3-24-62/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-62

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus vara riigi omandisse

kandmiseks.

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Rahapesu

Andmebüroo

Isik, kellega seotud vara suhtes taotletakse loa

andmist – X, isikukoodiga XXXXXXXXXX,

esindaja Y.

Menetlustoiming

Taotluse rahuldamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ning anda haldustoiminguks luba

järgmiselt: lubada kanda riigi tuludesse Maksu- ja Tolliameti hoiul olev X (isikukood

XXXXXXXXXXX) vara summas 350 000 UAH.

2. Jõustunud määruses nimed ja isikukoodid asendada tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB) sai avatud kontrolltoimiku raames teatavaks, et X

(edaspidi X või puudutatud isik) üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga

Venemaalt Eestisse koos Ukraina grivnadega (UAH) kogusummas 350 000 UAH. Maksu- ja

Tolliamet võttis viidatud kupüürid Tolliseaduse § 661 alusel määruse (EL) 2018/1672 artikli 7

lg 1 rakendamiseks hoiule kuni 05.12.2022.

2. RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-11 võimaliku kuritegeliku tegevuse

tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud

täiendavate asjaolude tuvastamiseks 30.11.2022 tollikontrolli käigus tuvastatud Xi varale

summas 350 000 UAH käsutuspiirangu 30 (kolmekümneks) kalendripäevaks.

3. RAB 05.12.2022 ettekirjutuses nr 3-1/916-11 teavitati Xi võimalusest esitada RAB-ile

tõendid vara legaalse päritolu kohta. 03.01.2023 seisuga ei olnud X esitanud RAB-ile tõendeid

piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB läbiviidud analüüs

ümber lükanud kahtlust, Xi valduses olnud vara võib olla kuritegeliku päritoluga, mistõttu oli

RAB-il vaja teha täiendavaid lisatoiminguid. Eeltoodust tulenevalt kehtestas RAB 03.01.2023

ettekirjutusega nr 3-1/2-15 võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara

säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks

rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 3 p 1 alusel Xi vara 350 000

UAH suhtes täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks.

4. RAB tegi täiendavaid toiminguid, et tuvastada Xi valduses olnud vara legaalset päritolu.

Samuti edastas RAB 17.02.2023 Xile e-kirja teel meeldetuletuse, et seoses RAB-i poolt

05.12.2022 tema valduses olnud Ukraina grivnadele seatud käsutuspiirangute osas on tal õigus

esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab

rahapesu kahtluse korral tõendamist, tühistatakse seatud piirang viivitamatult.

5. 27.02.2023 esitas RAB RahaPTS § 57 lg 6 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks.

6. 28.02.2023. a määrusega haldusasjas 3-23-439 Tallinna Halduskohus rahuldas RAB-i

taotluse ning andis loa Xi valduses olnud vara, mis on hoiule võetud Maksu-ja Tolliameti poolt,

käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte

kauemaks, kui üheks aastaks.

7. X esitas 01.03.2023 RAB-ile dokumente, mis tema sõnul tõendavat, et X on Ukraina

grivnade omanik, kuid need ei lükanud ümber RAB-i kahtlust.

8. 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-13 kehtestas RAB Tallinna Halduskohtu poolt antud

loa alusel Xi vara 350 000 UAH suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni

või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ühe aastane

seatud käsutuspiirangu tähtaeg saabub 05.03.2024.

9. X esitas 21.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse

resolutsiooni p 1 ja p 2 osas, milles Tallinna Halduskohus piiras juurdepääsu haldusasja

toimikule, ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata RAB-i taotlus anda luba puudutatud

isiku vara käsutamise piiramiseks.

10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.05.2023. a määrusega Xi määruskaebuse osaliselt ja

tühistas Tallinna Halduskohtu 28.02.2023. a määruse resolutsiooni p 2 ning saatis asja RAB-i

28.02.2023 taotluse juurdepääsu piiramist puudutavas osas Tallinna Halduskohtule uueks

lahendamiseks.

11. Tallinna Halduskohus 02.08.2023. a määrusega kuulutas haldusasja menetluse osaliselt

kinniseks.

12. RAB on läbi viinud omapoolse analüüsi ning teinud erinevaid toimingud, mis on

süvendanud põhjendatud kahtlust, et Xi valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest

ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. RAB pöördus 11.10.2023 veel täiendavalt Xi

poole meeldetuletusega esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta. Xi esindaja esitas RAB-ile

20.10.2023 vastuse, milles palus vastamise tähtaja pikendamist. RAB palus esitada Xil tõendid

esimesel võimalusel.

13. RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara

riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud

ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Xi valduses olnud vara

käsutamiseks esmane piirang seati 05.12.2022, seega on käesoleva taotluse esitamise hetkeks

möödunud ühe aastane tähtaeg ning taotlus on esitatud halduskohtule lahendamiseks RahaPTS-

is sätestatud tähtaegu järgides.

2(4)

14. Ühe aastane käsutuspiirang hoiule võetud vara osas lõppeb 05.03.2024, mistõttu peavad

vajalikud toimingud, sh kohtu pool antud luba vara riigi tuludesse kandmiseks, olema tehtud

enne eelviidatud kuupäeva saabumist.

