3-23-960/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-960

Haldusasi

X.X (X) kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks summas 215 eurot; X.X (X) kaebus

Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 520 eurot ja varalise kahju

hüvitamiseks summas 100 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindajad Monika

Raiendik, Ann-Enel Valter

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja terviktekst

alates 13.06.2023 kehtiva sõnastusega.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.03.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X (kaebaja) esitas 27.02.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Taotluse

asjaolude kohaselt rikkus kinnipeetav Y.Y 19.01.2023 ajavahemikul kell 10.17-10.33 Tallinna

Vangla R3 sektsiooni kambris nr R3-01 kaebajale kuulunud televiisori Philips, millega tekitas

kaebajale varalise kahju summas 215 eurot. Tallinna Vangla 10.02.2023 otsusega väärteoasjas

nr 650023000005 karistati Y.Yi karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga. Kaebaja 27.02.2023 taotluse põhjenduste kohaselt viidi kaebaja 19.01.2023

sektorist välja majandustööle ning kuna tema kambriust ei lukustatud, sai kinnipeetav Y.Y

kaebaja kambrisse siseneda ning kaebaja televiisori soolalahusega üle valada. Kuna vangla ei

taganud kaebaja vara kaitset, taotles kaebaja Tallinna Vanglalt lõhutud Philipsi televiisori

asemele uue samaväärse Philipsi televiisori soetamist.

2. Tallinna Vangla jättis 20.04.2023 vastusega nr 5-37/23/22-2 X.X 27.02.2023 taotluse

rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt.

2.1. Kaebajale tekitas kahju kaaskinnipeetav Y.Y. Vangla vastutab üksnes oma ametniku

tegevusega vahetult põhjustatud kahju eest, mitte teise kinnipeetava poolt tekitatud

3-23-960

varalise kahju eest, kuna tegemist ei ole avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud isiku

poolt tekitatud kahjuga. Varalise kahju hüvitamise nõue tuleb seega esitada kahju tekitaja

vastu. Kuna kaebaja telerit ei ole lõhkunud vangla teenistujad ning see ei purunenud

vanglaametnike tegevuse vahetu tagajärjena, siis ei ole vangla kahju tekitajaks ja puudub

ka vangla õigusvastane tegevus. Õigusaktid ei pane vanglale kohustust avatud osakonnas

kinnipeetava kambrist väljumisel kambriukse lukustamiseks.

2.2. Kaebaja ja talle kahju tekitanud kaaskinnipeetav paiknesid avatud eluosakonnas R3 koos

alates 21.11.2022. Vanglasisese paigutamise otsustamisel puudusid kinnipeetavate

samasse osakonda paigutamist välistavad asjaolud. Kaebaja ei väljendanud vanglale

kaaskinnipeetava poolt tunnetatavat ohtu, mistõttu ei saanud vangla ette näha kaebaja

televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti. Vangla pädevusse ei kuulunud

väärteomenetluse raames tsiviilvaidluse lahendamine, vaid kahju hüvitamise küsimuse üle

otsustamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Kaebajal on õigus nõuda tema varale

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitajalt või pöörduda oma õiguste

kaitseks tsiviilkohtusse.

3. Kaebaja esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 19.06.2023 menetlusse kaebaja

kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 215 eurot.

Kaebuse registreeriti haldusasjana nr 3-23-960.

4. Kaebaja esitas 19.06.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/23/55-1 seoses

vaimsete kannatuste tekitamisega, soovides vangalt kahju hüvitamist summas 520 eurot.

Taotluse põhjenduste kohaselt ei hoidnud vangla 17.06.2023 temast eemale kinnipeetavat

Y.Yi, kes pettis valvurit, sisenes kaebaja elusektorisse ja seejärel ähvardas viimast, lubades

õhutada ka teisi kinnipeetavaid kaebaja vastu. Vangla ei ole taganud kaebaja turvalisust.

5. Kaebaja esitas 26.06.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/23/57-1 leides,

et vangla ei ole tema vara kaitsnud. X.X kambrisse tungiti ja tema televiisor lõhuti tükkideks.

X.X soovis kahju hüvitamist 215.99 euro ulatuses või samaväärse esemega asendamist ning

esitas televiisori parandusnõude summas 100 eurot.

6. Kaebaja esitas 12.07.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/23/61-1, milles

nõuab vanglalt 100 euro kompenseerimist, mis ta pidi kulutama televiisori parandamiseks.

7. Tallinna Vangla jättis 31.07.2023 vastusega nr 5-37/23/55-2 kaebaja 20.06.2023 taotluse nr

5-37/23/55-1, 26.06.2023 taotluse nr 5-37/23/57-1 ja 12.07.2023 taotluse nr 5-37/23/61-1

rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.

7.1. Tallinna Vangla on 20.04.2023 vastuses nr 5-37/23/22-2 selgitanud, et väärteomenetluse

seadustiku § 7 kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse

tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kahju on tekitanud kaaskinnipeetav, seega

saab televiisori parandusnõude summas 100 eurot välja nõuda tsiviilkohtus kahju

tekitanud isikult. Kinnipeetav Z.Z sisenes taotleja kambrisse ajal, mil taotlejat kambris ei

olnud, ning lõhkus taotleja televiisori. Seega on taotlejale kahju tekitajaks

kaaskinnipeetav.

