3-23-2502/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2502

Haldusasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla kohustamiseks

võimaldada kaebajal omandada keevitaja eriala või

alternatiivselt hüvitada kaebajale varaline kahju

seonduvalt erialast ilmajätmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu

29. novembri 2023. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. novembri 2023. a

määrus muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

2. Võtta Sergei Matvejevi määruskaebusele lisatud dokumendid asja materjalide

juurde, teha nendest koopia toimikusse ning tagastada dokumentide originaalid Sergei

Matvejevile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas 5. novembril 2023 Tartu

Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 4. oktoobri 2023. a vaideotsuse nr 6-12/213-3 peale.

Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist õpetada kaebajale keevitaja eriala või alternatiivselt

hüvitada kaebajale varaline kahju seonduvalt erialast ilmajätmisega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 29. novembri 2023. a määrusega kaebuse.

Halduskohus selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 36 lg 1 kohaselt võimaldatakse

kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga

täiendkoolituses, kui see on kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Viru Vangla

kinnitusel ei ole kaebajale 6. märtsil 2023 koostatud individuaalses täitmiskavas ette nähtud

eriala omandamist. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda üksnes individuaalses

täitmiskavas tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset

õigust nõuda enda kursustele lubamist, kui tema individuaalses täitmiskavas ei ole talle

üldhariduse, kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise vajadust ette nähtud. Kaebajal on

võimalik siis, kui planeeritakse praeguse täitmisperioodi lõppedes järgmise täitmisperioodi

tegevusi, teha vanglale ettepanek individuaalse täitmiskava täiendamiseks ja õppima

asumiseks. Halduskohus tagastas S. Matvejevi kaebuse kohustamisnõudes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kuna Viru Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud Viru Vanglale taotlust varalise kahju

hüvitamiseks seoses eriala omandamise võimaldamata jätmisega, siis ei ole kaebaja kinni

pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja halduskohus

tagastas S. Matvejevi kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 29. novembri 2023. a

määruse peale.

Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu määrus on ebaseaduslik. Kaebaja ei ole viimase

kolme aasta jooksul koostanud koos kontaktisikuga individuaalset täitmiskava ja kaebaja ei

tea, millal täitmiskava tehakse, temaga ei ole sel teemal suheldud. Viimane kord kui

vanglaametnik pöördus kaebaja poole seoses täitmiskavaga, andis ta kaebajale küsimustiku,

mille täitmisest kaebaja keeldus. Kaebaja ei lähe tööle luuaga vehkima, kuna see ei ole

inimväärne. Kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt kahjunõudeid, mida vangla keeldub

tõlkimast. Vangla ei ole midagi teinud, et suunata kaebaja seadusekuulekale teele. Kaebaja

palub tagastada määruskaebusele lisatud dokumendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).

5. S. Matvejev vaidlustab Tartu Halduskoht määrust, millega halduskohus tagastas kaebuse

põhjusel, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda Viru Vangla kohustamist võimaldada kaebajal

omandada keevitaja eriala ning kaebajal on läbimata kohtueelne menetlus varalise kahju

hüvitamise nõudes seoses eriala omandamise võimaldamata jätmisega. Kaebajal ei ole teavet,

kuidas tema individuaalne täitmiskava on koostatud. Lisaks on ta esitanud vanglale mitu

kahjunõuet aga vangla ei tõlgi neid.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal ei ole varalise kahju

hüvitamise osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Viru Vangla kinnitas kohtule, et S.

Matvejev ei ole esitanud vanglale eriala omandamata jätmisega seoses varalise kahju

hüvitamise taotlust. Kaebaja määruskaebusele lisatud Viru Vangla 12. mai 2023. a vaideotsust

nr 6-12/131-2 ja Viru Vangla 10. oktoobri 2023. a otsustusest nr 6-16/141-3 nähtub, et kaebaja

on esitanud Viru Vanglale mitmeid võõrkeelseid kahju hüvitamise taotlusi, kuid jätnud vangla

antud tähtaja jooksul kahjunõuetes esinenud puudused kõrvaldamata. Isegi kui ühes vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotluses kaebaja taotles varalise kahju hüvitamist seoses keevitaja

eriala omandamise võimaldamata jätmisega, saab lugeda, et kaebajal on kohustuslik

kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ja halduskohus tagastas kaebuse nõude varalise

kahju hüvitamiseks õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja on kogenud menetlusosaline ning ringkonnakohtu hinnangul on tal võõrkeelse

taotluse tõlkimise protsess ja eestikeelse taotluse esitamise võimalus teada, kuid ta jättis need

võimalused põhjendamatult järgimata. Seega esitas kaebaja halduskohtule kaebuse ennatlikult,

eelnevalt nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata.

7. Seoses kaebaja nõudega kohustada Viru Vanglat võimaldama omandada keevitaja eriala,

on kaebaja ise viidanud Viru Vangla 4. oktoobri 2023. a vaideotsusele nr 6-12/213-3, kus on

ka vangla kaebajale põhjalikult selgitanud, kuidas ja mis tingimustel kantakse

individuaalsesse täitmiskavva eriala omandamine. Ringkonnakohus nõustub kaebuse

tagastamisega, kuid peab vajalikuks muuta kaebuse tagastamise alust. Olukorras, kus kaebaja

individuaalses täitmiskaevas ei ole ette nähtud kutsehariduse omandamist ei ole vastustajal

tõepoolest kohustust võimaldada kaebajale keevitaja kutse omandamist ega kaebajal

vastavalt õigust nõuda seda vastustajalt. Sellest ei järeldu aga, et kaebajal puuduks

kaebeõigus käesolevas asjas kohustamiskaebusega kohtusse pöördumiseks. Kaebajal on

siiski õigus nõuda, et kohus kontrolliks individuaalsest täitmiskavast tuleneva subjektiivse

õiguse olemasolu ja vajadusel ka subjektiivse õiguse alust sätestava õigusnormi kooskõla

põhiseadusega. Haldusaktist tuleneva subjektiivse õiguse olemasolu või puudumine ei pruugi

olla ilmselge, mistõttu piiraks kaebeõiguse eitamine ülemääraselt isiku võimalusi kaitsta oma

õigusi kaebuse esitamisega halduskohtule. Samas peab ringkonnakohus isiku õiguste riivet

väheintensiivseks olukorras, kus haldusorgan on keeldunud rahuldamast isiku taotlust

subjektiivse õiguse realiseerimiseks, kui kehtiv õigus sätestab subjektiivse õiguse tekkimise

haldusaktist ja kehtiv haldusakt sellist õigust isikule ette ei näe. Praegusel juhul ongi tegemist

sellise olukorraga. Kaebaja soovib realiseerida hariduse omandamise õigust, kuid

individuaalne täitmiskava ei näe talle ette hariduse omandamise õigust ja kaebaja ei ole

individuaalset täitmiskava vaidlustanud. Seega on individuaalne täitmiskava selles küsimuses

kehtivaks haldusaktist ja kaebajal puudub tegelik võimalus haldusakti kehtivuse

lõpetamiseks. Seetõttu ei mõjuta vastustaja keeldumine oluliselt kaebaja subjektiivsete

õiguste sfääri. Nendel asjaoludel on ilmne seegi, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

Kaebuse rahuldamiseni võiks viia eelkõige see, kui VangS § 36 lg 1 osutub põhiseadusega

vastuolus olevaks osas, milles see näeb kutsehariduse võimaldamise ette juhul, kui see

tuleneb kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast. Ringkonnakohus ei näe, et kaebuse

asjaoludel oleks see VangS § 36 lg 1 tingimus kaebaja õigusi ülemääraselt piirav, eelkõige, et

kaebajal esineks tungiv põhjus talle kutsehariduse omandamise võimaldamiseks hindamata

seda küsimust koostoimes teiste individuaalse täitmiskava koostamisel lahendatavate

küsimustega. Kutsehariduse omandamise võimaldamiseks tuleb kaebajal saavutada selle

meetme sätestamine individuaalse täitmiskava uuendamisel. Kui kaebaja seda eesmärki ei

saavuta on tal õigus vaidlustada individuaalne täitmiskava vaidemenetluses ja hiljem

vajadusel kaebuse esitamisega ka halduskohtus.

8. Eeltoodu alusel muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi ning loeb

kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 1 p 21.

(allkirjastatud digitaalselt)