2-21-9444/22 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2024, Kuressaare

Kohtuasja number

2-21-9444

Tsiviilasi

Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) hagi

Projekt Kuubis OÜ vastu töövõtulepingu rikkumisest

tuleneva kulutuste ja kahju nõudes

Tsiviilasja hind

196 046,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu),

registrikood 77000306, lepingulised esindajad vande-

advokaadid Peeter Ploom ja Maria Mägi-Rohtmets

Kostja: Projekt Kuubis OÜ, registrikood 11051176,

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Britta Retel,

Paul Künnap, Carri Ginter

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Projekt Kuubis OÜ hageja Saaremaa valla (Saaremaa

Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja põhivõlg 134 851,37 eurot, enne hagi

esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 6713,94 eurot ja alates 11. juunist 2021

viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud 22,25% ulatuses hageja kanda ja 77,75% ulatuses kostja

kanda.

4. Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Saaremaa vald Saaremaa Vallavalitsuse kaudu (edaspidi „hageja“, „tellija“) esitas 11.

juunil 2021 Pärnu Maakohtule hagi Projekt Kuubis OÜ (edaspidi „kostja“,

„projekteerija“) vastu. Hageja nõuab töövõtulepingu rikkumisele tuginedes kostjalt 173

455,56 eurot, hagi esitamise ajaks (10. juuni 2021 seisuga) sissenõutavaks muutunud

viivist summas 8725,14 eurot ja edasi viivist põhinõudelt (173 455,56 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseelneja (Kuressaare linn, Kuresaare

Linnavalitsuse kaudu) ja kostja 15. märtsil 2016 projekteerimistööde ja autorijärelevalve

teostamise töövõtulepingu nr 94-16 (edaspidi leping). Lepingu esemeks oli Kuressaare

kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse ideekavandi alusel nelja projekteeritava ala

(A-D) (a) projekteerimistööd lepingu punktis 5 fikseeritud mahus ning (b)

autorijärelevalve teostamine.

3. Lepingu punkti 5 raames oli hageja kohustatud teostama järgmised projekteerimistööd ja

toimingud: geoloogiliste uuringute teostamine; täiendavate geoloogiliste alusplaanide

koostamine; eskiisi, eel- ja põhiprojekti koostamine vastavalt standarditele; põhiprojekti

alusel töömahtude loendi ja taotluseelarve koostamine; autorijärelevalve teenuse

osutamine hilisemate ehitustööde korral.

4. Lepingu punkti 4.1 kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping oma

dokumentidega, ehitusseadustik ning muud kehtivad õigusaktid ja standardid. Lepingu

punkti 3.2 kohaselt tuli lepingu täitmisel järgida lepingu dokumente ja sellega seotud

dokumente vastavalt prioriteetsusele alljärgnevalt: lepingu dokumendid; avatud

ideekonkursi „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistlus“ ja

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi

projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“ hankedokumendid (sealhulgas

hankedokumentide lisad ning hanke käigus antud hankija selgitused); projekteerija

Projekt Kuubis OÜ pakkumus; muud lepinguga seotud dokumendid.

5. Lepingu punktis 6.1.9. kohustus kostja jälgima projekteerimistöö teostamisel Eesti

Vabariigis kehtivaid normatiive, samuti hageja soove, mis ei ole vastuolus

eelpoolmainitud normatiividega. Vastavalt hankemenetluse „Kuressaare kesklinna

avaliku ruumi projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“ hankedokumentide

osale 3 „Tehniline kirjeldus“ punktile 3 tuli projekteerimistööde teostamisel järgida kõiki

kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid ning dokumentide

vahel vastuolude korral tuli kostjal lähtuda dokumendist, milles on sätestatud rangem

nõue. Lepingu punktis 6.1.5. kohustus kostja projekteerimistöö teostamise käigus tagama

lepinguga kehtestatud tööde kvaliteedi.

6. Kostja andis projekteerimistöö hagejale üle 24. augustil 2017.

7. Hageja sõlmis 29. märtsil 2018 riigihankes eduka pakkujaga (AS Merko Infra ja AS

Merko Eesti, edaspidi „Merko“ või „ehitaja“) töövõtulepingu nr 03-18 („ehitusleping“).

Ehituslepinguga kohustus ehitaja teostama selles sätestatud tingimustel ja mahus

Kuressaare kesklinna avaliku ruumi projekteerimis- ja ehitustööd, võttes aluseks kostja

tehtud projekteerimistööd.

8. Pärast seda, kui ehituslepingu alusel olid lõpetatud sademevee kanalisatsioonitööd, kuid

enne tööde hagejale lõplikku üleandmist, toimusid Kuressaare kesklinnas kaks suurt

üleujutust: 22. juulil 2019 ja 7. augustil 2019. Hagejale teadaolevalt pole varem seal

ligilähedases ulatuses üleujutusi toimuud. Mõlemal korral täitis sademevesi süvendi

Tallinna tn 3 hoone ees (Vaekoja hoone). Üleujutused ulatusid lisaks ka Väike-Sadama ja

Kauba tänavale, kus vesi ulatus põlvini.

9. Hageja võis eeldada, et sedavõrd intensiivsed üleujutused said olla tingitud

ebakvaliteetsest projekteerimisest. Seetõttu tellis hageja AS-lt K-Projekt kostja

projekteerimistöödele ekspertiisi.

10. Ekspertiisi ülesandeks oli kontrollida ehitusprojekti (Kuressaare kesklinna avaliku ruumi

veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis, töö nr 160002,

projekteerijad: OÜ Projekt Kuubis/O3 Inseneritöö OÜ) kui terviku vastavust nõuetele,

õigusaktidele, esitatud tingimustele, vastavust säästlikule ja põhjendatud lahendusele

ning projekteerimise ja ehitamise heale tavale.

11. Ekspertiisi aruande lõppjärelduse kohaselt pole kavandatud ja välja ehitatud sademevee

kanalisatsiooni rajatiste maht ja läbilaskevõime piisav vastu võtma valingvihmade hulka.

12. Ekspertiisi aruandes viidatud puudused sademeveesüsteemi projekteerimisel on

kokkuvõtlikult järgnevad:

12.1. Ei ole arvesse võetud olemasoleva süsteemi läbilaskevõimet, planeeritud maapinna

kõrgusmärke, et määrata ja kaardistada paisutuskõrgusest tulenevaid süsteemi

kitsaskohti;

12.2. Projektis olevate arvutuste aluseks võetud vihma intensiivsus on ca 2 korda

väiksem kui standardis EVS 848 toodud kõikide nõuetega arvestades tuleks;

12.3. Projekteeritud sademevee äravoolupunktid keskväljaku piirkonnas ei arvesta

planeeritud alade vertikaalplaneeringut, sademevee voolamise suunda ja hulka;

12.4. Paigaldatud rennid ei tööta nende asukohtades, vesi voolab neist üle;

12.5. Restkaevusid on kõvakattega ala kohta liiga vähe ja nad ei tööta efektiivselt;

12.6. Vertikaaliga on vesi suunatud otse Tallinna mnt 3 ees olevasse süvendisse;

12.7. Hoonete sademeveepüstikute trapid on osaliselt ühendatud omavahel läbivooluga,

äravoolutorud/liinitorud pigem tekitavad süsteemis paisutuse ja ei vii kogunenud

vett kiirelt allvoolu eelvooludesse; süsteemid lähevad surve alla ja süsteemi

madalamates/kriitilistes kohtades tuleb vesi maa peale, tekitades uputusi.

13. Hageja tegi kostjale ekspertiisi aruande kättesaadavaks 30. septembril 2019 ja esitas

kostjale 8. novembril 2019 nõude lepingu rikkumise heastamiseks. Hageja andis kostjale

võimaluse pakkuda koostöös ehitajaga välja projektlahendus lepingu eesmärgile vastava

sadeveekanalisatsiooni rajamiseks. Hageja andis kostjale projektlahenduse esitamiseks

tähtaja 15 november 2019.

14. Kostja vastas hagejale 5. detsembril 2019, et viide lepingu võimalikule rikkumisele on

alusetu ja seetõttu uue projektlahenduse esitamist põhjendatuks ei pidanud.

15. Pärast kostja keeldumist pöördus hageja ehitaja poole ja läbirääkimiste tulemusel sõlmiti

hageja ja ehitaja vahel 30. juunil 2020 kompromissileping. Sellega lepiti kokku

linnakeskuse veevarustuse ja kanalisatsiooni ümberehitusprojekti tellimine AS-lt K-

Projekt. Kompromissiga ei nõustunud ehitaja võtma vastutust põhiprojekti puuduste eest,

kuid oli valmis lahkarvamuste lahendamiseks võtma enda kanda ümberehitusprojekti

koostamise ja selle alusel tehtavate töödega seotud kulusid 36 473 euro ulatuses

(summale lisandub käibemaks).

16. Kuna ümberehitusprojekti ja kompromissilepingu sõlmimise ajal teadaolevate

ehitustööde maksumus kokku oli 111 373 eurot (millele lisandus käibemaks), siis

hagejale ümberehitusprojekti koostamisest ja sel hetkel teada olnud ehitustööde

tegemisest tekkiva kahju suurus oli 74 900 eurot, s.o 111 373 eurot – 36 473 eurot

(lisandub käibemaks).

17. Kostja kohustus oli tagada töö vastavus lepingutingimustele, seda nii vastavalt VÕS §

641 lg-le 1 kui lepingu punktile 6.1.5. Kostja töö ei vastanud lepingule ja mittevastavuse

eest vastutab ta VÕS § 642 lg-st 1 tulenevalt. Lepingu punktis 14.2 leppisid pooled

kokku, et lahkhelide korral peab kostja tõendama, et tema töö vastab lepingu mõttele,

heale tavale, kokkulepetele, normidele, eeskirjadele, õigusaktidele. Seejuures hea tava all

mõistavad pooled projekteerimis- ja ehitustööde tellijate poolt aktsepteeritavat ning

praktiseeritavat üldtunnustatud praktikat.

18. Hageja pakkus VÕS § 646 lg-le 1 tuginedes kostjale uue töö tegemise võimalust (teha

uus projektlahendus), millest kostja keeldus. Lähtudes kostja keeldumisest ja VÕS § 646

lg-st 5 tellis hageja uue projekti (ümberehitusprojekti) AS-lt K-Projekt. Selle projekti

maksumus oli 8900 eurot (millele lisandus käibemaks).

19. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg-le 1, § 127 lg-lg 1 ja lepingu punktile 11.6 tuginedes

lepingutingimusele mittevastava projekteerimistöö tegemisest tuleneva kahju hüvitamist.

20. Hageja nõudis 24. augustil 2020 kostjalt 120 289,20 euro tasumist 4. septembriks 2020.

Hageja nõue koosnes ümberehitusprojekti koostamisele ja selle alusel tehtavatele

ehitustöödele tekkivatest kulutustest 74 900 eurot (koos käibemaksuga 89 880 eurot).

Sellest kulutused ümberehitusprojekti koostamisele olid 8900 eurot (lisandus

käibemaks), kulutustest AS K-Projekt ekspertiisile summas 3 900 eurot (koos

käibemaksuga 4 680 eurot) ja kulutustest õigusabile summas 21 441 eurot (koos

käibemaksuga 25 729,20 eurot). Kostja hageja nõuet ei täitnud, kuid teatas, et on tellimas

ekspertarvamust ja tuleb teema juurde tagasi pärast tulemuste selgumist.

21. Ümberehitusprojekti alusel tööde tegemisel ilmnes vajadus täiendavate ehitustööde

tegemiseks. Hageja sõlmis ehitajaga täiendavate tööde tegemiseks 30. septembril 2020

kompromisslepingu lisa nr 2. Täiendavate tööde rahaline maht oli 45 226,76 eurot.

22. Ümberehitusprojekti ja kompromisslepingu alusel tehtud ehitustööde eest tasus hageja

kokku 124 466,76 eurot. Hageja esitas kostjale 12. jaanuaril 2021 korduva nõude ning

nõude täiendava kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks. Nõue koosnes 24. augustil

2020 nõutud 120 289,20 eurost (koos käibemaksuga), sellelt arvestatud viivisest 7.

jaanuari 2021 seisuga summas 3418,92 ja täiendavate tööde eest tasumisele kuulunud 45

226,76 eurost (koos käibemaksuga). Hageja andis kostjale nõude täitmise tähtajaks 22.

jaanuari 2021. Hageja esitatud nõue ümberehitustööde eest ei hõlma ehitustöid väljaspool

lepingu ala.

23. Pärast 24. augusti 2020 nõudekirja esitamist tekkis hagejal kostja lepingurikkumise tõttu

kulutusi õigusabile lisaks 7929,60 eurot.

24. Kostja pole oma rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ja kokku on kostja põhivõlgnevuse

suurus 173 445,56 eurot.

25. Sissenõutavaks muutunud viivist nõuab hageja järgmiselt. Hageja nõuab kostjalt 7347,27

euro suurust viivist summalt 120 289,20 eurot alates 5. septembrist 2020 kuni 10. juunini

2020 (hagi esitamiseni), kuna selles summas nõude täitmise tähtajaks andis hageja 4.

septembri 2020. Täiendavate tööde eest 45 226,76 euro tasumist nõudis hageja 22.

jaanuariks 2021, siis sellelt summalt nõuab hageja viivist alates 23. jaanuarist 2021.

Kokku nõuab hageja kostjalt 10. juuni 2021 seisuga tekkinud viivisevõlgnevust 8725,14

eurot.

26. Hageja kui tellija eesmärk oli saada kostjalt projekt, mille alusel oleks olnud võimalik

ehitada toimiv sademeveekanalisatsioon. Sel eesmärgil saigi asetatud töövõtjale kohustus

lähtuda muuhulgas standardist (lepingu p. 4.1.). Standard sätestab raamnõuded

kanalisatsioonivõrgu toimimisele, projekteerimisele, ehitamisele, rekonstrueerimisele,

kasutamisele ja hooldusele. Standardis esitatud nõuete ja ettekirjutuste täitmine peab

kindlustama kanalisatsioonivõrgu ja -rajatiste pideva ja ohutu töö ning reo- ja sademevee

kiire ärajuhtimise hoonetest ja pindadelt, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga.

Standardis sisalduvaid nõudeid ja eeskirju tuleb arvestada ja rakendada kooskõlas

standardi eesmärkidega ning vastavuses käsitletava valdkonna arenguga. Eeltooduga on

määratletud ka lepingu kaitse-eesmärk. Töö mittevastavuse korral lepingule ja

standardile pidi kahju olema kostjale ettenähtav.

27. Kostja on teinud Riigikohtu lahendist 3-2-1-116-16 järelduse, et projekteerijast kostjalt

saab nõuda üksnes projekti lepingutingimustele vastavaks viimisega (st selle muutmise

või uue koostamisega) seotud kulude hüvitamist ja ehitajalt ehitamise puuduste

kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist. Selline järeldus on vale. Riigikohus on üheselt

selgitanud, et kahju hüvitamise nõude aluseks võib olla VÕS § 115 lg 1 ning selle alusel

vastutab projekteerija ka ümberehitusega põhjustatud kulude eest, mida nõuetekohase

projekti olemasolul poleks tekkinud.

28. Vale on kostja väide, et sademeveesüsteemi mittevastavuse tingis tööprojekt. Kostja kui

autorijärelevalve teostaja vastutaks ka tööprojekti puuduste eest, kui sademeveesüsteemi

mittevastavus oleks tingitud tööprojektist. Autorijärelevalve teostajana oleks kostja

pidanud kontrollima nii sademeveesüsteemi ehitamist, sh ehitamist vastavalt

projektdokumentatsioonile ja analüüsima ka tööprojekte. Puudused tööprojektides ja

väidetavalt puuduliku tööprojekti põhjal tehtud ehitusvead pidanuks ilmnema

autorijärelevalve raames ehitustööde käigus, mitte pärast objekti valmimist.

Autorijärelevalve eesmärk oli lepingu punkti 6.1.14.3 järgi lisaks projektile vastava

lahenduse realiseerimisele ka tellija eesmärgi saavutamiseks teostada ehitustöödel

autorijärelevalvet. Kui kostja pole autorijärelevalve käigus hinnanud, kas tööprojektides

on järgitud põhiprojektis antud siduvat lähteülesannet (ehitusseadustiku § 13 lg 3 alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 § 5 lg 3) pole

autorijärelevalvet ehitustööde ajal kohaselt teostatud. Kostja lepinguliste kohustuste

mahu määratlemisel on võimalik lähtuda üksnes ja ainult lepingust. Lepingu p. 6.1.14.

sätestab kostja kui projekteerija kohustused hilisemate ehitustööde käigus, sh kohustuse

kontrollida, et rajatis oleks rajatud vastavalt põhiprojekti lahendusele, milleks

projekteerija peab teostama ehitustöödel autorijärelevalvet tellija eesmärgi

saavutamiseks. See säte määratleb selgesõnaliselt projekteerija kohustuse ehitustöödel (st

objektil) kontrollida ehitustööde vastavust põhiprojektile. Kostjal ei ole võimalik

tugineda mistahes standardile endale võetud lepinguliste kohustuste mahu määratlemisel.

Kui kostjal puudus pädevus lepinguga võetud kohustuste täitmiseks, tulnuks sellest

hagejat informeerida, kuid mitte alles siis, kui leping sõlmitud ja tasugi autorijärelevalve

teostamise eest saadud.

29. Ekslik on kostja viide justkui standard EVS 811:2012 oli hageja ja kostja vahelise

lepingu üheks alusstandardiks, kuivõrd sellele standardile on viidatud lepingu punktis

5.2.2. Esiteks ei saa standard EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“ olla

(välis)sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel alusstandardiks ning nii ongi lepingu

punktis 5.2.2. üksnes märgitud, et eelnimetatud standard on ehitusprojekti vormistuse

määratluse aluseks. Seetõttu ei ole sellele standardile tuginemine relevantne kostja

kohustuste mahu kindlakstegemisel, vaid kostja kohustuste maht tuleneb ikkagi lepingust

(sh punktist 6.1.14.). Samamoodi ei ole kohane viidata standardis sisalduvale alajaotisele

C.4 „Tehnosüsteemid“, kuivõrd standardis on silmas peetud hoone (sise)tehnosüsteeme.

Lisaks eeltoodule on ebaõige ka kostja järeldus justkui standardist tuleneks tööprojekti

autori kohustus teostada tehnosüsteemide osas projekteerija järelevalvet. Standard

sätestab selles osas, et tööprojekti autori toimingud piirnevad järelevalve mahus

ehitusprojektis nõutud kooskõlastuste hankimisega, kuid mitte millegi muuga. Standardi

EVS 932:2017 osas soovib hageja märkida, see kehtib alates 16. maist 2017, kuid leping

sõlmiti 16. märtsil 2016. Ebaõige on kostja järeldus, et leping ei näinud kostjale

autorijärelevalve osas ette kohustust, mille kohaselt autorijärelevalve eesmärgiks on

tagada projekteerimis- ja ehitustööde vastavus normidele. Lepingu punkt 6.1.14.3

kohustas projekteerijat hilisemate ehitustööde käigus kontrollima, et rajatis oleks rajatud

vastavalt põhiprojekti lahendusele. Arvestades, et lepingu punkti 6.1.9. alusel kohustus

projekteerija projekteerimistöö teostamisel järgima Eesti Vabariigis kehtivaid normatiive

(samasisuline kohustus ka lepingu punktis 5.4.4.) ja juhul, kui projekteerija oleks

projekteerimistööd teinud lepingus sätestatud viisil ning oleks teostanud ka lepingus

sätestatud korras autorijärelevalvet, olnuks tagatud ka projekteerimis- ja ehitustööde

vastavus normidele.

30. Hageja ei nõustu, et üksnes OÜ Esprii kohustuseks oli tagada, et tööprojekt ja

ehitusprojekt vastaksid kõigile nõuetele ning et üksnes Esprii kohustuseks oli kontrollida,

et ehitaja saavutaks hageja eesmärgi. Täpselt samasisuliste eesmärkide saavutamine oli

lepingu punkti 6.1.14.3. järgi kostja kohustuseks, rääkimata sellest, et põhiprojekti

vastavuse tagamine oli kostja ülesandeks. Hageja ei nõustu, et kostja poleks saanud

kontrollida maa-alustes osades tehtud muudatusi, kuna autorijärelevalve teostamine pidi

piirduma üksnes nähtavale jäävate pindadega. Kostja selline järeldus on vastuolus

lepingu punktiga 6.1.14.

31. Hageja ei nõustu kostja väitega, et võrguvaldaja AS Kuressaare Veevärk tehnilised

tingimused ja (OÜ Ösel Plan varasem) vertikaalplaneering olid kostja jaoks siduvad

juhised. Tehnilistest tingimustes ühtegi siduvat juhist ei sisaldu ja kostja pole ühtegi

sellist ka välja toonud. AS Kuressaare Veevärk tehnilised tingimused ei olnud

puudulikud. Kui tehnilised tingimused ka olnuks vigased või puudulikud või olnuks oht,

et nende järgimine mõjutab projekteerimistöö kvaliteeti, tulnuks kostjal sellest hagejat

teavitada. Kostja pole hagejat tehniliste tingimuste vigadest ja/või puudustest teavitanud

ega sellisele teavitamisele tuginenud.

32. Vale on kostja väide, et ta pidi põhiprojekt koostamisel võtma aluseks

hankedokumentidele

lisatud

keskväljaku

rekonstrueerimise

ehitusprojekti

vertikaalplaneeringu. Tehnilise kirjelduse punktis 5.2 on märgitud, et sellega võimalusel

arvestada hinnapakkumise koostamisel ja edasisel projekteerimistöö teostamisel. Hageja

ei soovis, et kostja tehnilistes tingimusi ja vertikaalplaneeringut aluseks võttes ja neid

vajalikul määral kontrollides tagaks nõuetekohase ja eesmärgipäraselt toimiva

sademeveekanalisatsiooni projekteerimise ning kohase projektiga kooskõlas

sademeveekanalisatsiooni väljaehitamise. Kostjal jäi hageja püstitatud soov ja eesmärk

täitmata.

33. Hageja ega AS Kuressaare Veevärk pole jätnud kostjale olulist infot edastamata.

Hankedokumendi „Tehiline kirjeldus“ kohaselt pidi kostja arvestama, et selles loetletud

dokumendid on kogu hageja poolt antav info ja kostja peab tegema kõik ülejäänud

vajalikud uuringud ning projekteerimistööd, mida on töö teostamiseks ja selle eesmärgi

saavutamiseks vaja teha ning vastavad kulud peavad olema arvestatud pakkumuse

maksumuses.

34. Kostja ei saa vastutusest vabaneda väidetavate puuduste tõttu tehnilistes tingimustes ja

vertikaalplaneeringus, kui neid ka esines. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja kui

ta juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tehniliste tingimuste punkti 5.1

kohaselt vastutab kostja koostatud eel- ja põhiprojekti eest ning hageja kui tellija

kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjast kostjat vastutusest. Kostja ei saa seega

vabaneda vastutusest viidates Kuressaare Veevärgi kooskõlastusele või hageja tellitud

OÜ Skepast & Puhkim ekspertiisile. Ka VÕS § 643 ette nähtud kõrgema hoolsusega töö

üle vaadata laskmine asjatundjal (OÜ Skepast & Puhkim) ei vabasta vastutusest

töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele.

35. Kostja pole tõendanud, et tema töö vastas lepingule. Kostja projekteeris ületäituva

kanalisatsioonivõrgu. Põhjendades sademeveesüsteemi mittetoimimist sellega, et kogu

Kuressaare linna süsteem on vananenud, annab see tunnistust, et kostja on jätnud

järgimata standardi p 6.1.4 sätestatud kohustuse eelvoolu torustike läbilaskevõime

määramiseks. Puudusi projekteerimistöös ei saa kostja õigustada erakordsete sademetega.

Kostja pole projekteerides ette näinud tippvooluhulkade ühtlustamist ja rikkus sellega

standardi punktist 6.2.6 tulenevat kohustust. Põhjuste konkurentsi korral peab kostja

tõendama, et tema tegu ei olnud kahju tekkimise aluseks. Vastutusest vabanemiseks ei

ole piisav, kui kostja viitab kõikvõimalikele muudele põhjustele. Kostja ei ole tõendanud,

et kahju tekkis muul (alternatiivsel) põhjusel.

36. Kahjuhüvitise vähendamiseks alust pole. Lepingu punktis 11.6. on kostja võtnud

kohustuse vastutada oma tegevusest või tegevusetusest, samuti tuvastatud

projekteerimisvigadest tuleneva kahju eest täies ulatuses. Hageja kui tellija tahe oli

asetada projekteerijale vastutus kogu tekitatud kahju eest, mitte piirata seda summaliselt

ega nt projekti parandamiseks tehtavate kulutustega. Kostja kui töövõtja nõustus selle

tingimusega. Sellist kokkulepet VÕS § 140 ei keela. Lepingu punkti 11.7 kohaselt kostja

kohustus esitama hagejale vastutuskindlustuse lepingu poliisi koopia lepingu kahekordse

maksumuse ulatuses. Seetõttu oleks põhjendamatu VÕS § 140 alusel vähendada

kahjuhüvitist väiksemaks vastutuskindlustuse summast ka juhul, kui kostja ei oleks

võtnud kohustustust hüvitada projekteerimisvigadest tulenev kahju täies ulatuses.

37. Kostja vastutust ei välista ega piira ehitaja töövõtuleping. Vale on kostja seisukoht, et

ehitaja vastutas kõigi vigade eest. Kostja vastutus seoses puudustega kostja töös, st eel- ja

põhiprojekti koostamise eest, tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Lepingu

p. 11.6. sätestab, et projekteerija, st kostja, vastutab tema tegevusest või tegevusetusest,

samuti tuvastatud projekteerimisvigadest tuleneva kahju eest täies ulatuses.

Hankedokumentide osa 3 „Tehniline kirjeldus“ punktis 5.1. on sätestatud, et töövõtja

poolt koostatud eel- ja põhiprojekti õiguses eest vastutab töövõtja ning tellija

kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest. Viidetega ehitajaga sõlmitud

töövõtulepingule ei ole võimalik välistada ega piirata vastutust puuduste eest kostja enda

töös.

38. Ehitaja poolt projektis tehtud muudatused ei vabasta kostjat vastutusest. Sarnaselt

omanikujärelevalvega pidanuks kostja autorijärelevalve käigus tuvastama

tööprojektidega põhiprojekti muutmise, kuna lepingu punkt 6.1.14.3. asetas kostjale

kohustuse kontrollida, et rajatis oleks rajatud vastavalt põhiprojekti lahendusele. Selle

sätte eesmärki ei ole võimalik täita muul moel, kui kontrollida tööprojektide

(teostusjooniste) vastavust põhiprojektile. Kostja pole selgitanud, mil viisil ta seda hageja

ees võetud kohustust täitis. Võimalikud puudused omanikujärelevalves ei piira ega

välista kostja vastutust lepinguliste kohustuste täitmise ees.

39. Kompromissileping ehitajaga ei välista kostja vastutust. 30. juuni 2020

kompromissilepinguga võttis ehitaja enda kanda ümberehituse projekti koostamise ja

väljaehitamise kuludest (111 373 eurot, millele lisandub käibemaks) 32,74% ehk 36 473

eurot, millele lisandub käibemaks. Selle summa raames võttis ehitaja enda kanda

Vaekoja müüri projekteerimise ja ehitamise, milliste tööde väärtuseks hindasid pooled 21

000 eurot (ilma käibemaksuta) ning ülejäänud summast võttis Merko enda kanda 15 473

eurot (ilma käibemaksuta). Täiendavate tööde järgi ilmnes vajadus tööde tegemise käigus

ja nende maksumuseks kujunes 45 226,76 eurot. See lisanduv summa ei muutnud

kompromissi-lepingus kokku lepitud ehitaja rahalise vastutuse suurust, mistõttu seda

summat nõuab hageja kostjalt täies ulatuses.

40. Hageja maksis ehitajale juhtimiskulu ja kasumit üksnes neilt summadelt, mis jäid hageja

kanda. See tähendab, et juhtimiskulu ja kasumit ei arvestatud neilt töödelt/summadelt,

millised ehitaja võttis enda kanda. Hageja oli sunnitud sellise kompromissi tegema ja

kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes ehitajaga oli võimalik asjatu viivituseta

kõrvaldada negatiivsed tagajärjed kostja puudustega töös.

41. Ebaõige on kostja arusaam, et kompromissilepingus justkui hageja oleks kinnitanud

ümberehitustööde vastavust heale ehitustavale ning välistas ehitaja vastutuse võimalike

nõuete osas juba enne, kui ümberehitustööd tehtud. Tegelikkuses lepiti

kompromissilepinguga kokku tingimuslikult, et ümberehitusprojekti alusel tehtavate

tööde kohase teostamise korral ja järel kinnitab hageja tööde teostamist hea ehitustava

kohaselt, st loeb rikkumised heastatuks.

Kostja vastuväited

42. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leidis, et

ta pole töövõtulepingut rikkunud. Kuna kostja pole töövõtulepingut rikkunud, ei vastuta

ta 2019 suve hoovihmadest tingitud uputuste ning nendega seotud Kuressaare

sademeveesüsteemi täiendavate rekonstrueerimistööde eest. Kostja vaidles hagile vastu

järgmiste peamiste väidetega.

43. Sademeveesüsteemi rajamise aluseks ei pidanud olema lepingu esemeks olnud

põhiprojekt, vaid ehitaja tööprojekt. Põhiprojekti ja tööprojekti reguleerimisesemed on

erinevad. Tööprojekt peab olema põhiprojektist täpsem, sh olema piisavalt täpne

ehitamiseks. Tööprojekti koostasid ja kesklinna sademeveesüsteemi ehitasid AS Merko

Ehitus Eesti ja AS Merko Infra. Merko tööprojekt oli puudustega. See ei vastanud EhS §

13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määruse nr 97 § 10

nõuetele. Sisuliselt on tööprojekt kostja koostatud põhiprojekti joonised, millel on

vahetatud kirjanurk. Selline tööprojekt nõuetele ei vasta ja järelikult polnud piisavalt

põhjalik keskväljaku sademeveesüsteemi rajamiseks. Selle vea avastamine oli hageja,

eeskätt objekti omanikujärelevalve, kohustus. Puudulik tööprojekt võis tuua kaasa olulisi

ehitusvigu ja nende eest ei vastuta kostja. Uus töövõtuleping ja kompromissleping sõlmiti

ehitajaga, see kinnitab, et sademeveesüsteemi vigade eest vastutab ehitaja. Kuna

ümberehitustööd on tehtud, pole ehitaja ehitusvigu enam võimalik tuvastada.

44. Kostja pole lepingut rikkunud:

44.1. Kostja tegi projekteerimistööd vastavalt standardile, lepingus ettenähtud

tingimustele, sh hageja juhistele ja võrguvaldaja tehnilistele tingimustele ning

vastavalt kõigile teistele lähteandmetele, millele enne lepingu sõlmimist ja selle

täitmise käigus kostja tähelepanu juhiti.

44.2. Enne projekteerimistööde alustamist väljastas kohaliku kanalisatsiooni- ja

veevõrgu haldaja AS Kuressaare Veevärk kostjale 30. mail 2016 tehnilised

tingimused, millega määratles Kuressaare keskväljaku projekteerimise alused.

Tehniliste tingimuste kohaselt tuli võimalusel säilitada olemasolevate vee- ja

kanalisatsioonitorustike asukohad ja planeeringuala sademeveed võis suunata

kõikidesse eskiisprojektis toodud isevoolsetesse sademevee kaevudesse.

Eskiisjooniselt on tuletatavad sademevee voolusuunad ja kõik teadaolevad

sademevee kaevude asukohad. Vee-ettevõtjale polnud teada üksnes kaevude

sügavused ja need tuli välja selgitada projekteerimistööde käigus.

44.3. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei olnud kohustatud järgima tehnilisi tingimusi.

