3-24-188/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2024, Tartu

Kohtuasja number 3-24-188

Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla 26. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/488 tühistamiseks

Menetlusosalised

Menetlustoiming Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 20. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/488 tühistamiseks ja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Nimetatud käskkirjaga kohaldati alates 26. detsembrist 2023 kaebaja suhtes vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamises. Kaebaja leidis, et käeraudade kasutamine ei ole põhjendatud ning nende kasutamise eest tuleb talle iga päeva eest maksta hüvitist 1600 eurot. Kaebuses sisaldusid ka menetlusabi taotlused (riigi õigusabi andmiseks, riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks).

2. Kohus tagastas 29. jaanuari 2024. a määrusega E. Raasilla kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 5).

3-24-188

Kaebuse osalise tagastamise tingis asjaolu, et kaebaja ei olnud kohtule esitatud hüvitamiskaebuses läbinud vangistusseaduse § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus tagastas kaebuse hüvitamisnõude osas seega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Tühistamisnõude osas jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebajat ei saanud 20 euro suuruse riigilõivu tasumisel pidada maksejõuetuks. Kaebajale ei olnud tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks lubatud. Riigilõiv 20 eurot tuli kaebajal tasuda seitsme päeva jooksul arvates määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest.

3. Kaebaja vaidlustas halduskohtu 29. jaanuari 2024. a määruse menetlusabi mitteandmist puudutavas osas Tartu Ringkonnakohtus. Kaebuse osalist tagastamist kaebaja ei vaidlustanud ning kaebuse tagastamine jõustus selles osas edasi kaebamata.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb ka tühistamisnõude osas tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus ei rahuldanud kaebaja menetlusabi taotlust ning kohustas teda 29. jaanuari 2024. a määruses tasuma kaebuselt riigilõivu 20 eurot. X vaidlustas halduskohtu 29. jaanuari 2024. a määruse Tartu Ringkonnakohtus, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas 15. veebruari 2024. a määrusega E. Raasilla määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2024. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohtu määrus oli lõplik (HKMS § 119 lg 1) ning kaebaja sai selle kätte samal päeval ehk 15. veebruaril 2024.

Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Käesolevaks ajaks on riigilõivu tasumiseks määratud seitsme päeva pikkune tähtaeg möödunud. Tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole.

6. Kohus on seisukohal, et E. Raasilla kaebust ei ole võimalik menetleda, sest riigilõiv on tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus HKMS § 121 lg 1 p 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik