ole kaalunud kaebaja õigusi vähem riivava meetme kohaldamist, mistõttu

vaidlustatud otsused on ebaproportsionaalsed, kaalutlusõigust on teostatud puudulikult, tehtud on

olulisi vigu kaalutulusõiguse teostamisel. Arvesse ei ole võetud, et kaebaja on aastaid reisinud

Eestisse seaduslikult ja täitnud kõiki asjakohaseid nõudeid.

15. Vaidlustatud otsuste tegemisel on intensiivselt riivatud kaebaja ja tema pereliikmete õigust era-

ja perekonnaelu kaitsele. Vaidlustatud otsused on vastuolus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooniga. PPA väide, et kaebaja võis üksnes külastada oma ema Eestis on ebaõige ning

tõendamata. PPA ei ole videosalvestusi kohtule esitanud ning sellist videosalvestust ei ole

kaebajale kättesaadavaks tehtud kohtumenetlusese.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

16. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. PPA on kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise

otsuse tegemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud

välismaalaste seaduse (VMS) norme ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 810/2009

(viisaeeskiri). PPA otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks.

17. Kaebajale oli väljastatud lühiajaline, mitte pikaajaline viisa. Viisa puhul tuleb teha vahet

viibimis- ja kehtivusaja vahel. Lühiajaline viisa antakse viibimisajaga kuni 90 päeva mis tahes 180-

päevase ajavahemiku jooksul ja kehtivusajaga kuni 5 aastat (VMS § 59 ning viisaeeskirja artiklid 1

ja 24). Asjaolu, et kaebaja viisa kehtib 5 aastat, ei tee sellest pikaajalist viisat, kuna kaebaja ei tohi

viibida Schengeni alal rohkem kui 3 kuud korraga 6-kuulise perioodi jooksul.

18. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhi on määratud kindlaks viisaeeskirjas. Otsuse vormis on

PPA märkinud viisa kehtetuks tunnistamise alused. Teiseks ei kohaldata VMS § 12 lõike 2 kohaselt

viisamenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Kohtupraktikast

tulenevalt ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus, arvestades

VMS § 12 lõiget 2.1 Samuti ei näe seadus ette viisamenetluses tehtud otsuse ja vaideotsuse aluseks

olevate asjaolude ja põhjuste avaldamist (VMS § 79 ja § 1008).

19. Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada

välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei ole

välismaalasel põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. Viisa puhul on välismaalase

viibimine Eestis ajutine ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma kodumaale naasma.

Järelikult ei saa isik viisa alusel Eestis viibides asuda oma õigusi teostama sellises ulatuses ja

määras nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev

garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. EL-i õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud

mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisa ei

ole mitte õigus, vaid lühiajaline luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba

pikendatakse või antakse muu Eestis viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast

ootust, et tema viisa ei tunnistata kehtetuks, kui selleks esineb alus.

20. Kaebaja viisa tunnistati kehtetuks viisaeeskirja artikli 34 lõike 2 alusel, mille kohaselt

tunnistatakse viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam

täidetud. Tulenevalt viisaeeskirja artikli 23 lõikest 2 leidis PPA, et kaebaja viisa tuleb kehtetuks

tunnistada, kuna kaebaja kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused

ei olnud usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud

avalduste usaldusväärsuses (vt Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-22-1582 p 6).

21. Kaebajale oli väljastatud Schengeni lühiajaline viisa tema Eestis elava Eesti kodanikust ema

F.Y külastamise eesmärgil. 10.03.2023 saabus kaebaja Narva piiripunkti ning andis selgitusi, et

tuleb kaheks nädalaks ema juurde Narva. Samas veetis kaebaja oma emaga vaid paar päeva.

Ülejäänud aja, st 12 päeva, oli ta Küprosel oma tütre ja lapselapse juures. See oli etteplaneeritud

reis ning kaebaja tegelik ja peamine Eestisse saabumise eesmärk oli Küprosele minek. Kaebaja

selline käitumine ei ole esmakordne. Kaebaja passist on näha, et 03.06.2022 saabus ta läbi Narva

piiripunkti Eestisse, 05.06.2022 läks lennukiga Riiast Küprosele. Ka 03.06.2022 Eestisse

saabumisel selgitas kaebaja, et tuleb 2 nädalaks ema juurde. Seega oli kaebaja peamine eesmärk

10.03.2023 Eestisse saabumiseks reis Küprosele, kaebaja sihtkohariigiks ei olnud Eesti ning tema

selgitused oma reisi kohta olid väärad. Kaebaja tütar ja lapselaps oleksid saanud ise Eestisse tulla

kaebajaga kohtumiseks, ilma et kaebaja peaks otsima viise, kuidas Küprosele sattuda.

22. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad

või piirieeskirjad) määrati kindlaks Schengeni ala sise- ja välispiiri ületamise reegleid. Vastab

tõele, et Schengeni alal viibivad isikud võivad vabalt liikuda üle liikmesriikide sisepiiride, ilma et

neid piiril kontrollitakse (artikkel 22). Samas välispiiri ületamisel on kolmandate riikide kodanikele

ette nähtud teatud tingimused. Nii peab kolmanda riigi kodanikul olema välispiiri ületamisel kehtiv

viisa ning ta peab tõendama kavatsetava viibimise eesmärki (artikkel 6 lõige 1 punktid b ja c).

Samuti tuleb kolmanda riigi kodanikel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel läbida põhjalik

kontroll lähte- ja sihtkoha ning kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemiseks ning

vajaduse korral vastavate tõendavate dokumentide kontrollimiseks (artikkel 8 lõige 3 punkt a.iv).

Seega ei anna ainuüksi lühiajalise viisa omamine automaatselt veel õigust välispiiri ületamiseks,

vaid kolmanda riigi kodanik peab Schengenisse saabudes esitama tõeseid andmeid oma

sihtkohariigi ja selle külastamise eesmärgi kohta.

23. Kaebaja pole teavitanud välispiiri ületamisel, et tema kavatsuseks on muuhulgas oma sugulaste

külastamine Küprosel. Schengeni alal viibivad kolmanda riigi kodanikud saavad kehtiva Schengeni

viisaga Küprosele reisida. Kaebaja saaks minna Küprosele ainult Schengeni välispiiri ületades

mõnes muus kohas, kuna lennuliiklus Venemaa ja Küprose vahel on sanktsioonide tõttu katkenud.

Väär on kaebaja väide, et ta teavitas Eestisse sisenemisel kavatsusest külastada perekonnaliikmeid,

sh tütart ja lapselast. Eestisse ja Schengenisse sisenemisel mainis kaebaja ainult oma ema. Asjaolu,

et Tallinna lennujaama töötajatele on kaebaja öelnud oma Küprosel elava tütre kohta, aga Narvas

mitte, viitab sellele, et kaebaja kavatsetult varjas oma saabumise eesmärki. Võimalik, et kaebaja ei

avaldanud Narva piirivalvurile oma reisist Küprosele, kartes, et teda ei lasta Eestisse. Sellega

rikkus kaebaja Schengeni välispiiri ületamise reegleid ning kasutas oma viisa ära Euroopa Liidu

poolsete sanktsioonide vältimiseks.

24. Tuleb arvestada sellega, et kontroll välispiiril ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle

välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli

sisepiiridel. Piirikontroll peaks aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning

vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele

suhetele (piirieeskirjade preambul punkt 6). Arvestades tänapäevast maailma pilti ja julgeoleku

ohtusid on eriti oluline välismaalase piiri ületamise reeglitest kinnipidamine ning õigustatud on

nõue anda tõeseid ütlusi oma saabumis e eesmärgi kohta. Riik ei pea sallima sellist käitumist, kus

tõe moonutamise tulemusel saavad isikud piiri ületada. Kaebaja on käitunud pahatahtlikult,

rikkudes piirieeskirjades sätestatud reegleid (ja seda korduvalt) ning on näidanud enda

ebausaldusväärsust. Tegemist ei ole arusaamatusega, mille tõttu jäi piirivalvurile teadmata

informatsioon, et kaebaja plaanib lennata Küprosele tütrele külla. Kaebaja varjas teadlikult teavet

oma kavandatavast reisist. Piirivalvurid ei saanud kuidagi teada, et kaebaja kavatses minna Eestist

ka teisse riiki. Kaebaja omas Schengeni viisat ning kasutas seda Schengeni viisaruumi

sisenemiseks, mistõttu peab ta olema piiri ületamise reeglitega kursis. Kui kaebaja polnud kindel,

kas Küprosele reisi ettevõtmine on lubatud või mitte, pidi ta enne Eestisse tulekut seda uurima.

