2-21-17025/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17025

Kohtuasi

X hagi ALPIMAJA OÜ vastu autoriõigusega

kaasnevate õiguste rikkumisest tulenevates nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7781,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja

ALPIMAJA

OÜ

(registrikood

12215585),

lepinguline esindaja Anto Variku

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus maakohtu istungi protokolli parandamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-17025

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.

5. Mõista Xlt ALPIMAJA OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis

945 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-17025

2 (16)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi ALPIMAJA OÜ (kostja) vastu, milles palus:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja autori varaliste õiguste rikkumise eest varalise kahju

hüvitis kindla summana kohtu õiglasel äranägemisel kuni kohtuotsuse tegemiseni;

-

kohustada kostjat sõlmima hagejaga litsentsileping „Eesti Krimilood“ 2. hooaja 4.

episoodis hageja esituse kasutamiseks voogedastusplatvormil Go3, TV3 Play’s ja

telekanalis TV3 kohtu poolt õiglasel äranägemisel kindlaksmääratud iga-aastase

litsentsitasu eest, mis tuleb tasuda kohtuotsuse tegemisest alates iga aasta 2. jaanuariks

hagejale kuuluva ettevõtte Y OÜ arveldusarvele EE261700017004323187 kuni hageja

õiguste kehtivuse lõppemiseni 31. detsembril 2072 või kuni teose esituse kasutamise

lõpetamiseni enne hageja õiguste kehtivuse lõppemist, asendades kostja tahteavalduse

kohtuotsusega;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 464 eurot ja seadusjärgses

määras viivis hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt osales hageja 20. detsembril 2020 dokumentaalsarja „Eesti

Krimilood“ 2. hooaja 4. episoodis, mängides XXX rolli. Sarja produtsent on kostja juhatuse

liige ja seaduslik esindaja KS. Hageja võttis 22. detsembril 2020 kostja seadusliku esindajaga

ühendust, et saada infot, kellele ja mis summas tuleb võttepäeva eest arve koostada. Hageja

koostas 25. jaanuaril 2021 talle kuuluva ettevõtte Y OÜ nimel arve nr 003-21 summas 96 eurot

(80 eurot + käibemaks) ja edastas selle kostja e-posti aadressile. Maksetähtajaks oli märgitud

1. veebruar 2021. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt. Hageja edastas kostja e-posti aadressile

XXX meeldetuletused seoses maksmata jäänud arvega 11. veebruaril 2021, 2. märtsil 2021, 13.

mail 2021, 14. mail 2021, 15. mail 2021, 16. mail 2021, 17. mail 2021 ja 28. mail 2021. Hageja

koostas 9. augustil 2021 uue arve nr 025-21, mis sisaldas tasu võttepäeva eest 80 eurot, viivist

0,07% päevas alates 2. veebruarist 2021, meeldetuletustasu 259,90 eurot ja käibemaksu 70,11

eurot. Kostja tasus 10. augustil 2021 arve osaliselt, s.o summas 96 eurot (80 eurot + käibemaks).

Hageja rõhutas e-kirjas, et enne arve täielikku tasumist ta kostjale esitaja õiguseid ei loovuta.

1.2. Hageja edastas 17. augustil 2021 teate esitaja õiguste rikkumise kohta telekanali TV3 (AS

All Media Eesti) e-posti aadressile tv3@tv3.ee ning palus lõpetada episoodi edastamine kõigis

kanalites ja eemaldada episood Go3 platvormilt.

1.3. Oma 23. augusti 2021. a kirjaga keeldus kostja viivise tasumisest ja sissenõudmiskulude

hüvitamisest ning leidis, et 80 euro (+ käibemaks) tasumisega on hagejale kuuluvad esitaja

õigused loovutatud.

2-21-17025

3 (16)

1.4. Hageja leiab, et kostja kasutab hageja esitust ilma loata. Hageja on näitleja, kellel on oma

esitusele teose esitaja varalised ja isiklikud õigused. Hageja ja kostja ei ole sõlminud

kokkuleppeid, mis välistaks esituse kasutamise eest tasu saamise või millega oleks loetud

litsentsitasu hõlmatuks võttepäeva eest makstud tasuga. Autorileping peab olema sõlmitud

kirjalikus vormis. Hageja ei ole sellist lepingut sõlminud, oma varalisi õigusi loovutanud ega

andnud luba isiklike õiguste kasutamiseks. Esitatud arve (80 eurot + käibemaks) hõlmas vaid

võttepäeva eest makstavat tasu.

1.5. Hageja saab nõuda litsentsitasu hüvitamist, mida ta oleks saanud, kui rikkuja oleks

hankinud loa esituse kasutamiseks (nn hüpoteetiline litsentsitasu), esitades alternatiivselt kas

saamata jäänud tulu hüvitamise nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel

või õiguse rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamise nõude alusetu rikastumise sätete

alusel. Kui kostja ei oleks ilma hageja nõusolekuta teose esitust kasutanud ja oleks sõlminud

hagejaga nõuetele vastava litsentsilepingu, ei oleks hagejale tekkinud kahju litsentsitasu

saamata jäämise näol. Kostja on litsentsitasu kokkuhoidmisega rikastunud. Kuna hagejale

tegelikult tekkinud kahju suurust on raske hinnata (iga esitus on ainulaadne nii mahu kui ka

levitamisulatuse poolest), siis tuleb praegusel juhul määrata hüpoteetiline litsentsitasu kindlaks

kohtu õiglasel äranägemisel, hinnates konkreetseid asjaolusid kogumis. Hageja avastas teose

esituse kasutamise 2021. a mais voogedastusplatvormilt Go3. Kostja on andnud kolmandatele

isikutele õiguse levitada hageja esitust, mille tulemusel on esitus avaldatud televisioonis

(kanalis TV3) ja internetis (TV3 Play, Go3) ning mille pealt on kostja ilmselgelt teeninud tulu.

Hageja hinnangul on õiglane hüvitis vähemalt 1500 eurot.

1.6. Hagejale tekitatud kahju ei ole võimalik hüvitada vaid hüpoteetilise litsentsitasu

väljamõistmisega. Sel juhul jääks hagejale endiselt selgusetuks litsentsilepingu olulised

tingimused, s.o mis tasu eest, millisel territooriumil, millisel platvormil ja kui pikalt teose

esitust kasutatakse. Hagejale on selle teadmine oluline, et tagatud oleks õigusselgus. Kohtul

tuleks kohustada kostjat sõlmima hagejaga litsentsileping hagiavalduse resolutsioonis

sätestatud viisil. Vaid nii on võimalik hagejale tekkinud kahju lõplikult hüvitada.

1.7. Hagejale on tekkinud varaline kahju enne kohtumenetlust kantud õigusabikulude näol

seoses nõudekirja koostamisega 464 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuna hageja ei saa kuludelt

käibemaksu maha arvata, tuleb hüvitada ka käibemaks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja oli seisukohal, et hagi on esitatud pahas usus, arvestamata poolte eelnevate

kokkulepete ja kutseala praktikaga. Kostja ei eita, et hageja osales 20. detsembril 2020 kostja

toodetud lavastusliku telesarja „Eesti krimilood“ 2. hooaja 4. episoodi pealkirjaga

„Linnavolinik laukas“ võtetel kõrvalosatäitjana XXX rollis. Samuti vastab tõele, et Y OÜ

edastas 25. jaanuaril 2021 kostjale arve nr 003-21 selgitusega „XXX roll 20.dets“ summas 96

eurot maksetähtajaga 1. veebruar 2021. Kostja ei eita, et Y OÜ pidi talle poolte kokkuleppel

esitama arve hageja osatäitmise eest summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tasus

10. augustil 2021 arve nr 003-21 summas 96 eurot.

2.2. Hagejale ei ole võimalik omistada Y OÜ tsiviilõigusvõimet ja -kohustusi. Hageja ei ole

koostanud kostjale 25. jaanuaril 2021 arvet nr 003-21, esitanud hagis nimetatud meeldetuletusi

ega 9. augustil 2021 arvet nr 025-21.

2-21-17025

4 (16)

2.3. Kostjal on hageja osatäitmisega seoses lepingulised suhted Y OÜ-ga, kes tegutseb neid

lepinguid sõlmides oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Hageja, kes esindas juhatuse

liikmena ka Y OÜ-d, kinnitas kostjale, et Y OÜ on hagejalt omandanud kõik esitusega seotud

õigused. Kostjal ei olnud põhjust selles kahelda. Pooled leppisid kokku tasus õiguste

loovutamise eest. Hageja teatas Y OÜ seadusliku esindajana kostjale, et Y OÜ omab kõiki

hageja osatäitmisega seotud varalisi õigusi ja litsentse isiklike õiguste kasutamiseks ning need

loovutatakse 80 euro eest, millele lisandub käibemaks. Selle kokkuleppe alusel esitaski Y OÜ

kostjale arve nr 003-21. Hageja esitusega seotud õigused anti kogumis üle juba telesarja

salvestamisel. Pooltel ei olnud õiguste loovutamisega seoses muid kokkuleppeid.

2.4. Hageja ise tegeleb oma ettevõtte kaudu reklaamklippide, mainevideote, tootevideote,

muusikavideote jms tootmisega ning on seetõttu väga hästi kursis kutseala tavade ja praktikaga.

Üldteada on asjaolu, et AS All Media Eesti või mõne teise avaliku levitaja jaoks toodetud

telesaateid edastatakse levitaja valikul kõigis talle kuuluvates meediumites, sh telekanalis TV3,

samuti platvormidel Go3 ja TV3 Play. Telesarja tootja loovutab kõik selle tootmisel tekkinud

õigused kogumis avalikule edastajale ning lõpliku otsuse selle kohta, millises meediumis ja

millal telesarja edastatakse, teeb selle avalik edastaja. Need asjaolud on üldteada kõigile sellel

tegevusalal osalevatele isikutele, sh tootjatele ja esitajatele.

2.5. Arusaamatuks jääb hageja kahjunõue kompromissiettepaneku koostamisest tekkinud

õigusabikulude eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel pärast seda, kui kostja oli

kõik oma lepingulised kohustused Y OÜ ees täitnud. Kostja sõlmis kõik hageja esitusega seotud

kokkulepped Y OÜ-ga, mida kinnitab ka hageja ja Y OÜ enda tegevus ja käitumine (poolte

kirjavahetus, arve nr 003-21 selgitus). Seetõttu tuleks hagejal suunata oma õiguste rikkumisest

tulenevad nõuded Y OÜ vastu, kui ta leiab, et viimane on rikkunud nende vahel sõlmitud

litsentsilepingu tingimusi. Hageja nõuded kostja vastu ei ole kantud heast usust. Hageja

eesmärk on saada hüvitis, milleks tal ei ole õigust ja seaduslikku alust.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 1435 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

viivise alates menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täieliku

täitmiseni.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

hageja esines 20. detsembril 2020 dokumentaalsarja „Eesti Krimilood“ 2. hooaja 4.

episoodis, mängides XXX rolli;

-

sarja produtsent on kostja juhatuse liige ja seaduslik esindaja KS, kes palus 22.

detsembri 2020. a e-kirjas saata arve osatäitmise eest kostjale;

-

kostja seadusliku esindaja suuniste kohaselt koostas Y OÜ, mille juhatuse liige ja

ainuosanik on hageja, 25. jaanuaril 2021 arve nr 003-21 summas 96 eurot (80 eurot +

käibemaks) ja edastas selle kostja e-posti aadressile. Maksetähtajaks oli märgitud 1.

veebruar 2021;

-

kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Hageja edastas kostja e-posti aadressile XXX

meeldetuletused seoses maksmata jäänud arvega 11. veebruaril 2021, 2. märtsil 2021,

13. mail 2021, 14. mail 2021, 15. mail 2021, 16. mail 2021, 17. mail 2021 ja 28. mail

2021;

2-21-17025

5 (16)

-

Y OÜ koostas 9. augustil 2021 uue arve nr 025-21, mis sisaldas tasu võttepäeva eest 80

eurot, viivist 0,07% päevas alates 2. veebruarist 2021, meeldetuletustasu 259,90 eurot

ja käibemaksu 70,11 eurot;

-

kostja tasus 10. augustil 2021 arve osaliselt, summas 96 eurot (80 eurot + käibemaks).

3.2. Maakohus viitas autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-dele 65, 67 ja 68. Maakohtu hinnangul

on autorileping AutÕS § 68 mõttes sõlmitud kostja ja hagejale kuuluva äriühingu Y OÜ vahel.

Vaidlust pole selles, et esituse on teinud hageja kui füüsiline isik, kuid hagejal on võimalik

valida, kas panna esitaja varalised õigused maksma füüsilise isikuna või juriidilise isiku kaudu.

Hageja ei saa olla oma tegevuses vastuoluline, väites, et kokkulepped seoses tasuga võttepäeval

osalemise eest on sõlmitud äriühinguga, aga esitaja õigused kuuluvad hagejale.

3.3. Lepingut tuleb tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 mõistliku isiku arusaama järgi. Kohtu

hinnangul saab mõistlik isik järeldada, et esituse kasutamiseks on leping sõlmitud selliselt, et

see hõlmab nii esitaja varalisi õigusi kui ka luba kasutada isiklikke õigusi.

3.4. Hageja tegevusest saab järeldada, et esitaja varalised õigused on äriühingule üle läinud.

Hageja enda kinnitus selle kohta, et õigused ei ole äriühingule üle läinud, ei ole usutav, sest see

on vastuolus hageja käitumisega. Hageja on koostanud arve äriühingu nimel ja saatnud

korduvaid meeldetuletusi, lisades äriühingu koostatud arve. Hageja 22. detsembri 2020. a ja 8.–

11. jaanuari 2021. a sõnumivahetusest, 25. jaanuari 2021. a arvest ja kirjast kostja seaduslikule

esindajale võib välja lugeda, et kostja ja Y OÜ vahel oli sõlmitud leping esitaja tasu maksmise

kohta. Esitaja tasu on üks osa autorilepingust ja esitaja varalistest õigustest. Y OÜ on 9. augustil

2021 uuesti arve esitanud ja alles siis tulnud e-kirjavahetuses välja väitega, et ei anna esituse

kasutamiseks nõusolekut.

3.5. Isegi kui asuda seisukohale, et varalised õigused ei ole äriühingule üle läinud ja äriühingul

puudus õigus lubada kasutada esitaja isiklikke õigusi, siis arvestades asjaolu, et hageja on

äriühingu ainus juhatuse liige ja ainuosanik, saab arve esitamist pidada kinnituseks

autorilepingu olemasolu kohta hageja ja kostja vahel.

3.6. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

3.7. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt oli kostjale osutatud õigusabiteenust kokku 10,25 t tunnihinnaga 140 eurot

(ilma käibemaksuta). Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulu 1435 eurot (ilma

käibemaksuta) ja viivise. Maakohtu hinnangul oli kostja menetluskulude suurus asja keerukust

ja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid arvestades mõistlik ja põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub rahuldada protokolli

parandamise taotlus.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud tõendite hindamise nõudeid ja

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Hageja leiab, et kostja ei tõendanud autorilepingu pooli,

sisu, lepingu sõlmimise asjaolusid (sh tahteavalduste vahetamine ja sisu) jm, mis kuulus kostja

tõendamiskoormise hulka. Hageja ei pea tõendama, et ta ei ole teose esitaja õiguseid üle

andnud, ega saagi seda teha. Hageja ei ole loovutanud teose esitaja õigusi Y OÜ-le.

2-21-17025

6 (16)

4.2. Maakohus eksis asjaolude tuvastamisel ning see tõi kaasa materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja sisult väära kohtuotsuse tegemise.

4.2.1. Hageja õigused ei ole läinud üle hageja äriühingule. Hageja ja Y OÜ on maakohtule

kinnitanud, et autoriõigusi ei ole äriühingule üle antud, st Y OÜ ei omandanud neid hagejalt.

Lisaks ei viita ükski tõend, et hageja oleks autoriõigused oma äriühingule üle andnud. Kostja

ei ole esile toonud ega tõendanud, et õigused oleks üle läinud seaduse alusel. Õiguste ülemineku

eeldusena pidi maakohus tuvastama hageja ja Y OÜ vahelise tehingu autori varaliste õiguste

üleminekuks. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas hageja ja Y OÜ vahel on sõlmitud

autorileping AutÕS § 48 lg 1 mõttes ning missugused on selle tingimused. Kostja väide hagejale

kuuluvate teose esitaja õiguste ülemineku kohta Y OÜ-le on tõendamata, mistõttu tuleb lugeda,

et need õigused kuuluvad jätkuvalt hagejale.

4.2.2. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud ka selle, et kostja ja Y OÜ vahel on sõlmitud

autorileping. Autorileping puudub ka hageja ja kostja vahel. Hageja ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et arve esitamist saab pidada kinnituseks autorilepingu olemasolu kohta hageja ja

kostja vahel, kuna hageja on äriühingu ainus juhatuse liige ja ainuosanik.

4.2.3. Hageja esitatud tõenditest nähtub selgelt, et leping oli sõlmitud vaid hageja kui näitleja

(töö)tasu maksmise kohta. Kostja seaduslik esindaja KS kinnitas vastusena hageja e-kirjadele,

et „muid kokkuleppeid pole sõlminud keegi“. Kohus on jätnud selle tõendi analüüsimata ja

tähelepanuta.

4.2.4. Pooled vaidlesid selle üle, kas arve 96 eurot (80 eurot + käibemaks) sisaldab ka tasu

hageja teose esitaja õiguste tähtajatu kasutamise eest. Kostja ei ole selle kohta tõendeid

esitanud. Kostja väide, et arve sisaldab tasu ka teose esitaja õiguste eest, on paljasõnaline.

Hageja esitas kohtule tõendi selle kohta, et kostja makstud tasu jääb alla Eesti Näitlejate Liidu

(ENL) miinimumtasusid. Seega ei saa see sisaldada ka tasu teose esitaja õiguste tähtajatu

kasutamise eest. Kuna hagejale makstud töötasu ei vastanud keskmisele turuhinnale, on

ebaloogiline järeldada, et see hõlmas ka tasu esitaja varaliste õiguste üleandmise eest.

4.3. Maakohus rikkus tõendite hindamise nõudeid. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppeid

hagejaga autori varaliste õiguste üleminekuks või hageja soovi anda teosega seotud õigused kas

või osaliselt üle kolmandale isikule. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid kinnitamaks, et

hageja või Y OÜ oleks talle hageja esitusega kaasnevad õigused loovutanud. Hageja on

seevastu esitanud tõendid kõigi enda esile toodud asjaolude ja väidete kohta, mis kinnitab, et

hageja ei ole andnud autoriõigusi üle oma äriühingule ega kostjale. Tõendite hindamise nõuete

rikkumine viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni.

4.4. Maakohus kohaldas ebaõigesti AutÕS § 48 lg-t 1, kui leidis, et kostja ja Y OÜ olid

sõlminud autorilepingu. Hageja ei andnud teose esitaja õigusi Y OÜ-le üle ja need ei läinud üle

ka muul viisil. Hageja andis üle vaid näitleja tasu nõudmise õiguse ja jättis endale kui füüsilisele

isikule alles õiguse nõuda tasu intellektuaalse omandi kasutamise eest.

4.5. Kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja hagi, tuleb muuta menetluskulude

jaotust ja jätta kulud kostja kanda.

4.6. Hageja palub kohtul rahuldada tema protokolli parandamise taotlus, sest maakohtu

istungiprotokoll ei kajasta istungil käsitletut õigesti. Tegemist ei ole formaalsete parandustega,

vaid asja õige lahendamise seisukohalt oluliste aspektidega.

2-21-17025

7 (16)

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

6. Ringkonnakohus saatis pooltele 9. augustil 2023 kirja, milles selgitas oma esialgseid

hinnanguid asja lahendamisel tõusetuvate küsimuste kohta ja andis pooltele võimaluse esitada

nende kohta seisukohti.

7. Hageja vastas kohtunõudele 23. augustil 2023. Hageja väitel ei ole ta andnud oma õiguste

kasutamiseks litsentsi ega oma õigusi loovutanud. AutÕS § 49 kohaselt peab autorileping olema

sõlmitud kirjalikus vormis. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hageja oleks oma õigused

loovutanud. Asjaomases tegevusvaldkonnas on üldlevinud kirjalike lepingute sõlmimine.

Hagejale oli esituse tegemist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja esituse salvestamise ajal

mõistlikult ettenähtav, et KS tegutseb produtsendina äriühingu kaudu. Praktikas tegutsevad

sisuliselt kõik produtsendid äriühingu kaudu. Hageja on pikka aega näitlejana tegutsenud ning

temale teadaolevalt ei ole Eestis ühtegi produtsenti, kes tegutseks füüsilise isikuna. Hageja

küsimus selle kohta, kellele arve tuleks vormistada, oli ajendatud asjaolust, et hageja ei teadnud

täpselt, millise konkreetse äriühingu kaudu KS tegutses.

Hageja ei olnud teadlik ning hagejale ei saanud olla ettenähtav, et tema esitus antakse AS-le All

Media Eesti kasutamiseks mistahes viisil. Valdkonnas üldlevinud praktika kohaselt sõlmitakse

esitajaga alati kirjalik leping esituse kasutamise viisi ja ulatuse kohta. Üldlevinud praktika

kohaselt tuuakse kirjalikus lepingus muu hulgas välja salvestamise kuupäev ning andmed selle

kohta, kus salvestist näidatakse ja millise aja jooksul. Ühtlasi makstakse esitajale tema esituse

kasutamise eest mõistlikku tasu. Seda toetab ka AutÕS § 68 lg 1. Hageja ja kostja vahel ei ole

taolist kokkulepet sõlmitud. Esitatud arve oli 80 eurot, millele lisandus käibemaks. ENL

kehtestatud vähim lepingulise tööpäeva tasu on kõrvalosa puhul 259,90 eurot bruto

(töövõtulepinguga 194,25 eurot). Kostja makstud tasu oli sellest oluliselt madalam. Seega ei

saanud kumbki osapool mõistlikult ette näha ega eeldada, et see tasu sisaldab ka esitaja varaliste

õiguste üleandmise tasu.

8. Kostja vastas kohtunõudele 27. augustil 2023. Kostja väitel tutvustas hagejat kostjale ja

kaasas osatäitjana konkreetsesse episoodi režissöör AR ning edasised kokkulepped esituse ja

selle eest makstava tasu kohta tegid pooled juba ise. Hageja ilmus sarja võttepäeval omal

algatusel ja ilma eelneva casting’uta võtteplatsile massistseenis osalemiseks. Kuna hageja on

kutseline näitleja ja režissööri tuttav, leidis viimane hagejale vastu tulles talle sarjas

massistseeni asemel episoodilise kõrvalosa rolli. Kostjal jäi hagejaga leping kohe sõlmimata,

kuna hageja ei osalenud casting’ul ja temaga ei olnud muid eelkokkuleppeid, mistõttu ei olnud

tema osalemine kostjale enne võttepäeva teada. Kostja leiab, et hageja 22. detsembri 2020. a

sõnumi, kostja 19. jaanuari 2021. a vastuse ja hageja 19. jaanuari 2021. a vastusega („Ok“) koos

arvel nr 003-21 esitatud selgitustega tuleb lugeda tuvastatuks poolte tasukokkulepe ning hageja

nõusolek esituse kasutamiseks kostja poolt ja selle avalikuks esitamiseks. Iga tsiviilkäibes

osalev mõistlik isik saaks poolte käitumisest ja nende tahteavaldustest aru just selliselt. Ka arvel

toodud selgitus ei võimalda aru saada teisiti kui et kostjale anti üle kõik hageja „XXX“ rolliga

seotud esitaja õigused.

Hageja ei andnud enne 3. septembrit 2021 millegagi märku sellest, et kokkulepitud tasule

võiksid lisanduda muud tasud või et kostjal puuduks õigus tema esitust kasutada ja avalikult

edastada. Poolte kirjavahetuses toodud tahteavalduste põhjal tuleb lugeda tuvastatuks

tasukokkulepe 80 eurot ja hageja nõusolek esitusega seotud varaliste õiguste kasutamiseks.

2-21-17025

8 (16)

Hagis toodud nõuete hilisem konstrueerimine täiendava tasu saamiseks on pahauskne ja

vastuolus VÕS § 6 lg-ga 1. Kutselise näitlejana ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostja

toodab sarja ilma, et seda hiljem vaatajatele avaldataks.

Kirjalikud autorilepingud esituse kohta sõlmitakse kindlasti eelnevalt rollidesse valitud

peaosatäitjatega, kuid massistseenides osalejatega ei pruugita kirjalikke lepinguid sõlmida

tulenevalt nende arvukusest ja sellest, et sageli ei ole osalejad eelnevalt teada. Poolte suhted

fikseeritakse sellistel juhtudel sõnumite või e-kirjadega või sõlmitakse suulised kokkulepped.

Kuigi hageja on arve esitamisel suuliselt kinnitanud, et tema esitusega seotud õigused on üle

antud Y OÜ-le, ei ole kostjal võimalik seda tõendada. Samas on mõlema arve selgitus „XXX

roll 20.dets“ ja hageja 11. augusti 2021. a e-kirjas on kinnitatud esitajaõiguste üleandmist pärast

Y OÜ esitatud arve tasumist. 11. augustiks 2021 pidi hagejale olema arusaadav, kuidas ja

millisel viisil tema esitust kasutati. Kuna siinsel juhul ei ole võimalik tuvastada esitajaõiguste

loovutamist hageja poolt Y OÜ-le ning hageja on asunud väitma, et seda ei ole toimunud, tuleb

õigussuhte poolteks seoses esitajaõiguste loovutamise ja tasu maksmisega pidada hagejat ja

kostjat. Hageja on loovutanud Y OÜ-le õiguse nõuda tasu hagejale kuulunud õiguste

loovutamise eest. Kostja sai Y OÜ nimelisest äriühingust teada alles arve saamisel. Kokkuleppe

fikseerimisel sõnumites esindas hageja ennast ja tegelikult ei olnud kostjal vahet, millisele

hageja viidatud isikule hageja esituse eest tasuda.

Hageja on professionaalne näitleja, ENL liige, osalenud mitmes teleseriaalis ning ainuosanik ja

juhatuse liige W OÜ-s, mille põhitegevusala on kinofilmide ja videote tootmine. Seega osales

hageja sarjas ja sõlmis selleks produtsendiga kokkulepped oma kutsetegevuse raames ning on

oma tegevusala tõttu väga hästi kursis nii esitajate õiguste kui ka teoste produtseerimisega.

Eelnevat arvestades ei ole tõsiseltvõetavad hageja väited, et ta ei saanud aru, kellega ta sõlmis

kokkulepped esituseks ning milleks tema esitust ja salvestust edaspidi kasutatakse. Hagejal ei

saanud tekkida mõistlikku eeldust, et tema esitust sarja episoodi salvestamisel ei edastata

avalikkusele, ning hagejale pidi olema teada, milliseid meediumeid ja kanaleid saadete

edastamiseks kasutatakse.

Hageja oli sarja salvestamise ajal kahtlusteta teadlik, mis eesmärgil salvestust tulevikus

kasutatakse ja millistes meediumites see avalikustatakse. Üldteada on asjaolu, et AS All Media

Eesti või mõne teise avaliku levitaja jaoks toodetud telesaateid edastatakse levitaja enese valiku

alusel kõigis levitajale kuuluvates meediumites, sh telekanalis TV3 ning platvormidel Go3 ja

TV3 Play. Hageja oli teadlik, et produtsent loovutab kõik sarja tootmisel tekkinud õigused

kogumis AS-le All Media Eesti.

Eraisikuna produtsendina tegutsemine ei ole sellel kutsealal tavapärane ja sellest on teadlikud

kõik kutsealal tegutsevad isikud. Ka siinsel juhul tegutses produtsendina AutÕS § 33 lg 2

tähenduses kostja, kuna finantseeris ja juhtis oma esindajate kaudu sarja tootmist. Kuigi KS on

kostja juhatuse liige ja sõlmis kostja nimel sarja tootmiseks kokkuleppeid, tegelesid lisaks

temale kostja esindajatena sarja tootmisel selle erinevatel etappidel ka paljud muud isikud. Ka

hageja ise on pidanud kostjat sarja produtsendiks ning on seetõttu suunanud oma nõuded kostja

vastu.

Kostja on seisukohal, et hageja on loovutanud talle esitaja varalised õigused esituse

kasutamiseks, reprodutseerimiseks, töötlemiseks, edasi võõrandamiseks, edastamiseks,

rentimiseks ja laenutamiseks, eksponeerimiseks, edastamiseks mis tahes viisil ja levitamiseks

(üldsusele kättesaadavaks tegemiseks) läbi kõikide AS All Media Eesti meediakanalite. Samuti

on hageja andnud kostjale loa (litsentsi) tema osatäitmise edastamiseks või taasedastamiseks.

2-21-17025

9 (16)

9. Hageja esitas 4. septembril 2023 seisukoha seoses kostja 27. augusti 2023. a

menetlusdokumendiga. Hageja väitel ei ilmunud ta võttepäevale omal algatusel. Kõrvalosa rolli

pakkus hagejale režissöör AR ning hageja läks võttepäevale juba teadmisega, millist rolli ta

mängib. Kostja väide on ka ebaloogiline, mh jääb sel juhul arusaamatuks, kes oleks sarjas XXX

rolli mänginud juhul, kui hageja ei oleks spontaanselt võtteplatsile ilmunud.

Hagejale makstud töötasu ei sisaldanud tasu hageja õiguste üleandmise eest. Pooled on hagi

lisades 1.1 ja 1.2 nähtuvas kirjavahetuses selgelt kokku leppinud, et 80 eurot oli tasu võttepäeva

eest. Seal ei ole kordagi mainitud, et tegemist oleks tasuga hageja esitaja õiguste omandamise

eest. Pooled ei leppinud kokku hageja esitaja õiguste üleminekus kostjale. Pooled ei saanud ka

mõistlikult eeldada, et 80-eurone tasu, mis oli selles valdkonnas kehtestatud miinimumist

madalam, sisaldas ka hageja esitaja õiguste loovutamist kostjale.

Ebaõige on kostja väide, et hageja ei olnud talle enne 3. septembrit 2021 märku andnud, et tal

puudub õigus hageja esituse kasutamiseks. Hageja oli juba 11. augusti 2023. a e-kirjas välja

toonud, et kostjal ei ole enne arve tasumist õigust hageja esitust levitada.

Asjaomases valdkonnas on kirjalike lepingute sõlmimine üldlevinud. Seejuures sõlmitakse

kirjalikud lepingud kõigi näitlejatega, sh massistseenides osalejatega. Lepingu kirjaliku vormi

nõue on sätestatud seaduses. Kirjalike lepingute sõlmimata jätmine võiks tekitada tulevikus

õigusvaidlusi. Isegi kui kirjalike lepingute sõlmimine oleks massistseenide puhul ebatavaline,

ei oleks see praegusel juhul asjakohane, kuna hageja mängis sarjas nimelises kõrvalosas.

Kostja väide, nagu hageja oleks andnud talle arve esitamisel suulise kinnituse õiguste

üleandmise kohta, on ebaõige ja eluliselt ebausutav. Pooled suhtlesid arvet pudutavates

küsimustes sõnumi teel ja arve esitati e-posti teel. Pooled ei viibinud arve esitamisel samas

kohas.

Hageja oli esituse tegemise ajal teadlik, et saade tehakse telekanalil TV3 edastamiseks. Hageja

ei olnud samas teadlik sellest, et saade tehakse kättesaadavaks ka platvormidel Go3 ja TV3

Play. Hageja ei nõustu kostjaga, et on üldteada, et kõik telekanalil TV3 avaldatud saated tehakse

kättesaadavaks ka platvormidel Go3 ja TV3 Play. Pooltel ei ole kokkulepet, millega hageja

lubaks oma esitust nendel platvormidel näidata. Lisaks on hagejale teadmata, kui pikaks ajaks

on kostja müünud hageja esituse näitamise õigused. See, et hageja käis võttepäeval ja teadis, et

võtted toimusid sarja jaoks, ei tähenda, et kostjal oleks õigus müüa hageja esitust kasutamiseks

mis tahes viisil ja ajaks. Iga näitleja on iseenesest teadlik, et tema esitust filmitakse selleks, et

seda hiljem kuskil edastada. See aga ei tähenda, et filmimisega nõustudes annab näitleja

automaatselt ka nõusoleku tema esitust mistahes viisil, kohas ja ajavahemiku vältel esitada.

10. Kostja esitas 4. septembril 2023 seisukoha seoses hageja 23. augusti 2023. a seisukohaga.

Kostja sõnul ei olegi ta väitnud, et esitajatega ei sõlmita sarjades osalemiseks lepinguid.

Kahetsusväärselt jäi hagejaga kirjalikus vormis esitajaleping sõlmimata. Kirjaliku lepingu

puudumine ei tähenda seda, et kostjale ei loovutatud esitusega seotud õigusi. Seaduses

sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust ning leping on võimalik

lugeda sõlmituks poolte suuliste või kaudsete tahteavaldustega. Hageja 19. jaanuaril 2021

kostjale SMS-i teel saadetud kinnitust tingimustega nõustumise kohta ja hagejaga seotud Y OÜ

edastatud arvel nr 003-21 esitatud selgitust „XXX roll 20.dets“ saab pidada hageja nõusolekuks

teose esituse kasutamiseks.

Eluliselt usutav ei ole see, et hageja kutselise näitlejana osales sarja episoodi võtetel, ilma et

oleks enne osalemist tundnud huvi sarja hilisema avaldamise asjaolude kohta. Eestis toodetakse

2-21-17025

10 (16)

produtsentide poolt saateid ja sarju ainult kolmele meediaettevõttele, milleks on Eesti

Rahvusringhääling, Duo Media Networks OÜ (põhikanal Kanal 2) ja AS All Media Eesti

(põhikanal TV3). Režissöör AR on kostjale hiljem kinnitanud, et hageja oli enne osatäitmist

teadlik, milleks episood filmiti ja et seda kavatsetakse avalikkusele edastada kõigis AS All

Media Eesti kanalites. Hageja teadlikkust esituse avalikkusele edastamise viisidest kinnitab ka

tema varasem kogemus sarjades osalemisel. Oma ala professionaalina pidi hagejale olema

mõistlikult ettenähtav ja teada, et sari „Eesti Krimilood“ toodetakse AS-ile All Media Eesti

selle avaldamiseks kõigis talle kuuluvates meediumites.

Hageja viidatud ENL avaldatud tasud on hea praktika lähtetasud, mitte kohustuslikud

miinimumtasud. Konkreetne tasu lepitakse kokku poolte endi vahel. Keelatud ei ole kokku

leppida lähtetasudest madalamates määrades.

Hageja ei andnud kostjale 19. jaanuaril 2021 toimunud kirjavahetuses millegagi mõista, et tal

võiks olla kostja vastu täiendavaid nõudeid või ta ei ole esitusega seotud õigusi kokkulepitud

tasu eest kostjale loovutanud. Kostja sai hageja sõnumist „Ok“ pärast tasu fikseerimist aru

selliselt, et kõik õigused seoses esituse avaldamisega on üle antud. Selliselt saaks poolte

kirjavahetusest aru iga mõistlik isik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

12. Kolleegium käsitleb kõigepealt hageja apellatsioonkaebuses sisalduvat taotlust maakohtu

istungi protokolli parandamiseks.

12.1. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse maakohtu 6. juuni 2022. a kohtuistungi protokolli

parandamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Seadus ei näe ette võimalust

esitada kaebust määruse peale, millega maakohus jätab menetlusosalise taotluse protokolli

parandamiseks rahuldamata (TsMS § 660 lg 1). Sellise määruse peale võib pool esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses (TsMS § 660 lg 2). Seega käsitab ringkonnakohus hageja

väiteid maakohtu istungi protokolli õigustamatult parandamata jätmise kohta TsMS § 660 lg-s

2 viidatud vastuväitena.

12.2. Olukorras, kus maakohus hageja protokolli parandamise taotlusega ei nõustunud, oleks

maakohtul tulnud lisada hageja vastuväited protokollile (TsMS § 53 lg 4). Ehkki maakohus

seda ei teinud, on hageja protokolli parandamise taotlus koos kõnealuste vastuväidetega toimiku

materjalide seas (tl-d 120–123). Maakohus on hageja taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud

otsuses sellega, et protokoll ei ole stenogramm ning poolte olulised seisukohad peavad olema

esitatud kirjalikes seisukohtades. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, kuidas

rikkus protokolli tema soovitud paranduste tegemata jätmine tema õigusi ja kuidas see võis

mõjutada maakohtu otsust. Apellatsioonkaebuse sisulises osas ei ole hageja maakohtu 6. juuni

2022. a istungil arutatule ega oma protokolli parandamise taotluses sisalduvatele parandustele

viidanud. Seega ei ole alust järeldada, et maakohus oleks hageja taotlust rahuldamata jättes

rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis oleks võinud mõjutada asja lahendamise tulemust.

13. Maakohus on tuvastanud praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud asjaolud, mille üle pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab seega TsMS § 652 lg 1 p 1

2-21-17025

11 (16)

järgi

asja

lahendamisel

aluseks.

Ringkonnakohus

arvestab

siiski

sellega,

et

apellatsioonimenetluses olid pooled ühel meelel, et sarja produtsendina tuleb käsitada kostjat

(vt praeguse otsuse p 20).

14. Maakohus leidis hageja nõudeid kvalifitseerides õigesti, et hageja tugineb enda kui näitleja

esitaja õiguste rikkumisele. AutÕS § 65 kohaselt tekivad esitajal teose esituse

(interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused, mis on loetletud AutÕS §-des 66 ja 67.

Hageja väitel on kostja tema õigusi rikkunud, andes kolmandale isikule (AS All Media Eesti)

õiguse esitust kasutada, edastades see telekanali TV3 vahendusel ning tehes see kättesaadavaks

platvormidel Go3 ja TV3 Play (vt hagiavalduse p 38.4).

AutÕS § 67 kohaselt on esitajal muu hulgas õigus lubada ja keelata oma esituse salvestise

reprodutseerimist (lg 2 p 5) ja üldsusele kättesaadavaks tegemist (lg 2 p 31). Esituse televisiooni

või satelliidi vahendusel edastamist ei saa esitaja keelata juhul, kui edastamine toimub esituse

salvestiselt (lg 2 p 2), kuid seni fikseerimata esituse salvestamine eeldab esitaja luba (lg 2 p 1).

Teistel isikutel on lubatud esitust AutÕS §-s 67 sätestatud viisidel kasutada juhul, kui esitaja

on andnud neile selleks loa (litsentsi) või neile oma varalised õigused üle andnud (loovutanud)

(vt AutÕS § 68 lg 1 esimene lause, analoogia korras § 46 lg 1). Isik, kes on saanud esitajalt loa

esitust kasutada, võib esitaja sellekohase nõusoleku korral anda kolmandale isikule loa esitust

kasutada ehk all-litsentsi (AutÕS § 47). Ilma esitaja loata on lubatud teose esitust kasutada

AutÕS §-s 75 toodud viisidel.

Praegusel juhul ei ole pooled väitnud ja ka esitatud asjaoludest ei nähtu, et viis, kuidas kostja

on hageja kui esitaja õigusi väidetavalt kasutanud, võiks langeda mõne vabakasutuse erandi

alla. Seega tuli asja lahendamiseks hinnata, kas kostjal oli litsents hageja esituse kasutamiseks

ja AS-le All Media Eesti (all-)litsentsi andmiseks mh esituse salvestamiseks ja salvestise

kasutamiseks, sh üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, või kas hageja varalised õigused

esitusele olid kostjale üle antud.

15. Maakohus leidis esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal, et kostja ja hagejale

kuuluv äriühing Y OÜ olid sõlminud autorilepingu AutÕS § 68 mõttes, mis hõlmab nii esitaja

varalisi õigusi kui ka luba kasutada isiklikke õigusi. Maakohus leidis, et hageja kui esitaja

varalised õigused olid Y OÜ-le üle läinud ning hageja teostas oma õigusi juriidilise isiku kaudu.

Maakohus oli seisukohal, et isegi kui leida, et esitaja varalised õigused ei olnud Y OÜ-le üle

läinud ja viimasel ei olnud luba esitaja isiklikke õigusi kasutada, saab Y OÜ poolt kostjale arve

esitamist pidada kinnituseks autorilepingu olemasolu kohta hageja ja kostja vahel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjal ebaselge, millisel õiguslikul alusel (kas

lepingu või seaduse järgi) olid hageja kui esitaja varalised õigused Y OÜ-le üle läinud; millise

sisuga lepingu olid Y OÜ ja kostja esitaja varaliste õiguste osas sõlminud, s.o kas

litsentsilepingu või õiguste loovutamise lepingu; milliseid esitaja varalisi ja isiklikke õigusi

maakohtu tuvastatud kokkulepped hõlmasid ning milliste asjaolude põhjal maakohus nende

sõlmimise tuvastas. Eelnevat arvestades on maakohus rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel

kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 422 lg 8) ning võis eksida ka

materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohtul on võimalik need eksimused parandada,

muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu rikkumised selgitamiskohustuse

täitmisel, s.o pooltega asja lahendamiseks oluliste küsimuste arutamisel, on ringkonnakohus

kõrvaldanud oma 9. augusti 2023. a kirjaga.

16. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et pooled ei ole hageja esitaja õiguste

kasutamiseks kirjalikku litsentsi- ega õiguste üleandmise lepingut sõlminud. Samuti ei nähtu

asjas esitatust, et hageja oleks andnud enda kui esitaja varalised õigused AutÕS § 68 lg 5 järgse

2-21-17025

12 (16)

kirjaliku kokkuleppega Y OÜ-le üle. Ehkki AutÕS § 68 lg 1 kohaselt peab esitaja luba esituse

kasutamiseks olema kirjalik, on Riigikohus autoriõiguse kontekstis leidnud, et seaduses

sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust (Riigikohtu 13. detsembri

2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 16; 6. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-

12, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on see seisukoht asjakohane ka esitajaga sõlmitavate

lepingute puhul. Seega võis hageja luba teose esituse kasutamiseks olla antud ka suuliste või

kaudsete (TsÜS § 68 lg 3 tähenduses, s.o konkludentsete) tahteavaldustega sõlmitud lepinguga.

Lisaks on esitajal võimalik anda teose esituse kasutamiseks luba ka ühepoolse tahteavaldusega,

eelkõige kui ta esitajatasu ei nõua või loeb selle hõlmatuks nt tellijalt (produtsendilt) saadud

tasuga esituse tegemise eest (nn võttepäeva tasu) (vt Riigikohtu 28. septembri 2020. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.2). Samuti ei ole eespool viidatud Riigikohtu praktikat arvestades

välistatud suulise lepingu sõlmimine esitaja varaliste õiguste üleandmiseks.

17. Järgnevalt hindab ringkonnakohus seda, kas hageja on oma esitaja õigused loovutanud või

andnud nende kasutamiseks loa (litsentsi) (otsuse p-d 18 ja 19), kellele hageja oma õigused üle

või nende kasutamiseks loa andis (otsuse p 20) ning milline on õiguste üleandmise või

kasutusõiguse ulatus (otsuse p 21).

18. Kostja on menetluses väitnud, et hageja oli õigused teose esitusele üle andnud Y OÜ-le ning

viimane oli kostjaga kokku leppinud õiguste kostjale loovutamises (vt nt 15. detsembri 2021. a

vastus hagile, p-d 3 ja 7), kuid nende väidete kinnitamiseks ei ole asjas esitatud tõendeid. Samuti

ei kinnita asjas esitatud tõendid seda, et hageja oleks oma õigused üle andnud kostjale (või

KSile) (vt kostja 27. augusti 2023. a seisukoht, p 7). Hageja on menetluses eitanud seda, et ta

oleks oma õigused kellelegi loovutanud (vt ka hageja 23. augusti 2023. a seisukoht, p 3).

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus asja materjalid ei võimalda tuvastada hageja

sellekohast selget tahteavaldust, ei ole alust järeldada, et hageja oleks oma varalised õigused

esituse suhtes kellelegi (Y OÜ või ka KS või kostja) üle andnud. Õiguste üleandmist ei saa

üldjuhul eeldada, vaid sellekohane kokkulepe peaks olema asjaolude põhjal selgelt tuvastatav.

Siinsel juhul see selgelt tuvastatav ei ole.

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kokkulepe kostjale kõigi hageja XXX rolliga seotud esitaja

õiguste üleandmise kohta on järeldatav hageja 22. detsembri 2020. a sõnumist, kostja 19.

jaanuari 2021. a vastusest, hageja 19. jaanuari 2021. a vastusest („Ok“) koos arvete selgitustega

ning hageja 11. augusti 2021. a e-kirjast (vt kostja 27. augusti 2023. a seisukoht, p-d 2, 3 ja 7;

kostja 4. septembri 2023. a seisukoht, p 5). Oma 22. detsembri 2020. a sõnumis küsis hageja

KSilt, kellele ja mis summas pühapäevase võttepäeva eest arve läheb (tl 9). Kostja vastas 19.

jaanuaril 2021 „Tee mingi 80“, „Saada Alpimaja oy“, „Vabaduse valjak 6/6“, millele hageja

vastas samal päeval „Ok“ (tl 10). Arve nr 003-21 selgituseks on märgitud „XXX roll 20.dets“

(tl 11) ning 9. augustil 2021 väljastatud arvel nr 025-21 on märgitud sama selgitus (tl 28). Oma

11. augusti 2021. a e-kirjas KSile märkis hageja, et arvel nr 025-21 märgitud summast on

laekunud vaid 96 eurot ning lisas, et „[t]uletame meelde, et näitleja annab nõusoleku oma esitust

sarjas levitada peale puuduoleva summa 324,65€ laekumist“ (tl 29). Nendest kirjavahetustest

jm tõenditest ei saa järeldada, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et hageja annab oma varalised

õigused esituse suhtes kostjale üle. Ka pooltega sarnane mõistlik isik ei mõistaks nendel

asjaoludel poolte tahet selliselt (VÕS § 29 lg 4). Seejuures on hageja ise oma 11. augusti 2021.

a e-kirjas viidanud nõusoleku andmisele esituse kasutamiseks, mitte esitaja õiguste

loovutamisele.

19. Siiski saab tuvastatud asjaolude põhjal järeldada, et hageja on andnud kostjale loa ehk

litsentsi oma esituse kasutamiseks.

2-21-17025

13 (16)

19.1. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja teadis, et ta tegi XXX rollis esituse telesarja „Eesti

Krimilood“ tarbeks ja seda sarja toodeti mh telekanalil TV3 edastamiseks (vt nt hageja 4.

septembri 2023. a seisukoht, p 33). Ringkonnakohus leiab, et arvestades esituse tegemise

aluseks oleva lepingulise suhte (käsundusleping) olemust ja eesmärki ning lepingu sõlmimise

asjaolusid, oli poolte tahe lepingu sõlmimisel suunatud sellele, et KS ja/või kostja (vt õigustatud

isiku kohta praeguse otsuse p 20) saaks hageja esitust ka eesmärgipäraselt kasutada, mis hõlmab

selleks vajalikus ulatuses esitaja õiguste teostamist (VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p-d 1 ja 4). Igal juhul

mõistaks lepingut selliselt samadel asjaoludel lepingupooltega sarnane mõistlik isik (VÕS § 29

lg 4). Antava litsentsi ulatuse kohta vt praeguse otsuse p 21.

19.2. Hageja ja KSi detsembrist jaanuarini 2021 toimunud kirjavahetuse (tl-d 9–10), arvete nr

003-21 ja nr 025-21 ning 9.–13. augusti 2021. a kirjavahetuse (tl-d 29 – 29 pöördel) põhjal on

tuvastatav, et hagejal ja KSil oli kokkulepe, et hagejale tasutakse XXX rolli eest 80 eurot,

millele lisandub käibemaks, ning see tasu hõlmab ka esitaja õiguste kasutamist. Asjas esitatud

tõenditest ei nähtu, et osapooled oleksid olnud esituse tegemise järgselt seisukohal, et selle eest

kokkulepitud tasu 80 eurot hõlmas ainult n-ö töö tegemist ning esitaja õiguste kasutamises

tulnuks eraldi kokku leppida koos lisatasu maksmisega. Hageja ei ole menetluses ka väitnud, et

tal oleks olnud KSiga kokkulepe, et esitaja õiguste eest makstakse talle täiendavat tasu. Ka

pärast poolte erimeelsuste tekkimist esitatud arvel nr 025-21 ei ole hageja märkinud lisatasu

esitaja õiguste eest, vaid on nõudnud viivist ja meeldetuletustasu (sisuliselt võla

sissenõudmiskulu), selgitades oma 11. augusti 2021. a e-kirjas, et pärast nende tasumist annab

näitleja nõusoleku oma esitust sarjas levitada. Hageja pole väitnud, et enne 9. augusti 2021. a

e-kirja, kus ta nõudis arve nr 025-21 tasumist, oleks ta andnud kostjale teada, et viimasel pole

õigust tema esitaja õigusi kasutada, või nõudnud nende õiguste kasutamise eest täiendava tasu

maksmist. Seejuures sai hageja enda väitel esituse kasutamisest voogedastusplatvormil Go3

teada juba 2021. a mais (vt hagiavaldus, p 38.2). Seega ei toeta asja materjalid, sh hageja enda

esile toodud asjaolud ja tõendid, hageja väidet, et ta ei olnud andnud luba oma esituse

kasutamiseks ning kokkulepitud tasu 80 eurot (millele lisandus käibemaks) ei sisaldanud tasu

esituse kasutamise eest, vaid neis küsimustes oleks tulnud eraldi kokku leppida. See, et

kokkulepitud tasu oli väiksem ENL kehtestatud lepingulise tööpäeva tasumäärast kõrvalosa

puhul, ei tähenda, et pooled ei võinud siinsel juhul kokku leppida väiksemas tasus, lähtudes mh

nt hageja rolli mahust ja ajakulust.

20. Hageja maakohtus esitatud väited olid ebajärjepidevad selle osas, kas hagejal olid esitusega

seoses kokkulepped KS või kostjaga: ühelt poolt väitis hageja, et tal oli tasu kohta suuline

kokkulepe KSga ja ta sai alles 19. jaanuaril 2021 teada, kellele tuleb esituse eest arve esitada

(vt nt hagiavaldus, p 2; hageja 16. veebruari 2022. a menetlusdokument, p 11); teiselt poolt on

hageja väitnud, et tal oli esituse tegemiseks sõlmitud kostjaga suuline käsundusleping (vt hageja

16. veebruari 2022. a menetlusdokument, p 6). Ringkonnakohtu menetluses täpsustas hageja,

et talle kui pikka aega näitlemisega tegelenud isikule oli esituse tegemist puudutavate

kokkulepete sõlmimise ja esituse salvestamise ajal mõistlikult ettenähtav, et KS tegutseb

produtsendina äriühingu kaudu. Hageja selgitas, et praktikas tegutsevad pea kõik produtsendid

äriühingu kaudu ja ta ei tea ühtegi Eesti produtsenti, kes tegutseks füüsilise isikuna. Hageja

küsimus selle kohta, kellele arve tuleks vormistada, oli ajendatud sellest, et hageja ei teadnud

täpselt, millise konkreetse äriühingu kaudu KS tegutses (vt hageja 23. augusti 2023. a seisukoht,

p 7). Ka kostja kinnitas, et eraisikuna produtsendina tegutsemine ei ole sellel kutsealal

tavapärane ja seda teavad kõik kutsealal tegutsevad isikud (vt kostja 27. augusti 2023. a

seisukoht, p 10). Asjas ei ole seega vaidlust selle üle, et saatesarja „Eesti Krimilood“ produtsent

(mh AutÕS § 33 lg 3 tähenduses) oli kostja, kelle esindajana tegutses KS.

2-21-17025

14 (16)

Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et isegi kui hageja sõlmis esituse tegemisega seotud

kokkulepped (sh tasu osas) KSiga, oli ta teadlik sellest, et KS tegutseb produtsendina äriühingu

kaudu. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ja kutselise näitlejana sai hageja aru sellest, et ta annab

loa oma esituse kasutamiseks sarja produtsendile, tuleb eelnevat arvestades lugeda, et hageja

on andnud oma esituse kasutamiseks loa äriühingule, mille nimel KS tegutses, või vähemalt

laieneb hageja antud luba (KSi kõrval) ka kostjale. Loa andmine või laiendamine kostjale

toimus hiljemalt siis, kui hageja esitas esitusega seotud tasu arve oma äriühingu kaudu kostjale,

kuna selleks ajaks oli hagejale teada, millise konkreetse äriühingu kaudu KS tegutses, st kes oli

sarja produtsent.

21. Asjas esitatust ei nähtu, et hageja ja kostja oleks esituse kasutamise viisis ja ulatuses selgelt

ja täpselt kokku leppinud. Riigikohus on teose varaliste õiguste kasutamiseks sõlmitava lepingu

puhul selgitanud, et kindlale isikule tehtud tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §

75 lg-s 1 toodud põhimõtetest, autorilepingu tõlgendamisel aga VÕS §-s 29 sätestatud lepingu

tõlgendamise üldistest põhimõtetest ja VÕS § 370 lg-s 3 sätestatud erireeglist litsentsilepingu

tõlgendamise kohta. Viimati nimetatud sättest tuleneb, et kui kasutusõigus, millele

litsentsileping laieneb, ei ole lepingus täpselt määratletud, määratakse kasutusõiguse ulatus

vastavalt lepingu eesmärgile. Riigikohus leidis autoriõiguse kontekstis, et olukorras, kus pooled

ei ole teose kasutamise viisis ja ulatuses selgelt kokku leppinud, ei saa autori tahe

litsentsilepingu sõlmimisel või teose kasutamiseks loa andmisel ulatuda kaugemale teose

kasutamise sellistest eesmärkidest, viisist ja mahust, mis olid talle kõnealuse lepingu sõlmimise

või tahteavalduse tegemise ajal teada või mõistlikult ettenähtavad (vt Riigikohtu 28. septembri

2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.3). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja

poolt kostjale antud luba (litsents) hõlmas esituse kasutamist viisil ja ulatuses, mis oli hagejale

esituse tegemise ajal ettenähtav.

Hageja kinnitas ringkonnakohtu menetluses, et ta oli teadlik sellest, et tema esitust filmitakse

selleks, et seda hiljem teleekraanil edastada. Seejuures oli hageja esituse tegemise ajal teadlik

sellest, et saatesarja „Eesti Krimilood“ tehakse telekanalil TV3 edastamiseks (vt hageja 4.

septembri 2023. a seisukoht, p 33). Valdkonnas tegutseva isikuna (kutselise näitlejana) pidi

hagejale olema teada, et telekanalit TV3 haldab AS All Media Eesti ning et telekanalil TV3

edastatavat sisu kasutatakse ka AS All Media Eesti muudel platvormidel, sh Go3 ja TV3 Play.

Eelnevat, sh poolte lepingu eesmärki (VÕS § 370 lg 3) arvestades leiab ringkonnakohus, et

hageja poolt kostjale antud luba esituse kasutamiseks hõlmab mh esituse salvestamist ning

salvestise reprodutseerimist, edastamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist ulatuses, mis on

vajalik saatesarja episoodi produtseerimiseks ning AS All Media Eesti meediumite (sh telekanal

TV3, platvormid Go3 ja TV3 Play) kaudu edastamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.

Seejuures hõlmab hageja antud luba kostja õigust anda nimetatud osas ja eesmärgil all-litsentse.

Kolleegiumi hinnangul ei anna siinsel juhul tuvastatud asjaolud ja poolte väited alust arvata, et

poolte tahe oleks olnud piirata hageja esituse kasutamise õigust kindla tähtajaga. Seejuures on

üldteada, et telesarju näidatakse sageli pikema ajavahemiku jooksul ja kordustena, eriti kui need

on menukad. Sellest lähtuvalt leiab kolleegium, et hageja poolt kostjale antud litsents (koos all-

litsentsi andmise õigusega) on tähtajatu. Igal juhul ei oleks praeguseks möödunud mõistlik ja

hagejale ettenähtav aeg hageja esitust sisaldava telesarja episoodi kasutamiseks AS All Media

Eesti platvormidel.

22. Tuvastatud asjaolude ja poolte väidete põhjal leiab kolleegium, et oma õiguse nõuda esituse

eest tasu, mis hõlmab ka tasu esituse kasutamise eest (vt praeguse otsuse p 19.2), on hageja

loovutanud VÕS § 164 lg 1 tähenduses oma äriühingule Y OÜ, kes esitas kostjale arved nr 003-

21 ja nr 025-21 (vt ka hageja 16. veebruari 2022. a seisukoht, p 6). Pooled ei vaidle selle üle, et

2-21-17025

15 (16)

kostja on 96 eurot (s.o 80 eurot, millele lisandus käibemaks) Y OÜ-le ära tasunud. Seega on

kostjal õigus hageja esitust eesmärgipäraselt kasutada. Võimalike rahaliste nõuete, mis

tulenevad arve nr 003-21 tasumisega viivitamisest (sh viivis ja sissenõudmiskulud), esitamise

õigus oleks Y OÜ-l.

23. Eelnevat arvesse võttes ei ole hageja poolt kostjale hagis etteheidetavad teod käsitatavad

hageja esituse õigusvastase kasutamisena. Kostja kasutab hageja esitust hagejalt saadud loa

(litsentsi) piires, olles tasunud selle eest hagejaga kokku lepitud tasu. Seega ei ole hagis esitatud

nõuded põhjendatud, kuna nende kõigi eelduseks on hageja õiguste rikkumine kostja poolt (sh

kahju hüvitamise ja rikkumise lõpetamise nõuded). Järelikult jättis maakohus hagi lõppastmes

põhjendatult rahuldamata.

24. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada hageja nõuetega seoses järgmist.

24.1. Hageja esimene nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja varaliste õiguste

rikkumise eest varalise kahju hüvitis kindla summana kohtu õiglasel äranägemisel kuni

kohtuotsuse tegemiseni. Kolleegium märgib, et rahalist nõuet rikkumisega tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks ei saa esitada hageja taotletud viisil, s.o jättes hüvitise suuruse kohtu

määrata kohtu õiglasel äranägemisel. Võimalus jätta nõutava hüvitise summa hagis märkimata

ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel on seaduses ette nähtud vaid mittevaralise kahju

hüvitamise hagi puhul (TsMS § 366). Varalise kahju puhul tuleb hagejal endal nõutava

kahjuhüvitise suurus hagis täpsustada (vt TsMS § 363 lg 1 p 1). Ehkki teatud piiratud juhtudel

on kohtul õigus otsustada ka varalise kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1), ei ole hageja selliste asjaolude esinemist põhistanud

ning see ka ei vabastaks hagejat kohustusest märkida hagis nõutava kahjuhüvitise suurus. Kuna

siinsel juhul jääb hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole hageja õigusi rikkunud, ei nõudnud

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hagejalt oma nõude täpsustamist.

24.2. Seoses hageja teise nõudega kohustada kostjat sõlmima hagejaga litsentsileping „Eesti

Krimilood“ 2. hooaja 4. episoodis hageja esituse kasutamiseks märgib kolleegium, et sellise

nõude esitamise õigust hagejale seadusest ei tulene. Oma õiguste rikkumise korral on hagejal

võimalik kasutada AutÕS §-s 817 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda esituse

õigusvastase kasutamise lõpetamist (AutÕS § 817 lg 1 p 2 koos VÕS §-ga 1055). Hagejal ei ole

aga seadusest tulenevalt õigust nõuda teise isiku kohustamist temaga litsentsilepingut sõlmima.

Kui kohus oleks leidnud, et kostjal ei ole õigust hageja esitust kasutada, kuid kostja oleks siiski

soovinud seda kasutada, oleks pooltel olnud võimalik vastastikusel kokkuleppel litsentsileping

sõlmida, nähes ise ette ka selle tingimused.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS §

173 lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus hagi jäi rahuldamata,

jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

26. Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu otsusele osas, millega

kohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja hagejalt väljamõistmisel eksinud ka

menetlusõiguse normide vastu, mis võiks anda alust maakohtu otsustusse sekkuda

apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata (TsMS § 656 lg 2 teine lause).

2-21-17025

16 (16)

27. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

28. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude

rahalise suuruse. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks ja

mõistab välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28.1. Kostja esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 15. veebruaril 2024.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi

kokku 6,75 t ulatuses järgmiste toimingutega:

-

kostja seisukohad (27. august 2023) – 4 t;

-

kostja vastus (4. september 2023) – 2 t;

-

kostja repliik (15. veebruar 2024) – 0,5 t;

-

menetluskulude nimekiri (15. veebruar 2024) – 0,25 t.

Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et ta on

käibemaksukohustuslane ning saab õigusabikuludelt käibemaksu maha arvestada. Kokku on

kostja õigusabikulud ringkonnakohtus 945 eurot. Kostja palub see summa hagejalt välja mõista

koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivisega alates menetluskulude

hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täieliku täitmiseni.

28.2. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud ja nende ajakulu on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, arvestades mh kostja esitatud menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) on vaidluse sisu

ja keerukust arvestades mõistlik ning ei ületa oluliselt juristist esindaja puhul kohtupraktikas

hagimenetluses põhjendatuks peetava tasu määra.

28.3. Eelnevast tulenevalt on kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses põhjendatud ja

vajalikud 945 euro ulatuses ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

29. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust või

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõikest tulenevalt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)