7.2. Tallinna Vangla 13.07.2023 otsusega väärteoasjas nr 650023000076 karistati Z.Zit

karistusseadustiku § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga.

Otsuse kohaselt lõhkus Z.Z 25.06.2023 Tallinna Vangla R5 sektsiooni kambris nr R5-09

X.Xle kuulunud televiisori Philips. Teise kinnipeetava poolt tekitatud varalise kahju eest

vangla ei vastuta, kuna tegemist ei ole avaliku võimu kandjaülesandeid täitnud isiku poolt

tekitatud kahjuga, ning varalise kahju hüvitamise nõue tuleb esitada kahju tekitaja vastu.

X.X ja kinnipeetav Z.Z paiknesid avatud eluosakonnas R5 koos alates 05.04.2023 alates

X.X paigutamisest R5 eluosakonda. Vanglasisese paigutamise otsustamisel puudusid

2(11)

3-23-960

asjaolud, mis oleksid välistanud taotleja paigutamise samasse eluosakonda kinnipeetav

Z.Ziga. Puudub ka vangla õigusvastane tegevus, mistõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused

täidetud ja kahju hüvitamise taotlus televiisori väärtuse hüvitamiseks või asendamiseks ei

kuulu rahuldamisele.

7.3. Tallinna Vangla märgib seoses 17.06.2023 aset leidnud sündmusega, tutvunud

kaamerasalvestisega, et X.X ja kaaskinnipeetava vahel otsest kontakti ei toimunud

(kaaskinnipeetav eluosakonna uksel, X.X oma kambri juures). Tõene on, et ekslikult avati

R5 eluosakonna uks Y.Yile, kui isik oli avaldanud soovi oma kambrisse pääsemiseks. Y.Y

R5 eluosakonda ei sisenenud, vaid seisis ca 12 sekundit osakonna uksel ja hõikas midagi,

mida X.X kahju hüvitise taotlusest lähtuvalt võib arvata ähvarduseks. Kumbki isik ei

teavitanud koheselt vanglateenistuse ametnike olukorrast. Taotleja ega kaaskinnipeetava

vahel ei toimunud füüsilist konflikti. Teise kinnipeetava provotseeriv käitumine võib

põhjustada ebameeldivaid emotsioone, kuid vangla ei vastuta teise kinnipeetava sõnade

eest. Ka tulevikus säilib teoreetiline võimalus, et teine isik võib hõikuda midagi

ebatsensuurset või solvavat, ent kahjuks ei saa vangla sellist suhtlemiseeskirja rikkumist

ennetada, vaid tagantjärele rakendada mõjutusvahendeid. Vangla möönab, et ametnik

oleks pidanud veenduma kaaskinnipeetavale eluosakonnaukse avamisel tema paigutuses

ja vabandab tekkinud ebameeldivuse pärast. Üksuse tähelepanu on kinnipeetavate

vaheliste isolatsioonide säilitamisele juhitud. Vangla on seisukohal, et X.Xle ebameeldiva

emotsiooni põhjustas kaaskinnipeetava, mitte vangla käitumine, mistõttu ei kuulu

mittevaraline kahju summas 520 eurot hüvitamisele.

8. Kaebaja esitas 01.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud

mittevaralise kahju (hirmutunne) hüvitamiseks summas 520 eurot ja varalise kahju (teleri

parandus) hüvitamiseks summas 100 eurot. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-23-1712.

Tallinna Halduskohus võttis 06.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning liitis haldusasja

nr 3-23-1712 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-23-960.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

9. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on tegevusega (tegevusetusega) tekitanud talle nii varalist

kui ka mittevaralist kahju. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

9.1. Varalise kahju hüvitamine summas 215 eurot. Kaebaja leiab, et vastustaja vastutab

kaebajale kaaskinnipeetavate poolt tekitatud varalise kahju tekkimise eest ning kaebajal

on seetõttu kahju hüvitamise nõudeõigus vastustaja vastu. Kaebaja soovib talle tekkinud

varalise kahju hüvitamist summas 215 eurot. Kaebajale on kahju tekkinud põhjusel, et

vangla ei taganud kaebaja vara kaitset. Eelkõige leiab kaebaja, et vastustaja on sisekorra ja

kodukorra kohaselt kohustatud lukustama kinnipeetavate kambrid, kui kinnipeetav viiakse

majandustööle ega viibi kambris. Vastustaja oli kambriukse lukustamata jätmisel

tegevusetu, mistõttu tuleb vanglal tekkinud kahju hüvitada. Kaebuse kohaselt elas kaebaja

üksinda kambris, kus asus tema televiisor Philips. Kaebaja tegeleb tööhõivega, kuid ei ole

võimeline 8-9 kuu jooksul tööhõivest saadavat töötasu arvestades raha kogudes uut

televiisorit endale soetama. Kaebajal tuleb uue televiisori ostmiseks kokku koguda 750

eurot, millest arvutatakse maha 50 % nõudeid ja 20 % vabanemisfondi. Raha kogumise

ajal ei ole kaebajal võimalik soetada ka toitu, hügieenitarbeid ega lubada endale midagi

isiklikuks tarbeks. Samuti on kaebajal hirm, et kui uue televiisori soetamiseks raha siiski

kokku kogub, lõhutakse see uuesti ära ilma tagajärgedeta. Sealjuures märgib kaebaja, et

jaanuarikuus julgeoleku inspektori juures ütluste andmisel selgitati, et 30 päeva jooksul

lahendatakse asi ja kaebaja saab uue televiisori.