Projekteerimistingimustes on sõnaselgelt sätestatud, et torustikud tuleb

projekteerida kuni eesvooluni vastavalt AS-i Kuressaare Veevärk tehnilistele

tingimustele.

44.4. Eesvoolud olid halvas seisus. Kostja lepingujärgseks kohustuseks ei olnud

väljaspool projektala kanalisatsiooni seisukorra hindamine. Hageja pole välja

toonudki, millised väidetavad vead tehnilistes tingimustes esinesid, mida kostja

tuvastama pidi. Tiigi, Pikal, Kauba, Kesk, Uuel, Suur-Sadama ja Väike-Sadama

tänavatel tehtud videouuringute piltidel on näha, et eesvoolud on väga halvas

seisus ja kohati kolmandik toru läbimõõdust täidetud seisva vee ja settega. Samuti

on linna sademevee torustikel läbivajumisi, mittekorrektselt tehtud pimeühendusi,

muljumisi, setteid, muhvi tihendid torus. Projektipiirkonnas oli Kauba tänaval

torustik 10 m ulatuses läbi vajunud. Sellest tulenevalt on projekteeritud alalt

äravool reaalsuses oluliselt väiksem kui kostjale projekteerimisel antud

lähteandmetes. Kui hageja ja Kuressaare Veevärk teadsid, et eesvoolude seisukord

on halb, tulnuks sellele lepingu täitmise käigus tähelepanu juhtida. Võimalikud

probleemid sadeveesüsteemiga pidid võrguvaldajale olema teada. Projekteerija

saab eeldada, et võrguvaldaja on pädev enda vastutusvaldkonnas tehniliste

tingimuste andmisel ning on lähtunud õigetest andmetest.

44.5. Projekteerimistööde teostamisel tuli lähtuda standardi EVS 848:2013 peatükist

6.2.4, eeskätt selle tabelist 6, mis määratleb arvutusvihma korduvusteguri

sademevee- või ühisvoolukanalisatsiooni arvutusvooluhulga määramiseks.

Ühisvoolse kanalisatsiooni toru läbimõõt on reeglina suurem. Kostja projekteeris

korrektselt sademeveekanalisatsiooni lahkvoolise sademeveekanalisatsiooni

normidest lähtuvalt. Lähtuvalt võrguvaldaja tehnilistest tingimustest ja standardist

arvutas kostja sademeveetorustiku läbilaskevõime lahkvoolsele kanalisatsioonile.

Arvutusvihma korduvus tuli lahkvoolse kanalisatsiooni piirkonnas arvutada 2 aasta

tegurit arvesse võttes. Ka sademevee kokkuvoolu aja arvutusteguri määramisel oli

teadaoleva info põhjal õiguspärane lähtuda tavaolukorda iseloomustavatest

kordajatest. Standardist ei tulnud ülesannet projekteerida ekstreemsetele

ilmastikunäitajatele tuginedes. Sellele ei juhtinud tähelepanu ka hageja tellijana

või võrguvaldaja. Kostja kasutatud arvutusvihma korduvus on maksimaalne, mida

standard lahkvoolse kanalisatsiooni piirkonnas soovitab ja kokkuvoolu aja valikul

lähtus kostja standardi soovitustest. Võrguvaldaja oleks pidanud tehnilistes

tingimustes sätestama eraldi, kui eesmärgiks oli projekteerida sademeveesüsteem,

mis ei lähtu standardist või mille eesmärgiks on kusagil mujal asuvate puuduste

kompenseerimine. Kui hageja eeldas, et vastuolus standardiga tuleb torustikud

üledimensioneerida, või projekteerida lahkvoolne sademeveekanalisatsioon

ühisvoolsele kanalisatsioonile kohalduvate normide alusel, tulnuks sellele

tähelepanu juhtida lepingus või tehnilistes tingimustes. Seda ei tehtud.

44.6. Kostja projekteeris Kuressaare keskväljaku sademeveekanalisatsiooni vastavalt

standardile, AS-i Kuressaare Veevärk tehnilistele tingimustele, kostja tellitud

geoloogilistele uuringutele ja muudele asjakohastele ja ettenähtavatele andmetele,

mida tavapäraselt sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel arvesse võetakse.

Töö vastab avatud ideekonkursi võistlusülesandes ja hankedokumentides

sätestatud nõuetele, samuti standarditele EVS 907:2010 (Rajatise ehitusprojekt) ja

EVS 848:2013 (Väliskanalisatsioonivõrk).

44.7. K-Projekti ekspertiis on leidnud arvutusvihma kordajad, mida kasutatakse

ühisvoolukanalisatsiooniga südalinnade puhul, seetõttu pole see ekspertiis

asjakohane.

44.8. Õige pole hageja väide, et põhiprojektis pole arvestatud planeeritud alade

vertikaalplaneeringut. Seda on arvestatud. sademevee äravoolu kohad on

projekteeritud sademevee liikumise teekonnale või kogunemiskohta. Lahenduseks

poleks saanud olla ka restide ja rennide suurem hulk, sest ülejäänud eelvoolud on

ummistatud. Kostja pidi põhiprojekti koostamisel võtma aluseks ka hageja

lähteülesande vertikaalplaneeringu osa.

44.9. Kuressaare Veevärk ja teised asutused kooskõlastasid projekti märkusteta. Projekti

nõuetekohasust kinnitas ka hageja tellitud ekspertiisi 31. augusti 2017 aruanne

Skepast&Puhkim OÜ-lt. Põhiprojekti vastavust standardile kinnitab TalTech

ekspertarvamus.

45. Sademeveesüsteemi mittetoimimine ei olnud tingitud kostja koostatud põhiprojektist,

vaid muuhulgas:

45.1. Algsest ülesande püstitusest hageja poolt. Kuressaare Linnavalitsuse 26. jaanuari

2016 korraldusega väljastatud projekteerimistingimused sätestasid sõnaselgelt, et

tuleb projekteerida eesvooluni vastavalt aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk

tehnilistele tingimustele. Hageja oleks pidanud eesvoolude modelleerimise tellima

juba enne hangete korraldamist või siis eesvoolude modelleerimine oleks pidanud

olema kostja lepinguliseks kohustuseks.

45.2. Võrguvaldaja poolsest kohustuste rikkumisest. Standardi punkt 6.1.4 sätestab, et

torustike ja kaevude ehitusseisundi kohta tuleb infot hankida võrguvaldajalt.

Lepinguga muid kohustusi kostjale ei pandud. Tehnilised tingimused ei juhi

tähelepanu ühelegi eesvoolu probleemile. Võrguvaldaja oleks pidanud tehnilistes

tingimustes juhtima tähelepanu võimalikele puudustele ning ette nägema ka

vajalikud leevendusmeetmed.

46. Osaliselt on üleujutuste põhjus ehitaja kooskõlastamata muudatused. Teostatud lahendus

on olulistes osades erinev kostja põhiprojektist ja selle tulemusel on üleujutusrisk

suurenenud. Ehitaja ei kooskõlastanud muudatusi kostjaga. Ehitaja oleks pidanud esitama

hagejale andmed ja Esprii oleks pidanud tuvastama, et teostatud lahendus erines olulistes

osades kostja põhiprojektist. Kostjat ei informeeritud ehitaja tehtud muudatustest. Pole ka

andmeid, et ehitaja oleks andnud muudatustest ülevaate hagejale. Kostja ei saanud

kontrollid põhiprojekti muudatusi, kui teda nendest ei informeeritud. Kaheksast tehtud

muudatusest kaks suurendavad tippvooluhulkasid torustikes ning tulemuseks on

kanalisatsioonisüsteemi suunatud vee oluliselt suurem hulk, kui põhiprojekti arvutused

ette nägid. Esprii kui omanikujärelevalve teostaja ülesandeks oli tuvastada ka see, et

ehitaja teostatud lahendus erineb kostja põhiprojektist ning ei vasta kehtivatele

õigusaktidele. Esprii ei juhtinud sellele kordagi tähelepanu, seega rikkus Esprii enda

kohustusi omanikujärelevalve teostamisel. Projekteerijaga kooskõlastamata omavoliliste

muudatuste eest vastutab ehitustöövõtja või ka omanikujärelevalve teostaja, mitte kostja.

Autorijärelevalve käigus poleks kostja saanud ka muudatusi kontrollida, kuivõrd

muudatused tehti maa-alustes osades. Samas oli autorijärelevalve esemeks arhitektuuri

osas nähtavale jäävate pindade ülevaatus.

47. Üleujutust Vaekoja hoone ees oleks saanud teatud ulatuses vältida liigvee kaitseks

rajatud tõkkega. Tõkke rajamata jätmine oli hageja otsus. Hageja andis kostjale

konkreetse suunise, et eesmärgiks on Vaekoja esised trepirajatised kaotada ja jätta sinna

üheastmeline tasapind. Tegemist pole projekteerimisveaga.

48. Üleujutusriski oleks hageja saanud vähendada või vältida kui võrguvaldaja oleks

tehnilistes tingimustes välja toonud puudused kanalisatsioonisüsteemis, hageja oleks

andnud selge juhise mitte lähtuda standardist, vaid arvestada vihma suurema

korduvusperioodiga, ning ehitaja poleks teinud kostjaga kooskõlastamata muudatusi

kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel.

49. Kostja ei ole lepingut rikkunud ka seoses autorijärelevalve teostamisega. Hageja on

ebaõigesti võrdsustad autorijärelevalve ehitusjärelevalvega. Hageja väitel seisneb

rikkumine selles, et vastavalt lepingu punktile 6.1.14.3 tuleb autorijärelevalve

teostamisega tagada seatud eesmärgi saavutamine ning selleks tuleb muu hulgas

kontrollida, et rajatis oleks rajatud vastavalt põhiprojekti lahendusele. Autorijärelevalve

eesmärk on tagada projektile vastava lahenduse realiseerimine ja seda on kostja teinud

nõuetekohase hoolsusega. Kostja möönab, et Vaekoja hoone aste rajati tõesti

madalamana kui see oli põhiprojektis kavandatud, kuid tervikuna ei mõjuta see

põhiprojekti lahendust ehk Kuressaare keskväljakut kui lepingu alusel projekteeritud

rajatist. Selle vea oleks pidanud avastama ka omanikujärelevalve. Lisaks lähtus lahendus

hageja juhistest, mille kohaselt tuli aluseks võtta varasem vertikaalplaneering. See

eksimus iseseisvalt ei kinnita 173 455,35 euro suuruse nõude põhjendatust.

Projekteerijale ei saa panna oluliselt laiema funktsiooniga omanikujärelevalve kohustusi.

Projekteerimistööde ajal kehtinud standard EVS 811:2012 ega kehtiv EVS 932:2017 ei

näe projekteerijale kohustust käia autorijärelevalve korras ehitusobjektil, kontrollida

sademeveesüsteemi ehitamist vastavalt tööprojektile ega kohusust tuvastada ehitusvigu.

Kõik need tegevused on omanikujärelevalve pädevuses. Leping sellist kohustust kostjale

ei sisaldanud. Viidatud standardite kohaselt teostab tööprojektide osas autorijärelevalvet

tööprojekti autor või koostaja. Tööprojekti koostas ehitaja, mitte kostja. VÕS § 101 lg-st

3 kohaselt ei saa hageja tugineda autorijärelevalve kohustuse rikkumisele kuivõrd ehitaja

töö üle omanikujärelevalve tegemise eest vastutas hageja ise. Kostja täitis

autorijärelevalve kohustust pakkudes hagejale ehitusaegset konsultatsiooniteenust. Kostja

oli kogu ehitusprotsessi vältel kättesaadav ja vastas hageja küsimustele.

50. Hagejal oli Kuressaare linnakeskuse töö- ja ehitusprojektiga seoses omanikujärelevalve

teostamiseks sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Esprii. Järelevalve objekti nõuetekohase

väljaehitamise ning tööprojekti nõuetekohasuse osas oli omanikujärelevalve kohustuste

hulgas. Esprii kinnitas, et tema poolt osutatavate teenuste eesmärk on tagada

projekteerimis- ja ehitustööde vastavus normidele ja ehitaja tööprojektile ning

töövõtulepingule, kehtivatele õigusaktidele ning heale ehitustavale. Teenuse osutamisel

kohustus Esprii juhinduma eeltoodud eesmärgist. Tegemist on ülesandega, mille täitmata

jätmist heidab hageja hoopis kostjale ette. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping

ei sätestanud kostjale kohustust, mille kohaselt autorijärelevalve eesmärgiks on tagada

projekteerimis- ja ehitustööde vastavus normidele.

51. Kõigi puuduste eest vastutas ehitaja. Üksnes ehitaja vastutuseks oli saavutada hagejale

vajalik tulemus, vastavus õigusaktidele ja kõrvaldada kõik ilmnevad puudused omal

kulul. Ehitaja võttis vastutuse mistahes varasemates töödes teostatud puuduste eest (kosja

ei nõustu ühelgi juhul, et kostja töös olid puudused). Hageja ja kostja vahel sõlmitud

töövõtulepingust ei tulnud kostjale kohustust vastutada ehitaja kohustuse rikkumise eest

ega ka kohustust kõrvaldada kõik ilmnevad puudused kostja kulul. Ehitaja kohustus

tagama töö vastavuse lepingule ning kõrvaldama kõik töös esinenud puudused. Ehitaja

võttis hagejaga sõlmitud lepinguga kohustuse põhjalikult kontrollida kõiki hageja poolt

esitatud materjale ja andmeid, sh kostja poolt koostatud põhiprojekti. Isegi kui kostja

põhiprojektis olid väidetavad vead (millega kostja ühelgi juhul ei nõustu), tuli ehitajal

need väidetavad puudused avastada, seejuures kohustus ehitaja tuvastatud puudustest

teavitama. Kostjale ei ole teada, kas ja millises ulatuses ehitaja üldse kostja põhiprojekti

kontrollis, kuivõrd väidetavatest puudustest kostjat ei teavitatud. Ehitaja pidi

töövõtulepingu kohaselt kõrvaldama mistahes puudused oma kulul, et lepingu eesmärk

oleks saavutatud. Hageja ja kostja vaheline töövõtuleping ei sätestanud vastutust

ehitustööde ega ka ümberehitustöödega seotud puuduste kõrvaldamise eest. Hageja nõue

kostja vastu ei ole valdavas osas seotud mitte projekti muutmisega ega uue projekti

koostamisega, vaid suunatud peamiselt sademeveesüsteemi ümberehitustööde

kompenseerimisele, mille osas lasus vastutus ehitajal.

52. Hageja ja ehitaja sõlmisid 30. juunil 2020 kompromisslepingu ja 30. septembril 2020

selle lisa 2, milles käsitleti muuhulgas ehitaja vastutust töölepingu alusel teostatud tööde

eest. Kompromissleping tõendab ehitaja vastutust ja välistab vähemalt osaliselt kostja

vastutuse väidetavate projekteerimisvigade eest. Hageja pidas algselt vastutavaks ehitajat

kui tööprojekti koostajat ja ehitustööde teostajat. Kostja poole pöördus hageja alles pärast

seda, kui ta ehitaja suhtes oli täitmistagatise juba realiseerinud.

53. 22. juuli ja 7. augusti 2019 uputuse põhjustanud hoovihmade ajaks ei olnud ehitajalt

ehitustööd vastu võetud. 17. oktoobril 2019 toimus poolte vahel töökoosolek. Hageja

saatis kostjale 8. novembril 2019 ja 29. novembril 2019 kirjad, milles väitis, et kostja on

lepingut rikkunud. Hageja nõudis 8. novembri 2019 kirja kohaselt kostjalt lepingu

rikkumise heastamist, teavet autorijärelevalve teostamise kohta ja et kostja esitaks koos

ehitajaga hiljemalt 15. novembril 2019 projektlahenduse vastavalt lepingule

eesmärgipäraselt kasutatava sademeveekanalisatsioonile. Kostja pidas 5. detsembril

hagejale vastates hageja nõuet ja viidet lepingu rikkumisele alusetuks. Uue

projektlahenduse esitamist ei pidanud kostja põhjendatuks, sest hageja polnud andnud

olulist infot üleujutuse põhjuste kohta. Kostja palus hagejal esitada kaamerauuringute

tulemused lõikude (SK53 kuni SK-3233, SK49 kuni SK-44, SK39 kuni SK2288) kohta.

24. augustil 2020 teatas hageja kostjale, et ehitajaga sõlmitud kompromisslepingu

tulemusel on tellitud AS-lt K-Projekt Kuressaare linnakeskuse veevarustuse ja

kanalisatsiooni ümberehitusprojekt. Kostjale tehti see kättesaadavaks alles 12. veebruaril

2021. Hageja edastas esimest korda kostjale ülevaate ümberehitustöödest ja nende

maksumusest 8. veebruaril 2021. Samal päeval toimus hageja ja kostja esindajate vahel

videonõupidamine, kus arutati projektiga seonduvat. Nõupidamise käigus taotles kostja

lahkarvamustega seonduvalt täiendavat informatsiooni. Ühtlasi lepiti nõupidamisel

kokku, et kostja esitab võimaliku kohtuvälise lahenduse, mille täitmisega saaks

pooltevahelised lahkarvamused lugeda lõppenuks. Kostja esitas 26. märtsi 2021 kirjaga

hagejale ettepaneku lõpetada vaidlus selliselt, et kostja tasub hagejale 20 000 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hageja kostja pakkumisega ei nõustunud.

54. 2019. aasta suve üleujutuste põhjuseks kesklinnas oli Kuressaare linna eesvoolude

erakordselt halb seisukord koosmõjus lühiajaliselt kestnud intensiivsete sademetega ja

ehitaja kooskõlastamata muudatused projektis, mitte lepingule mittevastav põhiprojekt.

Kostja ei vastuta väidetava kahju eest, mille tekkimise eest hageja ise vastutab (VÕS §

641 lg 3 ja § 101 lg 3). Hageja pole tõendanud kahjunõude esitamise eelduste täidetust,

sealhulgas põhjuslikku seost väidetava lepingu rikkumisega. Hageja nõuet saab vähemalt

põhiosas käsitleda täitmist asendava kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 tähenduses.

Kostja väidetava rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel.

55. Kahjunõue sisaldab kulutusi, mille sissenõudmine kostjalt on alusetu. Projekteerijast

kostjalt saab nõuda projekti lepingutingimustele vastavaks viimisega (st projekti

muutmise või uue projekti koostamisega) seotud kulude hüvitamist ja ehitajast kostjalt

ehitamise puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist. Kostjalt ei saa nõuda kõigi

ümberehitusega seotud kulude hüvitamist. Ümberehitusega seotud kulutuste nõudmine

kostjalt on võimalik üksnes piiratud juhtudel, kui väidetava projekteerimisvea tõttu on

tekkinud tarbetu kulu. Nii on leidnud Riigikohus.

56. Kahjunõue ei ole põhjendatud ka nende väidetavate projekteerimisvigade eest, mille

suhtes on kompromisslepingu alusel võtnud vastutuse ehitaja. Ehitaja võttis vastutuse

Vaekoja müüri väidetava projekteerimisvea eest ja oma kulul projekteerima süvendile

müüri vundamendiga ja tegema müüri ehitustööd. Ehitaja võttis nii enda kanda 21 000

eurot (ilma käibemaksuta). Sellele vaatamata heidab hageja Vaekoja esisega seotud

projekteerimisvigu ette kostjale ning nõuab sellega seotud kulu hüvitamist. Kahjunõuet

peaks vähendama vähemalt Vaekoja esise projekteerimise ja ehitamistöödega seonduvate

kulude osas. Ehitustöödele lisaks tasus hageja ehitajale ka juhtimiskulusid ja kasumit,

mille on hageja nõude põhjendamisel jätnud mainimata. Neid ei saa käsitleda

ümberehitamiskuludena. Kostja ei vastuta nende tööde ja kaasnevate kulude eest, mis

jäid väljapoole kostja projekteeritavat ala ega ka muude kulude eest, mis on tingitud

tellija enda erisoovidest ja tellitud lisatöödest, sh teiste töövõtjate tegevusest tingitud

lisatöödest, tellija enda kulude optimeerimise soovist, teiste töövõtjate poolt teostatud

muudatustest projektis vms. Eelnevat ei muuda ka ehitaja ja hageja vahel sõlmitud

kompromiss.

57. Hageja ei tellinud uut põhiprojekti. Esitatud on üksnes ümberehitusprojekt, mis oli

ehitamise aluseks ja seda ei pidanud kostja koostama. Hageja nõuab kostjalt kulutuste

hüvitamist ulatuses, milles kostja põhiprojekti isegi ei koostanud ja kostja ei saanud

mõjutada ehitusmaksumuse kokkuleppeid. Kostja lähtus projekteerimistööde teostamisel

hageja juhistest ning süsteemi mittetoimimise põhjuseks olid umbes eesvoolud ja

intensiivsed vihmavood. Hageja väidetava kahju on põhjustanud seega olulises osas

hageja ise.

58. Põhjendatud pole nõuda AS K-Projekt ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamist kahjuna.

Tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga ja seda saab nõuda menetluskulude

hüvitamise korras, mitte kahjuhüvitisena. Juhul, kui kulutused ekspertiisile kuuluks

kahjuna hüvitamisele, pole need vajalikud ega mõistlikud kulud. Ka poleks põhjendatud

hüvitise täies ulatuses kostjalt välja mõistmine. Lisaks kostja projektile hinnati ka ehitaja

tööprojekti ning selle alusel ellu viidud lahenduse nõuetele vastavust.

59. Kohtueelse õigusabi kulud on põhjendamata ja ebamõistlikult suured. Kahju hüvitamise

nõude üldised eeldused on täitmata, seega pole hagejale hüvitatavad ka kohtumenetluse

eelsed õigusabikulud. Igal juhul kuuluvad hüvitamisele üksnes kahju tekitamisega seoses

kantud mõistlikud kulud. Kostja ei saa vastutada hageja õigusabikulude eest, mis ei olnud

seotud kostja lepinguga ja selle täitmisest tulenevate võimalike puudujääkidega (millega

kostja igal juhul ei nõustu).

60. Kuna kahjunõue on täies ulatuses põhjendamatu, pole hageja õigustatud kostjalt ka

viivist nõudma.

KOHTU SEISUKOHT

61. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Oma seisukohta põhjendab kohus

alljärgnevalt.

62. Kuressaare linn sõlmis kostjaga 15. märtsil 2016 „Projekteerimistööde ja

autorijärelevalve teostamise töövõtulepingu nr 94-16“ [digitoimiku leht (dtl) 113].

Leping sõlmiti väljakuulutamiseta läbirääkimisteta hankemenetluse tulemusel. Kostjal

tuli lepingu alusel teostada Kuressaare kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööd.

Selleks pidi kostja koostama lõppastmes ehitusprojekti põhiprojekti mahus ja sellele

eelnevalt eskiisi ja eelprojekti. Oma töö mahus tuli kostjal koostada ka

muinsuskaitselased eritingimused, viia läbi geoloogilised uuringud, koostada täiendavad

geodeetilised alusplaanid, koostada ehitustöödeks taotluseelarved ja töömahtude loend

ning osutada hilisemate ehitustööde korral autorijärelevalve teenust (p 5.4). Põhiprojekti

dokumentatsioon pidi võimaldama ehitustööde hangete korraldamist ilma täiendavate

selgitusteta (p 5.3).

63. Muuhulgas pidi kostja projekteerima veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ja selle hulgas

sademeveekanalisatsiooni. Sellega seoses ei ole vaidlust, et:

63.1. Kostja andis põhiprojekti hagejale 24. augustil 2017 üle ja hageja võttis töö vastu

ja sellele eelnes kesklinna avaliku ruumi põhiprojektide ekspertiis

Skepast&Puhkim OÜ poolt tellija ülesandel.

63.2. Kostja töö oli mh aluseks ehitushanke läbiviimiseks ning hanke võitnud

ühispakkujate AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti (ühiselt „ehitaja“ või

„Merko“) ja hageja vahel 29. märtsil 2018 sõlmitud „Töövõtulepingu nr 03-18“

alusel kuulus Merko töövõtu mahtu sademeveekanalisatsiooni osas tööprojekti

koostamine ja sademeveekanalisatsiooni ehitamine.

