Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-24-225/19 AI generated

3-24-225/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-225/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

X palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu määrus ja saata asi tagasi kohtule menetluse jätkamiseks. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes leiab ringkonnakohus, et X taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 21.02.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas tema kaebuse.

Legislator headnote

AI generated

3-24-225/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta X taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1).

Keywords

AI generated
authorization to sue standing against building permit standing to appeal supervisory complaint lack of shareholder standing proper legal representation
AI generated
302481213
3-21-771/7
108992071
2-09-7096/6
108654969
2-07-12703/19
233416225
2-18-3158/34
266405770
3-20-226/13

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-225 Haldusasi X kaebus Viru Vangla 23.01.2024. a menetlustoiminu (teavitus distsiplinaarmenetluse algatamise kohta) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.02.2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.02.2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti

2 alusel.

3. Jätta X taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

1. X palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu määrus ja saata asi tagasi kohtule menetluse jätkamiseks. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes leiab ringkonnakohus, et X taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 21.02.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas tema kaebuse.

2. X palub määrata talle kaitsja. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja eeltoodud taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3. X soovib suulist menetlust. Ringkonnakohus tõlgendab seda taotlusena kohtuistungi korraldamiseks määruskaebuse läbivaatamisel. HKMS § 210 lg 4 lause 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi põhjust asjas kohtuistungi korraldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)