3-24-39/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-39

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

väljastada talle vangiregistrist andmed tema tervisega

seotud erivajaduste ja näidustuste kohta

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

08.02.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1-4 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Juri Kolesnikov

Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale rahuldamata.

2. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse

resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale rahuldamata.

3. Jätta tähelepanuta taotlus vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel.

4. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

määruskaebemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 21.06.2022, 07.09.2022, 28.11.2022, 10.01.2023, 20.02.2023 ja

10.04.2023 Tartu Vanglale taotlused, milles palus talle väljastada andmed kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister) tema tervisega

seonduvate erandite, lubade ja erinäidustuste osas. Tartu Vangla jättis 20.04.2023. a vastusega

nr 6-24/3611-2 kaebaja taotlused rahuldamata. Kaebaja esitas 03.05.2023 Tartu Vanglale

taotluse, milles palus talle edastada vangiregistrist kõik tema tervisega seonduvad andmed. Tartu

Vangla jättis 08.05.2023. a vastusega nr 6-24/1862-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla

märkis, et on kaebajale vastanud juba 20.04.2023. a vastusega nr 6-24/3611-2 ning jääb oma

varasema seisukoha juurde.

2. Kaebaja esitas 24.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis mh vangiregistrist

kaebaja tervisega seonduvate andmete väljastamist. Tartu Halduskohus tagastas 20.11.2023. a

määrusega haldusasjas nr 3-23-1149 J. Kolesnikovi kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

3. Kaebaja esitas 04.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus menetleks

uuesti tema haldusasjas nr 3-23-1149 esitatud kaebust tema tervisega seotud erivajaduste ja

näidustuste kohta koopiate väljastamise osas (haldusasi nr 3-24-39).

4. Tartu Vangla esitas 16.01.2024 kohtule vastusena kohtunõudele Tartu Vangla 20.04.2023. a

vastuse nr 6-24/3611-2 ja 08.05.2023. a vastuse nr 6-24/1862-2 aluseks olnud kaebaja avaldused.

Vangla selgitas, et kaebaja ei ole esitanud teisi avaldusi tema terviseprobleemidega seotud

erivajaduste ja näidustuste kohta koopiate väljastamiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 23.01.2024. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta ning võttis

asja juurde haldusasja nr 3-23-1149 juurest täiendavad tõendid. Kohus sai kaebust tõlgendades

aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist andmed tema

tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta. Kuna kohus leidis, et 04.01.2024. a

kohustamiskaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, andis kohus kaebajale võimaluse esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus.

6. Kaebaja esitas kohtule 07.02.2024 avalduse, milles soovib kaebuse rahuldamist või

kompromissi sõlmimist ning viitab erinevatele kohtuasjadele, kus on soovitud lahenduse

saavutanud. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist, kuna ta siiani pöördub antud teemaga

seoses vangla ja kohtu poole. Kaebaja märgib, et esitab igaks juhuks veel uue taotluse

vangiregistrist andmete väljastamiseks. Kaebaja väljendab rahulolematust vangla tegevuse osas

seoses kaebaja majandusliku seisundi, vabakasutuskontolt summade mahaarvamise ning

sisseostude tegemise, televiisori ja töö võimaldamata jätmisega.

7. Tartu Halduskohus jättis 08.02.2024. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), lõpetas menetluse haldusasjas nr 3-24-39

(resolutsiooni punkt 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigilõivust

vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Halduskohus leidis, et käesolevas

asjas ei kohaldu vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimise regulatsioon. Kuna tegemist on teabenõuete täitmist puudutava küsimusega,

siis on VangS § 11 lg 5 suhtes erinormiks avaliku teabe seaduse § 46 lg 1, mis annab kaebajale

õiguse pöörduda kaebusega otse kohtusse. Kui kaebaja oleks soovinud vaidemenetluse läbida,

siis oleks vaie tulnud esitada Andmekaitse Inspektsioonile (RKHK 02.12.2021. a määrus asjas nr

3-20-992, p 10). HKMS § 46 lg 2 esimene lause sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30

päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise

teatavakstegemisest arvates. Vangla keeldus kaebajale nõutud teabe väljastamisest nii

20.04.2023. a vastusega nr 6-24/3611-2 kui ka 08.05.2023. a vastusega nr 6-24/1862-2. Tartu

Vangla teatas kohtule haldusasjas nr 3-23-1149, et kaebaja sai Tartu Vangla

20.04.2023. a vastuse nr 6-24/3611-2 kätte 24.04.2023. Kohtul puudub täpne teave selle kohta,

millal toimetati kaebajale kätte Tartu Vangla 08.05.2023. a vastus nr 6-24/1862-2, kuid see

ei saanud toimuda hiljem kui 24.05.2023. Kaebaja esitas 24.05.2023 Tartu Halduskohtule

haldusasjas nr 3-23-1149 kaebuse, millele olid mõlemad eelnimetatud vastused lisatud.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja pöördus käesolevas haldusasjas kohtusse

04.01.2024, on selge, et kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel ületanud 30-päevast tähtaega.

HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebajale vangiregistrist tema

tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta andmete väljendamise põhjendatus. Seega ei

oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja etteheited vangla tegevusele seoses kaebaja majandusliku

seisundi, vabakasutuskontolt summade mahaarvamise ning sisseostude tegemise, televiisori ja

töö võimaldamata jätmisega. Eelkirjeldatud vangla tegevuse osas on kaebajal võimalik pöörduda

eraldiseisvalt kohtu poole, mida kaebaja on ka teinud (haldusasjad nr 3-24-202 ja nr 3-24-353).

Kaebaja märgib, et esitab vanglale uue taotluse vangiregistrist andmete väljastamiseks. Kui ta

soovib eelnimetatud taotlusega seonduvalt kohtusse pöörduda, peab vangla eelnevalt kaebaja

taotluse lahendama. Seejärel on kaebajal võimalik esitada soovi korral vaie Andmekaitse

Inspektsioonile või kaebus halduskohtule. Tegemist on uue vaidlusega, mida kohus ei lahenda

käesoleva haldusasja raames. Seega, kuigi kaebaja esitas kohtule 07.02.2024 kaebetähtaja

ennistamise taotluse, ei ole kaebaja esitanud sisulisi selgitusi, mida saaks lugeda mõjuvateks

põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2020. a

määrus asjas nr 3-20-1235, p 9; RKHK 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgmisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

7.1. HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse,

kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades

lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

7.2. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

7.3. Kaebaja esitas ka riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada

füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei

ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku

majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava

kaebuse ja puuduste kõrvaldamise avalduse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning

põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste

teadmiste puudumisele ja terviseprobleemidele halduskohtumenetluses kaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-23-2994, 3-23-2842, 3-23-2728, 3-23-2505,

3-23-894 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning

kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

8. 20.02.2024 esitas J. Kolesnikov Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja ennistada kaebuse esitamise

tähtaeg. Kaebaja leiab, et kohus peab tegema endast kõik, et lahendada asi kompromissi või

kokkuleppega. Vangla on haldusmenetluse seaduse järgi kohustatud ise kõik asjaolud välja

selgitama ja lahendama, mitte ootama, kui kinnipeetav pöördub kohtusse. J. Kolesnikov taotleb

määruskaebuses veel, et teda vabastataks riigilõivu tasumisest ning palub anda talle advokaat,

kuna ta ei jõua enam ise kirjutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus ei pea tulenevalt käesoleva haldusasja asjaoludest ja esitatud määruskaebuse

sisust vajalikuks küsida Tartu Vanglalt arvamust kaebaja määruskaebusele.

10. Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks ja lõpetas asja menetluse, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2

ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi

vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole 20.02.2024. a määruskaebuses välja toonud

asjakohaseid põhjendusi seoses halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse nii suures ulatuses

(vähemalt üle 7 kuu) hilinenult esitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja

materjalidest kaebaja puhul ka muid mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid, mis oleks saanud

takistada tal kaebuse tähtaegselt esitamist halduskohtule seonduvalt kaebuses välja toodud 2022.

ja 2023. a taotlustega vanglale ja vangla 20.04.2023. a ja 08.05.2023. a vastustega. Kuna

halduskohus on oma 08.02.2024. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg

ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas asja menetluse.

Käesolevas haldusasjas on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus igati põhjendatult ka kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata ning olukorras, kus haldusasja menetlus lõpetati, puudus halduskohtul

igasugune vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse muutmata.

11. J. Kolesnikov taotleb määruskaebuses, et ta vabastataks riigilõivust. Ringkonnakohus

selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 haldusasjas

määruskaebuse läbivaatamise eest riigilõivu. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna

määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel

riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

tähelepanuta.

12. Kaebaja palub määruskaebuses anda talle advokaat, kuna ta ei jõua enam ise kirjutada.

Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi

määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada

kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted

õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi

õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes

niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta

õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud

riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s

1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega

on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka

käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, lisaks erinevaid taotlusi, ka

määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebaja on

käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse ning HKMS § 210

lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut

arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat

määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)