9.2. Varalise kahju hüvitamine (teleri parandus) summas 100 eurot. Kaebaja lasi televiisorile

pärast selle lõhkumist teha diagnostika ja tellis teleri paranduse, kokku kulus televiisori

3(11)

3-23-960

parandamiseks 100 eurot. Kaebaja sai televiisori tagasi 14.06.2023. Vangla samaväärse

vea tõttu, st kambriukse lukustamata jätmise tõttu lõhuti televiisor teise kaaskinnipeetava

poolt uuesti ära.

9.3. Mittevaralise kahju (hirmutunne) hüvitamiseks summas 520 eurot. Kaebaja ning

televiisori lõhkunud kinnipeetav Y.Y paigutati vanglasiseselt ümber nii, et kaebaja koliti

kõrvalosakonda. Kinnipeetavate eluosakondi eraldas uks, ent kaaskinnipeetav kaebajat

nähes ähvardas teda, millest kaebaja teatas vastustajat ning kaaskinnipeetav paigutati

ümber teisele korrusele. Kaaskinnipeetav ilmus aga kaebaja sektorisse koos valvuriga

toitu jagades, mispeale kaebaja teavitas vastustajat kinnipeetavate vahelistest pingetest ja

teineteisest eemalehoidmise vajalikkusest. Vastustaja tuli kaebajale vastu ega lubanud

kaaskinnitaval kaebaja sektoris enam toitu jagada. Küll aga 17.06.2023 pääses

kaaskinnipeetav sektoritevahelisel alal valvurit oodates, kes tegi kaebaja sektori ukse lahti

ja läks ise hoopis teise sektorisse, kaebaja sektori lahtise ukse vahele seisma ja kaebajat

ähvardama. Kaebajas tekitas intsident hirmu, kuivõrd olukord oleks võinud eskaleeruda

ning samuti võis kaaskinnipeetav seeläbi õhutada ka teisi kinnipeetavaid kaebaja vastu.

Kuna vastustaja on teadlik kinnipeetavate vahelistest konfliktidest ja kaaskinnipeetava

ohtlikkusest kaebajale, eirab vastutaja sellest hoolimata kinnipeetavate omavahelist

isolatsioonis hoidmise vajadust. Näiteks juulikuus ootas kaaskinnipeetav naasvaid

jalutajaid kaebaja sektori ees, jälgides teisi kinnipeetavaid ning oodates ilmselgelt

kaebajat, teadmata, et kaebaja jalutusele ei läinudki. Kaebaja peab taluma hingepiina ja

pidevat hirmu, kuna leiab, et lõpuks ei saagi ta kaaskinnipeetava tõttu jalutamas, tööl,

huviringides või mujal käia. Kaebaja on seisukohal, et vangla vastutab kaebajale

mittevaralise kahju tekitamise eest, kuivõrd vastustajal puudub kontroll teiste

kinnipeetavate üle ning vastutaja ei taga vangla julgeolekut. Sealjuures on vastustaja

kaaskinnipeetavate eraldamise reegleid rikkunud ka 25.10.2023 kella 17:00-17:15 ja

07.11.2023 kella 12:50-12:57 ajal. Vastustaja tegevuse tõttu ja pideva hirmul oleku tõttu

on kaebaja vaimne tervis halvenenud ning kaebajale on määratud vanglaeluga toime

tulekuks ravimid.

Vastustaja seisukoht

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõtlikult

järgmist.

10.1.

Kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses täiendavaid asjaolusid esitanud, jääb vastustaja

20.04.2023 otsuses nr 5-37/23/22-2 (dtl 3-4), 31.07.2023 otsuses nr 5-37/23/55-2 (dtl 131-

133) ja 14.08.2023 vastuses nr 1-11/23/10098-8 (dtl 113-114) toodud seisukohtade ja

põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata.

10.2.

Käesolevalt on kaebajale otseseks kahju tekitajateks kaaskinnipeetavad Y.Y ja Z.Zi.

Kaebajal on kahju hüvitamise nõue kaaskinnipeetavate vastu. Vastustajale ei ole teada,

kas kaebaja on kaaskinnipeetavatelt kahju hüvitamist nõudnud, kuid 14.04.2023 III üksuse

juhile esitatud kirjas on kaaskinnipeetav Y.Y avaldanud valmisolekut lõhutud televiisor

hüvitada (dtl 118). Varalist kahju summas 100 eurot ei ole kaebajale tekkinud, sest

televiisori paranduse eest tasus 14.06.2023 kaebaja isa A.A, kellel on 100 euro osas

nõudeõigus. Televiisori paranduse kulud saab välja nõuda televiisori rikkunud

kinnipeetavalt Y.Yilt, kes on avaldanud valmisolekut hüvitada tekitatud kahju.

10.3.

Kaebaja ja tema televiisori rikkunud kinnipeetav Y.Y olid kaebajale kahju

tekitanud sündmuse (19.01.2023 teleri rikkumine) hetkeks paiknenud R3 eluosakonnas

koos ligi kaks kuud (alates 21.11.2022). Tegemist on avatud osakonnaga, kus

kinnipeetavad saavad päevakava kohaselt ca kaheksa tundi päevas osakonnas vabalt ringi

liikuda ning kaebaja puutus kaaskinnipeetavaga pidevalt kokku. Enne 19.01.2023

sündmust ei teavitanud kaebaja vanglaametnike kaaskinnipeetavaga mingist konfliktist

4(11)

3-23-960

või nende ühes eluosakonnas paiknemist välistavatest asjaoludest. Seega ei saanud vangla

ette näha kaebaja televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti. Kaebaja paigutati

05.04.2023 avatud eluosakonda R5, kus ta viibis koos kaaskinnipeetavaga Z.Zi. Kaebaja

televiisori paranduse järel lõhkus kaaskinnipeetav kaebajale kuulunud televiisori

25.06.2023, mil kaaskinnipeetav sisenes kaebaja kambrisse. Kaebaja ja kaaskinnipeetav ei

olnud varem koos ühes vangla osakonnas viibinud ja läbisaamisega probleeme vangla ei

tuvastanud, seega puudusid vanglasisese paigutamise otsustamisel kinnipeetavate ühes

eluosakonnas viibimist välistavad asjaolud.

10.4.

Kuna kaebaja telerit ei ole lõhkunud vangla teenistujad ning see ei purunenud

vanglaametnike tegevuse vahetu tagajärjena, siis ei ole vangla kahju tekitajaks ja puudub

ka vangla õigusvastane tegevus. Seega ei ole täidetud varalise kahju hüvitamise eeldused

ning televiisori väärtuse hüvitamise või asendamise nõue ei kuulu rahuldamisele.

Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust avatud osakonnas kinnipeetava kambrist

väljaviimisel kambriukse lukustamiseks. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga

nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ lisas 1.8 kehtestatud III üksuse

avatud kambrite päevakava kohaselt on kambrite uksed avatud 08.55 – 11.50, 13.00 –

17.30 ja 18.40 – 19.30. Avatud eluosakondade kinnipeetavad on sageli hõivatud erinevate

tegevustega (nt tööhõives, õppetegevuses ja sotsiaalprogrammides osalemine, igapäevased

jalutuskäigud,

jumalateenistus,

sport,

vanglatöötajate

(vanglaametnikud,

meditsiinitöötajad jne) vastuvõtud), millest tulenevalt on kinnipeetavaid vaja pidevalt

väljaspoole eluosakonda saata. Seega toimub avatud osakondades igapäevaselt massiliselt

kinnipeetavate saatmisi. Kuivõrd avatud eluosakonna kinnipeetav saab päevakavas

sätestatud ajal eluosakonnasiseselt iseseivalt ringi liikuda, läheb kinnipeetav enne saatmist

enamasti juba ise eluosakonna ukse juurde, mistõttu saatmist teostaval vanglaametnikul ei

ole vajadust kinnipeetava kambri juurde minna. Kuna kambriust ei lukustata, ei ole ka

kinnipeetava eluosakonda tagasi saatmisel vanglaametnikul vaja kinnipeetava kambri

juurde minna. Selliselt on tagatud operatiivselt kinnipeetavate ettenähtud sihtpunkti ja

sealt tagasi jõudmine. Sellise praktika rakendamisele ei ole kaebajal varasemalt olnud

vastuväiteid.

10.5.

Seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega märgib vastustaja, et kuigi

17.06.2023 avati kaaskinnipeetavale Y.Y R5 eluosakonna uks ekslikult, siis

kaaskinnipeetav kaebaja eluosakonda ei sisenenud, vaid seisis ca 12 sekundit osakonna

uksel ning hõikas midagi, mida võis arvata ähvarduseks. Sealjuures ei toimunud

kinnipeetavate vahel füüsilist konflikti. Kaebaja ei teavitanud koheselt vanglateenistuse

ametnike olukorrast, vaid alles päev hiljem. Vastustaja mõistab, et teise kinnipeetava

provotseeriv käitumine võib põhjustada ebameeldivaid emotsioone, kuid vangla ei saa

kinnipeetavate ebatsensuurset või solvavat suhtlemist ennetada, vaid rakendada

tagantjärele mõjutusvahendeid. Vastustaja hinnangul ei saa arvata, et toidujagamise ajal

oleks kaebaja ohus olnud, kuivõrd toidujagajat saadab üksuses valvur ning toitlustamisel

on eluosakonna kambrite uksed suletud, toidukandik antakse kambrisse läbi luugi. Samuti

ei ole keegi kaebajale teinud takistusi jalutuskäikudel ega hõivetegevustel osalemiseks.

Kaebaja loobus Eesti Vanglatööstuses tööl käimisest 01.06.2023 kuna töötasu ei

rahuldanud teda ning alates 07.09.2023 osaleb kaebaja kaplanite programmis „Minu

kristlikud väärtused ja hoiakud“. Mittevaralise kahju väljamõistmise eelduseks on

haldusorgani õigusvastane tegevus, ent vastustaja ei ole õigusvastaselt tegutsenud.

Kaebajale negatiivset emotsiooni tekitanud sündmuse saab seostada kaaskinnipeetavate,

mitte vangla tegevusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(11)

3-23-960

11. Kohus selgitab, et lahendab käesoleva kaebuse esmalt varalise kahju hüvitamise nõuetes

televiisori lõhkumisega tekitatud kahjuga summas 215 eurot ja televiisori parandamisega

seotud kulude kandmisega summas 100 eurot. Kohus hindab varalise kahju hüvitamise

eelduseid. Seejärel lahendab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Varalise kahju hüvitamine

12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks

nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

RVastS § 7 lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes

juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega

rikuti isiku õigusi. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb

luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

13. Käesolevas asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus asjaolus, et 19.01.2023 rikkus kaebaja

televiisori selle soolveega üle valanud kaaskinnipeetav (Y.Y), kelle suhtes viis vangla

kohtuvälise menetlejana läbi väärteomenetluse ning 10.02.2023 otsusega väärteoasjas nr

650023000005 karistati kaaskinnipeetavat karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga. Teo toimepanemise ajal viibisid kaebaja ja kaaskinnipeetav

avatud eluosakonnas R3 ning kaebaja paigutati 05.04.2023 teise eluosakonda R5. Ei vaielda ka

selle üle, et kaebaja lasi kahjustatud televiisori ära parandada (AS Speleta 06.06.2023 arve nr

36982, dtl 182) ning kaebaja isa tasus televiisori paranduse eest 100 eurot (arve tasumise

kinnitus, dtl 183-184). Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja televiisorit lõhuti uuesti

25.06.2023 teise kaaskinnipeetava (Z.Zi) poolt, kelle suhtes viis vangla kohtuvälise

menetlejana läbi väärteomenetluse ning 13.07.2023 otsusega väärteoasjas nr 650023000076

karistati teda KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. See

tähendab, et asjas ei vaidle menetlusosalised vaidlus selles, et kaebajale kuulunud televiisor sai

kahjustada ning et kaebaja televiisor lõhuti kaebaja kambrist eemalviibimise ajal

kaaskinnipeetavate poolt.

14. Menetlusosalised on erimeelt küsimuses, kes vastutab kahju tekitamise eest ehk kelle vastu on

kaebajal nõudeõigus. Kaebaja taotleb vastustajalt kaaskinnipeetavate poolt lõhutud televiisori

Philips maksumuse hüvitamist summas 215 eurot või selle asendamist ning televiisori

remondikulude summas 100 eurot hüvitamist põhjusel, et vastustaja ei lukustanud kaebaja

kambrit tema eemalolekul, millest tulenevalt said teised kaaskinnipeetavad kaebaja kambrisse

ja seal asuvat kaebaja isiklikku vara lõhkuda. Seega heidab kaebaja vastustajale ette kambri

lukustamata jätmist 19.01.2023 ja 25.06.2023, mil kaaskinnipeetavad lõhkusid kaebaja

televiisori. Käesoleval juhul seisneb varalise kahju hüvitamise nõuetes kaebuse lahendamine

eelkõige küsimuses, kas vastustaja poolt kaebaja kambri lukustamata jätmine kui tegevusetus

nimetatud kuupäevadel oli õigusvastane ja kas õigusvastase tegevuse(tuse)ga on rikutud

kaebaja õigusi.

15. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mille tulemusena

kaebaja õiguseid rikuti. Nii kaebaja kui ka vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et

televiisori lõhkusid kaaskinnipeetavad.

16. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla

territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja koduskorras sätestatud kohtades ja ajal.

Sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud

kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib

põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt

teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik

6(11)

3-23-960

vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi

tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

17. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla

kodukorra“1 (kodukord) kohaselt on eluosakond kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone

osast moodustatud osakond (p 1.4.) ning avatud osakonna all mõistetakse osakonda, kus

kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal (p 1.5). Koduskorra

seletuskirja p 1.5.2 seletuste kohaselt on päevakavas sätestatud aegadel osakonna kambrite

uksed lahti. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja

tervikteksti alates 13.06.2023 kehtiva sõnastusega haldusasja materjalide juurde.

18. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaaskinnipeetavate poolt õigusvastase teo toimepanemise

ajal viibis kaebaja eluosakondades R3 ja R5 ning et tegemist on avatud eluosakondadega.

Vastustaja selgitas ka avatud eluosakonnast väljaspool toimuvate tegevustele saatmise

korraldust. Avatud eluosakondade kinnipeetavad saavad päevakavas sätestatud ajal

eluosakonnasiseselt isesivalt ringi liikuda. Avatud eluosakonna kinnipeetavad on sageli

hõivatud erinevate tegevustega (nt tööhõives, õppetegevuses ja sotsiaalprogrammides

osalemine jms), millest tulenevalt toimub väljaspoole eluosakonda ja eluosakonda tagasi

saatmisi igapäevaselt massiliselt. Sealjuures saatmised väljaspoole eluosakonda on korraldatud

operatiivselt selliselt, et kinnipeetav läheb enne saatmist enamasti juba ise eluosakonnast välja

viiva ukse juurde. Sellise korralduse kohaselt ei lähe vanglaametnik väljaspoole eluosakonda

saatmist ega ka tagasisaatmisel kinnipeetava kambri juurde, mistõttu saadetava kinnipeetava

kambriust ei lukustata.

19. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust

lukustada avatud eluosakonnas kinnipeetavate kambrite uksed kinnipeetavate tööhõivele või

mistahes muule eluosakonnast väljapoole jääva tegevusele saatmisel. Seega ei saa

kaaskinnipeetavate poolt televiisori lõhkumisega seoses vastustajale ette heita tegevusetust,

mis oleks kaebajale kaasa toonud kahju. Vanglale saaks kaebajale varalise kahju tekitamist ette

heita juhul, kui oleks tuvastatud, et vanglateenistus või -ametnikud mingi konkreetse toimingu

käigus lõhkusid kaebaja televiisori ära. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.

20. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“3 (VSKE) § 5 lg 2 kohaselt

tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud

nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vanglal on suur kaalutlusõigus kinnipeetavate

vanglasisesel paigutamisel (nt Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11; 28.04.2011 otsus

asjas nr 3-3-1-10-11, p 14). Juhul, kui kinnipeetavate vahel on ühes osakonnas viibides

konflikt, saab vangla otsustada kinnipeetavate vangalasisese ümberpaigutamise üle julgeoleku

tagamiseks. Vastustaja on kohtule selgitanud, et enne televiisori lõhkumist vaidlusalustel

kuupäevadel ei olnud vastustajale teada, et kaebajal oleks temaga samas eluosakonnas

viibivate kaaskinnipeetavatega mingisugune varasem konflikt olnud või et esineks

konkreetsete kaaskinnipeetavatega ühes eluosakonnas paiknemist välistavaid asjaolusid. Ka

kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud televiisorit lõhkunud kaaskinnipeetavatega

varasemaid konflikte. Seega ei saanud vastustaja kaebaja televiisori suhtes plaanitavaid

vandalismiakte ette näha ega ennetavalt kaebajat televiisori lõhkunud kinnipeetavatest ümber

paigutada. Kuna kaebaja ja kaaskinnipeetavate Y.Yi ja Z.Zi eraldi hoidmiseks ei olnud

vastustajal mingit põhjust, ei ole vastustaja ka kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja vangla

käitumise ja kaebajal ilmnenud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos.

21. Sealjuures on vastustaja pärast esmast televiisori lõhkumise intsidenti paigutanud kaebaja teise

eluosakonda ning mõlema kaaskinnipeetava suhtes nende toime pandud korrarikkumise osas

1 Kättesaadav veebilehel - https://vanglateenistus.ee/meist/vanglateenistus/tallinna-vangla

2 Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja

terviktekst alates 13.06.2023

3 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022061

7(11)

3-23-960

(televiisori lõhkumisega seoses) on vastustaja viinud läbi väärteomenetlused, st

kaaskinnipeetavad on õigusrikkumiste eest vastutusele võetud. Kohus märgib, et ehkki

vastustajal on julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumiste ärahoidmiseks teatud juhtudel

võimalik kõrvale kalduda ka VangS § 8 lg-s 1 sätestatud kinnipeetavate üldisest

elukorralduses, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osa

kambrite või teatud osakondade lõikes või lukustada teatud kambreid päevakavast erinevalt (nt

VangS § 8 lg 2, § 69 lg 2 p 1), siis on tegemist erandlike julgeoleku tagamise abinõudega,

mille esinemiseks peab esinema tegelik oht julgeolekule või vähemalt põhjendatud kahtlus

sellise ohu esinemiseks. Olukorras, kus sellised asjaolud puudusid, ei saa vastustajale ette heita

õigusvastast tegevusetust. Kohtul puudub ka alus kahelda, et kui kaebaja peaks uue televiisori

soetama ja kui vastustajale saab teatavaks selline teave uute võimalike õigusrikkumiste

toimepanemise kohta, mis kaebaja õigused ohtu seab, et vastustaja ei rakenda seaduspäraseid

julgeoleku tagamise, sh täiendavaid abinõusid.

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa vastustajale ette heita õigusvastast

tegevusetust seonduvalt kaebaja kambriukse lukustamata jätmisega, mistõttu ei ole täidetud

kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks esmaseid eeldusi, milleks on avaliku võimu tegevuse

õigusvastasus. Seega ei ole vastustaja kaebajale hüvitamisele kuuluvat varalist kahju tekitanud

ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks varalise kahju nõuet puudtavas osas.

23. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt kaebaja televiisori lõhkumise eest kambriukse lukustamata

jätmise tõttu kahju hüvitamise kaebuse summas 215 eurot ja televiisori parandamisega seotud

kulutuste kandmisega kahju hüvitamise kaebuse summas 100 eurot rahuldamata. Seejuures

märgib kohus, et olukorras, kus kaebaja parandas 19.01.2023 juhtumi tagajärjel televiisori ning

kandis sellega seotud kulutusi (kaebaja isal on tekkinud võimalik nõue kaebaja vastu), siis ei

saa ta sama intsidendi tagajärjel enam nõuda uue televiisori maksumuse hüvitamist. Samas ei

ole välistatud, et uue televiisori maksumuse hüvitamise nõue võib olla põhjendatud tulenevalt

televiisori teisest rikkumisest, kuivõrd kohtule aru saadavalt ei ole kaebaja televiisorit

parandanud ning televiisor on kaebaja asjade hulgast vangla poolt maha kantud.

24. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja saab enda õiguste kaitseks nõuda kahju hüvitamist

kaaskinnipeetavatelt, kes on kaebajale varalise kahju tekitanud, võlaõigusseaduses (VÕS)

sätestatud alustel. Teisisõnu on kaebajal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue

kaaskinnipeetava(te) vastu neile otse kohtuväliselt või esitada hagi Harju Maakohtule.

Mittevaralise kahju hüvitamine

25. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju

hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust

(RVastS § 9 lg 2). Seega kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui

avaliku võimu kandja on toime pannud süülise õigusvastase teo, sellega on rikutud füüsilise

isiku RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud subjektiivseid õigusi, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis

isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud

võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud

eeldustest pole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-

õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ja kannatusi.

26. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistus-

seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2

8(11)

3-23-960

järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse

ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh

kinnipeetavate julgeolekut.

27. Kaebaja palub hüvitada talle tekkinud mittevaralise kahju seoses sellega, et 17.06.2023 pääses

kaebaja televiisori lõhkunud kaaskinnipeetav eluosakondade vahelisel alal valvurit oodates

kaebaja sektori lahtise ukse vahele seisma ja kaebajat ähvardama. Intsidendi toimumise

põhjustas kaebaja hinnangul valvur, kes avas kaebaja eluosakonna ukse, kuid asus ise hoopis

teise sektorisse. Kaebajas tekitas intsident hirmu oma turvalisuse pärast ning selle ees, et

kaaskinnipeetava käitumine võis õhutada ka teisi kinnipeetavaid kaebaja vastu. Kuna

vastustaja on teadlik kinnipeetavate vahelistest konfliktidest ja kaaskinnipeetava ohtlikkusest

kaebajale, eirab vastutaja sellest hoolimata kinnipeetavate omavahelist isolatsioonis hoidmise

reeglit. Selliseid kaaskinnipeetavaga ühes ruumis viibimisi on tulnud ette veelgi. Kaebaja on

kaebuses selgitanud, et ta tunneb muret oma tervise ja elu pärast ning tunnetab igapäevaselt

hirmu. Kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju, kuivõrd tema vaimne tervis on kannatanud,

kaebaja ei julge eluosakonnast väljaspoole jäävatest tegevustest osa võtta ning kaebajale on

määratud antidepressandid.

28. Kokkuvõtlikult saab kohus kaebusest aru selliselt, et kaebaja heidab vastustajale ette kaebajale

turvalisuse tagamata jätmist seoses 17.06.2023 toimunud intsidendiga ning kaebaja seostab

hingelisi läbielamisi ka kaaskinnipeetava poolt televiisori lõhkumisega, muretsedes nii oma

vara kui ka enese heaolu pärast. Kuivõrd kohus leidis juba eespool, et süülist õigusvastast

tegevust vastustajale ei saa ette heita ja seetõttu ka kahju hüvitamist nõuda, siis puudub

õiguslik alus ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ka mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks

on õigusvastane tegevus avalik õiguslikus suhtes, mis tähendab, et õigusvastase tegevuse

puudumisel ei ole vangla tekitanud kaebajale ka mittevaralist kahju.

29. Vastuseks kaebaja esitatule märgib kohus täiendavalt, et saab lähtuda kaebuses ja

kohustuslikus kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides

esitatud väidete alusel vaidlust sisuliselt lahendades HKMS § 47 lg-s 1 ja VangS § 11 lg-s 8

sätestatud piirangust, mille kohaselt võib kinnipeetav hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduda

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

See tähendab, et kohus saab lähtuda üksnes nendest kaebuse ja teiste menetlusdokumentide

asjaoludest, millele kaebaja on tuginenud kohustuslikus kohtueelses menetluses vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotluses ning mille vangla on rahuldamata jätnud. Käesoleval juhul

on vaidluse all mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mis on seotud 17.06.2023 aset leidnud

sündmusega. Kuna kaebaja märgitud 25.10.2023 ja 07.11.2023 kaaskinnipeetavaga

eraldihoidmise osas ei ole kohtule teada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise asjaolusid

ega ka vastavasisuliste pöördumiste tegemist vastustajale, sh mittevaralise kahju tekkimisega

seotud taotluse esitamist, jätab kohus viimased sündmused tähelepanuta ning hindab üksnes

kaebaja 19.06.2023 esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 5-37/23/55-1 (dtl 125-126) toodud

asjaolusid. Kohus saab ka kaebajast aru selliselt, et kaebaja on vastavad intsidendid esile

toonud üksnes eesmärgiga iseloomustada vastustaja tegevust ning kaebaja nõuded ei seondu

(ega saagi seonduda) asjaoludega, mis on ilmnenud peale seda, kui kaebaja esitas kahju

hüvitamise nõude vanglale seoses 17.06.2023 aset leidnud sündmusega.

30. Kohus märgib vastusena kaebajale muu hulgas ka seda, et vastustaja on kaebaja ees tekkinud

ebamugavuse eest juba vabandanud ning juhtinud üksuse tähelepanu kinnipeetavate vaheliste

isolatsioonide säilitamisele. Kaebajale tekkinud ebamugavused ja võimalikud hingelised

läbielamised on olnud tingitud kaaskinnipeetava käitumisest, kes vaidlusaluse intsidendi

toimumise ajal rikkus vangla kodukorda (nt p 1.13.1. viisakusreeglite järgimine, p 1.14.12.

vaimse vägivalla keeld, p 1.14.14. hõikamise keeld jne). Vastustaja ei vastuta kaebajale

kaaskinnipeetava poolt tekitatud läbielamiste eest. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus

selles, et sündmuse toimumise ajaliseks kestuseks oli ligikaudu 12 sekundit ning

9(11)

3-23-960

kinnipeetavate vahel ei toimunud füüsilist konflikti. Arvestades intsidendi lühiajalist kestust,

vastustaja kiiret reageerimist ukse sulgemiseks ning ka asjaolu, et olukord kinnipeetavate

vahel füüsiliseks vägivallaks ei eskaleerunud, ei olnud kohtu hinnangul ka õigusvastase

käitumise esinemisel (mida praegusel juhul ei esine) tegemist sellise tunnetatava ohuga

kaebaja elule ja tervisele, mille tõttu oleks kaebajale kahju saanud tekkida. Seejuures teavitas

kaebaja juhtunust vastustajat alles 2 päeva pärast sündmuse toimumist, kuigi VangS § 67 p 3

kohaselt tuleb sellistest julgeolekut ohustavatest asjaoludest teavitada viivitamatult, millest

järeldub, et ka kaebaja ei pidanud ohtu enda elule ja tervisele sedavõrd suureks. Ehkki kohus

möönab, et kaebajale võis kaaskinnipeetava käitumine tekitada hingelisi kannatusi ja

läbielamisi, ei ole siiski praegusel juhul seostatav see vangla tegevusega. Kohtu hinnangul on

vastustaja ka õigesti leidnud, et suhtlemiseeskirja rikkumist ei saa ennetada, vaid rakendada

mõjutusvahendeid tagantjärele.

31. Seoses kaebaja väidetega, et kaebaja tunnetab kaaskinnipeetavast ohtu ka toidujagamisel, on

vastustaja kohtule selgitanud, et kodukorra lisas 1.81 märgitud aegadel on kinnipeetavate

toitlustamisel eluosakonna kambrite uksed suletud, toidukandik antakse kambrisse läbi luugi

ning toidujagajat saadab üksuses valvur. Selline korraldus nähtub kohtule ka kodukorra p-dest

5.2., 9.2.-9.4.. Nimetatud punktide kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid kambris, st et

osakonnas viibival kinnipeetaval on kohustus toitlustamise ajaks ja päevakavajärgse

kambriuste lukustamise ajaks minna talle määratud kambrisse, sulgeda kambri uks.

Toidujagamist teostab kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all ning

toit väljastatakse toidunõudes vastavalt ettenähtud normidele kambrisse kandikul üldjuhul

ukseluugi kaudu. Seega oli kaebaja julgeolek on sellise korraldusega vastustaja poolt tagatud.

32. Kaebaja on kaebuses ka välja toonud, et ei julge käia jalutuskäikudel ega osaleda

hõivetegevuses. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebajale ei ole selliste tegevustega

tegelemisel takistusi teinud. Kaebaja loobus töölkäimisest ebarahuldava töötasuga seoses

01.06.2023, kuid osaleb alates 07.09.2023 kaplanite programmis „Minu kristlikud väärtused ja

hoiakud“. Kaebaja ei ole vastu väitnud sellele, et ta nimetatud programmis osaleb ega esitanud

vastu väiteid ka asjaolule, et ta saab endiselt jalutuskäikudel käia vastavalt oma soovile.

33. Kohus märgib vastustajale täiendavalt, et vanglateenistuse kaalutlusõiguse piirid vanglas

julgeoleku tagamise meetmete, sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab

VangS § 66 lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab

vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas

(Riigikohtu 25.09.2006 otsus nr 3-3-1-49-06, p 11). Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise üldaluseid sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks

nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära

raske õiguserikkumise toimepanemist. Tegemist on eelkõige ennetuslikku laadi meetmega,

mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi isikuid või

kinnipeetavat ennast4. Juhul, kui vastustajale saavad teatavaks sellised asjaolud, mis põhjustab

kaebajale kaaskinnipeetavast lähtuvat reaalset ohtu ja selle realiseerumine on tõenäoline, tuleb

vastustajal rakendada täiendavaid julgeolekuabinõusid juba ennetavalt, mitte aga alles

tagajärgede ilmnemisel. Kohus rõhutab ka seda, et kuigi VSKE § 8 lg 3 järgi võib kinnipeetav

väljaspool oma osakonda liikuda koos saatjaga ning seoses tööülesannetega võib vangla

direktori määratud vanglateenistuja lubada kinnipeetaval liikuda väljaspool oma osakonda ka

saatjata, tuleb vastustajal mistahes tegevustele või tööülesannete täitmisele saatmise ajal

kaebaja ja kaaskinnipeetava vahelise tegeliku ohu realiseerumise ennetamiseks siiski järgida

ka kinnipeetavate vahelist eraldatust ja vajadusel kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.

34. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes tuleb jätta rahuldamata.

4 L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2014, lk 167

10(11)

3-23-960

Menetluskulud

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

11(11)