15. Tallinna Halduskohus võttis 15.01.2024 antud määrusega taotluse menetlusse ja andis

puudutatud isikule võimaluse esitada kohtule kirjalik seisukoht taotluse kohta hiljemalt

29.01.2024. Puudutatud isik seisukohta ei esitanud. Ühtlasi rahuldas Tallinna Halduskohus

RAB taotluse juurdepääsupiirangu kehtestamiseks ning piiras Xi õigust tutvuda 08.01.2024

esitatud taotlusega nr. 1.2-1/7-1, koos taotlusega esitatud juurdepääsupiiranguga kaetud

lisadega (05.12.2022 ettekirjutuse faktilised asjaolud nr 3-1/916-1, 03.01.2023 ettekirjutuse

faktilised asjaolud nr 3-1/2-1 ja 03.03.2023 ettekirjutuse faktilised asjaolud nr 3-1/220-1) ja

lisade koostajaid puudutava teabe osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on

haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud

juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei

sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku

määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib

kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -

vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema

taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes

küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti

ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.

RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi

omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe

aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Täiendavalt on Riigikohtu

halduskolleegium oma 15.10.2020 otsuse nr. 3-20-664 p 13 selgitanud, et HKMS § 264 lg 3

teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja

seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. RahaPTS § 57 lg 7 ei näe

otsesõnu ette, et vara valdaja oleks menetlusosaline. Samas sätestab põhiseaduse § 24 lg 2

igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldub olukorras, kus

vara käsutamine on juba enne piiratud ja vara säilimine tagatud, mistõttu puudub vajadus viia

menetlus läbi vara valdaja teadmata. Lähtudes põhiseaduskonformse tõlgendamise nõudest ja

proportsionaalsuse põhimõttest, tuleb RahaPTS § 57 lg-t 7 tõlgendada nii, et selle sätte alusel

toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja.

Vara, mille RAB soovib riigi tuludesse kanda üritas läbi Narva piiripunkti Venemaalt Eestisse

tuua X. Kuigi RABile pole teada, kes on vara omanik, on varaga seotud isikuks X. Menetlusse

oli vajalik kaasata X ning anda talle võimalus soovi korral antud asjas selgituste andmiseks.

Taotluse menetlusse võtmise määrus, millega anti Xile võimalus esitada omapoolsed

seisukohad grivnade riigi tuludesse kandmiseks, toimetati Xile tema esindaja kaudu kätte

22.01.2024. RAB esitatud taotluse juurde kuuluvate dokumentide juures oli Xi volikiri, millega

X volitas Y (isikukoodiga XXXXXXXXXXX) Xi esindama muu hulgas haldusasjades Eesti

Vabariigi kohtutes. Volikiri kehtib kuni 31.12.2025. Määrus toimetati läbi e- toimiku Xi

esindaja Y kätte 22.01.2024 kell 16:34, millest saab järeldada, et määrus on puudutatud isikule

kätte toimetatud.

3(4)

Käesolevaks hetkeks on RAB teinud kõik omapoolsed vajalikud toimingud ning analüüsi

käigus jõudnud seisukohale, et jätkuvalt ei ole tuvastatud Xi vara legaalset omandiõigust

(RahaPTS § 57 lg-te 7 ja 10 alusel), mistõttu ei ole RAB veendunud Maksu- ja Tolliametis

hoiul olevate rahaliste vahendite legaalses päritolus. X on andnud vastakaid selgitusi ja pole

veenvalt suutnud välja tuua, kes Ukraina grivnade omanikuks on. RABi nõude peale esitada

dokumente ja vanaema arvelduskonto väljavõtteid, mis tõendaksid, et Xi vanaemal oli laenu

andmiseks vahendeid ja et ta on sellise laenu andnud, vastas X, et dokumentide esitamine on

aeganõudev, sest tuleb nende saamiseks füüsiliselt vanaema juurde minna. Kohtule

arusaadavalt ei ole X eelnimetatud dokumente tänaseks esitanud. Pärast taotluse loa saamiseks

vara riigi omandisse kandmiseks menetlusse võtmist andis kohus puudutatud isikule võimaluse

täiendavalt selgitusi anda, kuid puudutatud isik selgitusi kohtule ei andnud. Kohus nõustub, et

RAB-i poolt läbiviidud analüüs viitab, et Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud ja seejärel

RAB-i poolt piiratud Xi valduses olnud Ukraina grivnad kogusummas 350 000 UAH on

kuritegelikku päritolu ning X ei ole selle raha legaalne omanik.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ning rahuldab selle HKMS § 264 lg 1 ja

RahaPTS § 57 lg 7 alusel. RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi

omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe

aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. RahaPTS § 57 tervikuna

iseloomustab eesmärk tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine.

Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi

omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks

tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. RahaPTS § 57 aitab saavutada RahaPTS

laiemat eesmärki, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi

kasutamist rahapesuks (RahaPTS § 1 lg 1).

17. Kohus tugineb taotlust rahuldades muu hulgas teabele, mille RAB esitas üksnes kohtule ja

millele kohus seadis 15.01.2024 määrusega juurdepääsupiirangu.

18. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on

seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise

õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates kui

ta näitab ära oma õiguse sellele varale (RahaPTS § 57 lg 7 viimane lause).

19. Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi-

või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu

kandja andmeid kohtulahendis ei varjata (HKMS § 175 lg 3). Kui otsus sisaldab teavet, millele

on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang, avaldab kohus huvitatud isiku taotlusel või

omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang, avaldab üksnes otsuse

resolutsiooni või ei avalda otsust (HKMS § 175 lg 5). Tallinna Halduskohus andis puudutatud

isikule võimaluse võtta seisukoht loa andmist otsustava määruse avaldamise osas. X seisukohta

ei esitanud. Arvestades kehtestatud juurdepääsupiiranguid tuleb kohtu hinnangul asendada

avaldatavas määruses isikute nimed ja isikukoodid tähemärkidega HKMS § 175 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)