25. Kaebajale ei kohaldu Vabariigi Valitsuse määrus nr 42, mis kehtestab sanktsioone Venemaa

Föderatsiooni kodanikele, vaid hoopis Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldus nr 247 „Venemaa

Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piirang“. Korralduse §-ga 1 piiratakse Venemaa

Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise

viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korralduse § 2 punkti 1 kohaselt on

riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes

külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones

alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Seega kehtib kaebaja suhtes korraldusest tulenev erand

Eesti riigipiiri ületamiseks Eestis elavate sugulaste külastamiseks. Pärast lennuühenduste keelamist

Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on Eesti maismaapiir Peterburi

elanikele lähim võimalus Euroopa Liitu sisenemiseks. Avalikkuse huvi on paraku suunatud sellele,

et sanktsioonid kehtiksid ning Eestisse saabuv Venemaa kodanik teataks ammendavalt oma

saabumise tegelikust eesmärgist, et PPA-l oleks seeläbi võimalik takistada sanktsioonidest kõrvale

kaldujaid.

26. Tuginedes kohtu seisukohale haldusasjas 3-22-1582 on kaebajale viisaga sugulaste külastamise

võimaldamine Eesti riigi vastutulek, lootuses, et kaebaja kasutab viisat eesmärgipäraselt. Kaebaja

õõnestas usaldust enda vastu, kui sisenes Eestisse muul eesmärgil ning seda piiril valeütlusi andes.

Kaebaja kasutas talle Eestis elava sugulase külastamiseks antud viisat sanktsioonidest

möödahiilimiseks ning rikkus Schengeni välispiiri ületamise reegleid. Valeselgituste andmise ja

viisa ärakasutamisega on kaebaja näidanud enda ebausaldusväärsust. Eeltoodud asjaolud kogumis

andsid aluse tunnistada kaebaja viisa kehtetuks. PPA-l ei tekkinud ainult kahtlus reisi eesmärgis ja

ütluste ebausaldusväärsuses, vaid viisa tunnistati kehtetuks tuginedes kindlale faktilisele asjaolule,

st kaebaja tegelik reisi sihtkoht ja eesmärk olid otsuse tegemise ajal teada.

27. Riik ei anna viisat selleks, et võimaldada isikul taasühineda oma perekonnaga; ka viisaeeskirja

eesmärk on hõlbustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega, mitte luua või

tugevdada peresidemeid. Ehkki viisa andmisel võib olla ka perekondlik mõõde, s.o soov külastada

oma pereliikmeid, tähendab perekonnaelu siiski pikaajalist pühendumust ja stabiilsust ning

seepärast on see lühiajaliste viisade kontekstis tõenäoliselt vähem asjakohane kui pikaajaliste

viisade või elamislubadega seoses. Viisa taotlemise võimalus ei taga koheselt põhiõigusi. Kaebaja

ei saa tugineda era- ja perekonnaelu intensiivsele riivele olukorras, kus kaebaja saabus Eestisse

viisa alusel ja seda eriti lühiajalise viisa alusel.

28. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et viisa kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne.

Välismaalase soov Eestis viibida ei kaalu üle riigi suveräänsest õigusest otsustada, millistele

välismaalastele anda Eestis viibimise õigus ning millistele mitte. Riigil on ulatuslik kaalutlusruum,

kas jätta viisa kehtima. Kaebajale ei piisaks hoiatuse tegemisest olukorras, kus kaebaja Schengenis

viibimine oli kontrollitud juba tagantjärgi. Sellest oleks piisanud, kui kaebaja oleks Narva tulles

öelnud, et ta tahaks lisaks ema külastamisele Küprosele minna. Riik ei pea näitama, kuidas

välismaalane peaks oma elu päritoluriigis ja pereelu korraldama, vaid see on iga inimese enda

vastutus. Kaebaja pidi arvestama, et tema ema ei muutu ajaga nooremaks ja tervemaks. Kaebaja

perekonnal tuli endal otsustada, kuidas korraldada abivajava pereliikme eest hoolitsemine, kui

kaebaja elab alaliselt välismaal. Kaebaja külastab oma vanemat viisaga, mis ei taga eelpool

nimetatud põhjenduste alusel talle samaväärset perekonnaelu teostamise õigust, kui siin elavatele

kodanikele ja elamisloaga välismaalastele. Kaebaja soov viisa säilitada sugulaste külastamiseks ei

kaalu üle riigi otsustusõigusest, keda riiki lubada. Samuti asjaolu, et kaebaja külastab oma ema u 4

päeva kuus, viitab sellele, et suurema osa ajast saab kaebaja ema ise igapäevaste toimingutega

toime. Vajadus vanema külastamise järele on seega kaebaja puhul pigem väike.

29. PPA on piisaval määral rakendanud uurimispõhimõtet ning on välja uurinud kõik otsuse

tegemiseks vajalikud asjaolud. PPA 25.03.2023 otsus nr 0496/2023 on õiguspärane, sest on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel

alusel, ei ole meelevaldne ning selles ei esine ilmseid vigu. Samuti on õiguspärane PPA 14.04.2023

vaideotsus nr 15.5-4/300-4. Viisa kehtetuks tunnistamine ei võta kaebajalt õigust esitada uut

viisataotlust. PPA ei saa garanteerida, et viisa kaebajale antakse, kuid viisa saamise võimalus

kaebajal säilib.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja vanemad on Eesti kodanikud ega selles, et

kaebaja alanejal sugulasel on Küprose elamisluba. Kaebajale oli väljastatud 21.12.2020 C- tüüpi

viisa ESTxxxxxxxxx kehtivusajaga 19.12.2026. Vaidlustatud viisa tunnistati kehtetuks, kuna

kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed

ning on tekkinud põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses.

Menetlusosalistel on erimeelsus selles, kas kaebaja viisa kehtetuks tunnistamine oli põhjendatud

olukorras, kus kaebaja reisis Küprosele Eesti kaudu.

31. Lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud alustel (VMS § 59).

Lühiajaline viisa (C-viisa) on Schengeni viisa, mida võib anda Schengeni ala läbimiseks transiidi

eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180 päeva jooksul.

C-viisa võib anda ühe- või mitmekordseks sisenemiseks ning kehtivusaeg ei või olla pikem kui viis

aastat.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artikkel 8 lõige 3 punkt a.iv järgi

tuleb kolmanda riigi kodanikel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel läbida põhjalik kontroll lähte-

ja sihtkoha ning kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemiseks ning vajaduse korral

vastavate tõendavate dokumentide kontrollimiseks. Eelnevat aluseks võttes, on küll lühiajalise

viisaga lubatud Schengeni alal liikuda, kuid peamises sihtriigis tuleb peatuda kauem kui teistes

Schengeni riikides. Kaebajal tuli PPA-le teada anda oma Schengeni alal liikumise aeg, trajektoor

ning põhjused, miks Eestisse siseneti.

32. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.09.2022 otsuses nr 3-21-1903 viisade kohta EL õiguse

vaatenurgast, et kolmanda riigi kodanikele ei ole antud mingit õigust siseneda liikmesriikide

territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid

liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu

territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (p

11). Samas lahendis selgitati, et viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi

üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel,

ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (p 9). Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid

otsuseid. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa

andmisest keeldumise otsus on õiguspärane (p 12). Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata

kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks (p 13).

33. VMS § 12 lg 2 sätestab, et VMS-s sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse

seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s

56 reguleeritud põhjendamiskohustus, mistõttu on alusetud kaebaja väited osas, et vaidlustatud

otsustes ei ole järgitud haldusmenetluse seadusest tulenevaid formaalseid nõudeid haldusaktile.

1 https://www.vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/viisainfo/schengeni-viisa-taotlemine

34. VMS § 78 lg 1 järgi tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks lühiajaline viisa ja lennujaama

transiidiviisa viisaeeskirjas sätestatud alustel. Viisaeeskirja artikli 34 lõike 2 järgi tunnistatakse

viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud.

Tulenevalt viisaeeskirja artikli 23 lõikest 2 antakse mitmekordsed viisad kehtivusajaga kuuest

kuust kuni viie aastani, kui on täidetud järgmised tingimused: taotleja tõendab vajadust või

põhjendab kavatsust reisida tihti ja/või regulaarselt, eelkõige oma ametialase või perekondliku

seisundi tõttu, nagu näiteks /…/ liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides seaduslikult

elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed /…/, ning (a) taotleja tõendab oma ausust ja

usaldusväärsust, eelkõige varasemate ühtsete viisade või piiratud territoriaalse kehtivusega viisade

seaduspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust

lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu (b).

35. Väär on kaebaja väide, et vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses videot kaebaja piiriületusel

antud selgitustest piirivalvurile. Vastustaja on nimetatud video esitanud kohtule tõendina

03.07.2023 ning videoga oli kaebajal võimalik tutvuda. Eesti piiriületusel selgitas kaebaja, et läheb

Narva kaheks nädalaks (dtl 112). Videost nähtuvalt ei saanud PPA ametnik kaebajast valesti aru

saada, et ta läheb ka Küprosele, kuna kaebaja ei andnud ametnikule Küprosele minekust teada.

Eelneva varjamist heidabki PPA eelkõige kaebajale ette. Kaebaja tegevus, so Eesti kaudu

Küprosele reisimine on olnud korduv. Ka 03.06.2022 saabus kaebaja läbi Narva piiripunkti

Eestisse ning 05.06.2022 läks Küprosele (dtl 111).

36. Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr 247 p 1 alusel piiras Eesti Venemaa Föderatsiooni

agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga

Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamis. Sama korralduse p 2.1 alusel on riigipiiri

lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kui ta külastab

Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat

või ülenejat sugulast või abikaasat. Korralduse eesmärk on kehtestada piirang Venemaa

Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud

lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Eesti ja teised Balti riigid ning

Soome Vabariik on Euroopa Liidu sanktsioonide käigus Venemaaga lõpetatud lennuühenduse tõttu

sattunud peamisteks riikideks, mille kaudu sisenetakse Euroopa Liitu. Euroopa Liidu liikmesriikide

vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu 2 välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu

eeskirju (edaspidi Schengeni piirieeskirjad). Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmandate

riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Nimetatud

korraldus jõustus 19.09.2022.

37. Korralduse seletuskiri täpsustab, et piirang sätestatakse Venemaa Föderatsiooni kodanikele,

kellel on kehtiv Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajaline viisa ja kes soovivad ületada

välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Välispiiri ületamise piirang rakendub kõikidele Venemaa

Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eestisse siseneda, sõltumata sisenemise eesmärgist või

reisi sihtriigist. Piirangut rakendab PPA, kes ei anna piirangu subjektile luba Eestisse sisenemise

eesmärgil välispiiri ületada, välja arvatud korralduse punktis 2 toodud eranditel. Piirang ei mõjuta

elamisloa või pikaajalise viisa omajaid. Riiki sisenemise keeldu rakendatakse sõltumata sellest, et

isikul on kehtiv lühiajaline viisa ja ta täidab muud Schengeni piirieeskirjadega kehtestatud riiki

sisenemise tingimused. Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmandate riikide kodanikud

ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Seega ei oma tähendust

asjaolu, millal kaebajale lühiajaline viisa väljastati, kuivõrd korraldus kohaldub kõigile Venemaa

Föderatsiooni kodanikele, sõltumata viisa väljastamise tähtajast. Korraldus reguleerib üksnes

riigipiiri ületamise lubatavuse tingimusi. Kuivõrd korralduse mõju kaebaja subjektiivsetele

õigustele ei ole asjas määrav, st korraldus ei takistanud kaebajal riigipiiri ületada, ei hakka kohus

hindama korralduse põhiseaduspärasust.

38. Kuivõrd kaebajale oli väljastatud viisa Eesti kodanikest vanemate külastamise eesmärgiga, tuli

vastavast eeldusest ka lähtuda. Kaebaja ka väljendas piirivalvuritele, et soovib külastada üksnes

oma vanemaid Narvas. Kaebaja ei selgitanud piirivalvuritele, et lisaks vanemate külastamisele

soovis ta edasi reisida Küprosele.

39. Samuti nähtub kaebaja esitatud passi väljavõttest nähtub, et ta on Eestis viibinud peaaegu igal

kuul alates 2022. aastast ja seda tavapäraselt kuus 1–3 päeva järjest, sh on ajavahemikke, kus

kaebaja on Eestit külastanud mitu korda kuus (dtl 12–19). Kaebaja on seega sagedasti viibinud

Eestis. Eelnev lubab järeldada, et kaebaja reisi tegelik eesmärk on valdavatel juhtumitel olnud

vanemate külastamine. Vaatamata eelnevale peab kohus tõenäoliseks, et vaidlusalusel juhul oli

kaebaja ainsaks eesmärgiks kasutada Eestit selleks, et liikuda Küprosele. Kaebaja sisenes Eestisse

Narva kaudu 10.03.2023 ja lahkus lennujaama kaudu Küprosele 12.03.2023 ning viibis Küprosel

12 päeva. Seega ei olnud Eesti kaebaja jaoks peamine sihtriik ning kaebajal oleks tulnud taotleda

viisat Küprose külastamiseks. PPA on tõendanud, et kaebaja kasutas eelnevat käitumismustrit ka

03.06.2022, selgitades Eesti piiri peal, et külastab Eestit 2 nädalat, kuid viibis Eestis paar päeva

ning külastas hoopis Küprost. Seega jõudis PPA õigele järeldusele, et kaebaja ei kasutanud talle

väljastatud viisat eesmärgi päraselt, mistõttu tunnistas PPA õiguspäraselt kaebaja lühiajalise viisa

kehtetuks.

40. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks ei ole alust. Kohtule ei nähtu, et

vaidlustatud otsustega rikutakse kaebaja ja tema pereliikmete õigust era- ja perekonnaelu kaitsele.

Kuivõrd kaebaja ülenejad ja alanejad sugulased on Euroopa Liidu kodanikud, ei ole takistatud uue

seadusliku aluse taotlemiseks, et siseneda Schengeni alale.

41. Kohus ei pea vajalikuks tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2023 kohaldatud esialgset

õiguskaitset.

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)