2-23-137153/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-137153

Tsiviilasi

AS

PlusPlus

Capital

hagi

M. D. E. B.

vastu

põhivõlgnevuse

260,34

euro,

viivise

40,95

euro,

sissenõudekulude 25 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

373,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn

Hageja

lepinguline

esindaja:

Carlo

Kask,

e-post:

carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: M. D. E. B. (isikukood xxxx), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. D. E. B.lt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlgnevus 260,34

eurot, sissenõudekulud 25 eurot, seisuga 27.10.2023 sissenõutavaks muutunud

viivis 40,95 eurot ja viivis põhivõlalt (260,34 eurolt) alates 28.10.2023 kuni

põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta menetluskulud M. D. E. B. kanda.

4. Välja mõista M. D. E. B.lt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 260

eurot, s.o riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot.

5. Välja mõista M. D. E. B.lt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja T AS vahel 05.02.2022 sõlmitud

liitumislepingust nr xxxx. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele

õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei täitnud kohustusi kokkuleppe kohaselt ja jättis tasumata

arved novembri, detsembri ja jaanuari 2023 eest. Esialgne võlausaldaja piiras 11.12.2022 kostja

teenused kuid kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja 12.01.2023 lepingu

üles ning teatas 01.06.2023 et on loovutanud võlgnevuse hagejale 27.04.2023. Hageja esitas

Harju Maakohtule 27.10.2023 hagiavalduse.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxxx, kuid tulemusteta.

Rahvastikuregistri järgse aadressi xxxx korteriomaniku esindaja kinnitas 06.10.2023, et võlgnik

elas antud aadressil aasta aega tagasi, enam ei ela. Vastuseks Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud

10.10.2023, et andmebaaside kohaselt on seisuga 17.01.2023 isiku elukohaks märgitud xxxx,

kontakttelefoniks

xxxx

ja

e-posti

aadressiks

xxx.

Vastuseks

Pärnu

Maakohtu

maksekäsuosakonna järelepärimisele xxxx omaniku esindaja vastanud 10.10.2023, et antud isik

elas xxxx aadressil perioodil 03.09.22-21.02.23. Leping temaga lõpetati tekkinud võlgnevuste

tõttu. Antud isik xxxx aadressil enam ei viibi ega peatu ka nende teistes hostelites. Eeltoodu

põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus

kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 17.01.2024 ning see

loeti kättetoimetatuks 02.02.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli

22.02.2024. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et

maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning

muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis

vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale,

et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused

kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda

120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu

tagasi

arvestada.

Maksu-

ja

Tolliameti

andmetel

on

hageja

käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o

summas 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot,

millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 140 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 260 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik