1-20-3636/146 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

27.veebruar 2024

Kohtuasja number

1-20-3636

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus

Kohtuistungi sekretär

Aune Puusepp

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi

Ake

Andressoo

ja

Vambola

Sipelgas

süüdistatuses KarS § 210 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS süüdistuses KarS § 210 lg

3 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. juuni 2023. a otsus

Apellandid

Süüdistatavate Ake Andressoo, Vambola Sipelgas ja Lõuna-

Eesti Hooldekeskus AS kaitsjad

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav Ake Andressoo, isikukood 36309260220;

elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht:

Buildconsult OÜ; tõkend puudub. Kehtivad kriminaa- ja

väärteokaristused puuduvad

Kaitsja

vandeadvokaat Martin Hirvoja

Süüdistatav Vambola Sipelgas, isikukood 35403225715;

elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS; tõkend puudub. Kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused puuduvad

Kaitsja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Süüdistatav Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, registrikood

11230884; asukoht Hellenurme küla, Elva vald, Tartu

maakond; e-post: hellenurme@hotmail.com; seaduslik

esindaja juhatuse liige Maimu Noorhani

Kaitsjad

vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar

Prokurör Külli Saks

Kohtuistungi toimumise aeg

6. detsember 2023

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata, apellatsioonid jätta rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta isikute kanda, kellel need on tekkinud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Vambola Sipelgat ja Ake Andressood süüdistatakse KarS § 210 lg 2 ja Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS-i (edaspidi LEH) KarS § 210 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse

saamises.

Süüdistuse kohaselt esitas Vambola Sipelgas kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul

10.02.2017-18.08.2017 LEH-i nimel ning huvides Euroopa Regionaalarengu Fondist

struktuuritoetuse saamiseks EV Rahandusministeeriumile valeandmeid projekti "Võisiku

Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) raames teostatavate ning teostatud tööde ning

nende maksumuse kohta ja LEH-i poolt 26 % omafinantseeringu tasumise kohta.

Vambola Sipelgas oli ajavahemikul 24.03.2006-15.11.2017 LEH-i juhatuse liige. Ake

Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna, kellel oli õigus

tegeleda LEH-is ehitustegevuse planeerimisega ja esindada seda äriühingut ehitustegevuse

planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola

Sipelgalt saadud volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada hankes nr 181441

ehituslikud küsimused. Seega omas Ake Andressoo LEH-is oma valdkonnas otsustusõigust

ning oli LEH-i pädevaks esindajaks KarS § 14 lg 1 mõistes.

25.08.2016. a. sõlmisid LEH (esindajaks Vambola Sipelgas) ning AS Hoolekandeteenused

(esindajaks M.M. ) koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid

investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri

14.09.2015. a. määruse nr 42 alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta.

Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“.

Ajavahemikul 29.12.2016 kuni 30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441

Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde

teostamiseks (edaspidi hange). Hanke avaldamise kuupäevaks oli 29.12.2016 ja

pakkumuste esitamise kuupäevaks 23.01.2017. Hankemenetluses oli LEH-i poolseks

vastutavaks isikuks, finantside korraldajaks ja lõplike otsuste tegijaks Vambola Sipelgas.

Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitustele tegutses LEH-i ehitusnõunikuna hankes

Ake Andressoo, kellel oli lähtuvalt volitustest õigus otsustada hankes ehituslikud

küsimused.

Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas soovisid, et projekti hanketöid teostaks Ake

Andressoo ja Mace Ehitus OÜ, et läbi Mace Ehitus OÜ poolt esitatavate suurendatud

maksumusega arvete vähendada või mitte üldse tasuda LEH-i poolset omafinantseeringut

toetuse taotlemisel.

Hankemenetluse ajal tegutses Ake Andressoo samal ajal nii hankija, s.o LEH-i

ehitusnõunikuna, kui ka hankes ühe pakkuja, s.o Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina ning

pakkumuse ettevalmistajana. Ake Andressoo oli ajavahemikul 29.12.2015–18.11.2016

Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmeks. Selleks, et Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ saaks

projektiga seotud hangetel osaleda, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme

kohalt 18.11.2016 tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati Ake Andressoo poeg E.A. .

Tegelikkuses jätkas Ake Andressoo ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist tegevust

Mace Ehitus OÜ esindaja ja tegeliku juhina, korraldades Mace Ehituse OÜ osalemist

hankes, läbiviidavaid ehitustöid ning Mace Ehituse OÜ rahaliste vahendite liikumist, mis

oli teada ka Vambola Sipelgale.

E.A. allkirjastas ja esitas Mace Ehitus OÜ nimel erinevaid süüdistuses edaspidi nimetatud

hanke nr 181441 pakkumisega ning tööde teostamisega seonduvaid dokumente Ake

Andressoo palvel ja juhendamisel nende sisusse süvenemata ja teadmata hanketööde

tegelikku maksumust. Seejuures ei olnud E.A. teadlik soodustuskelmuse toimepanemise

asjaoludest, sealhulgas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelisest kokkuleppest

näidata ehitustööde omafinantseeringu tasumata jätmise eesmärgil Mace Ehitus OÜ

poolsete hanketööde maksumust tegelikkusest suuremana. Ake Andressoo kontrollis E.A.

tegevust, hoides teda teadmatuses tegelikest asjaoludest, mille tagajärjel E.A. Mace Ehituse

OÜ juhatuse liikmeks vormistatuna dokumente allkirjastades ning esitades teostas sellise

tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija ehk Ake Andressoo teoplaani. Selliselt valitses

Ake Andressoo E.A. tegu ülekaaluka teadmisega.

Selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja läbi selle luua tingimused

soodustuskelmuse toimepanemiseks, kasutas Ake Andressoo Vambola Sipelga teadmisel

ära oma positsiooni LEH-i ehitusnõunikuna ja edastas hankes volitatud isikule ja

hankedokumentide koostajale V.L. ale Mace Ehitus OÜ andmed ja referentsid, samuti

nende isikute andmed ja referentsid, keda Mace Ehitus OÜ kavatses hankes kasutada

alltöövõtjate ja spetsialistidena. Ake Andressoolt saadud juhiste ja andmete alusel koostas

V.L. hankes sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake

Andressoo poolt esitatud alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid.

Samuti selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja tagada võimalikult väheste

pakkujate hulk hankes, s.o vältida konkurentsi, edastas Ake Andressoo V.L. ale juhised ja

materjalid, mille põhjal koostas V.L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti

täidetavad hanketingimused. LEH-i ehitusnõuniku ja hanke ettevalmistajana teadis Ake

Andressoo spetsiifilisi ja raskeid hanketingimusi enne hanke väljakuulutamist ning asus

enne 29.12.2016 Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama, s.h planeeris hanketöid ja

võimalikke

tööde

maksumusi,

sõlmis

kokkuleppeid

tulevaste

alltöövõtjate

ja

spetsialistidega ning oli juba enne hanke väljakuulutamist Vambola Sipelga teadmisel

tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel

nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud

eskiisprojekti.

20.01.2017 esitas Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga E.A. poolt

allkirjastatud ning Ake Andressoo juhendamisel ja kaasabil koostatud ühispakkumuse

hankes summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. EVIKO AS esitas hankes pakkumuse

summas 477 960 eurot koos käibemaksuga. 25.01.2017 LEH juhatuse otsusega, mille

vastuvõtmisel osalesid Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani, otsustati EVIKO AS jätta

pakkujana kvalifitseerimata ning ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise

Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks.

Hanke tulemusel sõlmis LEH (esindaja lepingus juhatuse liige Vambola Sipelgas), koos

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga ühispakkuja Mace Ehitus OÜ-ga (esindaja lepingus

juhatuse liige E.A. ) 30.01.2017 hankelepingu nr 181441, summas 664 076,70 eurot.

13.06.2017 hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest tulenevalt hankelepingu

maksumust 157 170,84 euro võrra koos käibemaksuga. Seega oli hankelepingu nr 181441

lõplikuks kogumaksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga,

millest LEH-i omafinantseering pidi vastavalt toetusprojekti tingimustele olema vähemalt

26%, s.o 205 302,46 eurot. Enamuse lisatööde maksumusest moodustasid reostuse

likvideerimisega seotud tööd, mida hanketöödes ei olnud kirjeldatud. Lisatööde teostaja või

parima lisatööde hinna väljaselgitamiseks ei viinud LEH läbi hanget ega võtnud võrdlevaid

hinnapakkumisi, vaid lähtuti ainult Mace Ehitus OÜ poolt pakutud hinnast.

Mace Ehitus OÜ pakkumuses, hankelepingus ja hankelepingu lisas nr 1 toodud tööde

maksumus oli Ake Andressoo ja Vambola Sipelgase kokkuleppel määratud suuremas

summas kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo

ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama (edaspidi süüdistuses nimetatud kui

suurendatud

maksumus).

Hanketööde

maksumust

suurendati

selleks,

et

Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-ile välja lähtuvalt

suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa

varjatud tagastamist LEH-ile saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade arvelt.

Sellega Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki

isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt ega proportsionaalselt ega seadnud

hankes asjakohaseid kriteeriume, samuti ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja

ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt. Eeltooduga Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning nende

kaudu LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest

ning rikkusid kõiki riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete

korraldamise üldpõhimõtteid.

Seega sõlmis LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse tulemusel hankelepingu

Mace Ehitus OÜ-ga riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tulemusena, mille

tõttu sai võimalikuks hankes sellise hankelepingu ja selle lisa sõlmimine, mille maksumus

oli suurendatud.

LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud

toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega

projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) rahastamiseks Euroopa

Liidustruktuurivahenditest,

samuti

esitas

24.04.2017

ja

05.05.2017

Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud

muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH-i ja Mace Ehitus OÜ vahel, mis

kajastas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelise kokkuleppe kohaselt Kose ja

Tähtvere valla hooldekodude ehitustööde suurendatud maksumust. Rahandusministeeriumi

asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.17-

0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa

Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest

ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks

kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264

772 eurot.

Vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuste

seadus) § 1 p-le 1 reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse

andmist selles seaduses. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 toetuse saaja peab:

punkti 2 kohaselt tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; punkti 5

kohaselt esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise

kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Seega oli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 ja

12.05.2017. a Rahandusministeeriumi otsusele toetuse saaja, s.o LEH-i kohustuseks

vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tegemine toetusobjekti ning projekti raames

teostatavate tööde kohta õige ja täieliku teabe esitamine rakendusüksusele, s.o

Rahandusministeeriumile. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-le 6 oli LEH

kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid.

06.02.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja juhatuse liige E.A. ) Pinnasetööde

OÜ-ga (lepingus esindaja juhatuse liige Ake Andressoo) alltöövõtulepingu nr 170201

hankes toodud platsitööde teostamiseks, summas 420163,20 eurot koos käibemaksuga.

Tööde teostamise käigus suurendati lähtuvalt lisatööde vajadusest lepingu mahtu 158 640

euro võrra 578 803,20 euroni koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 lõplik

maksumus sisaldas hanketööde suurendatud maksumust. Alltöövõtulepingu nr 170201

sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega

töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi

OÜ tagastada LEH-ile toetuse raames omafinantseeringu tasumiseks.

Ajavahemikul veebruar 2017 kuni august 2017 teostasid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde

OÜ alltöövõtjate vahendusel hanketööd, seejuures oli osa projekteerimistöid valminud juba

2016. aastal.

Seejuures koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ

poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1-7. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde

hind kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid

ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 tehtud tööde kohta. Aktides oli märgitud teostatud töödena

Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 8400 eurot

ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas maksumusega 5600 eurot, Kose

platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas 11200 eurot.

Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada.

Ajavahemikul 08.02.2017-10.08.2017 väljastas Mace Ehitus OÜ juhatuse liige E.A. Mace

Ehituse OÜ tegeliku juhi Ake Andressoo juhendamisel ja teadmisel hankelepingu nr

181441 raames teostatud tööde osas LEH-ile arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-

170403, A-170503, A-170603 ja A-170703 kogumaksumusega 761 447,64 eurot, samuti

allkirjastas arvete aluseks olnud Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktid (Töövõtja tõendid

nr 1-7) hanketööde kohta. Aktidel ja arvetel kajastatud tööde hinnad sisaldasid hanketööde

suurendatud maksumust Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde kohta.

Lisaks eelnevale sisaldasid 30.06.2017.a. akt nr 6 ja 31.07.2017.a. akt nr 7 valeandmeid

ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud tööde kohta järgmises osas: aktides oli märgitud

teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine

kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd

kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd

kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake

Andressoole teada.

Ake Andressoo pidas eraldi arvestust hankelepingus toodud tööde hindadest, s.o

suurendatud maksumusest, mis läks kirja ka Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktidele ja

tööde tegelikest hindadest, s.o Vambola Sipelgaga kokku lepitud maksumusest, mille alusel

pidi toimuma tööde tegelik tasustamine. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka

samas summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra

suuremad hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo

ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama ning eelpoolnimetatud summas

rahalised vahendid planeeriti soodustuskelmuse toimepanemiseks varjatult LEH-ile

tagastada.

21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ, keda esindas volituse alusel Ake Andressoo, Finora

Capital AS-iga faktooringlepingu nr FF20170320042, millega Mace Ehitus OÜ loovutas

enda poolt LEH-ile väljastatud arvetel nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-

170603, A-170703 toodud nõuded Finora Capital ASile ja sai Finora Capital ASilt antud

arvete alusel ajavahemikul 22.03.2017 -11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks

avanssi kokku summas 440836,35 eurot.

Seega sai Mace Ehitus OÜ enda kasutusse sihtotstarbeliselt hanketööde finantseerimiseks

avansina rahalised vahendid enne LEH-i poolset arvete tasumist. Kuna avanss maksti välja

suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda.

Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult

edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-ile, et LEH saaks nende arvelt näidata

omafinantseeringu tasumist. 21.03.2017 sõlmisid LEH (lepingus esindaja Vambola

Sipelgas), Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja E.A. ) ja Finora Capital AS kolmepoolse

kokkuleppe, millega LEH võttis kohustuse arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-

170503, A-170603, A-170703 maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora

Capital AS-le.

Vahetult peale Finora Capital ASilt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ

pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel soodustuskelmusega

puutumust mitteomav Mace Ehitus OÜ juhiabi M.L. , süsteemselt laekumistega Finora

Capital AS-ist, ajavahemikul 22.03.2017-11.08.2017.a. 352 604,72 eurot seitsme

osamaksena alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303,

170401, 170502, 170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ

pangakontole.

Arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel Mace Ehitus OÜ

pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole kantud 352 604,72 eurot sisaldas suurendatud

maksumust summas vähemalt 206 000 eurot, mille arvelt Vambola Sipelgas ja Ake

Andressoo planeerisid LEH-i poolse omafinantseeringu maksmata jätmist projektis. Seega

kajastasid arved nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 tegelikkusele

mittevastavat tööde hinda. Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole

raha kandmise üheks eesmärgiks oli tasu suurendatud maksumusega töö eest varjatult, läbi

erinevate ettevõtete LEH-ile edastamine, et LEH saaks selle arvelt näidata

omafinantseeringu tasumist.

Lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi

M.L. ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde

OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222

418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ

pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames

koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde

OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud

alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot,

soodustuskelmuse läbiviimiseks.

Vahetult peale ülaltoodud, Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303,

170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ

pangakontole summas 352604,72 eurot, kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo

korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Ake Andressoo abikaasa T.A.

süsteemselt laekumistega Mace Ehitus OÜ-st ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 206

000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole, eesmärgiga tagastada rahalised vahendid

Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele. 206 000 eurost 114 000 eurot, mille

ülekandmine

toimus

ajavahemikul

22.03.2017-15.06.2017,

kajastati

ettevõtete

raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot, mille ülekandmine toimus

ajavahemikul 16.07.2017-14.08.2017, kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme

külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu müügiarvete nr 23-17 ja 26-17 eest tasumisena. Lisaks

kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot

selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr

170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi

Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot.

Ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 114 000 euro Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi

OÜ pangakontole kandmise tegelik eesmärk oli varjatult, laenu tagasimaksete ettekäändel,

suurendatud maksumuse, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste

vahendite kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga

kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks

selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist.

07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ

kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult

oli kajastatud laenu andmisena ja mille tagasimakseid ülaltooduga näidati.

Vevasi OÜ kasutas Pinnasetööde OÜ kontole ülekannete tegemiseks rahalisi vahendeid,

mis 2016 septembrist kuni 2017 märtsini oli Vambola Sipelga korraldusel osade kaupa

kantud LEH arveldusarvelt Vevasi OÜ arvelduskontole ning mis LEH-i ja Vevasi

raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda

edasi, Pinnasetööde OÜ-le liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake

Andressoo ja Vambola Sipelgas näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise

finantseerimislepingu nr 161101 kuupäevaga 02.11.2016.

Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017.a kokku 114

000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist

tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake

Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris

vaid raamatupidamislike kannetena.

Eeltoodut kinnitab Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite

edasine liikumine. Nii nähtub Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt, et Ake Andressoo poolt

võeti Pinnasetööde OÜ kontolt vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul

04.11.2016-24.02.2017 sularahas välja 13 500 eurot. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake

Andressoo ning tema korraldusel T.A. 20470 eurot vahetult peale krediidisummade

laekumist ajavahemikul 04.11.2016-10.03.2017 edasi T.A. arvelduskontole nr

EE897700771001864066 AS LHV pangas, kust sularahas võttis T.A. ajavahemikul 04.11-

07.12.2016 välja 15 000 eurot ning 1200 eurot kandis 07.12.2016 Vambola Sipelga

arvelduskontole nr EE581010152002342002 AS-s SEB Pank. Pinnasetööde OÜ kontolt

kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T.A. vahetult peale krediidisummade

laekumist 57 100 eurot osade kaupa ajavahemikul 19.12.2016-06.03.2017 edasi E.A.

kontole nr EE201010002400474004 AS-s SEB Pank, kustkohast E.A. võttis ajavahemikul

21.12.2016-06.03.2017 sularahas välja 50 240 eurot ning 6300 eurot kandis ajavahemikul

01.03-06.03.2017 Vambola Sipelga eelpoolmainitud arvelduskontole. Vahetult peale E.A.

poolt 21.12.2016 kell 12.50 Tallinnas Tornimäe 2 pangakontorist enda kontolt 26 000 euro

väljavõtmist ja samal päeval kell 12.59 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadist enda

kontolt 870 euro väljavõtmist (summa, mis oli laekunud Pinnasetööde OÜ kontolt), andis

ta väljavõetud sularaha üle Vambola Sipelgale, kes kandis saadud summast kell 14.38-14.40

Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadis Vevasi OÜ kontole nr EE491010220005348016

AS-s SEB Pank 25 000 eurot. Lisaks eelnevale maksis Vambola Sipelgas ajavahemikul

06.01.2017 kuni 06.03.2017 Vevasi OÜ samale arvelduskontole mitmes osas sularaha

summas kokku 7000 eurot vahetult peale seda, kui E.A. oli Pinnasetööde OÜ-lt laekunud

vahenditest samas suuruses summa enda arvelduskontolt välja võtnud ja Vambola Sipelgale

üle andnud.

Seega tegelikkuses oli kogu 07.01.2016 ning 04.11-06.03.2017 Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde

OÜ-le liikunud laenuna käsitletav summa 114 000 eurot juba varasemalt, enne selle

väidetavaks tagasimaksmiseks ülekannete tegemist, Vambola Sipelgale ja OÜ-le Vevasi

tagastatud ning tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena.

Eeltoodud põhjustel ei saa ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt

Vevasi OÜ-le 114 000 euro üle kandmist käsitleda laenu tagastamisena.

Samuti ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt

Vevasi OÜ pangakontole tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostuhinna tasumisega. Vevasi

OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel oli 16.08.2017 sõlmitud notariaalne ostu müügi leping,

millega Vevasi OÜ müüs Pinnasetööde OÜ-le 270 000 euro eest Valga maakonnas Elva

vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu, mille tegelik turuväärtus oli 4000

eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud

alus 92 000 euro, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite

kandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale

ettevõttele, et need rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt

näidata omafinantseeringu tasumist.

21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise

eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite ajutine kandmine

Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et

antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt tasuda

omafinantseeringut. Kuivõrd 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le

13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile, oli tegemist ajutise kandega ning

see ei ole käsitletav suurendatud maksumuse osana.

Seega ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 teostatud kanded laenu tagasimaksete ja

kinnistu müügi eest Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le olid tehtud Ake Andressoo ja

Vambola Sipelga omavahelisel kokkuleppel soodustuskelmuse toimepanemise eesmärgil,

s.o selleks, et hankelepingu tööde suurendatud maksumuse osa summas 206 000 eurot

kanda rahaliste vahenditena Ake Andressoo poolt kontrollitavast ettevõttest Pinnasetööde

OÜ, Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele Vevasi OÜ. Vastavalt eeltoodule oli

ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le tehtud ülekannete

kogusumma 240 000 eurot, aga see sisaldas ka 34 000 eurot, mis 13.10.2017 Vevasi OÜ

poolt tagastati ning seetõttu oli hankelepingu tööde suurendatud maksumuse summa 206

000 eurot.

Peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr

23-17 ja 26-17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot,

kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 210 720,42 eurot

kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu

tagasimaksetele.

Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola

Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse

liige. Vevasi OÜ ja LEH kuulusid ühte konsolideerimisgruppi ning Vevasi OÜ peamine

sissetulek oli LEH-ilt laekuvad igakuised rendimaksed. Vevasi OÜ poolt LEH-ile antud

laenude näol oli tegemist kontsernisiseste tehingutega ettevõtete vahel, mis mõlemad olid

Vambola Sipelga kontrolli all ning mida Vambola Sipelgas sai teostada enda äranägemisel

vastavalt vajadusele. Vevasi OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ülaltoodud raha

kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste

vahendite, s.o suurendatud maksumuse edastamine LEH-ile, et LEH saaks selle arvelt

näidata omafinantseeringu tasumist.

Kanded Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le ja Vevasi OÜ-lt LEH-ile olid Vambola

Sipelgale, kui projekti rahalisi vahendeid korraldavale isikule vajalikud, kuna ilma

ülaltoodud laekumisteta ei oleks Vevasi OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid LEH-ile

ülekannete teostamiseks ja LEH-il omakorda ei oleks jätkunud pangakontodel ja kassas

olevast rahast kuude lõikes Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403,

A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu osa, s.o 26% tasumiseks.

Enne või peale Vevasi OÜ pangakontolt laenu maksete laekumist LEH-i pangakontole,

kanti Vambola Sipelga korralduse alusel ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017.a 194

357,81 eurot kuue osamaksena LEH-i pangakontolt Mace Ehitus OÜ pangakontole,

viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703

omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle

enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja

peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-170209, A-

170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises

Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele.

Peale Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603,

A-170703 vähemalt 26% suuruste osamaksete tegemist ning arve nr A-170208 täielikku

tasumist, esitas Vambola Sipelgas, tegutsedes LEH-i juriidilises asukohas Tartu

maakonnas, Elva vallas Hellenurme külas, kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul

06.07.2017-18.08.2017 LEH nimel Rahandusministeeriumile väljamaksetaotlused nr

44565, 44975, 45179, 45429 Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks

kogusummas 646 018.58 eurot, sealhulgas hankega nr 181441 seonduvalt summas 563

438.30 eurot. Väljamaksetaotlustele olid lisatud Mace Ehituse OÜ arved nr A-170208, A-

170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703, ning arvete aluseks olnud

teostatud tööde aktid (töövõtja tõendid) nr 1-7. Esitatud arved ning aktid sisaldasid

valeandmeid Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde maksumuse osas, so näitasid

tehtud tööde maksumust oluliselt, so. vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast,

millega Mace Ehituse OÜ vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisele

kokkuleppele oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Lisaks eelnevale ning

eelnevaga seoses esitas Vambola Sipelgas LEH-i nimel ning kokkuleppel Ake Andressooga

eelpoolnimetatud maksetaotlustes Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid toetuse

määramise otsuses nõutud 26% omafinantseeringu tasumise kohta LEH-i poolt, esitades

maksekorraldused Mace Ehituse OÜ arvete osalise tasumise kohta näiliselt LEH enda

vahendite eest. Tegelikkuses jättis LEH läbi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo

kooskõlastatud tegevuse hankelepingut nr 18441 puudutavate tööde osas projekti

omafinantseeringu summas 197 976,38 eurot reaalselt tegemata, soovides saada LEH-ile

toetust kogu lepingus nr 18441 märgitud tööde maksumuse ulatuses.

Sealhulgas esitasid Ake Andressoo ning Vambola Sipelgas ning läbi nende tegevuse LEH

teadvalt valeandmeid OÜ Mace Ehituse poolt selliste tööde tegemise kohta, mida

tegelikkuses ei teostatudki. Vambola Sipelga poolt 09.08.2017 ja 18.08.2017 esitatud

väljamaksetaotlustes nr 45179 ja 45429 kajastusid varasemalt süüdistuses märgitud

valeandmeid sisaldavad Mac Ehituse OÜ teostatud tööde aktid nr 6 ja 7. Seega esitasid

Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid selle

kohta, et hanketööde käigus on ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud Tähtvere

platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning

heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel

heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses

nimetatud töid ei teostatud.

Rahandusministeerium luges esitatud valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel

tõendatuks arvetel kirjeldatud mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse,

vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tasumise projektis. Seejärel väljastas

Rahandusministeerium väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel

ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud

toetussumma kokku 563 438,30 eurot LEH (asukohaga Tartu maakond, Elva vald,

Hellenurme küla) arveldusarvele nr EE822200221065852360 Swedbank AS-is. Nelja

väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot.

Valeandmete esitamisega Rahandusministeeriumile rikkusid Vambola Sipelgas, Ake

Andressoo ning LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse kaudu struktuuritoetuse

seaduse § 24 punktis 2 märgitud kohustust, mille kohaselt toetuse saaja peab tagama

omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning punktis 5 märgitud kohustust,

mille kohaselt peab taotleja esitama toetuse saamiseks õige ja täieliku teabe, korrektse

dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Lisaks

struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel

järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, mida LEH ei teinud.

Vahetult peale Rahandusministeeriumi pangakontolt toetuse osamaksete laekumist LEH-i

pangakontole, s.o samal päeval, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot

ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ

pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603,

A-170703 lõplikele tasumistele.

Peale LEH-i pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-

170603, A-170703 lõplike tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ

pangakontole, lasi Ake Andressoo kanda sellest 418 512,23 eurot laenu põhiosa ja intressi

maksetena ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi Finora Capital

AS pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-

170603.

Kokku tasus LEH Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest ajavahemikul 15.02.2017.a kuni

23.04.2018.a 789 624,84 eurot koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 alusel

tasus Mace Ehitus OÜ Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 28.02.2017.a kuni 15.08.2017.a

kokku 575 023,20 eurot koos käibemaksuga. Teistele hanketöödega seotud alltöövõtjatele

tasus Mace Ehitus OÜ 89 173,27 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Mace Ehitus OÜ-le

hanketööde eest makstud summadest 97 251,14 eurot. Pinnasetööde OÜ tellis omakorda

alltöövõttu hanketöödele summas 295 359,30 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi

Pinnasetööde OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 279 663,90 eurot. Seega oli Ake

Andressool, kui Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmel ja Mace Ehitus OÜ tegelikul juhil

piisavalt rahalisi vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks, s.o 206 000 euro suuruse

suurendatud maksumuse varjatud tagastamiseks Vambola Sipelgase poolt kontrollitavatele

ettevõtetele.

Süüdistuses kirjeldatud tehingutega viidi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt ning

läbi nende tegevuse LEH-i poolt Rahandusministeerium eksimusse, kuna toetussummade

väljamaksmisel ei olnud Rahandusministeerium teadlik, et tegelikkuses oli hanke nr 181441

tööde maksumus oluliselt väiksem ja et Mace Ehitus OÜ-st tagastati hanketööde eest saadud

rahalised vahendid summas vähemalt 206 000 eurot Vevasi OÜ-le ning sealt edasi LEH-ile

ja lähtuvalt sellest ei toimunud LEH-i poolset investeeringut hankeobjekti, s.o arvete nr A-

170208,

A-170209,

A-170301,

A-170403,

A-170503,

A-170603,

A-170703

omafinantseeringu 26% suuruse osa reaalset tasumist summas 197 976,38 eurot. Lisaks

sellele ei olnud Rahandusministeerium teadlik asjaolust, et osa näidatud hanketöödest

kogumaksumusega 36 000 eurot on jäänud üldse teostamata.

Seega said Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ja nende tegevuse kaudu LEH ajavahemikul

14.07.2017-11.09.2017 Rahandusministeeriumilt pettuse teel LEH-i kasuks soodustust

summas 563 438,30 eurot.

2. Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on

võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises.

Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas koos Ake Andressooga, Eesti Vabariigis täpselt

kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt:

Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja

Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr

16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot.

Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgasele laenu ei

andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde

OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale.

Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T.A. vahendusel

laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr

EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr EE581010152002342002

kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised

vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ

arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati

ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel

Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis

pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel

teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI

tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist.

Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale,

samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes.

3. Vambola Sipelgat süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi

kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas kasutas Tartu maakonnas (2016.a. Valga

maakond), Elva vallas Hellenurme külas ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 Mace Ehitus

OÜ võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 järgnevalt:

Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016

koostas või lasi koostada, ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016

võltsarve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma

käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace

Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt

29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks

maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta).

Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud ja

arve nr A-160803 võltsiti selleks, et anda alus ülekande teostamiseks Mace Ehitus OÜ

pangakontolt LEH-i pangakontole ja ülekandega tõendada Swedbank ASile laenulepingust

nr 16-053149-JI tuleneva investeeringukohustuse täitmist.

Vambola Sipelgas LEH-i juhatuse liikmena võttis ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016

võltsarve nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 LEH-i

raamatupidamise dokumentide juurde, allkirjastas dokumendid vastuvõtjana ja kinnitas

need 21.09.2016 raamatupidamise programmis. Vambola Sipelga tegevusest lähtuvalt

kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ

pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve

nr A-160803 alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH

oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus

ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot.

Seega kasutas Vambola Sipelgas võltsarvet nr A-160803 ja akti nr 160831, mille alusel oli

võimalik omandada õigusi ning vabaneda kohustustest - arve ja akt andsid LEH-ile aluse

92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH

kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose

Kodusse.

4. Ake Andressood süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on

võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimises.

Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo koos Vambola Sipelgaga Eesti Vabariigis täpselt

kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt:

Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja

Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr

16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot.

Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei

andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde

OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale.

Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T.A. vahendusel

laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr

EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr EE581010152002342002

kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised

vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ

arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati

ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel

Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis

pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel

teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI

tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist.

Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale,

samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes.

Lisaks eelnevale Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena, Eesti Vabariigis

täpselt kindlaks tegemata kohas, ajavahemikul 31.08.2016- 21.09.2016 koostas või lasi

koostada ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A-

160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta)

ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas

perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile

kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131

901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace

Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostatud. Arve nr A-160803

alusel kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ

pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot ning Vambola Sipelgas kasutas

arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud

laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol

investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot.

Arve nr A-160803 ja akt nr 160831 andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande

tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust

nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse.

Lisaks eelnevale võltsis Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 järgnevalt:

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016, Eesti Vabariigis

täpselt kindlaks tegemata kohas Ake Andressoo koostas või lasi koostada Mace Ehitus OÜ-

le esitamiseks Pinnasetööde OÜ 31.08.2016 võltsarve nr 60801 summas 109 200 eurot koos

käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta), mille kohaselt Pinnasetööde OÜ teostas

perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile

kuuluvas Kose Kodu hooldekodus alltöövõtuna Mace Ehitus OÜ-le saali ümberehitustöid

tubadeks, maksumusega 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma

käibemaksuta). Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid

ei teostanud. Arve oli koostatud selleks, et anda alus raha kandmiseks Mace Ehitus OÜ-lt

Pinnasetööde OÜ-le.

Arve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr

EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle

91 000 eurot. Mace Ehitus OÜ-le ülekande teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid

saadud võltsarve nr A-160803 alusel teostatud ülekandest LEH-ilt.

Seega arve nr 60801 alusel oli võimalik omandada õigusi, kuna arve andis Mace Ehitus

OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le.

5. Ake Andressood süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi

kasutamises, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul

31.08.2016-21.09.2016 kasutas Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve

aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise

dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendid LEH-ile, asukohaga Tartu maakond

(2016.a. Valga maakond), Elva vald Hellenurme küla. LEH-i juhatuse liige Vambola

Sipelgas kinnitas võltsarve, ja selle alusel kanti 05.09.2016 LEH-i pangakontolt nr

EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle

92 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata

Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva

kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu summas 92 108 eurot.

Seega andsid arve nr A-160803 ja akti nr 160831 LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse

ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha

laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse.

Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ võltsarvet nr 60801 järgnevalt.

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016 kasutas Ake

Andressoo võltsarvet nr 60801 Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumentidena ning

esitas või lasi esitada dokumendi Mace Ehitus OÜ-le (asukohaga Tartu maakond, 2016.a.

Valga maakond, Elva vald Hellenurme küla), mille juhatuse liige ta ise oli. Mace Ehitus

OÜ raamatupidamise dokumentide juurde võetud võltsarve nr 60801 alusel kandis Ake

Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439

Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot.

Seega andis arve nr 60801 Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande

tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le.

Lisaks

eelnevale

kasutas

Ake

Andressoo

näilikku,

võltsitud

05.09.2016

finantseerimislepingut nr 16901 järgnevalt:

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-06.09.2016 kasutas Ake

Andressoo võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 Tartu maakonnas (2016.a.

Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas asuva Pinnasetööde OÜ raamatupidamise

dokumendina ning kandis ise või andis T.A. le korralduse kanda antud lepingule tuginedes

Pinnasetööde

OÜ

pangakontolt

nr

EE137700771001179353

Vambola

Sipelga

pangakontole nr EE581010152002342002 ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kokku viie

maksena 90 000 eurot. Tegelikkuses reaalset laenuandmist finantseerimislepingu nr 16901

alusel ei toimunud ning laenulepingut kasutati selleks, et anda alus Pinnasetööde OÜ ja

Vambola Sipelga vahelistele arvelduste tegemiseks.

Maakohtu otsus

6. Tartu Maakohtu 13. juuni 2023. a otsusega tunnistati Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg

2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud

vangistust. Ake Andressoo mõisteti õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu

puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos. Ta mõisteti õigeks KarS §

345 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud

teos. Ake Andressoo tunnistati süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemises ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Ake Andressoole liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Ake Andressoo karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibimise aeg 08.-10.11.2017, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2

aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 2, 3 alusel jäeti mõistetud karistus

Ake Andressoo suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määras, et koheselt kuulub

ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva

vangistust jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ake Andressoo ei pane

4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestati

Ake Andressoole määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o

13. juunist 2023. Ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Ake Andressoo

vanglasse saabumise aeg. Eesti Vabariigilt mõisteti Ake Andressoo kasuks välja 900 eurot

kaitsja poolt osutatud õigusabi katteks. Ake Andressoolt mõisteti menetluskuludena välja

kokku 1363,65 eurot.

7. Maakohtu otsusega tunnistati Vambola Sipelgas süüdi KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Vambola

Sipelgas mõisteti õigeks KarS § 344 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu

finantseerimislepingu nr 16901 võltsimise teos. Ta tunnistati süüdi KarS § 345 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS

§ 64 lg 1 alusel mõisteti Vambola Sipelgale liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel arvati Vambola Sipelga karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 08.-

09.11.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva

vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus Vambola Sipelga suhtes

täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestakse Vambola Sipelgale määratud katseaja

kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o 13. juunist 2023. Vambola Sipelga

kasuks mõisteti Eesti Vabariigilt välja 540 lepingulise kaitsja poolt osutatud õigusabi tasu

katteks. Menetluskuludena mõisteti temalt välja 1363, 65 eurot.

8. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS tunnistati süüdi KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja talle mõisteti rahaline karistus 150 000 eurot. KarS § 73 lg-te 1, 2, 3

alusel jäeti mõistetud karistus Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i suhtes osaliselt täitmisele

pööramata. Kohus määras, et koheselt pöörata täitmisele rahaline karistus 50 000 eurot.

Ülejäänud osa rahalisest karistusest, s.o 100 000 eurot jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel

täitmisele pööramata, kui Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ei pane 3 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestati Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS-ile määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest,

s.o 13. juunist 2023. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ilt mõisteti välja menetluskuludena

1363,66 eurot.

9. Kannatanu Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-õiguslik

nõudeavaldus rahuldati täielikult ning Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ilt mõisteti välja

projekti nr 2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti

Hooldekeskus AS)“ raames Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441

alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

Maakohtu põhjendused

Üldised asjaolud

10. LEH on 24.03.2006 asutatud ettevõte, mille põhitegevusala alates 2013. aastast on vanurite

ja puuetega inimeste hoolekanne. Vambola Sipelga sõnul on tänaseks ettevõttel kuus

töötavat hooldekodu kokku 23 osakonnaga ning aasta keskmine töötajate arv on 267 ja

kliendikohti on kokku 800. Aastakäive teenuste müügist oli 2016. aastal 6 miljonit eurot,

2022. aastal ca 9,5 miljonit eurot (XVI kd tl 150).

LEH-i aktsiate ainuomanik on OÜ Vevasi, mille ainuosanik on alates 2003. aastast Vambola

Sipelgas (X kd tl 4–6).

LEH-i juhatuse liige oli perioodil 24.03.2006–15.11.2017 Vambola Sipelgas. Maimu

Noorhani on LEH-i juhatuse liige alates 29.08.2012. Tema sõnul tegeles ta LEH-s kõikide

kodude siseasjadega ning kõik väljapoole kuuluvad valdkonnad: ehituslikud arengud,

finantsvahendite hankimised arenguks või ehitustöödeks, pankadega suhtlemine – kuulusid

Vambola Sipelga tegevusalasse (dtl 533). Sellist tööjaotust kinnitab ka LEH-i arendusjuht

G.T. (dtl 520). Alates 15.11.2017 ei olnud Vambola Sipelgas enam LEH-i juhatuse

liikmeks ning Maimu Noorhani kõrvale asus juhatuse liikmena Ü.T. . 30.04.2022 Ü.T. suri

ning LEH-i asus menetluses esindama teine juhatuse liige Maimu Noorhani.

Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna.

Lisaks LEH-le oli Ake Andressoo seotud ka teiste ettevõtetega. Ta oli 08.05.2013 asutatud

Mace Ehitus OÜ juhatuse liige perioodil 29.12.2015-18.11.2016. Pinnasetööde OÜ on

asutatud 20.01.2006 ning selle ainus juhatuse liige on alates 2006. aastast samuti Ake

Andressoo (X kd tl 13–14). Osaühingu ainuosanik oli Ake Andressoo ja alates 10.09.2015

on OÜ Andreken, mille juhatuse liige ja ainuosanik on A.R. (X kd tl 144–145).

11. 25.08.2016 sõlmisid LEH ning AS Hoolekandeteenused koostöölepingu eesmärgiga

reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks

toetust sotsiaalkaitseministri määruse alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta

(I kd tl 138–141). AS Hoolekandeteenused on riigi ettevõte, kes tegeleb hoolekandeteenuste

pakkumisega üle riigi erinevates asukohtades. Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu

reorganiseerimine“.

Kokkuvõtvalt

pidi

LEH

aitama

reorganiseerida

AS-le

Hoolekandeteenused kuuluvat Võisiku kodu, mille tulemusena tekib ühe suure

hoolekandeasutuse asemel mitu väiksemat, kus psüühilise erivajadusega inimestele luuakse

tänapäevastele

nõuetele

vastavad

elamis-,

õppimis-

ja

töötamistingimused.

Teenuseosutamise üle-eestiline hajutamine ja väiksemate teenuseüksuste koondamine

tiheasustusega piirkonda teeb erihoolekandeteenuse kättesaadavaks ka inimestele, kes seni

pole soovinud teenust tarbida, kuna see jääb kodust kaugele (I kd tl 165). Koostöölepingu

kohaselt pidi AS Hoolekandeteenused looma 67 kliendikohta ning LEH 240 kliendikohta.

AS-i

Hoolekandeteenused

ja

LEH

ühise

investeeringute

kava

taotluse

Sotsiaalministeeriumile esitas AS Hoolekandeteenused juhatuse esimehe M.M. isikus

23.09.2016.a (I kd tl 142–157). Nende kahe ettevõtte edasise koostöö kohta andmed

puuduvad.

Ajavahemikul 29.12.2016-30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose

ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks.

Hange avaldati 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 23.01.2017 (II kd tl 5–

6).

Hankele esitasid ühispakkumise Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-

ga summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 81–89) ja EVIKO AS summas

477 960 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 73–80). LEH-i juhatuse 25.01.2017. a otsusega

jäeti EVIKO AS pakkujana kvalifitseerimata. Ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning

edukaks (II kd tl 105–106).

12. Hanke tulemusel sõlmiti hankeleping nr 181441 summas 664 076,70 eurot (II kd tl 107–

113). 13.06.2017. a hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest (157 170,84 euro

ulatuses koos km-ga) tulenevalt hankelepingu maksumust. Seega oli hankelepingu nr

181441 lõplikuks maksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga (II

kd tl 114–116).

LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud

toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega

projekti

"Võisiku

Kodu

reorganiseerimine"

rahastamiseks

Euroopa

Liidu

struktuurivahenditest (I kd tl 162–170). Samuti esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017. a. (I

kd tl 173–182) ja 05.05.2017. a (I kd tl 190–198) Rahandusministeeriumile samasisulised

täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr

181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel.

13. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH toetuse taotlus

nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus

Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74% projekti abikõlbulikest

kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks

määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks

suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015–31.12.2018 (II

kd tl 1–2).

Rahandusministeerium

väljastas

ajavahemikul

14.07.2017–11.09.2017

LEH-i

arveldusarvele väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel nelja osamaksena

hankelepinguga nr 181441 seotud toetussummana kokku 563 438,30 eurot (nelja

väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot) (III kd tl 4–7).

14. Prokuratuur väidab, et LEH tegelikkuses selle väljamakse aluseks olnud tööde puhul

omafinantseeringut ei tasunud ja tööde hind oli märgitud kõrgemana sellest, millega Mace

Ehitus tegelikkuses nõustus töid teostama.

Soodustuskelmus

15. Süüdistuse kohaselt korraldati hange selliselt, et selle võidaks Mace Ehitus.

Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et lisaks Vambola Sipelgale ja Ake Andressoole oli selle

projektiga seotud veel isikuid. Tunnistaja G.T. i sõnul (dtl 518–519) oli tema ülesanne LEH-

i arendusjuhina tulevikuvaade ja eelkõige LEH-i arengustrateegia väljatöötamine. Võisiku

Kodu projekt oli üks osa nende arengustrateegia plaanidest. LEH-il oli 2 suunda: üldhoolde

ja erihoolde arendamine. Võisiku projekt puudutas just erihoolekande arendamist ning selle

projekti läbi pidi LEH juurde saama 240 voodikohta. Taotluse esitamine toimus kahes

etapis,

kõigepealt

tuli

koostada

investeeringukava

ja

hiljem

rahastusprojekt.

Investeeringuprojekt esitati Sotsiaalministeeriumile ning valitsuse otsusega määrati need

objektid, mis saavad rahastust. Vastavalt sellele tuli juba esitada raha saamise taotlus

Rahandusministeeriumile.

Tunnistaja V.L. a ütluste kohaselt tegutses ta aastatel 2016–2017 konsultandina äriühingu

VKM Konsult alt ning tegevusalaks oli tal hangete ettevalmistamine. 2016. aasta sügisel

võttis kas G.T. või Ake Andressoo ühendust sooviga, et tunnistaja koostaks

hankedokumente hooldekodude ehitamiseks riigihanke läbiviimiseks. Kõigepealt tehti

hinnapäring ning seejärel sõlmiti temaga leping. Projekt seisnes kaasrahastuse toel 8

hooldekodu rajamises. LEH-i esindajaks oli tunnistaja sõnul Vambola Sipelgas,

projektijuhiks G.T. ja ehitusnõunikuks Ake Andressoo. Lõplik sõna otsustamist vajavates

asjades oli tunnistaja hinnangul Vambola Sipelgal. V.L. a sõnul alustati hanke

ettevalmistamist enne seda, kui oli teada, kas rahastust saadakse, kuivõrd siiski loodeti, et

positiivne rahastusotsus tuleb. Tükk aega peale seda, kui V.L. LEH-ga koostööd tegema

hakkas ning hankeplaanid olid juba selgunud, küsis Ake Andressoo temalt, kas tal oleks ka

võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. V.L. selgitas, et samaaegselt ei saa osaleda

hankija ja pakkujana. Ake Andressoo mõistis, et ei saa kahel toolil korraga istuda ning

kuivõrd ta soovis hankes osaleda, astus ta Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi

(dtl 612–614). Sama kinnitab registri väljavõte – alates 18.11.2016 on Mace Ehituse OÜ

juhatuse liige E.A. (X kd tl 11–12).

Ake Andressoo kaitsepositsioonist võib mõista, et temal polnud Mace Ehitus OÜ

pakkumusega puutumust. Kohtu arvates soov hankes ise osaleda näitab aga vastupidist.

Kuna korraga hankija ja pakkuja esindaja olla ei saa, astus Ake Andressoo Mace Ehituse

OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Mace Ehitus OÜ esitas pakkumise ja võitis hanke.

Ainuüksi see fakt koosmõjus Ake Andressoo tegutsemisega LEH-i ehitusnõunikuna osutab

tugevalt võimalusele, et hanke võitja oli ette teada.

See, et Ake Andressoo esindas lisaks LEH-le ka Mace Ehituse OÜ-d, nähtub üsna selgelt

läbiotsimise tulemusena saadud tõenditest. Ake Andressoolt võeti tema elukohas

08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa mälupulk „Intenso“, millest tehti koopia

ning mille vaatluse kohta on 21.07.2018 koostatud protokoll koos lisadega (V kd tl 26–27,

28–57). Mälupulgal olevate kataloogide ja dokumentide loetelust (V kd tl 30) on näha, et

sinna on salvestatud Mace Ehitus OÜ pakkumuseks vajalikke dokumente, sh E.A. ja M.O.

e CV-d, referentsid, töömahuloendid, eskiisid.

16. Uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et Ake Andressoo juhtis ka pärast Mace Ehitus

OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astumist (s.o 18.11.2016) ettevõtet edasi. Seda kinnitavad

eelkõige Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjad, millest kokkuvõtlikult nähtub, kuidas

süüdistatav korraldab Mace Ehitus OÜ poolt hankes osalemist ja alltöövõtjatega suhtlemist.

Lisaks on Ake Andressoo poolt saadetud kirjade all saatjana kirjas Ake Andressoo koos

ametinimetusega juhataja. Samuti nähtub, kuidas Ake Andressoo poeg E.A. saadab isale

ülevaatamiseks n-ö lõpliku digitaalselt allkirjastatud hankes osalemise pakkumuse koos

lisadega. Ake Andressoo paljudel kirjadel on all telefoninumber, mis kattub süüdistusaktis

tema kontaktandmetes nimetatud telefoninumbriga. Kohtu hinnangul kummutavad need

tõendid veenvalt kaitsja väite, mille kohaselt kirju saatis tegelikult Ake Andressoo

meiliaadressi kasutanud E.A. .

17. Kohus on seisukohal, et Ake Andressoo tegutses Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina. Tõendid

kinnitavad, et Ake Andressoo juhtis faktiliselt ise seda äriühingut ning samal ajal nõustas

ja mõjutas ka oma poja E.A. poolt tehtavaid otsuseid. Arvestades, et Ake Andressoo puhul

oli tegu endise Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmega, praeguse juhatuse liikme isaga ning ka

ettevõtte omaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmega, oli tema positsioon ja mõju Mace

Ehitus OÜ-s ka pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutamist endiselt määravalt oluline.

18. Süüdistuse väite kohaselt edastas Ake Andressoo hankedokumentide koostajale V.L. ale

Mace Ehitus OÜ ja tema kavandatud alltöövõtjate andmed ja referentsid. Mace Ehitus OÜ

teadis neid tingimusi juba ette ja sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja

spetsialistidega. Juba enne hanke väljakuulutamist oli Vambola Sipelga teadmisel tellinud

kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud

hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti.

19. Kohus tegi kindlaks, et Ake Andressoo küsis V.L. alt, kas tal oleks ka võimalik hankes

osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. Seega selgus juba hanketingimuste ettevalmistamisel, et Ake

Andressoo soovis Mace Ehitus OÜ-ga hankes osaleda. Kuivõrd aga selline kahel toolil

istumine polnud V.L. a sõnul võimalik, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse

liikme kohalt tagasi. Tunnistaja V.L. a ütlustest (dtl 612–622) nähtub veel, et hanke

ettevalmistamist alustati enne, kui oli teada, kas rahastust saadakse. Hanke ettevalmistuse

jaoks toimusid koosolekud, kus osalesid lisaks tunnistajale ka Ake Andressoo, G.T. , Ma.M.

ja võib-olla ka Vambola Sipelgas. Kokkuvõtvalt oli Ake Andressoo tunnistaja jaoks hankija

meeskonna liige ning ta ei osalenud pakkuja juhatuse liikmena pakkumuses.

20. Tunnistaja G.T. on kinnitanud, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose ja

Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V.L. a ja Ake Andressoo koostöös (dtl

523).

21. V.L. a poolt uurijale üle antud elektroonilised dokumendid, mille vaatluse kohta on

16.11.2017 koostatud ka protokoll (VIII kd tl 6–30), tõendavad, et Ake Andressoo edastas

V.L. ale hanketingimusi. Nimelt oli kaustas „Lõuna-Eesti Hooldekeskus“ kaust

„Algandmed“ ja selles kaust „Ake Materjalid“, kuhu olid salvestatud mh E.A. CV, M.O. e

CV ja referentsing dokument pealkirjaga „Kvalifitseerimistingimused“, mille viimane

muutmiskuupäev on 13.12.2016. V.L. kinnitas ka kohtus, et Ake Andressoo saatis talle

need dokumendid (dtl 616–617). Samuti leiti asjassepuutuvad dokumendid ka Ake

Andressoolt tema elukohas 08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa võetud

mälupulgalt „Intenso“ (V kd tl 28–57).

22. Dokument „Kvalifitseerimistingimused“ (VIII kd tl 23–24) kannab pealkirja „Eelprojekti

koostamise ja pinnase- ning platsitööde riigihange“ ning sellel on näha pakkujale esitatavad

nõuded. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, mille kohaselt kogu see dokument näitab, et

Ake Andressoo nõudel tuli pakkuja projektijuhi nõuded viia vastavusse E.A. CV ja

referentsidega ning hanketingimustes pinnase- ja platsitööde teostajale esitatavate nõuete

osas tuleb arvestada kindlate isikute, nagu M.O. e, Greeny OÜ ja E.A. MTR

registreeringute ja referentsidega.

23. 27.05.2020 koostatud vaatlusprotokolli käigus vaadeldud Ake Andressoo sülearvutist leitud

Ma.M. i poolt 14.12.2016 saadetud kiri (IV kd tl 162) tõendab, et Ma.M. , kes oli ise

hanketööde teostajaks, saatis Ake Andressoole enne hanke väljakuulutamist nõuded, mis

võiksid hankes olla, millele peab projekt vastama. Selle kirja on Ake Andressoo 16.12.2016

edastanud ka V.L. ale (VIII kd tl 83), kirjutades juurde „Allpool arhitekti viited nõuetele“.

Arvestades, et V.L. oligi LEH-i hankespetsialist ja tegeles hanketingimuste

kokkupanekuga, on selge, et Ake Andressoo edastas talle ka Ma.M. i poolt esitatud nõuded

projektile selleks, et V.L. need hankesse sisse paneks.

Samas protokollis vaadeldud kirjavahetus V.L. a ja Ake Andressoo vahel tõendab ka seda,

et Ake Andressool oli juba enne hanke väljakuulutamist olemas platsitööde maksumuse

kalkulatsioon (VIII kd tl 87–88).

24. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud tõenditest, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste

koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V.L. a ja Ake

Andressoo koostöös. Ake Andressoo edastas V.L. ale tingimused, mis tuleks hankesse sisse

panna ning vastavalt sellele pani viimane ka hanketingimused kokku. Hanke

ettevalmistamisel paistab ennekõike silma asjaolu, et valmistuti selleks, et hanke võidab

Mace Ehitus OÜ koostöös Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga. Hanketingimuste

väljatöötamine toimus paralleelselt Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ

poolt pakkumuse ettevalmistamisega. Dokumendid liikusid läbi Ake Andressoo, kes oli

üheaegselt nii LEH-i ehitusnõunik kui ka Mace Ehitus OÜ tegelik juht. Sellest tulenevalt

oli võimalik valmistada hanketingimusi ette nii, et hanke võidaksidki eelnimetatud

osaühingud ning samal ajal pakkujatel koostada pakkumust juba enne hanke välja

kuulutamist, omades seeläbi juba ainuüksi ajalist eelist nende pakkujate ees, kes pidid

pakkumuse kokku panema lühikese aja jooksul pärast hanke väljakuulutamist.

25. Prokuratuuri väite kohaselt olid LEH-i seatud hanketingimused ebamõistlikud.

26. Kaitsjad on vaidlustanud tunnistajate U.K. , V.V, ja I.K. e ütluste tõendina arvestamist,

kuivõrd need isikud ei teadnud kohtus rääkida ühestki tõendamiseseme asjaolust, mida nad

vahetult tajunud on, vaid nad on eelkõige andnud hinnanguid. Lisaks on tegu hankes

võitjaks osutunud Mace Ehitus OÜ konkurentidega ning seetõttu ei ole tunnistajad asjas

erapooletud. Kohtu hinnangul on eelviidatud isikute ütlused tõendamisesemega seotud –

kõik nad osalesid mingil määral väljakuulutatud hankemenetluses. Puudub alus arvata, et

kõik kolm tunnistajat peavad mingisugust vimma Mace Ehitus OÜ või LEH-i vastu ning

sellest tulenevalt andnud ütlusi erapoolikult.

Hanke

kvalifitseerimise

kontrolli

tulemuste

kohaselt

Mace

Ehitus

OÜ

ja

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus nr 125374 vastab kõigile hankes esitatud

tingimustele (II kd tl 94-98). Samuti nähtuvad need tingimused, millele AS Eviko pakkumus

nr 124612 ei vastanud (II kd tl 90-93), sh puudusid elektritööde, nõrkvoolu ja

küttesüsteemide spetsialistid, arhitekti CV-st ei nähtunud nõutavat kogemust ning tehnilise

pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavust tõendati kasutades teise isiku näitajaid,

kelle allkiri pakkumuses osalemise kohta puudus. Kuivõrd Mace Ehitus OÜ ja

Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus oli ainus, mis kvalifitseerus, osutusid nad ka

hanke võtjaks. Punktisummade koondtabelist nähtub, et nende pakkumus sai maksimaalse

võimaliku punktisumma, s.o 100 punkti (II kd tl 100).

27. Süüdistuses

heidetakse

ette

raskesti

täidetavate

hanketingimuste

kasutamist

hankemenetluses. Kaitsjad väidavad, et see on väga üldine määratlus ning prokurör ei ole

välja toonud, milliseid need konkreetsed „rasked“ tingimused olid ning kas nende

tingimuste lisamine on ka kuidagi vastuolus RHS-ga. Kohus märgib, et hanke nr 181441

tingimused nähtuvad 17.05.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus vaadeldud

e-riigihangete keskkonnas asuva hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 65-179).

Tunnistajate ütlustest kogumis tuleb välja, et ebamõistlikuks peeti eelkõige järgnevaid

tingimusi: ebapiisav aeg pakkumuse esitamiseks; spetsiifilised nõuded ettevõttele seoses

erinevate MTR registreeringute paljususega ning suure hulga spetsialistide kaasamisega;

varasem hoolekandeteenuse hoone projekteerimise ja ehitamise kogemus, sh ka platsitööde

puhul; subjektiivsed hindamiskriteeriumid.

Hange kuulutati välja 29.12.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.01.2017 ehk

kokku oli aega 25 päeva. Kohtu hinnangul näivad pakkumise esitamiseks seatud ajaraamid

kõrvaltvaatajale ebamõistlikud. Hange kuulutati välja mõned päevad enne aastavahetust

ning arvestav osa selle tähtajast kulges koolivaheaja puhkuste perioodis. Kohus ei

täheldanud ühtegi tegelikku põhjust, miks ei saanud hanget välja kuulutada varem. Ainus

põhjus näis olevat see, et varem ei valminud LEH-i tellitud eskiisprojekt, mida Mace Ehitus

OÜ kasutas oma pakkumise tegemisel.

Hanketingimuste kohaselt pidi pakkuja omama majandustegevuse registris kümmet

erinevat registreeringut (vt II kd tl 52), mida tunnistajate sõnul on ilmselgelt palju.

Pakkumuse kvalifitseerimise kontrolli tulemuste dokumendist nähtuvalt vastas Mace Ehitus

OÜ sellele tingimusele (II kd tl 95 p). Lisaks on tunnistajad ette heitnud liiga suurt

kaasatavate spetsialistide arvu (projektijuht, objektijuht, projekteerimistööde juht, arhitekt,

elektritööde spetsialist, nõrkvoolu spetsialist, küttesüsteemide spetsialist ja sisekujundaja)

ning spetsiifilisi nõudmisi neile. Tunnistaja V.L. , kes on hankespetsialist, kinnitas, et

valdav osa hangetest tehakse nii, et nõutakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Ehk

kui ehitada hooldekodu, siis küsitakse ka hooldekodu ehitamise kogemust. Samas on teised

tunnistajad nimetatud nõuet kritiseerinud ning neile on arusaamatu, miks peaks nt

platsitööde teostajal olema varasem hooldekodu ehitamise kogemus.

Ehitamine ja projekteerimine on kõrge riskiga eriteadmisi nõudvad valdkonnad ning

sarnase kogemuse nõudmine ei pruugi olla liiast. Praegusel juhul aga nõuti väga spetsiifilisi

varasemaid kogemusi ja suurt registreeringute arvu. Teised samal alal tegutsejad ei pidanud

seda põhjendatuks. Kaitseversioonides kohtu ette toodu mõistliku kõrvaltvaataja aspektist

nõudmistele põhjustele veenvust ei lisanud. Küll aga piirasid need nõuded LEH-i võimalusi

saada hankemenetluses mitmeid pakkumisi.

28. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, et esitatud hindamismetoodikat ei oleks LEH tohtinud

hankes kasutada, mistõttu ei saa valitud hindamiskriteeriume raskeks või ebamõistlikuks

pidada. Küll aga tuleb siit välja, et selline hindamismetoodika andis selge eelise pakkujatele

Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ. 40% hindamiskriteeriumitest

moodustas pakkuja poolt esitatav tehniline lahendus, s.o köögiga ja köögita hooldekodude

eskiisid, mis nagu juba varem tuvastatud, olid nimetatud äriühingutel eelnevalt teostatud,

tellijaga läbi räägitud ja pakkumusega koos esitamiseks valmis. Hankele kvalifitseerus vaid

üks pakkuja, kelle pakkumine vastas 100% kõikidele tingimustele – see oli Mace Ehitus

OÜ.

29. Kaitsjate hinnangul pole üheski hanketingimuses midagi seadusevastast. Asjaolusid

eraldivõetuna, muust informatsioonist lahus hinnates võib see isegi nii olla. Kohus hindab

tõendeid kogumis.

30. Kohus nõustub süüdistuses tehtud vahejäreldusega, mille kohaselt Vambola Sipelgas ja Ake

Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud

läbipaistvalt, proportsionaalselt ning kasutasid väljakuulutatud hankes väga spetsiifilisi ja

raskeid kriteeriume. Süüdistatavad ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei

vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning läbi nende ka LEH ei

pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse §-st 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid

kõiki RHS § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid.

31. Süüdistuse kohaselt tegi Mace Ehitus OÜ hankes kõrgendatud hinnapakkumise ja esitas

teostatud tööde aktides valeandmeid.

32. 30.01.2017 sõlmisid LEH (esindaja Vambola Sipelgas) ja ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja

Privaatprojekteerimise OÜ, keda esindas ühispakkuja juhtliige Mace Ehitus OÜ (E.A. )

lepingu Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamise ja platsitööde

kohta (II kd tl 107–113). Lepingust nähtuvalt oli töövõtja poolt teostatavate tööde

maksumuseks 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. 13.06.2017 on Vambola Sipelga ja

E.A. poolt allkirjastatud dokument pealkirjaga „Töövõtulepingu muudatus nr. 1“, millega

suurendati tööde teostamise maksumust seoses lisatööde teostamise vajadusega 789 624,84

euroni koos käibemaksuga. Lisatöödeks olid: ümberprojekteerimistööd, Tähtvere

sidekanalisatsiooni rajamine, Kose elektriliini ümbertõstmine, Kose reostuse likvideerimine

ja Kose kändude juurimine. Nimetatud lisatöödeks pidi kokku kuluma 157 170,84 eurot (II

kd tl 114–116). Kuivõrd struktuuritoetuse määr oli 74% abikõlbulikest kuludest, pidi LEH-

i omafinantseering olema vähemalt 26% ehk 205 302,46 eurot.

33. Süüdistuse kohaselt oli tööde maksumus Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppel

määratud suuremas summas (edaspidi nimetatud ka kui suurendatud maksumus) kui hind,

millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses töid teostama. Hanketööde maksumust

suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-le välja

lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud

maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-le, saaks hanketööd teostatud ainult

toetussummade arvelt. Kuigi Mace Ehitus OÜ esitatud pakkumus oli ligi 200 000 eurot

kõrgem kui teine hankes tehtud pakkumine, seda küsimust üldse ei arutatudki ning Vambola

Sipelgas sõlmis ülikiiresti pärast hanketulemuste selgumist Mace Ehitus OÜ-ga ka lepingu.

LEH-i poolt ei antud hankes väga olulisel määral soodsama pakkumuse teinud AS-le Eviko

ühtki võimalust oma pakkumuse täiendamiseks ega näidatud üles vähimatki huvi edasiste

läbirääkimiste vastu.

34. Sarnaselt kõrgendati hindu ka Kose hooldekodu lammutus- ja platsitöödel, kus

alltöövõtjana tegutses Lustrum Teenused OÜ, kellega Pinnasetööde OÜ (Ake Andressoo)

oli sõlminud töövõtulepingu (IX kd tl 53–55). Lustrum Teenused OÜ poolt teostatud tööde

aktid (IX kd tl 56–60) ja Pinnasetööd OÜ-le esitatud arved (IX kd tl 61–65) tõendavad, et

alltöövõtu eest Kose objektil pidi Pinnasetööd OÜ maksma kokku 166 911 eurot. Samas

näitab Mace Ehitus OÜ pakkumuse juurde kuuluv töömahuloend Kose platsitööde kohta

(VIII kd tl 47), et tööde maksumus (ilma ehitustöödeta) on kokku 273 030 eurot.

35. LEH on tellinud ka maksumusekspertiisi (XII kd tl 95–175) Kose ja Tähtvere objektide

osas. Ekspertiisi on teostanud Toivo Rattasepp, kes on riiklikult tunnustatud ekspert

ehitustehniliste ekspertiiside, põhivarade hindamise ekspertiiside ja finantsekspertiiside

valdkonnas (XIII kd tl 98). Prokurör on seisukohal, et see ekspertiis ei vasta ka kõige

minimaalsematele ekspertiisiaktile esitatud nõuetele.

36. Kohus võtab ekspertiisiakti sisu teadmiseks, nõustudes prokuröri kriitikaga järelduste

kontrollitavuse suhtes. Kohus rajab oma lõppjäreldused kõigile tõenditele, mis kajastavad

toetuse saamise taotluses märgitud numbriteni jõudmise tagamaid.

37. Kohtu hinnangul näitab Mace Ehitus OÜ sedavõrd erinev ja tegevusala tavapärasest

tunduvalt suurema kasumimarginaaliga hinnapakkumise tegemine mh, et ei tuntud mingit

muret sellepärast, et äkki kõrge hinna tõttu hanget ei võideta. Kuivõrd juba enne hanke

korraldamist oli teada, et Mace Ehitus OÜ selle võidab ehk nad ei pea muretsema

konkurentide tehtud hinnapakkumuste pärast, oli vaba voli alltöövõtjate tehtud pakkumised

mitmekordistada. On raske uskuda, et Mace Ehitus OÜ oleks sellise pakkumise teinud ka

ausalt ja läbipaistvalt korraldatud hankes.

38. Süüdistuse kohaselt sõlmisid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ hanke platsitööde

teostamiseks alltöövõtulepingu, mille sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt

makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st

Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-le toetuse raames

omafinantseeringu tasumiseks. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas

summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad

hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja

Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama.

06.02.2017 sõlmiti ehituse alltöövõtuleping nr 170201 (V kd tl 98–112) Mace Ehitus OÜ

(töövõtja) ja Pinnasetööde OÜ (alltöövõtja) vahel. Esimest äriühingut esindas E.A. ja teist

Ake Andressoo. Lepingu objektiks on Kose vald, Kose, Ravila mnt 29 ja Tähtvere vald,

Rahinge küla, Kulli tee 5d ja Kulli tee T-1 asuvate kinnistuste piires lammutustööd ning

teede ja platside aluste ehitustööd. Alltöövõtu lõpetamise täieliku ja puudusteta lõpetamise

tähtaeg on 20.04.2017. Töövõtutasu on lepingu kohaselt 350 136 eurot, millele lisandub

käibemaks (s.o 420 163,20 eurot koos km-ga). Teostatud tööde aktidest (V kd tl 113–114)

nähtuvalt tuli teostada ka erinevad lisa- või muudatustööd, mistõttu oli alltöövõtu eest

lõplikult makstav tasu 578 803,20 eurot koos käibemaksuga.

LEH maksis peatöövõtjale Mace Ehitus OÜ hankega seoses tehtavate tööde eest 789 624,84

eurot ning Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le 575 023,20 eurot ja teistele

alltöövõtjatele 89 173,28 eurot, jäi neile LEH-i poolt makstud summadest alles 125 428,37

eurot. Ning kuivõrd Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le kokku 575 023,20 eurot ja

Pinnasetööde OÜ maksis omakorda alltöövõtjatele 295 359,30 eurot, jäi Pinnasetööde OÜ-

le hankega seoses makstud summadest veel 279 663,90 eurot.

39. Kohus on vastu võtnud LEH kaitsjate poolt tõendina esitatud väljavõtte Pinnasetööde OÜ

pearaamatust (lisad 1 ja 2) (XIII kd tl 52–56), mille on allkirjastanud Pinnasetööde OÜ

raamatupidaja K.N. a ning kes on väljavõtete juurde kirjutanud ka selgituse, milles kinnitab,

et dokumendid on väljavõtted Pinnasetööde OÜ 2017. aasta käibeandmestikust ja

kajastavad Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud Kose ja Tähtvere

hooldekodude platsitööde kulusid. Pinnasetööde 2017. a. majandusaasta aruandest (X kd tl

40–46) nähtub, et raamatupidaja poolt esitatud väljavõtte andmed kattuvad 2017. aasta

kasumiaruande numbritega. Kasumiaruande kohaselt oli ärikasum 2017. aastal kokku

122 902,92 eurot.

40. Prokurör kaitsjate vaatega ei nõustunud ning märkis, et kuivõrd kõnealused allhanketööd

teostati poole aastaga, on ilmselge, et Pinnasetööde OÜ terve 2017. aasta kulutusi ei saa

lugeda mainitud projektiga seonduvaks. Pinnasetööde OÜ arved Mace Ehitus OÜ-l on

esitatud ajavahemikul 06.02.–31.07.2017 ning arvetel on kajastatud tööde teostamine

ajavahemikul 30.01.–31.07.2017.

41. Kohtu hinnangul numbrid näitavad üht – hanketööde teostamisest jäi nii Mace Ehitus OÜ-

le kui ka Pinnasetööde OÜ-le alles rahalisi vahendeid, mida võiks pidada kasumiks, kuid

mis tähendab ka, et teoreetiliselt olid olemas rahalised vahendid, mida saaks äriühingute

vahel liigutades kasutada omafinantseeringu katteks. Kas seda ka tehti, tuvastab kohus

allpool.

42. Süüdistuse kohaselt tasus LEH Mace Ehituse OÜ-le tööde eest, mida üldse ei tehtud. Ake

Andressoo koostas alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde

osas teostatud tööde aktid nr 1–7. Mace Ehitus OÜ väljastas teostatud tööde aktide põhjal

LEH-le arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A-

170703 kokku summas 761 447,64 eurot. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind

kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid

ajavahemikul 01.06.–31.07.2017. a. tehtud tööde kohta.

28.11.2019 vaatlusprotokolli (VII kd tl 89–236) lisadest nähtub, et Mace Ehitus OÜ poolt

on perioodil 08.02.2017-31.07.2017 LEH-le esitatud 7 müügiarvet (A-170208, A-170209,

A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A-170703) kogusummas 761 447,64 eurot

koos käibemaksuga (VII kd tl 99–105). Nimetatud arved on sisuliselt olemas ka 25.07.2018

vaatlusprotokolli lisades (II kd tl 136, 144, 150, 157, 171, 185, 198). Asitõendi 25.07.2018

vaatlusprotokolli (II kd tl 117–214), mis on koostatud struktuuritoetuse registri keskkonnas

asuva

projekti

nr

2014-2020.2.05.17-0010

(Võisiku

kodu

reorganiseerimine)

maksetaotluste kohta, lisades on mh Mace Ehitus OÜ poolt teostatud tööde kohta esitatud

dokumendid ehk töövõtja tõendid nr 1–7 (II kd tl 132–135, 140–143, 146–149, 152–156,

167–170, 181–184, 194–197). Nimetatud töövõtja tõenditest nähtub, millised tööd on

teostatud ning tööde maksumus. Töövõtja tõenditest nr 6 ja 7 nähtuvalt on 2017. aasta

juunis-juulis teostatud tööde hulgas nimetatud ka Tähtvere platsitööde raames teostatud

teepeenarde ja kraavide kujundamine summas 12 000 eurot ja heakorrastus, haljastus ja

taastamine summas 8000 eurot ning Kose platsitööde raames teostatud heakorrastus,

haljastus ja taastamine summas 16 000 eurot. Töövõtja tõendid on allkirjastanud E.A. ,

Maimu Noorhani ja S.K. .

43. LEH kaitsja poolt on kohtule esitatud 7 teostatud tööde akti, kus töövõtjaks on Pinnasetööde

OÜ ja tellijaks Mace Ehitus OÜ (XII kd tl 91–94).

LEH-i esindaja juhatuse liige Maimu Noorhani on kinnitanud (dtl 962–964), et Kose ja

Tähtvere ehitusplatsidel olid haljastustööd tööde üleandmise ajaks 2017. aastal tehtud.

44. Kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid nende konkreetsete tööde tegemist ei kinnita.

Eeelpool nimetatud maksumusekspertiisis (XII kd tl 95–175) on leitud, et

„Hankedokumentide töökirjeldus (HD osa III - töökirjeldus.pdf) taastamistööde osas on

vastuolus töömahtude loendi (HD osa IV - töömahuloend.xlsx) kirjeldusega "heakorrastus,

haljastus, taastamine". Hoonete ümbruse heakorrastust ja haljastust on võimalik teostada

alles peale hoone ehitustööde lõppu. Vastavalt töökirjeldusele tuleks taastamistöid käsitleda

kui ehitusplatsi ettevalmistust hoone(te) ehitustööde teostamiseks.“ (XII kd tl 99).

Järeldustes leidis ekspert, et valdav osa arvetel/dokumentidel kirjeldatud projekteerimis- ja

platsitöödest vastab ehitusdokumentides kajastatud ning tegelikult teostatud mahtudele ja

ulatusele. Ake Andressoo kaitsja on selgitanud, et ekspert on lihtsalt täpsustanud, et tema

arvates oleks nende tööde õigem pealkiri ehitusplatsi ettevalmistamine, kuid ekspert pole

öelnud, et need tööd mida on nimetatud heakorra-, haljastus- või taastamistöödeks, oleksid

jäetud tegemata. Prokurör olevat eksperdi arvamusest täiesti valesti aru saanud ja kasutanud

seda alusetult tõendamaks oma väidet, et mingid kokkulepitud tööd olid jäetud teostamata.

E.A. on koostanud alltöövõtjate koondtabeli (V kd tl 21–22), kus on näha alltöövõtjad, kes

Kose ja Tähtvere hooldekodude põhiprojektide koostamises ja platsitöödes osalesid ning

nende tegevusalad. Lisaks Greeny OÜ-le ja Lustrum Teenused OÜ-le ei nähtu nimekirjast

ettevõtteid, kes võiksid haljastus ja heakorra töid teostada.

45. Ake Andressoo kaitsja on kohtule esitanud ortofotod Maa-ameti Geoportaali

kaardirakendusest Kulli tee 5d, Rahinge küla kinnistu kohta. Ortofotod on tehtud seisuga

16.04.2016 (XV kd tl 145), 17.06.2017 (XV kd tl 155), 11.04.2018 (XV kd tl 148) ja

03.06.2021 (XV kd tl 149). Kohus esitatud fotode pinnalt kaitsjaga sama järelduseni ei jõua.

Ortofotodelt nähtuva pinnalt ei ole võimalik järeldada, et mingisuguseid haljastustöid oleks

tehtud.

46. Kohus märgib, et kaitsja on küll esitanud ortofotod näitamaks, et haljastust tehti, kuid ühtegi

tõendit selle kohta, kes, millal ja mis mahus täpselt haljastus ja heakorratöid teostas,

esitanud ei ole. Ake Andressoo kaitsja viitab, et tööd võis ära teha Pinnasetööd OÜ ise või

mõni teine alltöövõtja. Ka LEH-i kaitsjad ütlevad vaid, et kui töid ei teinud Greeny OÜ, siis

järelikult tegi puuduvad haljastustööd ära Pinnasetööde OÜ või Mace Ehitus OÜ või mõni

muu isik. Ning Vambola Sipelga kaitsja on toonitanud, et objekti tellija LEH-i esindaja

seisukohast polnud vähimatki tähtsust selles, kes konkreetselt kõnealused tööd teostas – kas

tegi seda töövõtja Mace Ehitus OÜ ise või kasutati selleks mõnda alltöövõtjat ning kui jah,

siis kes see alltöövõtja oli. Seega pole ükski kaitsjatest välja käinud nime, kes tööd teostas

ega esitanud ka ühtegi dokumenti selle tõendamiseks. Samas kui ehitusprotsess oli muidu

igakülgselt dokumenteeritud. Antud juhul on kohus seisukohal, et teepervede ja kraavide

kujundamine ning haljastus ja heakorra tööde tegemine Tähtvere ja Kose objektidel ei ole

kinnitust leidnud.

47. Mace Ehitus OÜ poolt faktooringlepingu alusel saadud raha suunamine LEH-i (süüdistuses

nimetatud raharing 2).

48. Süüdistuse kohaselt 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ faktooringlepingu, millega

loovutas LEH-le väljastatud arvetest tulenevad nõuded Finora Capital AS-le ja sai

ajavahemikul 22.03.2017 kuni 11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku

summas 440 836,35 eurot. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete

alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli

saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-

le, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. LEH võttis kohustuse

arvete maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le.

49. Kohus on tuvastanud, et 21.03.2017 on Mace Ehitus OÜ (müüja) ja OÜ Finora Capital

(faktoor) vahel sõlmitud faktooringuleping nr FF20170320042. Faktooringulimiidiks on

määratud maksimaalselt kuni 250 000 eurot. Lepingu on Mace Ehitus OÜ nimel digitaalselt

allkirjastanud Ake Andressoo (IX kd tl 167–173). OÜ Finora Capital poolt uurijale

edastatud dokumentide hulgas on ka 20.03.2017 koostatud notariaalne volikiri, millega

Mace Ehitus OÜ volitab Ake Andressood esindama Mace Ehitus OÜ-d kõikide isikute ja

asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes (IX kd tl 176–177).

21.03.2017 on sõlmitud arvete tasumise kokkulepe, mille poolteks on OÜ Finora Capital

(faktoor), Mace Ehitus OÜ (müüja) ja LEH (ostja). Kokkuleppega kinnitavad pooled, et nad

on teadlikud, et faktoor ja müüja on sõlminud omavahel faktooringulepingu ostja poolt

tasumisele kuuluvate arvete faktoorimiseks. Müüja poolt ostjale väljastatavatel arvetel

näidatud nõuded on loovutatud OÜ-le Finora Capital. Kokkuleppe on digitaalselt

allkirjastanud Mace Ehitus OÜ nimel E.A. ja LEH-i nimel Vambola Sipelgas (IX kd tl 174–

175).

OÜ Finora Capital kandis Mace Ehitus OÜ kontole summad (detailne ülekannete info

süüdistuse tabelis), mis nähtub Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-plaadil

nr 9A, III kd tl 112). Arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll,

mille lisas 2 olevas tabelis 1C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 94).

Kokku sai Mace Ehitus OÜ perioodil 22.03–11.08.2017 OÜ-lt Finora Capital arvete nr A-

170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 alusel 440 826,35 eurot.

50. Pooled vaidlevad muuhulgas ka selle üle, kas LEH-l oli finantsvõimekust

omafinantseeringut tasuda või ei.

51. Kohtul ei ole asjaolude pinnalt võimalik üheselt väita, et LEH-il selgelt polnud võimalust

ilma süüdistusekohast skeemi realiseerimata ettenähtud omaosalust katta. Küll aga olid

tegelikkuses toimunud tehingud selles abiks. Kohtu hinnangul polegi lõppastmes niivõrd

oluline, kas raha omaosaluseks oli või mitte. Varavastaseid kuritegusid pannakse toime ka

muul põhjusel kui rahapuudus. On üsna üheselt selge see, et majanduslikult on äriühingule

kasulikum, kui ta saab investeeringuobjekti kõik kulud kantud toetuse arvelt. Sellisel juhul

ei pea omafinantseeringuks raha leidma (kui seda pole) või saab omafinantseeringuks

minema pidavat raha kulutada millekski muuks (kui raha on olemas).

52. Süüdistuse kohaselt vahetult peale Finora Capital AS-lt avansi osamaksete laekumist Mace

Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel juhiabi M.L.

ajavahemikul 22.03.2017. a. kuni 11.08.2017. a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena

alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502,

170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole.

Mace Ehitus OÜ-lt vastavate summade laekumine Pinnasetööde OÜ kontole nähtub Mace

Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-plaadil nr 9A, III kd tl 112). Nimetatud

arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll, mille lisas 2 olevas

tabelis 2C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 95–96). Vaidlust kannete

tegemise fakti kohta kriminaalasjas ei ole.

53. Süüdistuse kohaselt on antud kanded toimunud vahetult peale seda, kui Mace Ehitus OÜ

kontole laekus raha Finora Capital OÜ-lt ning need ülekanded on omavahel süsteemselt

seotud. LEH-i kaitsjad on märkinud, et nimetatud arved on esitatud reaalselt tehtud tööde

eest vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Mace Ehitus OÜ on tasunud arved, mille

Pinnasetööde OÜ esitas Mace Ehitus OÜ-le tehtud platsitööde eest. Arvete esitamine ja

nende tasumine toimus tõepoolest süsteemselt, sest iga kord, kui töö oli teatud etapis tehtud,

esitas töövõtja Pinnasetööde OÜ tellijale Mace Ehitus OÜ-le tööde eest arve ja Mace Ehitus

OÜ tasus selle.

54. Kohus tuvastas, et Mace Ehitus OÜ pangakonto väljavõttelt ja tabelist nr 2C nähtub

kokkuvõtvalt rahalistest ülekannetest selline „süsteem“, kus Mace Ehitus OÜ, olles saanud

raha faktooringulepingu alusel Finora Capital OÜ-lt, kasutab seda raha kohe ka alltöövõtjale

tasu maksmiseks esitatud arvete eest. Samas ei ole kohtu arvates selles midagi keelatut.

55. Süüdistuse kohaselt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi

M.L. ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde

OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222

418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace Ehitus OÜ

pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames

koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde

OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud

alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot,

soodustuskelmuse läbiviimiseks.

56. Kohus on tuvastanud, et perioodil 28.02.–15.08.2017 on Mace Ehitus OÜ tasunud

Pinnasetööde OÜ-le 7 arve (VII kd tl 106–112) alusel kokku 575 023,20 eurot (VII kd tl

162–163, VIII kd tl 4). Esimese arve nr-ga 170201 summas 3360 eurot tasumist süüdistus

ette ei heida ja sellele järgnevate kannetega ei seosta, sest esimese Mace Ehitus OÜ arve (nr

A-170208) omafinantseeringu osa maksti LEH-i poolt esialgu enda vahenditest (prokuröri

kõne, dtl 1076). Nõudekirjast ja AS LHV Pank 29.06.2018 vastuskirjast (III kd tl 147–150)

nähtub, et ülekandeid Mace Ehitus OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole tegid nimetatud

perioodil nii Ake Andressoo kui ka M.L. .

57. Süüdistuse kohaselt vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt osade kaupa 352 604,72

euro laekumist Pinnasetööde OÜ pangakontole kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo

korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav T.A. ajavahemikul 22.03.2017–

15.06.2017. a. 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole. Selle ettevõtte juhataja ja

omanik Vambola Sipelgas. 206 000 eurost 114 000 eurot, (ülekanded ajavahemikul

22.03.2017–15.06.2017) kajastati ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92

000 eurot (ülekandmine ajavahemikul 16.07.2017–14.08.2017) kajastati Valga maakonnas

Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu müügiarvete nr 23–17 ja 26–

17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ

pangakontole 34 000 eurot selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus

OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel

toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240

000 eurot.

58. Kohus tuvastas, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kanded kogusummas 240 000

eurot on sellisel kujul ka aset leidnud.

59. Süüdistuse kohaselt ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ

pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostuhinna

tasumisega. Kinnistu tegelik väärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi

lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro ülekandmiseks Ake

Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele.

60. Nimetatud kinnistu turuväärtuse hindamiseks 2017. aasta augusti seisuga on läbi viidud

kinnisvara hindamise ekspertiis. Ekspert Riho Lubi kvalifikatsiooni kinnisvara hindamise

ekspertiiside teostamiseks tõendavad 13.09.2017 riikliku tunnuste pikendamise käskkiri

(VIII kd tl 141-142), Maa-ameti poolt välja antud tegevuslitsents (VIII kd tl 143) ja Eesti

kinnisvara hindajate ühingu kutsetunnistus (VIII kd tl 144). Ekspert Riho Lubi poolt

koostatud ekspertiisiakti nr 180122-01M kohaselt (VIII kd tl 120-140) oli Ees-Mustamäe

kinnistu turuväärtus 01.08.2017 seisuga 4000 eurot (sh käibemaks). Eksperdi hinnangul ei

ole Ees-Mustamäe kinnistule uue 18 korteriga korterelamu ehitamine majanduslikult tasuv

ning 11.07.2017 kell 7.22 Ake Andressoo poolt Vambola Sipelgale saadetud e-kirjas

kirjeldatud tingimustel kavandatava tehingu tegemine ei ole kinnistu ostja seisukohast

majanduslikult põhjendatud.

61. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva ekspertiisi teostamisel on järgitud kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud nõudeid ning ekspertiisiakt on tõendina lubatav.

62. Kaitsja väide, et ekspertiisiülesanne väljub ekspert Riho Lubi pädevusest, jääb

tagajärjetuks. Riho Lubi on riiklikult tunnustatud ekspert valdkonnas „kinnisvara hindamise

ekspertiis“ (XIII kd tl 100 p). Kohus on seisukohal, et ekspert Riho Lubile antud

lähteülesanded jäävad tema valdkonna „kinnisvara hindamine“ piiresse ning tema pädevus

sellist ekspertiisi teostada peegeldub ka ekspertiisiaktist.

63. Kohus tutvus kohtumenetluse käigus jälitustoimikuga. Salajase telefonivestluste ja muu

teabe pealtkuulamise ja -vaatamise teostamiseks on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik

väljastanud load. Kohus on kontrollinud, et jälitustoimingu protokollis kajastatu on saadud

ajal, mil teabe kogumiseks kehtis jälitustoimingu luba.

Lubades on tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlus ning nõutava põhjalikkusega on

käsitletud küsimust, kas tõendeid oleks võimalik koguda jälitustoiminguid kasutamata.

Kohus nõustub määruste asjaomaste põhjendustega, et kuritegude tõendamiseseme

asjaolude osas oli tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või

oluliselt raskendatud. Samuti olid jälitustoimingud vajalikud, et tõendada erinevate

koostatud dokumentide fiktiivsust ja isikute kuritegelike kokkulepete sõlmimise fakti ja

sisu, mida antud menetlusfaasis sai teha ainult läbi jälitustoimingute. Jälitustegevuse käigus

saadi uut informatsiooni, mis kinnitas esialgseid kahtlusi ja toimingutega saadud teave andis

aluse järgmiste jälitustegevuse lubade välja andmiseks.

Jälitustoimingu protokolli lisast pealtkuulatud kõnede stenogrammidega (XII kd tl 10-11)

nähtub Vambola Sipelga suhtlus Swedbank AS-ga. Nimelt selleks, et Ees-Mustamäe

kinnistut võõrandada, oli vajalik panga nõusolek, kuivõrd kinnistu oli laenu tagatiseks ning

sellele oli seatud hüpoteek. 14.07.2017 ja 18.07.2017 kõnedest nähtub, kuidas Vambola

Sipelgas räägib panga töötajale, et tegu on 1,4 hektarilise maalapiga kaugel Palupera vallas,

kus ei ole peal midagi muud peale nõgeste ning mille väärtus võib olla kaks kuni neli tuhat

eurot.

64. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et süüdistuse väide Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-

le 270 000 euro eest müüdud Ees-Mustamäe kinnistu tegelik turuväärtuse osas on

tõendamist leidnud. Nii läbiviidud ekspertiisist kui ka Vambola Sipelga enda hinnangust

(pealtkuulatud kõnedest) tulenevalt jäi kinnistu väärtus 4000 euro juurde.

65. Süüdistuse kohaselt 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole

34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike ajutiste

rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola

Sipelgase kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et

LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 34 000 eurot tagastati Vevasi

OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile,

mistõttu oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitatav suurendatud maksumuse

osana.

66. Kohus nõustub prokuröri väitega, et antud kanne summas 34 000 eurot on eristatav näilisel

alusel Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le üle kantud 114 000 eurost (viitega laenu

tagastamisele) ning 92 000 eurost (kinnistu müük). Puudub info, nagu oleks nimetatud laen

antud näiliselt või rahasummat liigutatud läbi erinevate isikute pangakontode. Pinnasetööde

OÜ andis Vevasi OÜ-le 34 000 eurot laenu ning viimane ka tagastas selle.

67. Süüdistuse kohaselt peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete,

kokkuleppelise ja arvetega nr 23–17 ja 26–17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ

pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul

22.03.2017–14.08.2017. a. 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i

pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele. Vevasi OÜ on LEH-i

ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola

Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige.

Kohtule on esitatud vaadeldavasse perioodi jäävad laenulepingud. Kaitsjad toovad välja, et

lepingute alusel leidsid aset kontsernisisesed tehingud. Süüdistusaktis märgitud periood

22.03.2017-11.08.2017 on nende hinnangul ebaülevaatlik ning konkreetset perioodi

vaadeldes jäävad välja LEH-i poolt tehtud laenu tagasimaksed.

68. Kohus nõustub eelneva kaitsjate väitega, kuid asja lahendamise seisukohalt jääb see

tagajärjetuks. Allakirjutanu hinnangul ei ole võimalik ega vajalik läbi analüüsida kõikide

seotud ettevõtete kõiki vastastikuseid kohustusi. Kuigi eraldivõetuna Vevasi ja LEH-i

vahelisi ülekandeid vaadates ei ole võimalik teha järeldusi millegi ebaseadusliku

toimumisest, ei saa otsustuse tegemisel kõrvale jätta seda, kuidas toimus hange, milline oli

kokku lepitud hind, Pinnasetööde ja Vevasi vaheliste arvelduste tagamaid ja ka teisi otsuses

käsitletud asjaolusid.

69. Süüdistuse kohaselt 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016 kuni 06.03.2017 oli

Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 11 erineva

maksega kokku 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena.

Vormistatud dokumentide mittevastavus tegelikule kokkulepetele ilmneb järgmisest.

18.12.2017. a asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus on vaadeldud LEH-i ruumidest

läbiotsimisel kaasa võetud dokumente, sh ka finantseerimislepingut nr 16901 (IV kd tl 32-

49). Leping on sõlmitud 05.09.2016 Pinnasetööde OÜ (krediidiandja) ja Vambola Sipelga

(laenusaaja) vahel. Lepinguga annab Pinnasetööde OÜ Vambola Sipelgale laenu kuni 100

000 eurot hiljemalt 09.09.2016 ning Vambola Sipelgas on kohustatud laenu tagasi maksma

hiljemalt 31.12.2018. Kuigi eelnimetatud laenu anti eraisikule Vambola Sipelgas, on viitega

just konkreetsele lepingule teostatud makseid ka Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ

kontole summas 30 000 eurot (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 78). Samuti on nimetatud

summasid arvestatud Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tagasimaksete hulka kannetes

selgitusega „krediidi os tagastamine “ (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 97-99).

70. Kuigi kohus tuvastab hiljem, et finantseerimislepingut nr 16901 ei saa käsitada võltsitud

lepinguna, kuivõrd lepingut täideti ja teostati Vambola Sipelga pangakontole ka

väljamaksed, ei tähenda see aga seda, et vaatluse all olevad ülekanded summas 30 000

eurot ei saaks olla asjassepuutuvad soodustuskelmuse episoodis. Tegu oli eraisikule antud

laenuga, ning puudub loogiline põhjus, miks viitega sellele samale lepingule on tehtud

ülekandeid Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ-le. Kohtu hinnangul süüdistatavatel –

antud juhul Vambola Sipelgal – võis kogu selles tehingute rägastikus tekkida segadus ning

sel momendil tundus hea mõttena põhjendada neid ülekandeid viitega just käesolevale

finantseerimislepingule.

71. Süüdistuse kohaselt oli Vevasi OÜ omakorda perioodil 2016.a. septembrist kuni 2017 raha

saanud LEH-ist, mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi.

Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜ-le liikunud ülekannetele

aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas süüdistusteksti kohaselt

näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101

kuupäevaga 02.11.2016. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-

06.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde

OÜ pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid

Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud

ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena.

72. Kohus on tuvastanud, et Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel 02.11.2016 sõlmitud

finantseerimislepingu nr 161101 (V kd tl 132-134) kohaselt on Vevasi OÜ poolt antava

laenu suurus vastavalt tema võimalustele kuni 100 000 eurot, mis kantakse Pinnasetööde

OÜ pangakontole hiljemalt 10.04.2017. Vevasi OÜ ja Pinnatööde OÜ vaheliste

laenulepingute näilisust tõendab süüdistuse kohaselt Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna

kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine.

73. Kohus peab oluliseks välja tuua, et E.A. pangakontolt nähtub (III kd tl 86-88), et ta on

teinud 01.03.2017 ja 06.03.2017 ülekandeid kokku summas 6300 eurot Vambola Sipelga

pangakontole selgitusega „kokkulepe“. Nimetatud maksed on aset leidnud samadel

kuupäevadel, kui E.A. pangakontole laekus raha Pinnasetööde OÜ-lt. See aga seab tugevalt

kahtluse alla E.A. poolt kohtus väidetu, et Vambola Sipelgale ta Pinnasetööde OÜ-lt saadud

laenurahast midagi edasi ei kandnud (dtl 832-833). Tema ütlused selles osas ei haaku teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Selgitused laenu võtmise põhjenduste kohta ei veennud

kohut vähimalgi määral.

74. 114 000 euro ulatuses tehtud ülekannete eesmärgi näilisust kinnitab ka jälitustoimingu

protokollis kajastatud 04.06.2018 pealtkuulatud kõne Vambola Sipelga ja raamatupidaja

K.R. vahel (XII kd tl 4), millest nähtub, kuidas 114 000 eurot nö kokku aeti ja klatiti. Lisaks

nähtub, kuidas nimetatud isikute vahelised tehingud toimusid – üle kanti mingeid

summasid, mida tagasi maksta ei plaanitudki ning nõue kanti lihtsalt maha.

75. Tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et osa Vevasi OÜ poolt

Pinnasetööde OÜ-le väidetavate laenudena antud 114 000 eurost on Pinnasetööde OÜ

käitunud vägagi tavapäratult. Tõenditest ei nähtu, kuidas Pinnasetööde OÜ oleks saadud

laenu kasutanud oma majandustegevuse edendamiseks või kohustuste täitmiseks. Valdavas

ulatuses saadud laenurahast on tehtud ülekandeid eraisikutele, s.o Pinnasetööde OÜ

juhatuse liikme pereliikmetele: E.A. ja T.A. le, lisaks Pinnasetööde OÜ emafirmale Mace

Ehitus OÜ-le. Sularaha on välja võetud 13 500 eurot. Tõendid kinnitavad ka, kuidas

rahasummad edasi Vambola Sipelgani liikusid ning seejärel taas Vevasi OÜ pangakontole

jõudsid. Ka kohtu hinnangul on tegu fiktiivse nõude loomisega Pinnasetööde OÜ vastu

selleks, et hiljem raha Pinnasetööde OÜ kontolt Vevasi OÜ kontole liigutada viidetega

krediidisummade tagastamisele.

76. LEH-i poolt toetuse taotlemine, omafinantseeringu tegemine, maksetaotluste esitamine

Rahandusministeeriumile ning Rahandusministeeriumi poolt toetuste väljamaksmine.

77. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud

toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega

projekti

"Võisiku

Kodu

reorganiseerimine"

rahastamiseks

Euroopa

Liidu

struktuurivahenditest (I kd tl 162-170). Taotluse juures on ka Vambola Sipelga poolt

allkirjastatud garantiikiri, milles ta kinnitab, et LEH garanteerib projekti omafinantseeringu

(I kd tl 171-172). Lisaks esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017.a. (I kd tl 173-182) ja

05.05.2017.a (I kd tl 190-198) Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud

taotlused. Projekti lõppmaksumus jäi ka täiendatud taotlustes samaks. Taotlustele oli lisatud

muuhulgas 30.01.2017.a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel. Seoses

Rahandusministeeriumile esitatud taotluste ning Rahandusministeeriumi otsusega kaitsjatel

sisulisi vastuväiteid ei ole.

78. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i taotlus

projekti elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist vastavaks ja rahuldati.

Otsuse kohaselt on projekti kogumaksumuseks 8 709 212 eurot, mis on ühtlasi kogusummas

ka abikõlbulikud kulud. Projektile määrati struktuuritoetus ERF-st ning toetuse määraks

kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440

eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti

abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti

abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015-31.12.2018 (II kd tl 1-2). Otsuse kohaselt võib

toetust kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab otsuses ja „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduses“ ning selle rakendusaktides sätestatud kohustusi.

79. Süüdistuse kohaselt kanti ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017 LEH-i pangakontolt

Vambola Sipelga korralduse alusel 194 357,81 eurot kuue osamaksena Mace Ehitus OÜ

pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603,

A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Ülekanded LEH-i

pangakontolt leidsid aset enne või peale Vevasi OÜ-lt saadud maksete laekumist. Kui Mace

Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt

limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole

tagasi. Arved nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703

kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt

Vambola Sipelga kinnitusele.

80. Kohus tuvastas, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kuus ülekannet kogusummas

194 357,81 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud.

25.07.2018. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud struktuurtoetuste keskkonnas

asuvat projekti 2014-2020.2.05.17-0010 nimega "Võisiku Kodu reorganiseerimine".

Protokolli juurde on tehtud väljatrükid väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179 ja 45429

dokumentidest (II kd tl 119-199). Väljamaksetaotlused kogusummas 646 018,58 eurot on

Rahandusministeeriumile esitanud Vambola Sipelgas. Taotlustele on lisatud ka töövõtja tõendid

teostatud tööde kohta, Mace Ehitus OÜ poolt LEH-ile esitatud arved ning nende arvete alusel

Mace Ehitus OÜ-le tehtud ülekannete maksekorralduste koopiad, tõendamaks projektis

vähemalt 26%-suuruse omafinantseeringu tegemist (II kd tl 117-118, 145, 151, 158, 172,

186, 199). Seega on Vambola Sipelgas esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid,

kuivõrd koos väljamaksetaotlusega esitatud dokumentides kajastatud andmed ei vastanud

tegelikkusele. (arved sisaldasid endas tööde suurendatud maksumust ning töövõtja tõenditel

olid kajastatud ka tööd, mida tegelikult ei teostatud).

Valeandmete edastamisega näidati tehtud tööde maksumust oluliselt kõrgemana s.o

vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ tegelikult oli

nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Seeläbi saadi projekti jaoks suuremat

toetust, mis võimaldaks lõppastmes katta ka nõutava omafinantseeringu.

81. Kokkuvõtvalt nähtub uuritud tõenditest, et 14.07.2017 on Rahandusministeerium kandnud

LEH-ile toetuse summas 263 750,08 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le

214 343,13 eurot ning Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile 184 687,88 eurot.

03.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 186 891,20 eurot,

samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 153 285,41 eurot ning 04.08.2017 on Mace

Ehitus OÜ Finora Capitalile kandnud 129 113,68 eurot.

17.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 133 562,20 eurot,

samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 126 177,70 eurot ning Mace Ehitus OÜ

Finora Capitalile 104 710,67 eurot.

11.09.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 61 815,10 eurot,

samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 57 239,59 eurot.

82. KarS § 210 lg 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest füüsilisele isikule

ja lg 3 juriidilisele isikule. Sama sätte lg 1 kohaselt loetakse soodustuseks selle paragrahvi

tähenduses tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule

riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust

eesmärgiga soodustada majandustegevust.

83. LEH aktsiaseltsina on majandustegevuses osalev isik. Tasuta soodustus tähendab, et saadud

raha ei tule tagasi maksta, selle eest ei nõuta hüvitust ega muud sama turuväärtusega

vastusoodustust. LEH-i projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu

Fondist, seega tehti väljamakse avalikest vahenditest.

84. Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine (Sootak, jt. § 210 p 3.2).

Käesoleva toetuse määramise ning väljamaksetega soodustati kindlasti toetuse adressaadi,

s.o LEH-i majandustegevust. Toetuse abil oli LEH-l võimalus kasvada, luues juurde uusi ja

kaasaegsetele nõuetele vastavaid hoolduskohti. Kuivõrd ka kriminaalasjas on selgunud, et

oluline osa LEH-i tuludest tuleb just hoolduskohtade eest igakuiselt laekuvast tasust, on

selge, et uute hoolduskohtade loomine oleks LEH-i majandustegevust kasvatanud ja toonud

kaasa suuremad sissetulekud. Tegemist on soodustusega KarS § 210 lg 1 tähenduses.

85. Kohus tuvastas Ake Andressoo ja/või Vambola Sipelgase tegevused LEH-i ehitushanke

korraldamisel, mis olid sellised, et hanke võidaks Mace Ehituse OÜ, tööde eest tegelikele

kokkulepetele mittevastavalt kõrgendatud hinna küsimine ja maksmine ning kümned

erinevad tehingud süüdistatavate juhitavate äriühingute vahel. Selle tulemuseks oli

õigusnäivuse loomine struktuuritoetuse saamiste eelduseks oleva omaosaluse tasumise

kohta.

86. Kohtu hinnangul panid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo teo toime kaastäideviijatena.

Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas panid soodustuskelmuse toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Tegu on pikaaegsete tuttavatega, kes olid koostööd teinud ka varasemalt.

Mõlemad olid tihedalt seotud LEH-ga: Vambola Sipelgas juhatuse liikmena ja Ake

Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna. Tõendid näitavad, kuidas koos plaaniti hanke

korraldamist ja selle tingimuste väljatöötamist. Kuigi konkreetne informatsioon saadeti Ake

Andressoole, möönsid sisuliselt kõik seotud isikud, et lõplik otsustusõigus oli Vambola

Sipelgal. LEH korraldaski hanke nii, et selle võidaks Mace Ehitus OÜ, mille juhatuse liige

Ake Andressoo varasemalt oli olnud ning kust veidi enne hanke väljakuulutamist tagasi

astus.

Pettuses oli kindel osa Vambola Sipelgal ja temaga seotud äriühingutel LEH ja Vevasi OÜ

ning Ake Andressool ja temaga seotud äriühingutel Mace Ehitus OÜ (arvestades, et pärast

juhatuse liikme kohalt tagasi asutmist tegutses ta ettevõtte tegeliku juhina edasi) ja

Pinnasetööde OÜ. Neist kummagi teopanuse äralangemisel ei oleks plaan realiseerunud.

87. Kohtu hinnangul olid nende rollid jagunenud järgmiselt – Vambola Sipelgas tegeles LEH-

i nimel toetuse taotlemisega, sh erinevate ebaõigeid andmeid sisaldavate dokumentide

edastamisega soodustuse saamiseks ning Ake Andressoo oli rohkem seotud ehitusliku

poolega, s.o hanke sisulise korraldamisega, Mace Ehitus OÜ poole pealt hankeks

ettevalmistusega, suurendatud maksumusega aktide ja arvete koostamisega. Lisaks olid

skeemidesse kaasatud Ake Andressoo pereliikmed, kes võtsid vajadusel välja sularaha ning

andsid selle üle Vambola Sipelgale või tegid vajalikke ülekandeid. Ka olid nii Vambola

Sipelgas kui Ake Andressoo seotud Ees-Mustamäe kinnistu tehinguga, mis andis jällegi

aluse neile kuuluvate äriühingute vahel neile vajalikul viisil raha liigutada, mis

lõppkokkuvõttes päädis pettuse toimepanemisega. Just ühise teoplaani alusel koostööd

tehes viisid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumi eksimusse, justkui

oleks LEH teinud toetuse saamiseks nõutavas osas omafinantseeringu. Kriminaalasjas

puuduvad igasugused viited sellele, et üks süüdistatavatest oleks teinud midagi teise selja

taga. Nende vahel valitses tööjaotus, mõlemad olid teadlikud, mida teine teeb ning tegu

valitseti ühiselt.

88. Süüdistatavad panid teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

89. Pettuslikud teod panid toime Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo, toetus maksti välja LEH-

le. KarS § 210 lg 3 näeb ette juriidilise isiku vastutuse soodustuskelmuse eest. KarS § 14 lg

1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime

pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

huvides.

Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse § 31 lg 1 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku organid

on üldkoosolek ja juhatus. Vambola Sipelgas oli 24.03.2006 kuni 15.11.2017, s.h

süüdistuses ette heidetavate tegude toime panemise perioodil LEH-i juhatuse liige. Seega

täidavad tema äriühingu huvides toime pandud teod LEH-le vastutuse eeldust.

90. Täiendatud süüdistuse kohaselt tekitasid LEH-le vastutuse ka Ake Andressoo LEH-i

huvides toime pandud teod, kuivõrd tema on käsitatav pädeva esindajana KarS § 14 lg 1

tähenduses.

91. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Ake Andressoo ei olnud LEH-i töötaja ega

juhatuse liige. Küll aga omas ta LEH-is vähemalt oma valdkonnas ehk ehituses

otsustusõigust. Selle otsustusõiguse oli talle kirjaliku volitusena (2016. a novembris ja

01.06.2017.a (V kd tl 168)) andnud LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas. Kohus on

seisukohal, et Ake Andressoo puhul on ehituslikes küsimustes (sh hangete raames) tegu

LEH-i pädeva esindajaga KarS § 14 lg 1 mõistes. Samuti on Ake Andressoo

soodustuskelmuse toime pannud temale LEH-i poolt usaldatud õigusliku pädevuse raames.

Ake Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna osales hanketingimuste ettevalmistamises,

eesmärgiga korraldada nii, et hanke võidaks suurendatud hindu sisaldava pakkumise teinud

Mace Ehitus OÜ. Kindlustades Mace Ehitus OÜ-le hankevõidu, tagas ta, et LEH-il tekkis

võimalus ebaõigete andmete esitamise teel saada soodustust ulatuses, mis katab ära ka

tegelikult nõutud omafinantseeringuks vajamineva summa.

92. Eeltoodust tulenevalt on nii Ake Andressoo kui ka Vambola Sipelgas täitnud KarS § 210 lg

2 teokoosseisu. Kuivõrd LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas ja ehitusnõunik Ake

Andressoo tegutsesid selgelt LEH-i huvides, vastutab LEH KarS § 210 lg 3 alusel toime

pandud teo eest.

Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine

93. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja LEH-i vahel sõlmiti 15.07.2016 notariaalne

müügileping nr 1896/2016 ja 04.08.2016 müügilepingu muutmise leping nr 2000/2016 (IX

kd tl 114–123). Lepinguga võõrandati LEH-ile Kose alevikus Ravila mnt 29 asuv kinnistu.

Kinnistul asusid haiglahoone ja abihooned, mis moodustasid PERH-i Tuberkuloosiravi

Keskuse Kose osakonna.

Ostu-müügilepingu kohaselt tuli LEH-l tasuda kinnistu eest 900 125 eurot (IX kd tl 115 p).

Ostu finantseeris Swedbank AS (müügilepingus kui hüpoteegipidaja). Swedbank AS ja

LEH sõlmisid Kose haigla ostu finantseerimiseks laenulepingu nr 16-053149-JI (III kd tl

185–189). Lepingu alusel andis Swedbank AS LEH-le laenu 800 000 eurot tingimusel

(tingimus nr 2.17.1), et LEH teeb laenuobjekti omafinantseeringu summas 200 000 eurot.

94. Süüdistuse väide on, et tegelikkuses Kose kodus saali tubadeks ümber ei ehitatud, mistõttu

on nii Mace Ehitus OÜ poolt väljastatud arve nr A-160803 kui ka teostatud tööde akt nr

160831 võltsitud.

95. Kokkuvõtvalt nähtub uuritud tõenditest, et teostatud tööde aktis nr 160831 kajastatud töid

ei ole sellises mahus teostatud. Kose kodus tehtud fotodelt (XI kd tl 137–141) on näha, et

fuajeesse ehitatud kabinetid ei ole nii suured, et nõuaksid 480 ruutmeetri ulatuses siseseinte

töid, 160 ruutmeetri ulatuses lae ja põrandate tegemist või 24 siseukse paigaldust. Seega on

ka vastavalt aktile nr 160831 esitatud arve nr A-160803 fiktiivne.

Kohus möönab, et kaitsja selgitatud ette-akteerimine võib tõepoolest praktikas aset leida,

kuid ei pea seda antud juhul loogiliseks järelduseks. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Kose

kodu ümberehitustöid ei olnud teostatud ka aastaid hiljem ning puudub igasugune alus

eeldada, et ettevõtluses on tavapärane teha ettemaks aastaid hiljem algavateks töödeks.

96. Asjaolu, et arvetega on manipuleeritud, kinnitab ka 05.06.2018 asitõendi vaatlusprotokoll

koos lisadega (VIII kd tl 151–218), mille käigus on mh vaadeldud Mace Ehitus OÜ poolt

LEH-le esitatud arveid kirjeldusega „Kose kodu“ (VIII kd tl 203–217) koos arhiveerimise

andmelehtedega. Arhiveerimise andmelehtedelt nähtuvalt on kõik arved kinnitanud

Vambola Sipelgas.

Võltsimist kinnitavate tõendina on prokurör viidanud veel 19.02.2018. a asitõendi

vaatlusprotokollile (X kd tl 147) koos lisadega, mille käigus on vaadeldud Ake Andressoo

elukohast leitud arvuti Apple MacBook Pro kõvaketta koopiat. Kahte dokumenti võrreldes on

näha, et teostatud tööde aktis kajastatud tööd on leitavad ka Mace Ehituse hinnapakkumisest,

kuid on hinnapakkumises kajastatust oluliselt madalama hinnaga. Nt on hinnapakkumises

arvestatud lammutuseks 7400 eurot, vahelae ehituseks ja soojustuseks 15 040 eurot, siseusteks

9120 eurot ning teostatud tööde akti kohaselt on nende tööde hinnad olnud vastavalt 800 eurot,

4800 eurot ja 672 eurot. Seega on hinnapakkumises kajastatud hinnad mitmekordsed.

97. Seoses Kose kodus teostamata töödega süüdistatakse Ake Andressood ka Pinnasetööde OÜ

arve nr 60801 võltsimises. Nimelt oli Pinnasetööde OÜ Kose kodu ümberehitustöödel Mace

Ehitus OÜ alltöövõtjaks ning esitas seega arve teostatud tööde kohta omakorda Mace Ehitus

OÜ-le. Kohus on tuvastanud, et arve nr 60801 (VII kd tl 218) summas 109 200 eurot koos

käibemaksuga on Pinnasetööde OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le esitatud 31.08.2016. Arve

kirjelduses on märgitud „Kose Maja ümberehitus“. Nagu eelnevalt on selgunud, siis

tegelikult Kose kodus sellises mahus ümberehitustöid ei teostatud – ei Mace Ehituse ega

Pinnasetööde poolt.

Nimetatud arve alusel on Mace Ehitus OÜ pangakontolt 05.09.2016 teostatud makse

Pinnasetööde OÜ kontole summas 91 000 eurot, 20.09.2016 makse summas 2 500 eurot ja

24.09.2016 makse summas 15 700 eurot – kokku seega 109 200 eurot (VII kd tl 223).

98. Seega, Mace Ehitus OÜ, olles saanud 05.09.2016 ülekande LEH-lt summas 92 108 eurot

seoses Kose kodu remonttöödega arve nr 1-160803 alusel, on omakorda samal päeval

kandnud 91 000 eurot Pinnasetööde OÜ-le, kes omakorda on samal ja järgneval päeval

kandnud 90 000 eurot Vambola Sipelga pangakontole seoses laenulepinguga nr 16901.

99. Süüdistustekst viitab nii arvete nr A-160803 ja 60801 kui ka teostatud tööde akti nr 160831

puhul intellektuaalsele võltsimisele. Need sisaldasid ebaõigeid andmeid selle kohta, nagu

oleks Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ teostanud Kose kodu ümberehitust, samuti selle

kohta, millises ulatuses ja millise hinnaga on töid teostatud.

Arvete koostamise eesmärk oli kinnitada Mace Ehitus OÜ näilikku nõudeõigust LEH-i

vastu ja Pinnasetööde näilikku nõudeõigust Mace Ehitus OÜ vastu ning seeläbi näidata

LEH-i poolset omafinantseeringu tasumist vastavalt Swedbank AS-lt saadud laenulepingu

tingimustele. Arve nr A-160803 põhines teostatud tööde aktil nr 160831, mis kajastas

samuti õiguslikult relevantseid asjaolusid – teostatud töid ja nende maksumust – ning oli

allkirjastatud Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt. Kohus on seisukohal, et sarnaselt

arvetele on ka nimetatud akti puhul tegu dokumendiga KarS § 344 mõttes ning kõik kolm

eelnimetatud dokumenti on intellektuaalselt võltsitud.

100. Subjektiivne teokoosseis on samuti kõigi kolme dokumendi puhul täidetud. Kohus on

seisukohal, et Ake Andressoo pani dokumendi võltsimised toime kavatsetult KarS § 16 lg

2 mõttes ehk eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest kandes dokumentidele

ebaõigeid andmeid. Ake Andressoo koostas arved ja akti, eesmärgiga lisada need endaga

seotud ettevõtete raamatupidamisse ning edastada need ka LEH-le, et viimane vabaneks

omafinantseeringu tegemise kohustusest.

101. Ake Andressood süüdistatakse ka nende kolme võltsitud dokumendi kasutamises.

Süüdistuse kohaselt kasutas Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena Mace

Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr

160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada

dokumendid ka LEH-le.

28.11.2019 vaatlusprotokoll (VII kd tl 89–236), mille käigus on mh vaadeldud Mace Ehitus

OÜ 2016. aasta raamatupidamise dokumente, tõendab, et Mace Ehitus OÜ raamatupidamise

dokumentide hulgas oli ka Mace Ehitus OÜ arve nr A-160803 LEH-le summas 110 530,68

eurot ning teostatud tööde akt nr 160831 (VII kd tl 216–217).

Seega on Ake Andressoo teadlikult esitanud enda poolt koostatud võltsitud dokumendid ka

Mace Ehitus OÜ raamatupidamisse. Lisaks on ta esitanud nimetatud dokumendid ka LEH-

le läbi selle juhatuse liikme Vambola Sipelga. Mõlemal dokumendil on vastuvõtjana alla

kirjutanud Vambola Sipelgas. Lisaks leiti nii arve kui ka teostatud tööde akt ka LEH-i

raamatupidamise dokumentide hulgast (VIII kd tl 215–216).

102. Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena kasutas võltsarvet nr 60801

Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumendina ning esitas või lasi esitada dokumendi

Mace Ehitus OÜ-le, mille juhatuse liige ta ise oli. Seda asjaolu tõendab eelkõige

eelnimetatud 28.11.2019 vaatlusprotokoll, mille käigus vaadeldi ka Pinnasetööde OÜ 2016.

aasta raamatupidamise dokumente. Mh on raamatupidamise dokumentide hulgas

Pinnasetööde OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le 31.08.2016 esitatud arve nr 60801 summas

109 200 eurot kirjeldusega „Kose Maja ümberehitus“ (VII kd tl 225–226). Nagu eelnevalt

tuvastatud, on ka selle arve koostanud Ake Andressoo, seega oli ta teadlik, et tegu on

võltsitud arvega.

103. Kohus on seisukohal, et Ake Andressoo on kõiki kolme eelnimetatud dokumenti

kasutanud eesmärgiga näilikult (vt ka RKKKo 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 123) omandada

õigusi ning samas ka vabastada LEH Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust tulenevast

kohustusest teha reaalne omafinantseering Kose kodusse. Arve nr A-160803 ja teostatud

tööde akti nr 160831 kasutamise tagajärjeks oli näivus, et Mace Ehitus OÜ on teostanud

Kose kodus ümberehitustööd ning sellest tulenevalt õigustatud saama LEH-lt selle eest tasu

summas 110 530,68 eurot – tegelikult nimetatud töid ei teostatud ja õigust sellise summa

saamiseks ei ole. Arve nr 60801 kasutamise eesmärk oli näidata, et Pinnasetööde OÜ on

alltöövõtjana teostanud ümberehitustöid Kose kodus ning sellest tulenevalt on tal õigus

saada Mace Ehitus OÜ-lt selle eest tasu summas 109 200 eurot. Tulenevalt Ake Andressoo

poolt Pinnasetööde OÜ nimel Mace Ehitus OÜ-le esitatud võltsitud arvest ja Mace Ehitus

OÜ nimel LEH-le esitatud võltsitud arvest ja aktist tekkis LEH-l näiline kohustus arve

tasuda. Seeläbi näis pangale, et LEH on oma kohustuse täitnud ning teinud nõutava

omafinantseeringu Kose kodusse.

104. Ake Andressoo on kõigil kolmel süüdistuses etteheidetud juhul pannud toime võltsitud

dokumendi kasutamise ehk KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo.

105. Vambola Sipelgat süüdistatakse võltsitud dokumentide, s.o arve nr A-160803 ja teostatud

tööde akti nr 160831 kasutamises. Kohus on seisukohal, et võltsitud dokumentide, s.o arve nr

A-160803 ja teostatud tööde akti nr 160831 kasutamine Vambola Sipelga poolt on tõendamist

leidnud. Seda kinnitavad eelkõige LEH-i raamatupidamise dokumendid, mida on vaadeldud

05.06.2018. a asitõendi vaatlusprotokollis (VIII kd tl 151–218).

106. Vambola Sipelga kaitsja on siinkohal rõhutanud, et võltsitud dokumendi kasutamise all

mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe ning ei esitatud süüdistusest ega ühestki asjas kogutud

tõendist ei nähtu, et Vambola Sipelgas oleks Mace Ehitus OÜ arve nr A-160803 ja arve

aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 kellelegi ehtsa pähe esitanud.

107. Kohus selle väitega ei nõustu. Vambola Sipelgas esitas dokumendid LEH-i

raamatupidamise dokumentide hulka. Vambola Sipelgas esitas LEH-i raamatupidamisse

aga võltsitud dokumendid, mille alusel teostati ka vastav ülekanne Mace Ehitus OÜ-le. Läbi

võltsitud dokumentide LEH-i raamatupidamises kasutamise vabanes LEH seega

kohustusest teha reaalne omafinantseering.

Samuti on tuvastatud, et Vambola Sipelgas on võltsitud dokumente kasutanud teadlikult.

Olles LEH-i juhatuse liige, teadis ta ilmselgelt, et tegelikult Kose kodus teostatud tööde

aktis nimetatud töid kirjapandud mahus ei teostatud ning selle eest esitatud arve ei vasta

tegelikkusele. Kohtu hinnangul on Vambola Sipelgas sellega võltsitud dokumendi

kasutamise teokoosseisu täitnud.

Karistuse mõistmine

108. KarS § 210 lg 2 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse. KarS § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse.

Mõlema

isiku

käitumisviis

kõigi

süüdistuste

puhul

viitab

sellisele

nihkele

väärtushinnangutes, et tegudele vaid rahalise karistusega reageerimine ei oleks kohane.

Soodustuskelmuse puhul tuleb süü suuruse hindamisel arvestada esiteks pettusega saadud

toetuse suurust (s.o 563 438,30 eurot). Varavastaste kuritegude kontekstis on tegemist väga

suure kahjuga. Teosüüd suurendavaks saab pidada välja töötatud skeemi keerukust ja

sihikindlust

elluviimisel.

Tegu nõudis pikaajalist planeerimist

ning

tegevuste

koordineerimist.

109. Kaastäideviimise korral tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta iga isiku teopanust.

Ake Andressoo teopanus on kohtu hinnangul suurem kui Vambola Sipelgal. Tõendid

näitavad, et just Ake Andressoo oli pettuse kavandamisel pearollis. Kuigi Vambola Sipelgas

oli see, kes valeandmeid sisaldavaid dokumente Rahandusministeeriumile esitas, oli nende

dokumentide loojaks (hinnapakkumine, teostatud tööde aktid) Ake Andressoo. Lisaks

osales Ake Andressoo hankeprotsessis nii hankija kui ka hankes osaleja (Mace Ehitus OÜ)

rollides, et kindlustada endaga seotud ettevõttele hankevõit. Ake Andressoo kasutas

soodustuskelmuse läbiviimisel veel ka teist endaga seotud ettevõtet (Pinnasetööd OÜ) ning

ta ei pidanud paljuks kaasata petuskeemidesse oma pereliikmeid.

110. Vambola Sipelga puhul on tegu 1 võltsitud dokumendi kasutamise episoodiga ning Ake

Andressoo puhul 2 episoodiga, mil ta dokumente võltsis ja seejärel neid kasutas.

Süüdistatavate tegutsemisviis ja välja mõeldud skeem, mille tarbeks dokumente võltsiti ja

kasutati, on sarnane soodustuskelmuse episoodis nähtule.

Karistust raskendavaks asjaoluks on soodustuskelmuse puhul KarS § 58 p 10 kohaselt

süüteo toimepanemine isikute grupis. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosi

peab kohus Vambola Sipelga puhul paremaks. Vambola Sipelga näol on tegu juba eakama

isikuga, kes on siiani elanud õiguskuulekat elu. Tema kui kogukonnas tunnustatud inimese

ja suure ettevõtte juhi jaoks on karistuse stigmatiseeriv mõju eelduslikult suurem. Ake

Andressoo puhul selliseid asjaolusid ei esine ja kohus positiivses prognoosis veendunud ei

ole.

111. Kohus tunnistab Vambola Sipelga süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks

vangistuse 1 aasta ja 8 kuud. Samuti tunnistab kohus Vambola Sipelga süüdi KarS § 345 lg

1 järgi ja mõistab talle karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega. Erandlike asjaolude puudumisel liidetakse kergemast

karistusest pool. Kohus mõistab Vambola Sipelgale KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks

liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud ja 15 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele

eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Vambola Sipelgas oli KrMS § 217 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.11.2017 (XI kd tl 6-9), s.o 2 päeva, mis teeb tema

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust.

112. Kohus tunnistab Ake Andressoo süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks

2 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti tunnistab kohus Ake Andressoo süüdi KarS § 344 lg

1 ja § 345 lg 1 järgi ja mõistab talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega. Kohus mõistab Ake Andressoole KarS § 64 lg 1 alusel

lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

Ake Andressoo oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 08.-10.11.2017 (XI kd

tl 10-11), s.o 3 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat

9 kuud ja 27 päeva vangistust.

113. Mõlemad süüdistatavad on arvestava osa oma elust ja isiksuse väljakujunemise aja elanud

aastatel, mil Eesti ei olnud veel vaba riik. Nõukogude perioodil oli riigi petmine tegevus,

mis ühiskonna silmis leidis vähe taunimist. Viimase 30 aasta jooksul on see muutunud.

Süüdistatavad aga ei ole suutnud oma väärtushinnanguid ajas muuta.

114. Vambola Sipelga karistus jääb KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata. Kohus

arvestab, et tegemist on juba eaka inimesega, kes siiani on siiski suutnud elada

õiguskuulekalt. Tema ettevõttel tuleb kohtuotsuse alusel tagastada saadud toetus ja kanda

karistus ja selleks tuleb leida (seaduslikud) lahendused.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust

Vambola Sipelga suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui Vambola Sipelgas ei pane 3

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada

Vambola Sipelgale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

115. Ake Andressool tuleb karistus osaliselt ära kanda. Nagu juba märgitud, nõustub kohus

prokuratuuri sisulise hinnanguga, et tema süü on Vambola Sipelga omast suurem. KarS §

73 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub Ake Andressoole mõistetud karistusest 2 aastat 9 kuud ja 27

päeva vangistust kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa mõistetud

karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta Ake Andressoo suhtes täitmisele

pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga.

116. LEH-ile kui juriidilisele isikule mõistetav karistus.

KarS § 210 lg 3 näeb ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus juriidilisele

isikule mõista rahalise karistuse 4000 eurot kuni 16 000 000 eurot. Juriidiliste isikute puhul

on seega karistusraamid väga laiad ning nende piire ei ole seadusandja konkreetse kuriteoga

sidunud.

Kohtu hinnangul ei peaks juriidilisele isikule mõistetav karistus olema sisuliselt selline, mis

teeb ta maksejõuetuks. LEH-i näol tegemist ühiskonnale äärmiselt vajalikku teenust

pakkuva ettevõttega ning kohus peab oluliseks, et see saaks ka kõikide kohtuotsusest

tulevate tagajärgede rakendumisel jätkuda. LEH on varasemalt kriminaalkorras

karistamata.

Kohus tunnistab LEH-i süüdi KarS § 210 lg 3 järgi ja mõistab karistuseks rahatrahvi

summas 150 000 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata LEH-ile mõistetavat rahalist

karistust 100 000 euro osas täitmisele kui LEH ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt täitmisele pööratavaks rahaliseks karistuseks määrata

50 000 eurot.

Avalik-õiguslik nõue

117. Rahandusministeerium esitas 15.11.2017 esialgse nõudeavalduse.

118. Rahandusministeerium palub LEH-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista projekti nr

2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus

AS9) Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena

saadud summa 563 438,30 eurot.

119. LEH vaidles kaitseaktis nõudeavaldusele vastu. Rahandusministeerium on juba

10.05.2018 esitanud LEH-le nõude selle summa tagasi saamiseks põhjusel, et LEH on toime

pannud soodustuskelmuse. LEH vaidlustas selle otsuse halduskohtus. Tallinna

Ringkonnakohus

tühistas

21.02.2020

haldusasjas

3-18-1230

tehtud

otsusega

Rahandusministeeriumi otsuse toetuse tagasinõudmise kohta. Riik ei saa esitada sama nõuet

samadel alustel uuesti.

120. Kõigepealt toob kohus välja seisukoha väitele, et Rahandusministeerium tegi

kriminaalasjaga kattuvatel asjaoludel otsuse välja makstud toetuse tagasinõudmiseks, LEH

vaidlustas selle halduskohtus ning Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2020. a otsusega nr 3-

18-1230 Rahandusministeeriumi otsus tühistati.

Tallinna Ringkonnakohus on 21.02.2020 haldusasjas 3-18-1230 tehtud otsuse p-s 14

märkinud: Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus

tõendamata ja isegi piisavalt põhjendamata on Rahandusministeeriumi 10.05.2018. a otsuse

kaks põhieeldust: laenusuhete näilikkus ja hanke hinna kunstlik suurendamine, tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Kuna olulised tõendid ja

väited on jäänud juba haldusmenetluses üldse hindamata, ei saa kohus asuda haldusorgani

asemel neid esimesena hindama. Seetõttu ei saada ringkonnakohus asja uueks

läbivaatamiseks halduskohtule, vaid teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja

tühistab Rahandusministeeriumi 10.05.2018. a otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/102.

Praegusel juhul oleks haldusorganil võimalik teha uus vigadeta otsus. Vastutusmenetluse

alternatiiv on avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluses. Seega on kohus seisukohal, et

esitatud nõudeavaldus tuleb sisuliselt läbi vaadata.

121. Rahandusministeerium kandis toetamise summad üle järgmiselt: 1) 14.07.2017 -

263 750,08 eurot 2) 08.08.2017 - 186 891,20 eurot 3) 17.08.2017 - 133 562,20 eurot 4)

11.09.2017 - 61 815,10 eurot. Sellest 563 438,30 eurot on seotud kriminaalasja esemeks

olevate asjaoludega ning selle summa üle vaidlus puudub.

122. Kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõude lahendamise regulatsiooni eripärast

tulenevalt asendab finantskorrektsiooni otsust kohtuotsus, millega avalik-õiguslik nõue

rahuldatakse.

LEH on esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid ning rikkunud toetuse saaja

kohustust tagada ettenähtud ulatuses ja nõutud korras omafinantseering. Tegemist ei ole

mitte lihtsalt ebaõigete edastamistega, vaid ette planeeritud keeruka kuriteo tunnustele

vastava skeemiga õigusnäivuse tekitamiseks. Kohtu hinnangul on tegu tahtlikult toime

pandud olulise rikkumisega. Sellisele tegevusele on igati proportsionaalne reageerida kogu

summa tagasi nõudmisega. Seega tuleb ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena

välja makstud summa 563 438,30 eurot tagasi maksta.

123. Juhindudes KrMS § 310 lg-st 1 otsustas kohus esitatud nõude täielikult rahuldada ja LEH-

lt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks projekti nr 2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu

reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)“ raames Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud

ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot.

Menetluskulud

124. Vambola Sipelga poolt riigile hüvitatavad menetluskulud kokku on 1363,65 eurot

(1087,50+267,23+8,92), Ake Andressoo poolt riigile hüvitatavad menetluskulud on

1363,65 eurot (1087,50+267,23+8,92) ning LEH-i poolt riigile hüvitatavad menetluskulud

on 1363,66 eurot (1087,50+267,24+8,92).

Nii Vambola Sipelgast, Ake Andressood kui ka LEH-i esindasid kriminaalmenetluses

lepingulised kaitsjad, mistõttu jäävad kaitsjatasud valdavas osas süüdistatavate kanda.

Samuti jäävad kaitsjate poolt esitatud tõendite hankimisega seotud kulud töö tellinud

süüdistatavate kanda.

Samas on menetluskulusid, mis kuuluvad süüdistatavate kasuks väljamõistmisele. Nimelt

on Vambola Sipelgas õigeks mõistetud ühes dokumendi võltsimise episoodis, s.o

seonduvalt finantseerimislepinguga nr 16901 ning Ake Andressoo on õigeks mõistetud ühes

dokumendi võltsimise episoodis ja ühes võltsitud dokumendi kasutamise episoodis –

mõlemad seonduvalt finantseerimislepinguga nr 16901.

125. Ake Andressoole on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat Aadu

Luberg kuni 25.03.2021 ning alates 12.05.2021 vandeadvokaat Martin Hirvoja, kes on

kohtule esitanud ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 67 222,30 eurot koos

käibemaksuga (dtl 1416–1433). Kaitsja on koos taotlusega esitanud ka menetluskulude

nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu, ajakulu kui ka tunnihind. Sellest nähtuvalt

taotleb kaitsja nii enda poolt kui ka Aadu Lubergi poolt osutatud õigusabi hüvitamist.

Taotluse kohaselt on Ake Andressoole osutatud õigusabi kokku 323 tunni ulatuses

tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab õigusteenuse tunnihinda

põhjendatuks. Lisaks on nt LEH-i kaitsjate tunnitasu olnud menetluskulude hüvitamise

taotluse kohaselt 155 eurot ja alates 2020. oktoobrist lausa 180 eurot, millele lisandub

käibemaks (dtl 988). Arvestades eeltoodut ning seda, et kohtu hinnangul võib käesoleva

kriminaalasja puhul pidada õiguslikku vaidlust keskmisest keerukamaks, on õigusteenuse

tunnihind 150 eurot koos lisanduva käibemaksuga igati mõistlik.

126. Kuivõrd kaitsja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millised tegevused

on seotud konkreetsete episoodidega, tuvastab kohus hinnanguliselt, millises mahus

töötunde on põhjendatud nimetatud episoodide eest välja mõista. Kohus on seisukohal, et

finantseerimislepinguga nr 16901 seotud dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi

kasutamise episoodid moodustavad kogu kriminaalasjast väga väikese osa ning nende

episoodidega seoses on ka õiguslik vaidlus olnud pigem lihtsamat laadi. Nimetatud

episoodides ei ole üle kuulatud tunnistajaid ega ole ka palju kirjalikke tõendeid.

127. Ake Andressoo kaitsja Martin Hirvoja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on osaliselt

põhjendatud ja tuleb rahuldada 5 tunni ulatuses. Kokku moodustab kaitsja õigusabikulu

koos käibemaksuga 900 eurot (5 tundi x 150 eurot x 1,2). See summa tuleb KrMS § 175

lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigilt Ake Andressoo kasuks välja mõista.

128. Vambola Sipelgale on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat

Jaanus Tehver, kes on kohtule esitanud ka kaks taotlust menetluskulude hüvitamiseks

kokku summas 50 530,20 eurot koos käibemaksuga (dtl 1302–1319, 1474–1476). Kaitsja

on esitanud ka menetluskulude nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu ning hind,

kaitsealusele õigusabi eest esitatud arved ning arvete tasumist tõendavad arvelduskonto

väljavõttes. Taotlusest ei ole võimalik välja lugeda, mitme tunni jagu on Jaanus Tehver

Vambola Sipelgale õigusabi osutanud või mis on kaitsja õigusabi tunnihinnaks.

Kohus peab mõistlikuks analoogia korras kohaldada Jaanus Tehveri poolt osutatud

õigusabile sama tunnihinna määra nagu Ake Andressoo kaitsjale, s.o 150 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kuivõrd Vambola Sipelgas mõistetakse õigeks vaid ühes episoodis, on

kohtu hinnangul põhjendatud määrata hüvitamisele 3 töötunni ulatuses osutatud õigusabi.

Vambola Sipelga kaitsja Jaanus Tehveri taotlus menetluskulude hüvitamiseks on osaliselt

põhjendatud ja tuleb rahuldada 3 tunni ulatuses. Kokku moodustab kaitsja õigusabikulu

koos käibemaksuga 540 eurot (3 tundi x 150 eur x 1,2). See summa tuleb KrMS § 175 lg 1

p 1 ja § 181 lg 1 alusel riigilt Vambola Sipelga kasuks välja mõista.

APELLATSIOONID

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kaitsjate apellatsioon

129. Kaitsjad paluvad tühistada Tartu Maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles kohus mõistis

AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus süüdi KarS § 210 lõike 3 järgi ja määras karistuse ja

mõistis välja menetluskulud (resolutsiooni p 22-26); ja osas, milles kohus rahuldas Eesti

Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse ja mõistis

AS-lt Lõuna-Eesti Hooldekeskus välja 563 438,30 eurot (resolutsiooni p 27).

Teha asjas uus otsus, millega mõista AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus süüdistuses KarS § 210

lõike 3 järgi õigeks ja jätta avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata. Mõista riigilt välja

AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus menetluskulud vastavalt esitatud menetluskulude

nimekirjale.

130. Maakohtu otsus tuleb tühistada KrMS § 338 punktide 1-3 alusel. Kohtuotsusest nähtuvalt

ei ole maakohus arvestanud enamust tõendeid, mille kaitsjad esitasid süüdistusakti väidete

ümberlükkamiseks. Kaitsjate argumentidega otsuse tegemisel arvestatud ei ole. Kaitsjad on

detailselt tõendanud, et raharingi ehk fiktiivseid tehinguid ei toimunud.

Maakohtu otsus on suuremas osas süüdistusakti ümberkirjutus ja kohati isegi edasiarendus,

kuivõrd kohtuotsuses on apellandile tehtud ka selliseid etteheiteid, mida süüdistusaktis ei

sisaldu.

131. Maakohus nõustus süüdistusakti väitega, et Mace Ehitus OÜ on 206 000 eurot salajasel

viisil maksnud apellandile, st nõustunud süüdistusaktis esitatud teooriaga raharingist.

Sealjuures ei ole arvestanud maakohus tõendeid, millest nähtub, et raha ei ole mingis suunas

liikunud, vaid nt laenu tagasimaksele on eelnenud laenu väljamakse jne. Kohus ei ole

kaitsjate tõendite osas võtnud seisukohta, kas varasemad pangaülekanded toimusid või

mitte.

132. Süüdistusakti kohaselt on kogu omaosalusele vastav rahasumma liikunud nö ringis

järgmiste isikute vahel: Mace Ehitus OÜ – Pinnasetööde OÜ – E.A. – T.A. – Vevasi OÜ

– apellant. Matemaatiliselt ei tule antud väited kohtuotsuse põhjal mitte kuidagi kokku. Ei

ole esitatud arusaadavaid liitmistehteid, kuidas on kokku saadud kohtuotsuses väidetavad

summad.

133. Süüdistusaktis on väidetud, et Vambola Sipelgas apellandi esindajana ja Ake Andressoo

OÜ Mace Ehitus esindaja sõlmisid kokkuleppe selle kohta, et hakatakse ellu viima

soodustuskelmust ja sõlmitakse selle tarvis hulk „näilisi“ lepinguid. Süüdistusaktis ei ole

välja toodud mh isegi seda, millal antud kokkulepe väidetavalt sõlmiti.

134. Maakohus on nõustunud süüdistusakti väitega, et apellant on hanke korraldamisel

rikkunud riigihangete seadust (edaspidi: RHS), viitamata ühelegi konkreetsele RHS sättele,

mida apellant on rikkunud. Maakohus leidis, et kuigi süüdistusaktis ei ole konkreetseid

hanketingimusi nimetatud, siis sellest pole midagi, sest „tunnistajate ütlustest kogumist

tuleb välja, et ebamõistlikuks peeti eelkõige järgnevaid tingimusi: […]“ (otsuse p 69).

Tunnistajate ütlused ei saa asendada süüdistusakti.

135. Maakohus on arvestamata jätnud riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattasepp

eksperdiarvamusega, mille kohaselt on kõik tööd tellitud turuhinnaga või sellest odavamalt,

mis lükkas ümber süüdistusakti väite, et lepingu hind oli „suurendatud“ 206 000 euro võrra.

Prokurör ei ole tõendanud, et lepingu hind oli ülemäärane ega esitanud ka eksperdiarvamust

Toivo Rattaseppa eksperdiarvamuse ümberlükkamiseks.

136. Kohtuotsus ei ole tervikuna jälgitav ja arusaadav. Kohus jõuab mitmes erinevas

küsimuses järeldusele, et tegelikult ei ole siin midagi apellandile konkreetselt

etteheidetavat, aga kõik kogumis ikkagi näitab, et toime on pandud kuritegu.

137. Kohus on jätnud arvestamata dokumentaalse tõendiga: Tallinna Ringkonnakohtu

jõustunud 21.02.2020 otsus haldusasjas 3-18-1230 (kohtuotsus, süüdistusakti p 278, XI kd

lk 169-176, 10.11.2021 istungiprotokolli lk 18). Kriminaalasjaga paralleelselt toimus

halduskohtus vaidlus samade küsimuste üle, sest Rahandusministeerium (Riigi

Tugiteenuste Keskus) nõudis apellandilt tagasi makstud struktuurifondi toetust alusel, et

apellant on jätnud maksmata omaosaluse ja pannud sellega toime kuriteo.

138. Maakohus on rahuldanud täielikult avalik-õigusliku nõude, kuigi antud asjas on juba

jõustunud kohtuotsus (21.02.2020 otsus haldusasjas 3-18-1230), millega lahendati sama

nõuet. Rahandusministeerium esitas pärast kriminaalasjas 15.11.2017 avalik-õigusliku

nõude esitamist sama nõude samade põhjendustega apellandi vastu kriminaalasja väliselt

10.05.2018. Apellant vaidlustas selle haldusakti ja kohus tühistas selle (haldusasi 3-18-

1230). Otsus on jõustunud. Ühte nõuet ei ole võimalik esitada korduvalt ja maakohus oleks

pidanud jätma avalik-õigusliku nõude sõltumata põhiasja lahendusest läbi vaatamata.

139. Apellant osales projektis „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus

AS)“ (edaspidi: projekt), mille elluviimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).

Rahandusministeeriumi 12.05.2017 otsusega nr 038 (süüdistusakti p 12, I kd lk 63-64,

02.02.2021 istungiprotokolli lk 14) määrati apellandile toetus hooldekoduhoonete

rajamiseks ja hooldekodukohtade loomiseks. Toetuse määr oli 74 % ja omaosaluse määr 26

%.

Apellant ei ole hankija RHS mõttes ja ei pidanud korraldama hoonete ehitustööde

tellimiseks riigihanget, aga korraldas hanke tööde esimese etapi (projekteerimine ja

platsitööd) tellimiseks vabatahtlikult.

140. Riigihangete seaduse rikkumist ei esine. Süüdistuses ei ole nimetatud mitte ühtegi

konkreetset hankedokumendi tingimust, mis oleks RHS-ga (ja millise sättega) vastuolus,

vaid nimetatud kõiki tingimusi üldiselt, et need olevat „raskesti täidetavad“. Kohus ei saa

seda tuvastada, kui see puudub süüdistusaktis. Tunnistajate ütlustega ei saa asendada

süüdistuse teksti.

Apellandile ei ole esitatud eraldiseisvat süüdistust RHS rikkumisega seoses, mistõttu on

kogu see peatükk süüdistuses ja kohtuotsuses asjassepuutumatu.

141. Omaosalus on makstud, väidetav raharing on tõenditega ümber lükatud.

Apellant on antud projektis esitanud 8 maksetaotlust, millest süüdistusega on seotud 4

esimest: maksetaotlused nr 44565, 44975, 45179, 45429 (I kd, tl 182-261, 08.02.2022

istungiprotokoll lk 20). Maksekorraldused, mis tõendavad omaosaluse tasumist, sisalduvad

maksetaotluste lisades. Kõik summad on esitatud koos käibemaksuga.

Tegelikult mingit ringi ei esine, sest igale prokuröri poolt nimetatud pangaülekandele on

olemas õiguslik alus ja vastusooritus. Seega tehinguid tervikuna, mitte ainult ühte poolt,

vaadeldes selgub, et mitte mingit raha liikumise suunda ei ole.

142. Kaitsjad on tõendanud, et „erinevad laenulepingud“ ei olnud näilikud, vaid täiesti

reaalsed ja harilikud laenulepingud. Laenu andmine lepiti poolte vahel kokku, laen maksti

välja ning hiljem maksti laen tagasi. Mitte mingit raharingi või raha liikumise suunda ei

eksisteeri.

Vastassuunalised tehingud ei ole asjassepuutumatud, nagu maakohus leiab.

Kohus jätab tähelepanuta kaitsekõne punktis 217 väljatoodu, et kandega maksis T.A.

osaliselt tagasi laenu summas 3500 eurot, mille Vambola Sipelgas andis T.A. le 2 kuud

varem 2016. aasta oktoobris (pangakonto väljavõte kaitseakti lisas 37. 09.03.2022

istungiprotokoll lk 6). Täpselt sama loogika kehtib ka kõikide teiste nö raharingis esitatud

pangaülekannete kohta.

Tallinna Ringkonnakohus oma 21.02.2020 otsuses haldusasjas nr 3-18-1230 suutnud neid

tehinguid analüüsida, mis näitab, et tegemist ei ole kohtule üle jõu käiva ülesandega.

Tallinna Ringkonnakohus on samas küsimuses võtnud seisukoha haldusasjas 3-18-1230

tehtud 21.02.2020 otsuse punktides 10-14. Otsus on jõustunud.

143. Hankelepingu hind vastab turuhinnale või on sellest soodsam. Süüdistuse väide on, et

hankemenetluse nr 181441 tulemusel sõlmitud leping ületas ca 206 000 euro võrra (st

omaosaluse võrra) tööde turuhinda.

Mingit kriminaalõiguslikku tähendust ei oma see, millise hinnaga töövõtja ja tellija

töövõtulepingu sõlmivad ja kas see hind on turuhinnast kõrgem või madalam. Samuti ei

oma tähtsust see, kui suur on töövõtja kasum konkreetses projektis ja mida ta selle kasumiga

edasi teeb: kas võtab dividendina välja või kasutab mingite muude projektide elluviimiseks.

Sellegipoolest ei ole prokurör tõendanud, et töövõtuleping oleks sõlmitud hinnaga, mis oli

turuhinnast 206 000 euro võrra kõrgem.

144. Prokuröri väide Pinnasetööde OÜ või Mace Ehitus OÜ poolt hankelepingu täitmisest

saadud erakordse kasumi kohta on tõendamata. Prokurör ei ole esitanud eksperdiarvamust

oma väite tõendamiseks ja kohus tunnistab, et tal puuduvad sellise hinnangu andmiseks

eriteadmised.

145. Riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattasepp eksperdiarvamuse kohaselt on hankes

esitatud pakkumus, mis oli lepingu sõlmimise aluseks, kõigis kolmes osas (projekteerimine,

tööd Tähtveres, tööd Kosel) oluliselt alla tehtud tööde keskmist turuhinda

(eksperdiarvamus, kaitseakti lisa 19, lk 13. 09.03.2022 istungiprotokolli lk 2).

Eksperdiarvamuses on olemas kõik seadusega nõutud osad ja see on jälgitav ja kontrollitav.

Prokurör ei ole pädev kritiseerima riiklikult tunnustatud eksperdi valitud metoodikat

ainuüksi põhjusel, et ta ei saa sellest aru.

146. Teo toimepanemise aega ei ole süüdistusaktis nimetatud. Maakohus ei ole arvestanud

kaitsjate poolt esitatuga, et süüdistusaktis ei ole välja toodud teo toimepanemise aega.

147. Finantsvõimekus. Süüdistuse üheks keskseks väiteks oli, et apellandil puudus

finantsvõimekus omaosaluse tasumiseks. Selle ümberlükkamiseks esitasid kaitsjad tõendid,

mis on viidatud kaitsekõnes. Kohus ei ole tuvastanud süüdistusaktis esitatud faktiväite

õigsust, justkui oleks apellandil puudunud finantsvõimekus omaosaluse tasumiseks.

148. Haljastustööd. Maakohus on nõustunud süüdistuse väitega, et „teepervede ja kraavide

kujundamine ning haljastus ja heakorra tööd Tähtvere ja Kose objektidel“ kokku summas

36 000 eurot on tegemata. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, mis kohtu hinnangul on

selle õiguslik tagajärg, isegi, kui haljastustööd oleksid tegemata. Apellant on esitanud

tõendid selle kohta, et haljastustööd on tehtud- tunnistaja ütlused ja ortofotod.

149. Avalik-õiguslik nõue. Maakohus ei ole arvestanud kaitsekõnes toodud argumentidega.

Riik on juba ühe korra sama nõude esitanud haldusakti vormis ja apellant vaidlustas selle

kohtus. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et riigil ei ole sellist nõuet apellandi vastu.

Seega ei ole võimalik nõuet uuesti esitada kriminaalmenetluses. Kuivõrd halduskohus

otsustas, et toetuse tagasinõudmiseks ei ole alust, siis see otsustus on lõplik ja seda ei saa

hakata teises menetluses uuesti arutama. Tegemist on nõuete samasusega.

Vambola Sipelga kaitsja apellatsioon

150. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus Vambola Sipelga süüdimõistmise ja

karistamise ja temalt menetluskulu väljamõistmise osas ning Vambola Sipelgale valitud

kaitsjale makstud tasu tema enda kanda jätmist puudutavas osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Vambola Sipelgas õigeks KarS § 210 lg 2

järgi esitatud süüdistuses; mõista Vambola Sipelgas õigeks KarS § 345 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses. Määrata, et Vambola Sipelgale hüvitatakse riigieelarve vahenditest valitud

kaitsjale makstud tasu 50 530,20 eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu

menetluses kantud kaitsjatasu katteks ning lisaks apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu

vastavalt ringkonnakohtule täiendavalt esitatud menetluskulude nimekirjale.

151. Vaatamata kohtuotsuses kirjeldatud põhjenduste struktureeritusele on otsuse põhjendus

väga raskesti jälgitav: asjassepuutuvate järelduste ning nendeni viinud tõendite analüüsi ja

arutluskäigu leidmine otsusest on ebamõistlikult keeruline. Üldist laadi kohtuotsuse

põhjenduste puuduseks on see, et peamise süüdistuse osa (KarS § 210 lg 2) analüüsis on

väga suur osa pühendatud asjaoludele, mis ei ole üldse otseses puutumuses asjassepuutuva

süüteo koosseisuliste asjaoludega ning ka mille võimalikku kaudset tähendust konkreetse

karistusõigusliku etteheite kontekstis ei ole lõppkokkuvõttes võimalik mõista.

152. Maakohus mõistis Vambola Sipelga süüdi KarS § 210 lg 2 esimese teoalternatiivi järgi

ehk pettuse teel soodustuse saamises. Antud juhul ei ole maakohtu põhjendused selles osas

jälgitavad ega arusaadavad, mistõttu kohtuotsuse põhjendus on puudulik.

Maakohus on teinud kokkuvõtvad järeldused, mis peaksid justkui olema rajatud mõnes

kohtuotsuse varasemas punktis tuvastatud asjaoludele. Kõnealuste järelduste kohaselt peaks

kohtuotsuses olema eelnevalt tuvastatud kolm faktilist asjaolu:

1) Rahandusministeeriumile koos väljamaksetaotlustega esitatud arved sisaldasid

tööde suurendatud maksumust;

2) töövõtja tõenditel olid kajastatud ka tööd, mida tegelikult ei olnud teostatud;

3) esitatud andmetega näidati tööde maksumust 206 000 euro võrra kõrgemana

nende tööde tegelikust hinnast.

Mitte ühegi loetletud kolme asjaolu tuvastamist kohtuotsuse varasematest (s.o. punktile 162

eelnevatest osadest) ei leia.

153. Kohtuotsusest ei nähtu, millal ja millisel viisil „tegelik“ hinnakokkulepe sõlmiti ning mis

oli selle väidetava „tegeliku“ kokkuleppe sisu (sh mis oli nn „tegelik“ tööde maksumus).

Kohtuotsusest ei nähtu sedagi, millise osa igast asjassepuutuva Mace Ehitus OÜ arve

summast moodustas „tööde suurendatud maksumus“, mida maakohus väitis arvetes

sisalduvat. Kohtuotsusest ei selgu need asjaolud (rääkimata tõenditest), mis annavad aluse

järeldada mingisuguse „suurendatud maksumuse“ sisaldumist Mace Ehitus OÜ arvetes.

Maakohtu otsuses ei ole tuvastatud, et töövõtja tõenditel olid kajastatud ka tööd, mida

tegelikult ei olnud teostatud. Laused „töid ei teostatud“ ja „tõendid ei kinnita tööde

teostamist“

ei

ole

samatähenduslikud.

Maakohus

ei

ole

tuvastanud,

et

Rahandusministeeriumile esitatud andmete kohane tööde maksumus oli 206 000 euro võrra

kõrgem nende tööde tegelikust hinnast.

154. Kohtuotsuse põhjenduste p 110-126 ehk nn raharing 2 käsitlev osa on tähelepanuväärne,

et kohus tuvastab selles maksete tegemise ahela OÜ Finora Capital - Mace Ehitus OÜ -

Pinnasetööde OÜ (mis ilmselgelt ei moodusta mitte mingisugust „ringi“) ja järeldab igati

loogiliselt ja põhjendatult, et nendes maksetes ei ole midagi keelatut.

155. Maakohus on nn raharingi 2 „kaasanud“ Pinnasetööde OÜ poolt perioodil 2017 märts-

juuni 2017 OÜ-le Vevasi kantud 114 000 eurot (vt kohtuotsuse p 115, 115.1 ja 115.2).

Maakohus asus seisukohale (kohtuotsuse p 119.3), et „Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-

le 114 000 euro ülekandmiseks oli loodud näiline alus – erinevad laenulepingud – selleks,

et suures plaanis oleks võimalik Finora Capital AS-lt faktooringulepingu alusel saadud

raha edasi suunata LEH-ile, et viimane saaks selle arvelt omafinantseeringu tasumist

näidata“.

Kohtu poolt nimetatud „erinevad laenulepingud“ kujutasid end tegelikkuses kahte

laenulepingut, millest üks oli sõlmitud 2016.a. jaanuaris ja teine sama aasta novembris.

Esimese laenulepingu alusel toimus laenu andmine summas 14 000 eurot pangaülekandega

07.01.2016.a. ja teise laenulepingu alusel maksti laenusumma 100 000 eurot välja osade

kaupa perioodil 04.11.2016-06.03.2017 (nende ülekannete tegemise fakti on maakohus

tuvastanud kohtuotsuse p 129). Faktooringuleping OÜ Finora Capital ja Mace Ehitus OÜ

vahel koos arvete tasumise kokkuleppega, mille osaline oli ka AS Lõuna-Eesti

Hooldekeskus, sõlmiti aga alles 21.03.2017.a.

Eelnimetatud ajamääratlusi silmas pidades on vaieldamatu, et „erinevad laenulepingud“

Pinnasetööde OÜ ja OÜ Vevasi vahel ei saanud teenida eesmärki luua „näiline alus“ OÜ

Finora Capital faktooringust laekuvate summade edasi suunamiseks AS-ile Lõuna-Eesti

Hooldekeskus: laenulepingud sõlmiti ja laenusummad maksti välja enne, kui üldse sõlmiti

faktooringuleping OÜ-ga Finora Capital, mistõttu ei saanud asjaosalistel laenulepingu

sõlmimise ja laenu väljastamise ajal mitte mingisuguseid eesmärke seoses OÜ Finora

Capital faktooringuavansi maksetega.

156. Nn raharingi 2 on maakohtu poolt arvatud ka OÜ Vevasi maksed AS-ile Lõuna-Eesti

Hooldekeskus perioodil 22.03.2017–14.08.2017 (summa 210 720,42 eurot), vt kohtuotsuse

p 120 ja 121. Maakohus pole otsuse tegemisel arvestanud kirjalikest tõenditest nähtuvat

tõsiasja, et kõnealuste maksete (8 tk) summa moodustub kolmest erinevast komponendist (i

– 20.03.2015.a. laenulepingu alusel AS-ilt Lõuna-Eesti Hooldekeskus saadud laenu

tagasimaksed OÜ Vevasi poolt perioodil 22.03.2017-14.08.2017, summas 118 300 eurot; ii

– 19.06.2017.a. laenulepingu alusel OÜ Vevasi poolt antud laenu väljamaksed summas 92

000 eurot; iii – intressi tasumine 22.03.2017 summas 420,42 eurot) ning tegemist on

sisuliselt suvalise valikuga pikema perioodi vältel OÜ Vevasi ja AS Lõuna-Eesti

Hooldekeskus vahel aset leidnud vastastikustest maksetest.

Kaitsjate väite selle kohta, et süüdistus on rajatud vaid ebaülevaatlikule valikule

kontsernisisestest maksetest, vastas maakohus seisukohaga, et kõikide ülekannete

analüüsimine polevatki vajalik. Kohtu seisukoht annab alust järeldada, et kohtulik uurimine

maakohtus on olnud ühekülgne (KrMS § 338 p 1).

157. Kohtuotsuse p 129 on maakohus iseenesest põhjendatult tuvastanud, et perioodil jaanuar

2016 – märts 2017 on reaalselt toimunud laenu andmine Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde

OÜ-le summas 114 000 eurot. Kohtuotsuse p 130 refereerib maakohus tunnistaja K.N. a

ütlusi, tegemata neist mitte mingeid järeldusi.

158. Nn raharingiga 1 seonduvalt on maakohus otsuse punktides 151 ja 152 võtnud seisukohti

ka Vambola Sipelga „käitumismustri“ kohta sõlmida laenulepinguid „varjamaks

isikutevahelisi rahasummade ülekandmisi“. Nendel seisukohtadel pole sisulist tähendust

esitatud süüdistuse lahendamisel. Maakohtu otsuse punktis 153 räägib kohus „ülekannete

eesmärgi näilisusest“, mis on täiesti arusaamatu kontseptsioon.

Nn raharingi 1 käsitlev analüüs lõpeb kohtu järeldustega otsuse punktis 154, mis pole ei

arusaadavad ega jälgitavad.

159. Kohtus uuritud tõendid ei kinnita süüdistuse aluseks olevat hüpoteesi nn raharingidest ja

seeläbi õigusnäivuse loomisest projekti omafinantseeringu tasumise kohta AS-i Lõuna-

Eesti Hooldekeskus poolt.

160. Maakohtu järelduste kohaselt seisnes KarS § 210 lg 2 tunnustele vastav pettus selles, et

Vambola Sipelga poolt Rahandusministeeriumile esitatud väljamaksetaotlustes ja neile

lisatud dokumentides näidati tehtud tööde maksumust 206 000 euro võrra kõrgemana

hinnast, millega need tööd tegelikult teostati. Pettuse tagajärjel viidi Rahandusministeerium

eksimusse projekti omafinantseerimise kohustuse (mis lasus AS-il Lõuna-Eesti

Hooldekeskus) täitmise osas.

Maakohtu selline järeldus on väär – asjas kogutud ja uuritud tõendid ei anna alust sellise

järelduse tegemiseks.

161. Hanke esemeks olnud tööde hind. Tööde tegelikku maksumust ei ole maakohus

tuvastanud. Ka süüdistus ei sisalda selle kohta konkreetset väidet. Asjas puuduvad tõendid

selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas peatöövõtjana lepingu esemeks olevad tööd

vähemalt 206 000 euro võrra madalama hinnaga.

162. Kui väide tegelikkusele mittevastavast hinnast (maksumusest) on kriminaalsüüdistuse

aluseks, siis on vaieldamatu, et inimese süüdimõistmise eeldusena peavad olema olemas

tõendid selle kohta, et pooled on sõlminud hinnakokkuleppe, milles on eseme hinnana

fikseeritud avaldatust erinev hind.

163. Käesolevas kaasuses ei ole uuritud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks Vambola Sipelga

osalusel sellise kokkuleppe sõlmimine Ake Andressooga, milles lepitaks AS-i Lõuna-Eesti

Hooldekeskus

ja

Mace

Ehitus

OÜ

vahelise

lepingu

esemeks

olnud

ja

Rahandusministeeriumile esitatud väljamaksetaotluste aluseks olnud 7 Mace Ehitus OÜ

arvega hõlmatud tööde hinnaks kokku midagi, mis jäi vahemikku 0 – 555 447,64 eurot.

Maakohus ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist tuvastanud.

Käesolevas asjas pole ei eksperdi ega asjatundja arvamust ega ütlust selle kohta, et AS-i

Lõuna-Eesti Hooldekeskus ja Mace Ehitus OÜ vahelises hankelepingus kokkulepitud hind

ületaks lepingu eseme harilikku väärtust.

Riigihanke nr 181441 tulemusena sõlmitud hankelepingus ja selle lisas fikseeritud tööde

hinnast erineva (madalama) hinnaga hinnakokkuleppe sõlmimist tuvastatud ei ole.

Süüdistuses kirjeldatud tööde tegelik hind oli lepingus ja selle lisas fikseeritud ja lõpuks de

facto ka Mace Ehitus OÜ-le tasutud 789 624,84 eurot.

164. Süüdistuse aluseks oli väide, et osa AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus poolt

Rahandusministeeriumile esitatud väljamaksetaotlustest teostatuna deklareeritud töid

(haljastus- ja heakorratööd maksumusega 36 000 eurot) olid tegelikult tegemata.

165. Maakohus asus otsuses seisukohale, et asjas uuritud tõenditega ei ole nende tööde

teostamine kinnitust leidnud (vt kohtuotsuse p 101, 109). Selline järeldus on alusetu ja väär.

Kõnealuste tööde teostamine nii Tähtvere kui ka Kose objektidel perioodil juuni-juuli 2017

on tõendatud töövõtja tõenditega nr 6 ja 7 (süüdistusakti tõendid nr 44 ja 45). Seega ei saa

süüdistatavatele ette heita ebaõige ettekujutuse loomist tööde teostamise osas.

166. Maakohus asus otsuses seisukohale nagu oleksid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo

viinud Rahandusministeeriumi eksimusse AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus poolt nõutava

omafinantseeringu tegemise osas (kohtuotsuse p 172). Selline järeldus on alusetu ja väär.

Omafinantseeringu kohustus tähendas seda, et AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus pidi projekti

abikõlblikest kuludest kandma 26 %. Mitte ühegi omafinantseeringu kohustuse täitmiseks

tehtud makse suhtes ei ole tuvastatud, et seda pole toimunud.

Seega, Vambola Sipelgas ei ole viinud Rahandusministeeriumi eksimusse AS-i Lõuna-Eesti

Hooldekeskus poolt nõutava omafinantseeringu tegemise osas: omafinantseering tehti

nõutavas ulatuses ja Vambola Sipelgas esitas Rahandusministeeriumile õiged

(tegelikkusele vastavad) andmed selle kohustuse täitmise kohta.

167. Maakohtu otsuse põhjendused, milles käsitletakse süüdistuse väiteid seoses Ees-

Mustamäe kinnistuga tehtud tehingutega (kohtuotsuse p 116-118.3, 119.3) on olulisel

määral kantud põhimõttelisest veast, s.o. hinna ja väärtuse mõistete sisu ebapiisavast

teadvustamisest ja segiajamisest.

Kinnistu müügihind oli tehinguosaliste (OÜ Vevasi ja Pinnasetööde OÜ) vahel kokku

lepitud vastavas notariaalses ostu-müügilepingus. Ees-Mustamäe kinnistu tegelik

müügihind oli 270 000 eurot. Asjaolu, et kinnistu kohalikuks keskmiseks turuhinnaks oli

eksperdi poolt hinnatud 4000 eurot, ei anna mingil juhul alust järeldada, et konkreetse

tehingu hind ei vastanud tegelikkusele.

Asjas kogutud ja uuritud tõendid ei anna alust tuvastada pettuse toimepanemist. Maakohtu

süüdimõistev otsus ei rajane mitte asjas uuritud tõenditest õigesti ja põhjendatult tuvastatud

asjaoludele, vaid üksnes süüdistuse aluseks olevale hüpoteesile, mis kohtulikul uurimisel

kinnitust ei leidnud.

Kuivõrd KarS § 210 lg 2 tunnuseid kaitsealuse tegevuses ei esine, on maakohus tema tegude

kvalifitseerimisel materiaalõigust – KarS § 210 lg 2 – ebaõigesti kohaldanud.

168. Maakohtu otsuses on ebaproportsionaalselt suur osa (p 23-76, kokku 12 lk) pühendatud

riigihanke nõuete täitmisega seonduvale. Apellandi hinnangul puudub nendel asjaoludel

vahetu seos Vambola Sipelgasele ja kaassüüdistatavatele tehtud karistusõigusliku

etteheitega.

Otsuse tegemisel on kohus tuginenud suurel määral tunnistajate (U.K. , V.V, , I.K. )

ütlustele, mis on oma olemuselt käsitletavad arvamuste ja hinnangutena (vt kohtuotsuse p

62, 63, 65, 69, 71, 72). Tunnistajate arvamused ja hinnangud ei saa olla aluseks ei faktiliste

asjaolude tuvastamisel ega faktidele õigusliku hinnangu andmisel.

169. Võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuse osas on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid

ja valesti kohaldanud materiaalõigust.

170. Maakohtu järeldus, et AS-il Lõuna-Eesti Hooldekeskus oli kohustus teha „reaalne

omafinantseering“ Kose kodu objekti ning et võltsitud dokumentide alusel teostatud

ülekanne Mace Ehitus OÜ-le vabastas AS i Lõuna-Eesti Hooldekeskus selle kohustuse

täitmisest, ei rajane tõenditele.

AS

Lõuna-Eesti

Hooldekeskus

oli

laenulepingust

nr

16-053149-JI

tuleneva

omafinantseeringu kohustuse täitnud juba enne Kose haigla ostu (müügileping, millega AS

Lõuna-Eesti Hooldekeskus ostis Kose haigla kinnistu 900 125 euro eest, sõlmiti

15.07.2016.a.). Laenulepingust ei nähtu, et Kose haigla kinnistu ostmise järgselt oleks AS-

il Lõuna-Eesti Hooldekeskus olnud veel AS-i Swedbank ees mingisugune täiendav

omafinantseeringu kohustus. Kuivõrd sellist kohustust ei olnud, siis ei saanud AS i Lõuna-

Eesti Hooldekeskus poolt 2016.a. septembrikuus tehtud maksed Mace Ehitus OÜ-le

summas 110 531,32 eurot olla kantud eesmärgist vabaneda kohtu poolt väidetud

omafinantseeringu kohustusest.

Maakohtu järeldus, mille kohaselt on Vambola Sipelgas võltsitud dokumente kasutanud

seeläbi, et esitas need AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus raamatupidamisele, ei ole ei

tõenduslikult ega õiguslikult põhjendatud. Kõnealuste dokumentidega seonduvalt toimis

Vambola Sipelgas AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus juhatuse liikmena ja seega ei leidnud

aset tema poolt dokumentide esitamist teisele isikule ehk dokumentide kasutamist KarS §

345 lg 1 mõttes.

171. KarS § 345 lg 1 mõttes dokumendi kasutamisega ei ole tegemist juhul, kui isik „esitab“

dokumendi iseendale. Asjas kogutud ja uuritud tõenditest ei nähtu, et dokumente oleks

Vambola Sipelga poolt esitatud ühelegi teisele isikule. Kuivõrd dokumentide kasutamist

KarS § 345 lg 1 tähenduses ei ole aset leidnud, ei vasta Vambola Sipelgase tegevus antud

normi objektiivsele koosseisule.

Ühegi õiguse omandamise eesmärk pole kõnealuste dokumentidega seonduvalt tuvastav.

Kuna kuriteokoosseisu subjektiivne tunnus puudub, ei saa Vambola Sipelgale ette heidetud

tegu olla kvalifitseeritud KarS § 345 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Vambola

Sipelgas KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

172. Kuna Vambola Sipelgas tuleb kriminaalasjas õigeks mõista, tuleb menetluskulude osas

kohaldada KrMS § 181 lg 1 sätestatud põhimõtet. Alusetu süüdimõistmise tõttu on

maakohtu otsus ebaõige osas, millega kaitsealuselt mõisteti riigi kasuks menetluskulud

summas 1363,65 eurot. Selles osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele.

173. Kuna Vambola Sipelgas tuleb õigeks mõista täielikult, siis tuleb maakohtu otsus tühistada

ka osas, millega maakohus jättis kaitsjatasu 540 eurot ületavas summas süüdistatava enda

kanda. Selles osas tuleks teha uus otsus, millega mõista riigilt Vambola Sipelgase kasuks

välja 50 530,20 eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

Ake Andressoo kaitsja apellatsioon

174. Ake Andressoo kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu kohtuotsus osaliselt ning teha uus

kohtuotsus, millega mõista Ake Andressoo õigeks kõigis talle esitatud süüdistustes KarS §-

de 210 lg 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ning hüvitada Ake Andressoole riigieelarve vahenditest

valitud kaitsjatele makstud tasu 67 222,3 eurot kohtueelses menetluses ja esimese astme

kohtu menetluses kantud kaitsjatasu katteks ning lisaks apellatsioonimenetluses kantav

kaitsjatasu

vastavalt ringkonnakohtu määratud

tähtajaks täiendavalt esitatavale

menetluskulude nimekirjale.

Alternatiivselt tühistada Tartu Maakohtu 13.06.2023 kohtuotsus ning saata kriminaalasi

uuesti arutada esimese astme kohtule.

175. Käesoleval asjas ei vasta nii 28.05.2020 kohtule esitatud süüdistusakti tekst kui ka

02.05.2022 esitatud muudetud süüdistuse ning prokuratuuri poolt 05.05.2022 kohtule

esitatud dokument “Selgitav materjal prokuröri poolt 02.05.2022.a. esitatud täiendavale

süüdistusele kriminaalasjas nr 1-20-3636” Riigikohtu praktikas süüdistusele esitatud

standardile.

176. 07.03.2022 enne prokuratuuri tõendite vooru lõppu esitas kaitsja kohtule kirjaliku

taotluse koos põhjendustega võtta vastu 34 tõendit. Kohtuistungil väljendas kohus kavatsust

nimetatud tõendeid mitte vastu võtta põhjendusel, et neid ei ole nimetatud kaitseaktis.

09.03.2022 esitas kaitsja kohtule täiendavad kirjalikud õiguslikud põhistused miks tõendite

vastuvõtmisest keeldumine ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

Kohus lahendas 07.03.2022 esitatud taotluse tõendite vastuvõtmiseks 05.04.2022

kohtuistungil ning võttis vastu üksikud minu poolt esitatud tõendid.

Kohus võttis vastu vähemolulisemad tõendid, mis ohustasid prokuratuuri süüdistuse

narratiivi vähem ning jättis vastu võtmata valdava enamuse tõendeid millele prokurör vastu

vaidles ja mis on kaitsja seisukohast olulisemad. 06.04.2022 kohtuistungil esitas kaitsja

taotluse KrMS § 298 korras tõendite vastuvõtmiseks, mille vastuvõtmisest eelmisel

kohtuistungil kohus KrMS § 2891 alusel näiliselt hilinemise vastuväitel (hilinemise väide

omakorda tugines asjaolule, et neid tõendeid ei olnud nimetatud eelmise kaitsja poolt

08.12.2020 esitatud kaitseaktis nimetatud) vastu võtmata jättis, milliste osas kohus lubas

teha eraldi määruse. 19.04.2022 esitas kaitsja kohtule sellekohase taotluse ka kirjalikult

koos põhjalikemate õiguslike põhistustega. 02.05.2022 kirjaliku kohtumäärusega kohus

jättis rahuldamata tõendite vastu võtmise taotluse.

Sellega

on

rikutud

õigust

kaitsele

ning

kaitsja

hinnangul

on

tegemist

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12, lg 2 alusel.

177. Kohtuotsuse põhjenduste osa koosneb valdavalt asjaolude ja tõendite refereerimisest,

mille osas puudus poolte vahel vaidlus (hangete, lepingute summad, kuupäevad jms), kuid

analüüsimata on jäetud peamine – kaitsjate esitatud tõendid ja väited selle kohta, et

süüdistuses näilikeks nimetatud tehingutel olid ka nendega seotud varasemad vastutehingud

(laenu andmine, tagastamine, rahaülekanded, laenulepingud), mis välistavad süüdistuse

narratiivi paikapidavuse. Samuti on jäetud käsitlemata kaitsjate argumendid ja tõendid, mis

puudutavad tehingute turuväärtusi, tegelikke eesmärke jne.

178. Kohus on jätnud käsitlemata vaidluse peamised küsimused ning peamiselt refereerinud

üksnes süüdistuse narratiivi ning faktilisi asjaolusid mille üle ei ole vaidlust. Üksikutel

juhtudel on kohus siiski puudutanud ka vaidlusaluste küsimuste sisu, kuid teinud

sellekohastest tõenditest valed järeldused ning kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti.

179. Puudub vaidlus küsimuses, et 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 24 p 2 sätestatud

omafinantseeringuks oli õiguspärane ka laenuvahendite kasutamine. Järelikult ei esitanud

LEH omafinantseeringu kohta valeandmeid ka toetuse taotlemisel. Ainuüksi nimetatud

asjaolu välistab süüdistatavate süüdimõistmise KarS § 210 järgi esitatud süüdistuses, kuna

kohus tuvastas et omafinantseeringut kaeti arvelduskrediidi arvelt.

Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta seega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele

KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine ja

otsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks KrMS § 338 p 3 järgi.

180. Ka juhul, kui Swedbank ei oleks rahuldanud LEH arvelduskrediidi taotlust

omafinantseeringu sildfinantseerimiseks summas 150 000 eurot, on küsitav teo

kvalifitseerimine KarS § 210 järgi, sest Swedbank oli lisaks sellele kiitnud heaks ka

omafinantseeringu katmiseks laenusumma 3 488 000 eurot, mis pidi katma kokku 9.9

miljoni euro suuruse hooldekodude arendamise projekti omafinantseeringu mahus 26%.

Otsuse punktis 76 kohus nõustus süüdistuse konkretiseerimata etteheitega, et LEH ei

pidanud kinni STS §-st 26 lg 6 tulenevast kohustusest järgida RHS § 3 p 1-5 riigihangete

korraldamise üldpõhimõtteid. STS § 26 lg 5 ja 6 on üksteist välistavad alternatiivid – see

tähendab et riigihanke korraldamisel (mida LEH tegi) on need üldpõhimõtted

konkretiseeritud RHS detailregulatsioonides (vt pakkumuste tegemise minimaalne

ajavahemik, kvalifitseerimistingimused, vt selle kohta lähemalt LEH kaitsja argumendid).

Käesoleval juhul ületas LEH hankes pakkumuste esitamise tähtaeg mitmekordselt RHS-s

nõutud miinimumtähtaega, seda tingimust ka ei vaidlustatud, mistõttu on konkretiseerimata

etteheide viitega riigihangete üldpõhimõtetele liiga lühikesest tähtajast asjakohatu, sest sel

juhul kaotaks RHS sellekohane detailregulatsioon igasuguse mõtte.

181. Kohus on ebaproportionaalselt palju tähelepanu pööranud põhistamaks Ake Andressoo

poolt väidetavat Mace Ehitus OÜ juhtimise jätkamist pärast tema taandumist nimetatud

kohalt.

Kohus on teinud ka eksliku ja oletusliku faktijärelduse, et ainuüksi asjaolust, et Ake

Andressoo oli varasemalt olnud Mace Ehitus OÜ juhatuse liige ning hiljem LEH

ehitusnõunik, osutab tugevalt võimalusele, et hanke võitja oli ette teada (otsuse p 26).

182. Otsuse punktis 38 käsitletud e-kirjast on kohus teinud ebaõige järelduse. Otsuse punktis

44 viidatud Vambola Sipelga kiri Akele Mace Ehitus arve kohta ei toeta samuti kohtu

järeldusi, sest Vambola Sipelgaspoolt nimetatud teabe küsimine LEH ehitusnõunikult oli

loogiline.

183. Hanketingimuste ebamõistlikkus tuvastas kohus punktis 61 U.K. , V.V, (EVIKO) I.K.

ütlustele tuginedes. Kohtu argument ei päde, sest hankedokumentide sisuga saab igaüks, sh.

kohus tutvuda ka ilma nimetatud tunnistajate vahenduseta.

Tunnistajate ütluste sisu seisneb hinnangus hanketingimuste vastavuse kohta RHS

regulatsiooniga. Kaitsjad on esitanud asjatundja arvamuse mis tunnistajate väited ümber

lükkavad, kuid sellega kohus ei arvestanud.

184. Punktis 70 asus kohus seisukohale, et LEH hanketingimustes anti ebapiisav aeg

pakkumuste tegemiseks. Kohtu põhjendus ei tugine mitte millelegi.

Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millele tugineb kohtu järeldus, et juba ette valmis

tehtud töö kasutamine pakkumise tegemisel, hanke lühike tähtaeg ja nõuete spetsiifilisus

viitab üsna üheselt sellele, et süüdistatavad tegutsesid eesmärgil, et hanke võidaks Mace

Ehitus OÜ. Tegemist on kohtu oletusega, millele ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust.

Millised olid RHS nõudeid rikkuvad väga spetsiifilised ja rasked kriteeriumid hankes ning

miks need olid kohtu hinnangul väga rasked, kohtu järeldusest ei selgu. Määratlemata ja

põhjendamatule järeldusele süüdimõistvat otsust rajada ei tohi.

185. Punktis 93 asus kohus seisukohale, et LEH poolt tasutud summast “jäi neile alles” 125

428,37 eurot (neile – Pinnasetööd OÜ ja Mace Ehitus OÜ?). Kaitsjad on oma kohtukõnedes

põhistanud, et nimetatud väide oma olemuselt väljub Eesti õiguskorras eri seadustega

majandustegevuseks sätestatud reeglite loogikast. Teiseks on kaitsjad põhistanud, et

nimetatud “allesjäänud” summade sisse ei ole süüdistuse narratiivis arvestatud üldse mitte

äriühingu üldkulusid (tööjõukulud, maksud, bürookulud jne), seega ei vasta kohtu järeldus

ka faktiliselt tõele.

186. Punktis 108 on kohus hinnanud kaitsja poolt esitatud maaameti ortofotosid ning

järeldanud, et mingeid haljastustöid pole tehtud. Kaitsja esitatud Maa-Ameti kuupäevadega

varustatud ortofotodelt on selgelt näha, et need tööd, mille tegemata jätmises kaitsealuseid

süüdistatakse, on tehtud. Kuidas kohus jõudis järelduseni, et ortofotodelt ilmsegelt nähtavad

tööd ei ole teostatud, ei ole võimalik aru saada.

187. Alates p-st 110 käsitles kohus süüdistuses väidetud nn. “raharingi”. Järgnevates

punktides kohus tsiteerib süüdistuse väiteid ja tõendeid, mille osas poolte vahel valdavalt

vaidlust ei ole. Midagi keelatut selles kohtu hinnangul ei ole. Kohus on seega justkui

nõustunud kaitsja väidetuga Finora Capital faktooringu olemuse ja eesmärgi kohta.

188. Punktides 117 ja 118 on kohus tuginenud jälitustoimingu protokollile, mille kohaselt

Vambola Sipelgas olevat suhtluses Swedbank AS-iga väitnud, et kinnistu väärtus on kuni

4000 eurot. Nimetatud jälitustoimingu puhul on oluline Vambola Sipelgas ja Swedbank AS

vahel toimunud vestluse salajase pealtkuulamise kontekst. Uurija võttis nimetatud

salvestiselt summa 4000 eurot ning andis selle lähteülesandena ekspert Riho Lubile ette,

kes tegigi arvamuse vastavalt saadud sisendile, saades kinnistu väärtuse tulemuseks

seejuures “juhuslikult” täpselt sama summa.

189. Otsuse punktis 148 on käsitletud E.A. ütlusi. Punktis 149 asub kohus seisukohale, et E.A.

ütlused on ebausutavad kuna need ei ole kooskõlas varasema ega hilisema käitumisega.

E.A. ütluste ebausaldusväärseks lugemine ei ole põhjendatud.

190. Nõustuda ei saa p-de 177, 178 järeldusega, et Ake Andressoo oli KarS § 14 lg 1 vastav

isik LEHis. Tegelikult oli selleks LEH hangete nõunik V.L. .

191. Otsuse p-s 200 on võltsimise süüdistust kinnitavaks asjaoluks nimetatud seda, et töid ei

olnud teostatud ka hiljem. Selgituseks märgib kaitsja, et kriminaalmenetluse tõttu olid

isikud pandud olukorda, kus nad ei saanudki midagi teha. Võltsitud dokumendi

kasutamisega seotud süüdistuse osas ei ole prokuratuur esitanud ühtegi tõendit, millest

nähtuks et kaitsealune oleks nimetatud dokumenti kasutanud – st. seda kellelegi esitanud

vms. Dokumendi võltsimise süüdistuse osas on otsuses sisuliselt jäetud põhjendamata.

192. Võltsimise süüdistusega seonduvalt on kohus jätnud käsitlemata Tartu Ringkonnakohtu

12.01.2022.a. otsuse kohtuasjas nr 1-20-1041, punktid 281- 296, mille kohaselt on

käesolevas asjas süüteokoosseis KarS 344, 345 järgi välistatud.

193. KarS §-de 344, 345 esitatud süüdistuste osas on kohus jätnud käsitlemata ja lahendamata

ka taotluse lõpetada nendes menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS 2742

lg 1 alusel.

194. Kohtuotsuses on viidatud dtl numbritele, mis ei ole kaitsjatele kättesaadav, mistõttu ei ole

võimalik mõistlike pingutustega apellatsioonitähtaja piiranguid arvestades kontrollida,

millisele tõendile kohtuotsuses viidatakse. Kaitsjal oleks olnud võimalik kohtuotsuse viiteid

kontrollida näiteks juhul kui otsuses oleks viidatud kohtuistungi protokolli leheküljele või

süüdistusakti tõendite nimekirja järjekorranumbrile. Seetõttu ei olnud käesoleva

apellatsiooni koostamisel võimalik üle kontrollida millistele tõenditele kohtotsuse

põhjendustes viidati. Võimalik, et kõik viited on õiged, võimalik et mitte.

Alternatiivselt on ringkonnakohtul võimalik kohtuotsus tühistada koos suunisega, et

edaspidi tehtaks kohtuotsuses viited tõenditele moel, mis võimaldaks menetlusosalistel

nende

alusel

tuvastada

millisele

tõendile

kohtuotsuses

viidatakse,

ennekõike

apellatsiooniõiguse kasutamise huvides.

195. Kohus mõistis Ake Andressoole oluliselt pikema vangistuse võrreldes teise

süüdistatavaga, samuti otsustas kohaldada talle sellest ärakandmisele kuuluvana 6 kuud

vangistust. Kaitsealune ei ole süüdistuses nimetatud kuritegusid toime pannud ja tuleb

nendes õigeks mõista, kuid juhul kui oleks alus kaitsealuse süüdimõistmiseks, on temale

mõistetud karistus ebaproportsionaalselt suur ja kuuluks vähendamisele järgmiselt: 1)

vangistuse pikkus ei tohiks olla suurem kui teisel süüdistataval, 2) kogu vangistus tuleks

jätta tingimisi kohaldamata, mitte kohaldada 6 kuulist reaalselt ärakandmisele kuuluvat nn

šokivangistust.

196. Kaitsja ei nõustu otsuse punktis 254 esitatud väitega, et kaitsealused on jäänud kinni

nõukogude aegsetesse väärtushinnangutesse. Ake Andressoo on kolme lapse isa,

mitmekordne vanaisa, samuti mitmete mittetulunduslike ja ühiskondlike organisatsioonide

eestvedaja.

Ringkonnakohtu istung

197. Kohtuistungil jäid kaitsjad apellatsioonide juurde. Kohale tulnud süüdistatavad toetasid

kaitsjate poolt kirjutatut. Prokurör vaidles vastu apellatsioonidele, pidades maakohtu otsust

seaduslikuks ja põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

198. Ringkonnakohus leiab, et Ake Andressoo, Vambola Sipelga ja Lõuna-Eesti

Hooldekeskuse AS (edaspidi LEH) suhtes tehtud Tartu Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus

jääb muutmata. Apellatsioonides esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale eelnimetatud isikute süüküsimuses. Kohtukoosseis nõustub maakohtu

seisukohtadega süüdistuse seisukohalt olulistes asjaoludes, mistõttu tulenevalt KrMS § 342

lg 3 p-st 1 jäävad need suuresti kordamata ja vastab apellatsioonides tõstatatud küsimustele.

199. Ake Andressoo kaitsja Martin Hirvoja apellatsioonis vaieldakse vastu maakohtu

seisukohtadele kaitsja poolt maakohtu menetluses korduvalt esitatud taotlustele täiendavate

tõendite kogumise-esitamise kohta, mille osas võttis kohtukoosseis maakohut toetava

seisukoha juba kohtuistungil. Seetõttu puudub vajadus veelkord seda teemat kohtuotsuses

pikemalt käsitleda.

200. Kaebajate arvates on süüdistus üldsõnaline, pole arusaadav ning muudetud süüdistuse

tekst on lisanud vaid segadust.

201. Kohtukoosseis möönab, et süüdistuse tekst on küllaltki mahukas ning sisaldab palju

asjaolusid, mille osas kujundas maakohus oma seisukoha, andes vastavad põhjalikud

hinnangud. Samas saab väita, et süüdistus on lugejale mõistetav. Asjaolude paljusus

süüdistuses on aga siin asjas mõneti paratamatu, sest tegemist on soodustuskelmuse

toimepanemise seisukohalt ettevalmistavate tegudega. Süüdistuse muutmine on

prokuratuurile lubatav, selle sisu on mõistetav olnud nii kohtule kui ka menetluosalistele.

Nagu nähtub apellatsioonides toodud argumentidest pole kaebajatelegi süüdistus jäänud

arusaamatuks. Süüdistuse tekst antud asjas on kokkuvõttes arusaadav, mistõttu kaitseõiguse

rikkumist sellest ei tulene.

202. Pea samasuguseid etteheiteid teevad kaebajad ka kohtule, kes on teinud omakorda

raskesti jälgitava kohtuotsuse, vaatamata ülesehituse struktueeritusele. Kohtuotsuse

järeldused on oletuslikud, puudulikult põhistatud, liialt on korratud süüdistuse väiteid,

ebavajalikult mahukalt on refereeritud tõendeid, samuti liigselt mahukalt analüüsitud

asjaolusid, millel otsest puutumust süüdistusega ei ole, kaitsjate seisukohad on jäetud

tähelepanuta jms.

203. Kohtukoosseisu hinnangul on kohus tõepoolest kohati küllaltki mahukalt refereerinud

tõendeid. Samuti on kohus detailirohkelt analüüsinud mõningaid asjaolusid, mis on

tõendamiseseme asjaoludega seotud vähemal määral. Aga need on vaid tähelepanekud, mis

kohtuotsuse lugejale küll jäävad silma ja muudavad selle mõistmise kohati raskemaks, kuid

ei tähenda seda, et kohtuotsus oleks oluliste menetluslike puudustega. Vastupidi, lähtuvalt

süüdistuses esitatud asjaoludest, on kohus neisse puutuvaid tõendeid põhjalikult

analüüsinud ning andnud neile omapoolse hinnangu. Kohtukolleeegium ei näe vähimatki

põhjust ette heita maakohtule oletuslike järelduste tegemist või siis põhjenduste puudumist.

Tuvastatud asjaolud on vastavuses tehtud järeldustega, mis on seostatud konkreetsete

tõenditega. Asjakohaseid vastuseid on kohus andnud ka kaitsjate olulisematele

seisukohtadele. Asjaolu, et kohus pole kaitsjate argumentidega nõustunud, ei anna alust

väiteks, et kohus on jätnud need tervikuna tähelepanuta. Seega olulisi menetluslikke

minetusi pole maakohtule põhjust ette heita.

204. Kaitsja Martin Hirvoja toob veel välja selle, et kohtuotsuses on viidatud digitoimikule,

kuid kaitsjale ei ole see kättesaadav. Kaitsjal ei olnud võimalik kohtuotsuse viiteid

kontrollida.

205. Kohtukolleegiumile jääb selline kaebaja nurin mõistetamatuks. Otsuses on maakohus

enamuses juhtudel, puutuvalt eeluurimisel kogutud dokumentaalsetesse tõenditesse,

osutanud kohtupabertoimiku lehekülgedele, mis samuti ei kattu kaitsja käsutuses oleva

toimiku lehekülgedega. Ometi saab kaitsja korrektselt pealkirjastatud tõendi sisu enda

käsutuses oleva toimiku kaudu kontrollida. Nagu otsusest on näha, kasutas kohus viiteid

digitoimikule isikuliste tõendite sisu välja toomisel. Kaitsjale on kättesaadavad

kohtuistungite protokollid, mille kaudu on vajadusel võimalik üle vaadata uuritud tõendite

sisu. Kokkuvõttes, viitamine digitoimikule on lubatav.

206. Süüdistuse juurde minnes kordab kohtukolleegium kõigepealt üle tähtsamad üldist laadi

asjaolud.

207. LEH asutati 24.03.2006, mille põhitegevusala alates 2013 on vanurite ja puuetega

inimeste hoolekanne. LEHi aktsiate ainuomanik on OÜ Vevasi ning 2003 aastast on selle

OÜ ainuomanik Vambola Sipelgas. Viimane oli ka märtsist 2006 kuni 15.11.2017 LEH

juhatuse liige.

208. Ake Andressoo oli alates 2016 aasta teisest poolest LEHis ehitusnõunik. Vastavalt

Vambola Sipelgalt saadud volitustele oli Ake Andressool õigus otsustada hanke nr 181441

ehituslike küsimuste üle. Ake Andressoo oli Mace Ehitus OÜ juhatuse liige 29.12.2015

kuni 18.11.2016. Samuti on ta alates 2006 aastast Pinnasetööde OÜ ainus juhatuse liige

ning ainuosanik, alates 10.05.2015 OÜ Andreken, mille juhatuse liige ja ainuosanik on

vandeadvokaat A.R. .

25.08.2016 sõlmisid LEH ning AS Hoolekandeteenused koostöölepingu eesmärgiga

reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks

toetust sotsiaalkaitseministri määruse alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta.

Ajavahemikul 29.12.2016-30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose

ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks.

Ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine

kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks. Hanke tulemusel sõlmiti hankeleping

nr 181441 summas 664 076,70 eurot. 13.06.2017. a hankelepingu lisaga nr 1 suurendati

lisatöödest tulenevalt hankelepingu maksumust, mille tulemusena oli hankelepingu nr

181441 lõplikuks maksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga.

LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud

toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega

projekti

"Võisiku

Kodu

reorganiseerimine"

rahastamiseks

Euroopa

Liidu

struktuurivahenditest. Samuti esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017 ja 05.05.2017

Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud

muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel.

209. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega LEH toetuse taotlus rahuldati

ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks

kehtestati 74% projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440

eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti

abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot.

Rahandusministeerium

väljastas

ajavahemikul

14.07.2017–11.09.2017

LEHi

arveldusarvele väljamaksetaotluste alusel toetussumma. Nelja väljamaksetaotluse alusel

tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot.

210. Puutuvalt hankesse, on maakohus tuvastanud, et kuigi Ake Andressoo formaalselt enam

Mace Ehitus OÜd ei juhtinud, olles tagasi astunud juhatuse liikme kohalt 18.11.2016, juhtis

ta ettevõtet sisuliselt edasi. Selles asjaolus ei ole ka kohtukoosseisu arvates mingeid

kahtlusi. Selliseks järelduseks annavad aluse nt Ake Andressoo arvutist leitud kirjad.

Detailsemalt siin neid vaja avada ei ole, maakohtu otsus on selles osas küllaldaselt põhjalik

(maakohtu otsuse p 28 jj).

211. Veelgi enam, asjas on leidnud vaieldamatult tuvastamist seegi, et Ake Andressoo arvutis

leidus Ma.M. i, kes oli hanketööde teostaja, poolt saadetud kiri. Selle saatis viimane Ake

Andresoole enne hanke väljakuulutamist, milles sisaldusid nõuded, millele peab projekt

vastama ning mis võiksid hankes olla. Samuti on tuvastatud, et LEH hankespetsialisti V.L.

a ja Ake Andressoo vahel toimus aktiivne koostöö hanketingimuste osas (Ake Andressoo

poolt Ma.M. i kirja edastamine hankespetsialistile, V.L. a poolt esitatud dokumendid - VIII

kd, tl 6-30, V.L. a ütlused, et dokumendid saatis talle Ake Andressoo).

212. Kohtukolleegiumi hinnangul piisab ainuüksi eeltoodust väitmaks seda, et Ake Andressoo

aktiivne osa hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamisel näitab selget huvitatust, et

hanke võidaks Ake Andressoo poolt sisuliselt juhitud Mace Ehitus OÜ.

213. Tuvastamaks süüdistuse väidet selle kohta, et LEHi hanketingimused olid ebamõistlikud,

kuulas maakohus üle mitmed tunnistajad. Tegemist oli isikutega, kes kaalusid hankes

osalemist – tunnistajad U.K. , V.V, ja I.K. .

Kaitsjad vaidlesid ka maakohus nende isikute ütluste tõendina arvestamise vastu ning kuna

kohus seda siiski tegi, vaieldakse ka selle vastu apellatsioonides.

214. Kohtukoosseis nõustub maakohtuga selles, et viidatud tunnistajate ütlused on

kohtukõlbulikud tõendid. Tegu on isikutega, kellel oli teatud puutumus hankega - tutvumine

hanketingimustega, pakkumuse esitamine jms. Seega on nende isikute ütlused seotud

tõendamiseseme asjaoludega.

215. Kaebajad leiavad, et Riigihangete seaduse rikkumist ei esine, süüdistuses ei ole nimetatud

ühtegi hankedokumendi tingimust, mis oleks viidatud seaduse mingitegi sätetega vastuolus.

Hanke vastu huvi tundnud ja üle kuulatud tunnistajad olid asjast huvitatud isikud.

216. Kohtukoosseis leiab, et ülekuulatud tunnistajad rääkisid maakohtus asjaoludest-

põhjustest, mille tõttu nad hankes osalemisest loobusid, või siis ei vastanud pakkumus

hanketingimustele. Kohtukoosseis ülaltoodud tunnistajate ütlustes kallutatud huvitatust ei

näe. Õige on see, et süüdistatavaid ei süüdistata Riigihangete seaduse nõuete rikkumises,

vaid soodustuskelmuses. Süüdistus räägib üldpõhimõtete rikkumisest. Kohtukoosseis leiab,

et hanketingimused koostati selgelt Mace Ehitus OÜ huvidest lähtudes. Hanke

lõpptulemusena võitiski Ake Andressoo sisulise juhtimise all tegutsev Mace Ehitus OÜ.

Seejuures ei omagi niivõrd suurt kaalu asjaolud, mille tõttu hankes osaleda soovinud või ka

pakkumise esitanud isikud loobusid osalemast või miks hanget ei vaidlustanud (olid siis

selle taga võimalikud isikutevahelised kokkulepped või siis konkreetsed ebasobivad

hanketingimused).

217. Vaidlusaluseks küsimuseks on seegi, kas Mace Ehitus OÜ tegi hankes kõrgendatud

hinnapakkumuse ja esitas teostatud tööde aktides valeandmeid.

Hanke

tulemusena

sõlmisid

LEH

ja

ühispakkuja

Mace

Ehitus

OÜ

(koos

Privaatprojekteerimisbüroo OÜga) 30.01.2017 hankelepingu summas 664 076,70 eurot.

Peale selle, 13.06.2017 koostatud hankelepingu lisaga 1 suurendati lisatööde mahus

tulenevalt hankelepingu maksumust 157 170,84 euro võrra. Lõplikuks maksumuseks koos

lisatöödega oli 789 624,84 eurot, millisest summast pidigi LEHi omafinanseering 26 %

toetussummade saamiseks olema, s.o 205 302,46 eurot.

218. Süüdistuse kohaselt oli tööde maksumus Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppel

määratud suuremas summas, kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus töid tegema. Tööde

maksumuse suurendamise eesmärgiks oli see, et Rahandusministeerium maksaks projekti

toetussummad LEHile välja tulenevalt suurendatud maksumusest ning pärast Mace Ehitus

OÜ poolt suurendatud maksumuse osa tagastamist LEHile, saaks hanketööd tehtud ainult

toetussummade arvelt.

219. LEHi kaitsjad toovad välja, et süüdistuse väite kohaselt hankemenetluse tulemusena

sõlmitud leping ületas ca 206 000 euro võrra tööde turuhinda. Prokurör ei ole tõendanud,

milline on konkreetsete tööde turuhind.

220. Kohtukoosseisule jääb selgusetuks, miks kaitsjad räägivad tööde turuhinnast ja

väidetavalt prokuröri tegemata tööst turuhindade väljatoomata jätmisel. Süüdistuse tekstis

ei räägita midagi turuhinnast, tegelikust hinnast vms. Süüdistuse väite kohaselt hankeleping

ning selle alusel tehtud tööde aktid ja arved olid vähemalt 206 000 euro võrra suuremad

hinnast, millega Mace Ehitus OÜ oli nõus vastavalt kokkuleppele hanketöid tegema. Seega

turuhind ei puutu asjasse.

221. Kohtukoosseisu hinnangul on maakohtu poolt uuritud tõenditega leidnud tuvastamist, et

06.02.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (lepingus esindajaks E.A. ) Pinnasetööde OÜga

(esindaja Ake Andressoo) alltöövõtulepingu nr 170201 hankes toodud platsitööde

tegemiseks, summas 420 163,20 eurot koos käibemaksuga. Tööde tegemise käigus lepingu

mahtu suurendati 158 640 euro võrra. Alltöövõtuleping sõlmiti selleks, et LEHi poolt

makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehituse OÜlt

Pinnasetööde OÜle, et see läbi Vevasi OÜ tagastada LEHile toetuse raames

omafinantseeringu tasumiseks.

222. Maakohus uuris vastavaid tõendeid ning tuvastas, et seoses Tähtvere platsitöödega tegi

Mace Ehitus OÜ hankes kordades kõrgema hinnapakkumise kui hankes osaleda soovinud

AS Eviko. Kõrgendati hindu ka Kose hooldekodu lammutus-ja platsitöödega, kus

alltöövõtjaks oli Lustrum Teenused OÜ (lepingu sõlmis Pinnasetööde OÜ-Ake Andressoo).

Nimelt vastavalt Lustrum Teenused OÜ tehtud tööde aktidele ja Pinnasetööde OÜ arvatele

pidi Pinnasetööde OÜ tasuma alltöövõtu sest Kose objektil 166 911 eurot. Samas kui Mace

Ehitus OÜ pakkumuse juurde kuuluv töömahuloend näitab tööde maksumuseks (seejuures

ilma ehitustöödeta) 273 030 eurot. Selles pole näidatud isegi lisatöid seoses

pinnareostusega, mis selgus hiljem ning mille hind sisaldub aga töid teostanud Lustrum

Teenused OÜ poolt esitatud tööde maksumuses.

223. Puutuvalt LEHi poolt tellitud maksumusekspertiisi Kose ja Tähtvere objektidega seoses,

siis saab nõustuda kohtu seisukohaga, et tehtud järeldused ei ole kontrollitavad ning

pikemalt seda siin ei käsitle (vt ka maakohtu otsuse p 84jj).

224. Mace Ehitus OÜ esitas 08.02.2017 kuni 31.07.2017 LEHile hanketöödega seonduvad 7

arvet kogusummas 761 447,64 eurot koos käibemaksuga. Lisaks veel ühe arve 12.01.-

23.04.2018 summas 28 177,20 eurot. Kokku on Mace Ehitus OÜ saanud LEHilt hanketööde

eest 789 624,84 eurot.

225. Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜle 7 arve alusel 575 023,20 eurot ning teistele

alltöövõtjatele 89 173,28 eurot. Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt nähtuvalt 14.04.2017

kuni 16.01.2018 on tasutud hankega seoses erinevaid ostuarveid kokku 271 599,30 eurot.

226. Seega, kui LEH maksis Mace Ehitus OÜle hanketööde eest 789 624,84 eurot ning Mace

Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜle 575 023,20 eurot, teistele alltöövõtjatele 89 173,28

eurot, jäi LEHi poolt tasutud summadest alles 125 428,37 eurot. Kuna Mace Ehitus OÜ

maksis Pinnasetööde OÜle 575 023,20 eurot ning Pinnasetööde OÜ maksis alltöövõtjatele

295 359,30 eurot, jäi Pinnasetööde OÜle hanketöödega seotud summade tasumise järgselt

279 663,90 eurot. Kõik nimetatud summad on kontrollitavad maakohtu poolt uuritud

dokumentaalsete tõenditega (VII kd, tl 99jj, 161, 164-166, 178-207, 208-211, VIII kd, tl 4).

227. Maakohus uuris Pinnasetööde OÜ pearaamatu väljavõtet (XIII kd, tl 52-56).

Kohtukolleegiumi arvates saab siin nõustuda süüdistusega selles, et kuivõrd allhankeid tehti

poole aasta jooksul, ei saa OÜ terve 2017 aasta kulutusi lugeda nimelt selle hankega

seonduvateks. Materjalidest nähtuvalt anti viimased tööd Mac Ehitus OÜle üle 31.07.2017.

Järelejäänud aasta kulud seega ei ole selle hankega seotud. Samaväärselt nõustub

kohtukolleegium maakohtuga selles, et sisulist kaalukat tähendust süüdistuse seisukohalt

need asjaolud siiski ei oma, mistõttu sellel ka rohkem ei peatu.

228. Süüdistuse aspektist oli maakohtul oluline tuvastada see, kas LEH tasus Mace Ehitus

OÜle ka tööde eest mida üldse ei tehtud. Kohus tuvastas, et tööde aktides 1-7 märgitud töid

ei tehtud. (vt maakohtu otsuse p 97jj).

Maakohus uuris 12.06.2018 vaatlusprotokolli, kus vaadeldi mh E.A. kodust läbiotsimisel

leitud ja kaasa võetud Mace Ehitus OÜ objektide Kose hooldekodu platsitööde ja Tähtvere

Hooldekodu platsitööde ehituspäevikuid (VI kd, tl 1-115).

Tähtvere hooldekodu ehituspäevikust teepeenarde ja kraavide kujundamist või

heakorrastus-, haljastus-ja taastamistöid ei nähtu. Töid tegid peamiselt Greeny OÜ ja

Leeditehas OÜ. Kose hooldekodu ehituspäevikust nähtuvad alates 29.06.2017 kuni

13.07.2017 sissekannetest mh ka haljastuse taastamise tööd. Objektil tegi töid alltöövõtja

Lustrum Teenused OÜ.

Greeny OÜ dokumentidest nähtub, et kuigi hinnapakkumises oli eraldi sisse arvestatud ka

teepeenarde ja kraavide kujundamine, sama rida oli ka teostatud tööde aktides, siis

nimetatud töid OÜ Greeny ei teinud. Esindaja P.T. e sõnul kuigi hinnapakkumises olid

teepeenarde ja kraavide kujundamine sees, siis tegelikkuses seda lõpuks ei tehtud. Nemad

tegid objektil vaid platsitöid. Lustrum Teenused OÜ dokumentide kohaselt tehti Kose

objektil lammustus-ja platsitöid, heakorrastus-, haljastus- ja taastamistöid aktidest nähtuvalt

ei ole tehtud. Esindaja T.L. i sõnul jäi objekt pärast platsitöid seisma. Kokkuvõttes, uuritud

tõenditest tegi maakohus õige järelduse, et teepervede ja kraavide kujundamine ning

haljastus- ja heakorratööde tegemine Tähtvere ja Kose objektidel ei ole tõsikindlalt

kinnitust leidnud (vt ka IX kd, tl 13-50, 52-70, V kd tl 21-22, OÜ Greeny, Lustrum

Teeenused OÜ dokumendid, alltöövõtjate koondtabel, P.T. e ja T.L. i ütlused kohtus).

229. Ake Andressoo kaitsja poolt maakohtule esitatud ortofotod peaksid justkui kinnitama

tööde tegemist. Nendele osutab kaitsja ka apellatsioonis.

230. Ringkonnakohus uuris samuti nimetatud ortofotosid ning nõustub maakohtuga, et need

tõsikindlalt ei kinnita haljastus- ja heakorratööde tegemist Tähtvere ja Kose objektidel. (vt

ka maakohtu seisukohad selles osas otsuse p 108).

231. 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (volitatud esindaja Ake Andressoo) Finora Capital

ASiga faktooringlepingu, millega Mace Ehitus OÜ loovutas enda poolt LEHile väljastatud

arvetel nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 toodud

nõuded Finora Capital ASle ja sai viimaselt arvete alusel 22.03.2017 kuni 11.08.2017 kuue

osamaksena 90-neks päevaks avanssi 440 836,35 eurot.

Seega sai Mace Ehitus OÜ endale hanketööde rahastamiseks ettemaksuna rahalised

vahendid enne LEHi poolt vastavate arvete tasumist.

21.03.2017 sõlmisid LEH (lepinguline esindaja Vambola Sipelgas), Mace Ehitus OÜ

(lepinguline esindaja E.A. ) ja Finora Capital AS kolmepoolse kokkuleppe, millega LEH

võttis kohustuse arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-

170703 maksetähtaja saabumisel tasuda nende eest Finora Capital ASile.

Pärast Finora Capital ASilt ettemaksu osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ kontole, kanti

need summad 22.03.2017 kuni 11.08.2017 352 604,72 eurot seitsme osamaksena

alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ

pangakontole.

232. Vaidlus eelnimetatud asjaoludes puudub. Iseenesest pole midagi keelatut selles, et Finora

Capital AS annab avansina raha Mace Ehitusele, kes omakorda kannab rahalised vahendid

edasi Pinnasetööde OÜle.

233. Järgnevalt tuvastas kohus, et pärast Mace Ehitus OÜ kontolt vastavate arvate alusel

toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ kontole summas 352 604,72 eurot, kanti 206 000

eurot edasi Vevasi OÜ (juhatuse liige Vambola Sipelgas) pangakontole. Laekunud summast

114 000 euro ülekandmine toimus vahemikul 22.03.2017 kuni 15.06.2017 ning see summa

kajastati raamatupidamises kui laenu tagasimaksmine. 92 000 eurot, mis kanti üle

16.07.2017 kuni 14.08.2017, kajastati kui Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu

eest müügiarvete eest tasumisena.

234. Vambola Sipelga kaitsja rõhutab, et kinnistu müügihind oli Pinnasetööde OÜ ja OÜ

Vevasi vahel kokku lepitud vastavas notariaalses ostu-müügilepingus. Järelikult oli kinnistu

müügihind 270 000 eurot. Eitada ei saa tõsiasja, et Pinnasetööde OÜ tasus ettemaksuarvete

alusel kinnistu ostuhinna osaliselt, s.o 92 000 euro ulatuses, OÜle Vevasi. Asjaolu, et

eksperdi poolt kinnistu keskmiseks turuhinnaks oli hinnatud 4000 eurot, ei anna alust

järeldada, et konkreetse tehingu hind ei vastanud tegelikkusele.

235. Puutuvalt eelmainitud kinnistusse, tuvastas maakohus, et süüdistuse versioon selles, et

Pinnasetööde OÜlt Vevasi OÜ pangakontole 92 000 euro ülekandmise näol ei olnud

tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostusumma tasumisena, sest kinnistu väärtus oli 4000

eurot, on tõendatud.

Kohtukolleegium uuris vastavaid tõendeid ning leiab, et maakohus on teinud õiged

järeldused. Ekspertiisi teostas ekspert Riho Lubi, kelle sobivuse ekspertiisi tegemiseks

tuvastas maakohus õigesti vastavate tõendite alusel (vt ka VIII kd, tl 141-144).

Ekspertiisi tegemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud vastavaid

norme ning ekspertiisiakt on lubatav tõend.

Ekspertiisiakti kohaselt oli Ees-Mustamäe kinnistu turuväärtus seisuga 01.08.2017 4000

eurot. Maakohus osutas veel ka Vambola Sipelga suhtlusele Swedpanga töötajaga, mis

kajastus 04.08.2018 jälitustoimingu protokollis ja selle lisas (XII kd, tl 1jj).

Puutuvalt jälitustoimingu lubade taotlemise ja saadud lubade seaduslikkusesse, siis puudub

vajadus sel teemal peatuda pikemalt. Maakohus tutvus jälutustoimikuga ning hindas

vastavad toimingutaotlused ja load seadusega kooskõlas olevateks. Samal seisukohal on

kohtukolleegium (vt ka maakohtu otsuse p 117.1 jj). Vambola Sipelga suhtlus Swedpangaga

oli tingitud sellest, et Ees-Mustamäe kinnistu võõrandamiseks oli vajalik panga nõusolek,

kuna kinnistu oli laenu tagatiseks ning sellele oli seatud hüpoteek. Maakohtu poolt viidatud

kõnedest nähtuvalt kirjeldas Vambola Sipelas panga töötajale kinnistut kui 1,4 hektarilist

totaka välimusega väikest maariba kaugel Palupera vallas, kus ei ole muud peale nõgeste

ning mille väärtus võib olla 2-4 tuhat eurot (jälitusprotokoll, XII kd tl 10-11).

236. Kohtukolleegiumi hinnangul on asjas leidnud kindlalt tuvastamist see, et OÜ Vevasi

poolt Pinnasetööde OÜle 270 000 euro eest müüdud Ees-Mustamäe kinnistu turuväärtus oli

kordades väiksem, so 4000 eurot.

Nõustumisväärne on maakohtu vastus LEHi kaitsjatele selles osas, et tõepoolest ei ole sellist

õigusakti, mis kohustaks kaht eraõiguslikku juriidilist isikut ostma-müüma oma kinnisvara

turuhinnaga. Sellise tehingu tegemine ei ole õigusvastane. Kohtukolleegiumi arvates

võimaldas aga kinnistu turuväärtusest märkimisväärselt kõrgema hinnaga ost-müük luua

aluse avalikest vahenditest taotletava toetussumma saamiseks omafinantseeringu tasumise

vältimiseks.

237. Kohtukolleegiumi arvates ei ole vaidlust selles, et peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt

laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23-17 ja 26-17 seotud maksete laekumist

Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest

210 720,42 eurot ajavahemikul 22.03.2017 kuni 14.08.2017 kaheksa osamaksena edasi

LEH pangakontole, viidates laenule või laenu tagasimaksetele.

Maakohus analüüsis põhjalikult nimetatud ülekannetega seonduvaid tõendeid, vastavaid

laenulepinguid, jätmata tähelepanuta ka 19.06.2017 LEHi ja Vevasi OÜ vahel sõlmitud

vastassuunalise laenulepingu (Vevasi andis LEHile laenu kuni 100 000 eurot, mille

tagasimaksed tehti sügisel 2017). Vaata ka maakohtu otsuse p 112-154.

238. Väide, et tegu on nn kontsernisiseste tehingutega, ning asjaolu, et äriühingute vahelised

tehingud ei ole ebaseaduslikud, ei oma tähtsust. Kohtukolleegiumi arvates on selgelt nähtav

see, et Vambola Sipelgale kuuluvad kaks äriühingut tegid omavahel tehinguid ning peale

faktooringlepinguga Finora Capital ASilt saadud rahasummade saamist toimusid mitmed

ülekanded selliselt, et vajalik omaosalussumma jõuaks LEHi.

239. Asja materjalide kohaselt 07.01.2016 ja ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017 kanti

Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde pangakontole 114 000 eurot, mida kajastati laenu

andmisena. Vevasi kasutas Pinnasetööde OÜ kontole ülekannete tegemiseks rahalisi

vahendeid, mis 2016 septembrist kuni märtsini 2017 oli osade kaupa kantud LEHi

arveldusarvelt Vevasi OÜ kontole ning mis LEHi ja Vevasi OÜ raamatupidamises kajastus

laenuna Vevasi OÜle. Neis asjaolusedes vaidlust ei ole.

240. Süüdistuse versiooni kohaselt ei olnud 140 000 euro näol tegu mitte tavapärase

majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo

kokkuleppeliste arveldustega, mis tasaarveldati ning laenusuhe eksisteeris vaid

raamatupidamislike kannetena.

241. Kaebeväidete kohaselt ei ole kohtu seisukohad jälgitavad, sisulist tähtsust ei ole kohtu

seisukohtadel Vambola Sipelga nn käitumismustri kohta sõlmida laenulepinguid. Kohtu

seisukoht nn ülekannete eesmärgi näilisusest, on arusaamatu. Laenulepingud olid reaalsed,

maksetel Pinnasetööde OÜlt Vevasi OÜle oli vaid üks eesmärk - laenu tagasimaksmine.

242. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lõppjärelduses eksinud. Kohtu seisukohad

on siingi jälgitavad. Kas Vambola Sipelga käitumises sõlmida laenulepinguid on tegu

käitumismustriga või mitte, pole tõepoolest siinkohal oluline.

243. Kohtuotsuse p-s 153 toodud sõnastuse - „114 000 euro ulatuses tehtud ülekannete

eesmärgi näilisus“, hindab kohtukolleegium veidi ebaõnnestunuks. Nimelt on kohus p-s

135 sedastanud, et „Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vaheliste laenulepingute näilisust….“.

Siinne sõnastus on sobivam iseloomustamaks poolte sõlmitud laenulepingute varjatud,

seega tegelikku eesmärki.

244. Nagu öeldud, vaidlust ei ole selles, Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole

laekunud summade juures viidatakse laenusuhetele. Pinnasetööde OÜ raamatupidaja K.N.

a sõnul toodi talle kannete aluseks olevad lepingud hiljem, vahel isegi mitu kuud hiljem.

Ake Andressoo ütles, milline arvelduskontolt tehtav kanne on millise laenulepinguga

seotud. 2018 juuli seisuga ei olnud tema käes lepingut, mille alusel tehti 2016 jaanuaris

114 000 euro suurune ülekanne Vevasi OÜlt Pinnasetööde OÜle. Kaebeväitena märgitakse,

et kohus küll osutab tunnistaja ütlustele, kuid mis sellest tuleneb, otsusest ei nähtu.

Kohtukolleegiumi arvates järeldub asjaolust, et kannete aluseks olevad lepingud tekkisid

hiljem kui tehti ülekanded, et tegemist oli lepingutega, mis olid formaalselt vajalikud vaid

laenude nime all tehtud ülekannete kinnituseks.

245. Uurides kogutud tõendeid, saab nõustuda maakohtuga selles, et laenusuhted LEHi,

Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel olid formaalsed. Oluline on siin asjas aga see, millisel

eesmärgil nn laene ettevõtted omavahel andsid-said. Järeldusi võimaldavad teha aga need

asjaolud,

mis

ilmnevad

rahaliste

vahendite

edasises

liikumises.

30.11.2019

vaatlusprotokollis tabelis 1B on välja toodud kõik Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜle

tehtud ülekanded kokku 114 000 eurot (III kd, tl 78), tabelis 2B aga on näha, kuhu liikus

raha Pinnasetööde OÜ kontolt edasi. Pikemalt siin neid välja tuua pole vaja (vt maakohtu

otsuse p 135.1 jj). Kokkuvõtvalt, pärast seda kui Vevasi OÜlt laekus raha Pinnasetööde

OÜle, on Pinnasetööde OÜ teinud maksed T.A. le, E.A. le, Mace Ehitus OÜle ning võeti

välja sularaha 13 500 eurot. Olnuks tõepoolest tegu firmade vaheliste tegelike

laenusuhetega, jääb selgusetuks rahade liikumine Ake Andressoo pereliikmetele, ning

vajadus võtta summasid välja sularahas.

246. Lisaks, ilmestamaks järeldust, et laenusuhted olid fomaalsed, osutab kohtukolleegium

järgmisele. 21.06.2017 kandis Pinnasetööde OÜ Vevasi OÜ kontole üle 340 000 eurot.

Kuna nimetatud summa tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ kontole 13.10.2017,

so pärast Rahandusministeeriumilt taotletud toetussumma laekumist LEHile, saab

järeldada, et tegu oli ajutise kandega, et LEH saaks tasuda omafinantseeringu.

247. Alates kohtuotsuse p-st 137 on maakohtu suure tähelepanu osaliseks saanud tunnistaja

E.A. ga seonduv, nt liikumised pangakontol, sularaha väljavõtmised, uuritud on SEB

pangakontoga seonduvat läbi vaatlusprotokolli (III kd tl 133jj). Isik kuulati üle ka kohtus.

Tema sõnul sai ta eraisikuna Pinnasetööde OÜlt laenu ca 30 000 kuni 40 000 eurot, mis on

tagasi makstud. Võttis osa välja sularahas, seda läks vaja remondiks ja osa auto ostuks.

Pinnasetööde OÜlt saadud laenurahast ei ole ta Vambola Sipelgale midagi edasi kandnud.

Vambola Sipelgale ei ole ta ka detsembris 2016 sularaha andnud.

248. Kohus hindas tunnistaja ütlused ebausaldusväärseteks. Ake Andressoo kaitsja ei ole selles

osas nõus maakohtuga.

249. Kohtukolleegium samuti seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Nimelt

nähtub E.A. pangakonto väljavõttest, et märtsis on ta kahel korral kandnud Vambola

Sipelgale üle raha kokku summas 6300 eurot, selgitusega „kokkulepe“. Oluline on siin

tähele panna, et need maksed toimusid samadel kuupäevadel kui E.A. kontole laekus raha

Pinnasetööde OÜlt. (vt ka maakohtu otsuse p 149, samuti p 143, kus on välja toodud

tavapärasest suuresti erinev sularahasummade väljavõtmine kontolt).

250. Puutuvalt Ake Andressoo kaitsja juba maakohtus tõstatatud teemasse seoses sellega, et

üldteadaolevalt sularahaautomaadid üle 50-ne euroseid kupüüre ei väljasta, märgib

kohtukolleegium, et mingit vaidlust ei ole selles, kas pangaautomaadid ei väljasta 50-ne

eurost suuremaid kupüüre. Maakohus on kohtuotsuses olnud selgesõnaliselt kaitsjaga sama

meelt. Niisamuti on teada seegi, et pangakontorid väljastavad sularaha suuremates

kupüürides kui 50 eurot. Asjas on leidnud tuvastamist, et E.A. võttis sularaha välja mitte

ainult pangaautomaadist, vaid ka pangakontorist. Millistes kupüürides, pole teada. (vt ka

maakohtu otsuse p 150).

251. Kokkuvõttes saab tõdeda, et tõenditest ei ole võimalik järeldada seda, et Vevasi OÜ poolt

Pinnasetööde OÜle antud väidetavast laenust 114 000 eurost on Pinnasetööde OÜ

kasutanud tavapäraseks majandustegevuseks. Nagu näha, on tehtud ülekandeid Ake

Andressoo pereliikmetele ja Pinnasetööde OÜ nn emafirmale Mace Ehitus OÜle, välja on

võetud sularaha. Uuritud tõenditega on maakohus põhjendatult järeldanud, et rahasummad

liikusid edasi Vambola Sipelgani, jõudes lõppastmes tagasi Vevasi OÜ kontole.

Mitmekordsetest ülekannete tegemisest erinevate isikute vahel nähtub eesmärk luua

fiktiivne nõue Pinnasetööde OÜ vastu selleks, et viimase kontolt raha uuesti Vevasi OÜle

kanda, viitega laenusummade tagastamisele.

252. LEHi kaitsjate kaebuses märgitakse, et süüdistuse keskseks väiteks on see, et LEHil

puudus finantsvõimekus omaosaluse tasumiseks. LEHi kaitsjad pole sellega olnud nõus ja

esitasid sellekohased tõendid maakohtule. Samas on kohus leidnud, et ei ole süüdistuse

versiooniga täiel määral nõus. Seega pole kohus tuvastanud, et LEHil puudus

finantsvõimekus omaosaluse tasumiseks.

Vambola Sipelga kaitsja ei ole nõus kohtu järeldusega, et Vambola Sipelgas ja Ake

Andressoo

viisid

eksimusse

Rahandusministeeriumi

LEHi

poolt

nõutava

omafinantseeringu osas. Dokumentaalselt on tõendatud see, et LEH tasus Mace Ehitus

OÜle summad, mida LEH näitas väljamaksetaotlustes projekti omafinantseeringuna.

253. LEHi finantsvõimekus oli aktiivselt arutluse all ka maakohtus. Sealgi märkisid kaitsjad,

et LEHi finantsvõimekuses ei saa olla mingeid kahtlusi.

Maakohus on seda teemat põhjalikult käsitlenud otsuse p 112jj, tuues seejuures välja

kaitsjate vastuväited finantsvõimekuse teemal, mida siin pikemalt refereerida pole vaja.

Küll aga on oluline välja tuua asjaolu, et kuigi vastavalt laenulepingule nr 17-024894-JI

nõustus Swedbank andma laenu 26,44% teostatud tööde summast, kuid seda tingimusel, et

Rahandusministeerium on üle kandnud 73,56% arve summast (3 kd, 197-202). Sellest

järeldub, et enne laenu saamist oli LEHil hädavajalik omafinantseering ning enne

toetussummade saamist püüti seda saada pangalaenuga. Kuna seda enne saada ei

õnnestunud, osutusidki vajalikuks muud vahendid – avanss Finora Capitalilt, LEHile antud

krediidilimiit, ülekanded teistelt äriühingutelt näilike laenulepingute alusel.

254. Maakohus leidis, et uuritud tõendite alusel ei ole võimalik päris üheselt väita, et LEHil

polnud võimalik ilma süüdistuses toodud skeemi realiseerimiseta vajalikku omaosalust

katta. Kohtu arvates olid aga tehtud tehingud selles abiks. Maakohtu arvates pole

kokkuvõttes niivõrd oluline, kas raha omaosaluseks oli või mitte. Majanduslikult on

äriühingule kasumlikum, kui on võimalik investeeringuobjekti kõik kulud katta saadud

toetuse arvelt.

255. Üldjoontes kohtukolleegium nõustub maakohtuga. Tõepoolest ei saa tõendite alusel

järeldada kindlalt, et LEHil puudus omaosaluse katmiseks täies ulatuses finantsvõimekus,

küll aga polnud piisavalt vabu rahalisi vahendeid. Seda näitavadki tuvastatud asjaolud

(kassade ja kontode negatiivne seis kuu lõppudel, laenutaotlus pangale, faktooringleping,

kuluka krediidilimiidi kasutamine, edasi-tagasi ülekanded äriühingute vahel jms, vt ka

maakohtu otsuse p 161).

256. Puutuvalt kaebeväitesse, nagu poleks süüdistusaktis nimetatud teo toimepanemise aega,

siis kohtukolleegiumi hinnangul on see ekslik. Nimelt, süüdistuse kohaselt esitas Vambola

Sipelgas kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 10.02.2017 kuni 18.08.2017 LEHi

nimel ning huvides Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks EV

Rahandusministeeriumile valeandmeid projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ raames

teostatavate ning teostatud tööde ning nende maksumuse kohta ja LEHi poolt 26%

omafinantseeringu kohta. See tähendab, et süüdistuses on selgelt välja toodud

soodustuskelmuse elluviimise aeg. Peale selle on ajaliselt välja toodud ka soodustuskelmust

ettevalmistavate tegevuste ajad.

257. 25.07.2018 vaatlusprotokollis vaadeldi struktuurtoetuste keskkonnas asuvat projekti

nimega „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Selle juurde on tehtud väljatrükid

väljamaksetaotluste

nr

44565,45179

ja

45429

dokumentidest

(II

kd,

tl

119jj).Väljamaksetaotlused kogusummas 646 018,58 eurot on Rahandusministeeriumile

esitanud Vambola Sipelgas. Taotluste juurde on lisatud töövõtja tõendid tehtud tööde kohta,

Mace Ehitus OÜ poolt LEHile esitatud arved ja nende alusel Mace Ehitus OÜle tehtud

ülekannete maksekorralduste koopiad, tõendamaks projektis vähemalt 26% suuruse

omafinantseeringu tegemist (II kd, tl 117-118, 145, 151, 158, 172, 186, 199).

Kohtukolleegiumi hinnangul on leidnud tuvastamist, et Vambola Sipelgas esitas

Rahandusministeeriumile valeandmeid, sest dokumentides toodud andmed ei vastanud

tegelikkusele – arved sisialdasid tehtud tööde suurendatud maksumust ning töövõtja

tõenditel oli kajastatud tööd, mida ei tehtud. Läbi valeandmete näidati tehtud tööde

maksumus oluliselt suuremana - vähemalt 206 000 euro ulatuses, kui Mace Ehitus OÜ

tegelikult nõustus töid tegema ja tegelikkuses ka tegi. Need asjaolud võimaldasid saada

projektile suuremas summas toetust, mis võimaldas kokkuvõttes katta vajaliku

omafinatseeringu.

258. Rahandusministeerium väljastas ajavahemikul 14.07.2017 kuni 11.09.2017 nelja

osamaksena toetussumma 646 018,58 eurot LEHi arveldusarvele. Hanke toetussumma

moodustas sellest 563 438,30 eurot. 30.11.2019 vaatlusprotokolli tabelist 7D nähtub, et

samadel päevadel, kui Rahandusministeeriumi pangakontolt laekusid osamaksed LEHi

pangakontole, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045, 83 eurot kuue osamaksena edasi Mace

Ehitus OÜle, viidates kuue arve lõplikule tasumisele. Viidatud vaatlusprotokolli tabelist 6C

ja 7D nähtub, et pärast LEHi kontolt kuue arve lõpliku tasumisega seotud summade

laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, on sellest 418 512,23 eurot edasi kantud Finora

Capital AS pangakontole. Kokkuvõttes, kuna esitatud dokumentide alusel sai LEH

suuremas summas toetust, oli võimalik saadud toetuse arvelt kohe tagastada ka Finora

Capitalilt saadud krediidisumma.

259. Ake Andressoo kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega selles, et Ake Andresoo oli KarS § 14

lg 1 vastav isik LEHis. Hanketingimuste ettevalmistamises õiguslikult pädevaks isikuks oli

LEH hangete nõunik V.L. .

260. Asjas on leidnud tõendamist see, et Ake Andressoo ei olnud LEHi töötaja, samuti mitte

juhatuse liige. Samas oli tal Vambola Sipelga volituse alusel õigus teha otsustusi ehituse

valdkonnas. Nimel oli tal õigus tegeleda ehitustegevuse planeerimisega ja esindada LEHi

ehitustegevuse planeerimise, korraldamise ja teostamise küsimustes. Seega oli tal õigus

vastavalt volitustele esindada LEHi. Nõustuda saab maakohtuga järelduses, et ehituslikes

küsimustes, ka läbiviidavate hangete raames, oli Ake Andressoo LEHi pädevaks esindajaks

KarS § 14 lg 1 tähenduses. Ake Andressoo pani soodustuskelmuse toime talle LEHi poolt

antud õigusliku pädevuse raames. Osalemisel hanketingimuste ettevalmistamisel,

kindlustades seeläbi Mace Ehitus OÜle hankevõidu, sai tagatud LEHile võimalus ebaõigete

andmete esitamise teel saada soodustust sellises ulatuses, et katta ära nõutava

oamfinantseeringu summa (vt ka maakohtu põhjendusi otsuse p 177jj).

261. Mis puudutab teo kvalifitseerimist soodustuskelmusena KarS § 210 lg 2 alusel, LEHi

puhul KarS § 210 lg 3 alusel läbi KarS § 14 lg 1, siis on maakohus õigesti kohaldanud

materiaalõigust. KarS § 210 lg 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest

füüsilisele ja lg 3 alusel juriidilisele isikule. KarS § 210 lg 1 kohaselt loetakse soodustuseks

tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve,

kohaliku omavalitsuse või muu avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga

soodustada majandustegevust.

262. Maakohus tuvastas, millised olid Ake Andressoo ja Vambola Sipelga ühised teod, samuti

nende kummagi poolt eraldi toime pandud teod LEHi suunatud hanke läbiviimisel tagamaks

võidu Mace Ehitus OÜle (tehtud tööde kõrgendatud hindade küsimine, tasumine, hulgalised

tehingud erinevate Ake Andressoo ja Vambola Sipelga poolt juhitud äriühingute vahel).

Nagu maakohus asjakohaselt sedastas, oli kõikide tuvastatud tegevuste eesmärk

õigusnäivuse loomine struktuuritoetuse saamise eelduseks oleva omaosaluse tasumise

kohta. Maakohtu põhjalikud seisukohad selles, et süüdistatavad on teo toime pannud

kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 tähenduses, samuti tegude toimepanemise subjektiivse

koosseisu osas (kavatsetus), on õiged ning ammendavad, mistõttu kordamist ja täiendamist

ei vaja ( vt ka maakohtu otsuse osa III, p 166 jj).

263. Ake Andressoole ja Vambola Sipelgale oli esitatud süüdistus võltimises ja võltsitud

dokumendi kasutamises. Tegemist oli Kose koduga seonduvaga ning finantseerimislepingu

nr 16901 seonduvaga. Maakohus mõistis süüdistatavad õigeks finantseerimislepingu nr

16901 võltsimises ja Ake Andressoo nimetatud lepingu kasutamises. Neid otsustusi ei ole

apellatisoonikorras vaidlustatud.

264. Ake Andressoo kaitsja toob välja, et kohus on võltsimise süüdistust kinnitavaks asjaoluks

nimetanud seda, et töid ei olnud teostatud ka hiljem. Kaitsja osutab, et seoses

kriminaalmenetluse alustamisega kõik LEHi arendused seiskusid, mistõttu ei saanudki

midagi enam teha. Mingit võltsimist pole toimunud.

265. Tuvastatud on järgmised asjaolud. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja LEHi

vahel sõlmiti notariaalne müügileping 15.07.2016 ja lepingu muutmise leping 04.08.2016

(IX kd, tl 114jj). Lepinguga võõrandati LEHile Kose alevikus asuv kinnistu, millel asusid

haiglahooned ja abihooned. Lepingu kohaselt tuli LEHil tasuda kinnistu eest 900 125 eurot

ning ostu finantseeris Swedbank. Panga ja LEHi vahel sõlmiti laenuleping 16-053149-JI

(III kd, tl 185jj) ning lepingu alusel andis pank LEHile laenu 800 000 eurot tingimusel, et

viimane teeb objekti omafinantseeringu summas 200 000 eurot. LEH pidi osa panga

nõutavast omafinantseeringust tasuma läbi Kose kodu tehtavate ümberehitustööde.

266. Vaidlust pole selles, et Mace Ehitus OÜ esitas LEHile arve nr A-160803 summas

110 530,68 eurot (koos käibemaksuga). Arves on märgitud, et tegemist on Kose kodu

tehtavate töödega vastavalt aktile nr 160831. Arve ning tehtud tööde akti koostaja on Ake

Andressoo. Akti kohaselt tehti Kose kodu ümberehitustöid (vastavalt aktis toodud loetelule)

ajavahemikul 18.07-31.08.2016. (VIII kd, tl 215, 216). Tuvastatud on seegi, et LEH tasus

Mace Ehitus OÜle Kose kodu ümberehitusega seoses arve nr A-160803 alusel 110 531,32

eurot.

267. Maakohus uuris vastavate tõendite alusel süüdistuse väidet selles, et tegelikkuses Kose

kodu saali tubadeks ümber ei ehitatud, mistõttu Mace Ehitus OÜ poolt väljastatud arve nr

A-160803 ja teostatud tööde akt nr 160831 on võltsitud (tunnistajate ütluste kohaselt peeti

vastavaid ümberehitusplaane, kuid see jäigi ideeks, küll tehti fuajeesse kaks lisaruumi, vt

maakohtu otsuse p 193jj). Lisaks uuriti ka 15.02.2018 vaatlusprotokolli, milles vaadeldi

E.A. elukohast võetud sülearvutit.

268. Maakohus jõudis uuritu alusel järeldusele, et tõepoolest ehitati Kose kodu nn

ümberehituse raames kaks kabinetti ning nende tööde kogumaksumus jäi oluliselt alla

teostatud tööde aktis nr 160831 toodud summale (kohtu viidatud tõendid, sh tunnistaja

Kadri Tulbi ütluste ja olustikuga seostamise protokoll, otsuse 196jj).

269. Tuvastatud on seegi, et Kose kodus tegi remonditöid ka üürnik PERH, kuid LEHil

nendega mingit pistmist ei ole.

270. Kokkuvõttes, nähtub uuritud tõenditest, et tööde aktis nimetatud töid ei ole toodud mahus

tehtud (sh polnud tarvidust nt paigaldada 24 siseust või teha 480 m2 ulatuses siseseinte töid)

ning tööde akti alusel esitatud arve nr A-160803 on fiktiivne. Asjaolul, et Kose kodu

ümberehitustöid ei ole tehtud ka aastaid hiljem, ei oma süüteokoosseisu aspektist tähtsust.

271. Seoses Kose kodu tegemata töödega on Ake Andressoole süüks arvatud ka Pinnasetööde

OÜ arve nr 60801 võltsimist. Pinnasetööde OÜ oli Kose kodu ümberehitustöödel Mace

Ehitus OÜ alltöövõtja ning nimetatud arve esitas ta Mace Ehitus OÜle. Vaidlust ei ole

asjaolus, et arve nr 60801 summas 109 200 eurot koos käibemaksuga esitati Pinnasetööde

OÜ poolt Mace Ehitus OÜle 31.08.2016. Arvel on märgitud - „Kose Maja ümberehitus“.

Kohtukolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult tuvastas, et ümberehitustöid tööde

aktis toodud mahus ei tehtud.

272. Maakohus tegi kindlaks, et arvete nr A-160803 ja 60801 ning teostatud tööde akti nr

160831 puhul on tegemist intellektuaalse võltsimisega. Arved ja tööde akt sisaldasid

ebaõigeid andmeid selle kohta, nagu oleks Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ teinud

Kose kodu ümberehitustöid, millisel ulatuses ning millise hinnaga.

273. Kaebeväitena osutatakse sellele, et maakohus on jätnud tähelepanuta Tartu

Ringkonnakohtu lahendi nr 1-20-1041 p-d 281-296, mille kohaselt käeolevas asjas on

välistatud süüteokoosseis KarS § 344 ja § 345 järgi (nn kirjalik valetamine ei ole kuritegu).

274. Kohtukoosseisu arvates ei ole maakohus seaduse kohaldamisel eksinud. Maakohus on

KarS §-de 344 ja 345 kuriteokoosseisu puutuvalt osutanud mitmetele Riigikohtu lahenditele

- nr 1-18-5732, 1-16-5757/65, 3-1-120-14, 1-16-10888. Seega on senises kohtupraktikas

juurdunud seisukoht, et intellektuaalne võltsimine on kuritegu ning kriminaalkorras

karistatav. Sellisel seisukohal on Riigikohus olnud ka hiljem - s.o 07.03.2023 lahendis nr

1-21-5033. Maakohtu seisukohad on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (vt ka maakohtu

seisukohad p 207jj).

275. Ake Andressoo kaitsja märgib, et võltsitud dokumendi kasutamise süüdistusega seoses ei

ole prokuratuur esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks dokumendi kasutamine Ake

Andressoo poolt.

276. Süüdistuse kohaselt kasutas Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena Mace

Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr

160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamises ning esitas või lasi esitada dokumendid LEHile.

277. Maakohus tuvastas, et 28.11.2019 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi muuhulgas Mace

Ehitus OÜ raamatupidamise dokumente, mille hulgas oli ka eelviidatud arve LEHile

summas 110 530,68 eurot, samuti teostatud tööde akt (VII kd, tl 89jj). Sellest tuleneb, et

Ake Andressoo on esitanud nimetatud dokumendid nii Mace Ehitus OÜ raamatupidamisse

kui ka LEHile. Dokumendid leiti ka LEHi raamatupidamise dokumentide hulgas.

Dokumentide vastuvõtmisele kirjutas alla Vambola Sipelgas (VIII kd, tl 215, 216).

278. Lisaks on tõendatud, et Ake Andressoo kasutas võltitud arvet nr 60801 Pinnasetööde OÜ

raamatupidamise dokumendina ning esitas, või siis lasi esitada selle Mace Ehitus OÜle

(28.11.2019 vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Pinnasetööde OÜ raamatupidamise

dokumente, VII kd, tl 225-226). Maakohus on õigesti järeldanud, et Ake Andressoo poolt

kolme dokumendi kasutuse eesmärgiks oli näilikult omandada õigusi ning vabastada LEH

Swedpangaga sõlmitud laenulepingust tulenevast kohustusest teha tegelik omafinantseering

Kose kodu ümberehitusse. Kokkuvõttes jäigi pangale mulje, et LEH on nõutava kohustuse

täitnud (vt maakohtu seisukoht otsuse p 214).

279. Vambola Sipelgale oli esitatud süüdistus teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises.

Süüdistuse sisu seisneb selles, et Vambola Sipelgas võttis Mace Ehitus OÜ võltsitud arve

nr 160803 ja selle aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 LEHi raamatupidamise

dokumentide

juurde,

allkirjastas

dokumendid

vastuvõtjana

ning

kinnitas

raamatupidamisprogrammis.

280. Vambola Sipelga kaitsja leiab, et dokumendi kasutamisega ei saa olla tegu juhul kui isik

esitab dokumendi iseendale.

281. Kohtukolleegium nõustub siin maakohtuga selles, et võltsitud dokumendi kasutamine on

tõendatud. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe

vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Dokument esitatakse isikule, kellest esitaja arvates

oleneb kasutamise eesmärk – õiguse omandamine või siis kohustusest vabanemine.

Vambola Sipelgas esitas dokumendid LEHi raamatupidamise dokumentide hulka.

Äriühingu raamatupidamise dokumentide hulka võltsitud dokumendi lisamine on hinnatav

võltsitud dokumendi kasutamisena.

282. Erinevalt Vambola Sipelga kaitsjast on kohtukolleegium sama meelt maakohtuga

järelduses, et Vambola Sipelgas esitas võltsitud dokumendid raamatupidamise dokumentide

hulka eesmärgiga näidata seda, et Kose kodu ümberehitustöid on tehtud arvel ning tööde

aktis näidatud ulatuses ning arve alusel tehtud ülekandega Mace Ehitus OÜle on LEH

täitnud Swedpanga laenulepinguga määratud kohustuse teha omafinatseering Kose

kodusse. Kuna tegemist oli võltsitud andmetega dokumentidega, mille süüdistatav esitas

LEHi dokumentide hulka, vabanes LEH kohustusest teha tegelik omafinatseering.

283. Puutuvalt kaebeargumenti, et maakohtul tulnuks kaaluda KarS §-des 334 ja 345 esitatud

süüdistuste osas menetluse lõpetamist KarS § 2742 lg 1 järgi mõistliku menetlusaja

möödumise tõttu, märgib kohtukolleegium järgmist.

284. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul,

kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole

võimalik muul viisil heastada. KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 järgi peab kriminaalmenetluse

lõpetamisel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu arvestama muu hulgas kuriteo raskust

ja muid asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetlus mõistliku

menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks

süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes

avaliku menetlushuviga. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku

menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud

süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi

konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab

olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada

süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist.

285. Kohtu käsutuses on kohtutoimik ning seega saab asjassepuutuvaid andmeid ja järeldusi

teha selles toodud tõenditest lähtudes. Erinevalt Ake Andressoo kaitsjast leiab

kohtukolleegium, et mõistlikku menetlusaega tuleb hakata arvestama mitte teo

toimepanemisest, vaid ajast, mil kahtlustatavate õigusi menetlusega vahetult riivatakse.

Seega on kaitsja mõistliku menetlusaja kulgemise arvestamisel lähtunud valest eeldusest.

Kohtukolleegiumi arvates ei saa siin asjas eraldi vaadelda soodustuskelmuse süüdistust ja

võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistust, sest need on omavahel seotud.

286. Asja materjalide kohaselt peeti Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo kriminaalasjas

kahtlustatavatena kinni 08.11.2017. Vambola Sipelgas vabastati 09.11.2017 ja Ake

Andressoo 10.11.2017 (XI kd, tl 6-11). 23.04.2018 kohaldati Vambola Sipelga suhtes

elukohast lahkumise keeldu, mis tühistati 30.05.2018. Ake Andressoo suhtes kohaldati

20.04.2018 elukohast lahkumise keeldu, mis tühistati 08.06.2018. Pärast seda

süüdistatavate suhtes tõendit ei kohaldatud.

287. Prokuratuur saatis süüdistusakti kohtusse 28.05.2020 ning eelistung toimus 14.12.2020.

12.01.2021 anti süüdistatavad kohtu alla, määrati kindlaks istungite ajad ning lahendati

muud korralduslikud küsimused. Maakohus tegi kohtuotsuse asjas 13.06.2023.

Ringkonnakohtu istung toimus 06.12.2023. Senine menetlus on seega kestnud mõned kuud

üle kuue aasta ning põhjendamatuid viivitusi asjas ei ole esinenud. Menetlusaega ei saa

pidada ülemäära pikaks, et oleks võimalik rääkida mõistliku menetlusaja ületamisest.

Lisaks tuleb märkida, et kõige intensiivsem isikuõiguste riive, s.o vahistuses viibimine

kestis lühikest aega – kaks ja kolm päeva.

Kokkuvõttes, kriminaalmenetlus lõpetamisele ei kuulu, sest mõistlik menetlusaeg asjas ei

ole möödunud. Üle kuue aastane menetluse aeg ei ole niivõrd pikk, et saaks rääkida ka

süüdistatavate õiguste olulisest riivest mõistlikule menetlusajale. Kuigi n-ö õigusrahuni

jõudmine võtab veel omajagu aega, mis omakorda pikendab mõistliku menetlusaja kulgu,

ei riiva edasikestev menetlus süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul

ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Avalik menetlushuvi on siin asjas

vaieldamatu, sest riigil on juriidilisest isikust süüdistatava vastu varaline nõue ca üle poole

miljoni euro ulatuses.

288. Kaitsja Martin Hirvoja arvates ei peaks Ake Andressoole mõistetav karistus olema pikem

kui kaassüüdistataval ning kogu karistus tuleks jätta tingimisi kohaldamata. Kohus pole

välja toonud põhjendusi, miks on vajalik Ake Andressoo suhtes kohaldada nn

šokivangistust. Nõustuda ei saa väitega, et kaitsealused on jäänud kinni nõukogude

aegsetesse väärtushinnangutesse. Ake Andressool on kolm last, ta on mitmekordne vanaisa

ning mitmete mittetulunduslike ja ühiskondlike organisatsioonide eestvedaja.

289. Kohtukoosseis nõustub maakohtu poolt toodud põhistustega selles, miks tuleb

kaassüüdistatavaid karistada erineva pikkusega karistustega. Maakohtu seisukohad on

selles osas arusaadavad ning nõustumisväärsed (vt kohtuotsuse p 234 jj). Rõhutamist väärib

siinkohal see, et Ake Andressoo teopanus on olnud suurem kui Vambola Sipelgal ning just

Ake Andressool oli kelmuse kavandamisel peamine roll.

Kuigi mõlemad süüdistatavad on ilmselt tublid pereisad ning aktiivsed ühiskonnaliikmed,

siis need asjaolud ei mõjuta vähimalgi määral seda, millist rolli omas üks või teine

süüdistatav siin asjas. Vastavalt tuvastatud teopanustele on maakohus mõistnud Vambola

Sipelgale KarS § 210 lg 2 järgi 1 aasta 8 kuud vangistust ning KarS § 345 lg 1 järgi 5 kuud

vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust. Võttes

arvesse 2 päeva kinnipidamist, jäi kandmisele 1 aasta 10 kuud 10 päeva vangistust.

290. Ake Andressood karistas kohus KarS § 210 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuulise vangistust. KarS

§ 344 lg 1 ja § 345 järgi, KarS § 63 alusel 8 kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti

talle 2 aastat 10 kuud vangistust. Võttes arvesse 3-päevast kahtlustatavana kinnipidamist,

jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust.

291. Kohtukolleegiumi hinnangul jääb maakohtu poolt Ake Andressoole mõistetud karistus

muutmata, sest see on vastavuses tema oluliselt kaalukama teopanusega.

292. Järgnevalt tuleb siis kaaluda kaitsja argumenti sellest, kas Ake Andressoo vabastamata

jätmine mõistetud karistusest samaselt Vambola Sipelgaga on ebaõige või mitte. Kõigepealt

kohtukolleegium ei ole nõus maakohtu mõtteavaldusega kohtuotsuse p-s 245 selles, et kuna

süüdistatavad on arvestatava osa oma elust ja isiksuse väljakujunemise ajal elanud aastatel,

mil Eesti ei olnud vaba riik ning riigi petmist tauniti ühiskonnas vähe, ei ole süüdistatavad

suutnud oma väärtushinnanguid ajas muuta.

Eestis elab tõenäoliselt palju inimesi, kelle väljakujunemise aastad möödusid nn nõukogude

korra ajal. Sellest üldistavalt järeldada nagu kannaksid sel ajal kasvanud-kujunenud

inimesed endas mingisuguseid kuritegelike väärtuseid, ei ole kohane.

293. Kohtukoosseis nõustub aga maakohtuga selles, et erinevalt Vambola Sipelgast, keda

kohus vabastas täies ulatuses karistuse kandmiselt KarS § 73 alusel, tuleb Ake Andressool

mõistetud vangistust minna siiski osaliselt kandma. Lisaks maakohtu hinnangule Ake

Andressoo kaalukamast rollist kuriteos, on ta varemgi toime pannud kuriteo. Nimelt omas

Ake Andressoo ajal, mil ta arutatavad kuriteod toime pani, varasemat kehtivat karistust

maksukuriteo eest, mille eest mõisteti talle 29.08.2018 otsusega 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva

vangistust 3-aastase katsejaga. Arutatavad kuriteod pani Ake Andressoo toime suhteliselt

vahetult s-o aastal 2017, pärast katseaja lõppu. See iseloomustav asjaolu ilmselgelt näitab

seda, et Ake Andressoole on vaja kohaldada lühiajalist reaalset vangistust, mõistmaks

kuritegelikest käitumisviisidest loobumise hädavajalikust.

Kohtukoosseisu hinnangul on viide Ake Andressoo varasemale karistusele kooskõlas

kehtiva kohtupraktikaga (vt Riigikohtu lahend 02.11.2023 nr 4-22-4139).

294. LEHi kaitsjad ei ole nõus maakohtuga selles, et Rahandusministeeriumi poolt 15.11.2017

esitatud avalik-õigusliku nõudeavaldust sai maakohus läbi vaadata ning veelgi enam, seda

sisuliselt ka rahuldada. Maakohus jättis arvestamata Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi seisukohad 21.02.2020 otsuses nr 3-18-1230. Riik on juba

haldusmenetluses sama rahalise kohustuse kindlaks määranud. Sisuliselt on haldusakt

tunnistatud kehtetuks, mistõttu ei saa sama nõuet uuesti kriminaalmenetluses esitada. Teist

korda sama nõudega kohtusse pöörduda ei saa.

295. LEH vaidlustas Rahandusministeeriumi 10.05.2018 otsuse toetuse tagasinõudmise kohta

halduskohtus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.02.2020 Tallinna Halduskohtu

20.09.2019 otsuse haldusasjas 3-18-1230, millega ühtlasi tühistati Rahandusministeeriumi

10.05.2018 otsus nr 9.2-4.3/14-20/11/102.

296. Käesolevat asja arutava kohtukoosseisu arvates on maakohus toiminud õigesti, kui võttis

12.01.2021 määrusega nõudeavalduse menetlusse, leides seejuures põhjendatult, et ilma

sisuliselt tõendeid uurimata ei ole võimalik otsustada, kas tegu võib olla nõuete samasusega.

Samuti nõustub kohtukoosseis maakohtuga selles, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus

haldusasjas ei mõjuta käesolevas asjas esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse

lahendamist. Nagu maakohus asjakohaselt osutas, on halduskohtumenetluses omad

erisused. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei

hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

297. Maakohus on otsuse p-s 268 põhjendatult osutanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi p-

s 14 toodud kokkuvõtvale seisukohale, mille olulisuse tõttu antud asjas toob

kohtukolleegium selle siingi lahendis välja. Nimelt on viidatud p-s öeldud seda, et

olukorras, kus tõendamata ja isegi piisavalt põhjendamata on Rahandusministeeriumi

10.05.2018 otsuse kaks põhieeldust - laenusuhete näilikkus ja hanke hinna kunstlik

suurendamine, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Kohus ei

saa haldusorgani asemel neid esimesena hinnata. Seetõttu ei saada ringkonnakohus asja

uueks läbivaatamiseks halduskohtule, vaid teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab

kaebuse ja tühistab Rahandusministeeriumi otsuse.

298. Eelmärgitust tuleneb, et sellises olukorras saanuks haldusorgan teha uue otsuse. Seda

tehtud ei ole, mistõttu saabki riigi nõuet lahendada kriminaalmenetluse raames avalik-

õigusliku nõudeavalduse sisulise läbivaatamisega.

299. Maakohus on põhjendatult rahuldanud avalik-õigusliku nõude täies ulatuses ning

mõistnud LEHilt Eesti Vabariigi kasuks välja Mace Ehitus OÜga sõlmitud

ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot.

Pikemalt muid maakohtu otsuses toodud asjaolusid-seisukohti korrata pole vaja, sest

kohtukoosseis nõustub nendega (vt ka maakohtu otsuse p-d 256jj).

300. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse

muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.

301. Kaitsjad on esitanud ka menetluskulude hüvitamise taotlused. Kuna apellatsioonid jäävad

rahuldamata, jäävad süüdistavate poolt valitud kaitsjatele makstud tasud nende endi kanda

vastavalt KrMS § 185 lg-le 2.

(allkirjastatud digitaalselt)