63.3. Sademeveekanalisatsiooni osa oli Merko poolt 2019. a suviste üleujutuste ajaks

välja ehitatud ja tööd lõpetatud.

64. Hageja väidab, et kostja töö, st tema projekteeritud sademeveekanalisatsioon, ei vastanud

lepingutingimustele, mis kokkuvõttes väljendus selles, et kostja projekti alusel rajatud

süsteem ei suutnud Kuressaare kesklinnas 22. juulil ja 7. augustil 2019 sadanud

vihmavett vastu võtta ja mõlemal sajupäeval tekkisid üleujutused – Vaekoja hoone äärne

süvend oli vett täis. Sisuliselt väidab hageja seda, et eelviidatud üleujutustega avaldus

ehitises, st Merko poolt valmis ehitatud sademeveekanalisatsiooni süsteemis, puudus ja

see on tingitud eeskätt vigadest kostja koostatud projektis.

65. Hageja tugineb ennekõike väidetele, et kostja ei rakendanud sademeveesüsteemi

kavandamisel õigesti asjakohase projekteerimisstandardi nõudeid, mis käsitlevad

vooluhulkade arvutamist ja olemasoleva (eelvoolu)süsteemi läbilaskevõimet ning

projekteeris selliselt aladimensioneeritud süsteemi.

66. Hageja nõuab kostja vastu esitatud hagiga kulutuste hüvitamist, mis tekkisid hageja väitel

kostja projekteerimisvigade tõttu sademeveekanalisatsiooni ümberehitusprojekti

tegemisest, ümberehitustööde tegemisest, vigade väljaselgitamiseks ekspertiisi

tegemisest ja õigusabi kasutamisest.

67. Kõigi nõuete esimeseks eelduseks on kostja lepingurikkumine, mistõttu esmalt tuleb

tuvastada, millistele tingimustele sademeveekanalisatsiooni projekt pidi vastama ja kas

hageja väidetud vead kostja töös toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse.

Projekteerimistöö vastavus lepingutingimustele

68. Hageja ja kostja vahelisele lepingule projekteerimistöö tegemiseks kohalduvad

võlaõigusseaduse töövõtulepingu sätted. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja VÕS §

635 lg 1 järgi saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö) ja tellima

maksma selle eest tasu.

69. VÕS § 641 lg 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p-des 1

ja 2 on sätestatud, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole

kokkulepitud omadusi; või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

70. Lepingu punkti 4.1 kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping oma

dokumentidega, ehitusseadustik ning muud kehtivad õigusaktid ja standardid. Poolte

väidete alusel pole vaidlust, et sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel tuli kostjal

lähtuda asjakohase standardina lepingu täitmise ajal kehtinud Eesti standardist EVS

848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ (edaspidi „standard“) ja selles sätestatud

projekteerimise nõuetest (dtl 232). Lepingu punkti 6.1.5 järgi kohustus projekteerija

tagama lepinguga kehtestatud tööde kvaliteedi.

71. Lähtuvalt poolte esile toodust oli sademeveekanalisatsiooni projekteerimiseks antud

tellija poolt lepingu punkti 3.2.2 ja selles viidatud dokumentide kaudu suuniseid nii palju,

et lähtuda tuli projekteerimistöö hanke tehnilisest kirjeldusest, mille järgi tuli

projekteerijal lahendada eel- ja põhiprojektis võimalusel Kuressaare kesklinna

arhitektuurivõistluse võidutöös VAIP näidatud sadevee linnakujunduslikud immutusalad,

ülejäänud osas suunata sadeveed kalletega linna sadeveekanalisatsiooni võrku ning

vajadusel lahendada olemasolevate trasside ümberpaigutamine (dtl 136). Samuti tuli

lähtuda hanke tehnilise kirjelduses viidatud projekteerimistingimustest, mille kohaselt

tuli sademevee torustikud projekteerida kuni eelvooluni vastavalt Kuressaare Veevärgi

tehnilistele tingimustele (dtl 1423). Poolte esile toodu järgi tuli arvestada ka varasema

vertikaalplaneeringuga (OÜ Ösel Plan).

72. Kuivõrd lepingus ei sisaldu otsesõnu kokkuleppeid sademeveekanalisatsiooni omaduste

kohta, tuleb kostja töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel kõne alla VÕS § 641 lg

2 p 2 ja sademeveekanalisatsiooni projekti sobivus tellija vajatud või tavaliseks

otstarbeks. Seejuures tuleb arvestada VÕS § 77 lg 1 sätestatuga, et kui lepingulise

kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Õiguskirjanduses

leitakse, et standardite eiramisest tingitud töö kasutatavust negatiivselt mõjutavad

omadused kujutavad endast praktiliselt alati puudusi VÕS § 642 lg 2 p 2 ja § 77 mõttes

(VÕS III, kommenteeritud väljaanne, § 641 kom 3.3.2).

73. Ühest küljest pidi kostja töö tulemuseks olev põhiprojekt võimaldama hagejal järgnevalt

ehitustööde hanke läbiviimist (lepingu p 5.3). Selle üle pole vaidlust ja hageja vajadustele

ehitustööde tellimiseks projekt vastas.

74. Teiselt poolt pidi kostjalt tellitud põhiprojekt olema otstarbelt ja kvaliteedilt kahtlemata

ka selline, et sellega kavandatud süsteem võimaldaks (vajadusel edasise tööprojektiga

täpsustatult) rajada sademeveekanalisatsiooni, mis kogub sademevee kokku ja juhib

torustiku kaudu uputusteta ära.

75. Ehitusseadustiku (EhS) § 5 järgi on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud

dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. EhS § 13

ja 14 tulenevalt peab ehitusprojekt olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks

nõuetele, ning asjakohaseid nõudeid, sh kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid tuleb

ehitusprojekti koostamisel arvestada. Nõuded ehitusprojektile on kehtestatud majandus-

ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusega nr 97. Määruse § 5 järgi on ehitusprojektil

kolm staadiumit: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. St ehitise projekteerimine on

lahutamatult seotud ehitamise ja ehitisega, nagu on osutatud ka kohtupraktikas

(Riigikohtu 25. märtsi 2020 otsus tsiviilasjas 2-16-14644, p 16) ning ei sõltu sellest,

millises staadiumis projekt on.

76. Iseenesest ei nähtu poolte argumentidest erimeelsust selles, et sademeveekanalisatsiooni

kõigi oluliste tehniliste parameetrite kavandamine toimub eel- või hiljemalt põhiprojekti

staadiumis. Ehk käesoleva vaidluse seisukohast olulised küsimused – vooluhulgad ning

kavandatava ja olemasoleva torustiku mahutavus – kuulusid kahtlemata kostja

projekteerimismahus lahendatavate ülesannete hulka ja põhiprojektile järgnevas

tööprojekti staadiumis süsteemi dimensioneerimisega enam ei tegeleta. Seetõttu ei jaga

kohus ka kostja nägemust projekti staadiumist (põhiprojekt vs tööprojekt) kui asja

lahendamisel väga olulisest nüansist.

Arvutusäravool

77. Pooled on kokkuvõttes ühel meelel selles, et 2019. aasta 22. juulil ja 7. augustil

Kuressaares sadanud vihm tekitas kesklinnas üleujutuse, sest vihmavesi ei mahtunud

sademeveekanalisatsiooni ära. Nagu vaidluseta tuvastatud, oli mõlema saju tulemusel

vett täis Vaekoja (Tallinna tn 3) hoone äärne süvend ja see on kostja projekteerimisalas.

78. Hageja peab selle eest vastutavaks kostjat, kes projekteeris tema väitel vigase,

mittetoimiva lahenduse. Kohtuvaidlustes võttis hageja selle kokku nii, et (ekspertide

osundatud) puuduste tõttu jõudis süsteemi lühikese aja jooksul selline kogus vett, mida

maa-alune sademeveesüsteem kostja projekteeritud kujul polnud võimeline vastu võtma.

79. Kostja on süsteemi mahutavust kui probleemi tuuma kohtumenetluses iseenesest

möönnud, nõustudes, et projekteeritud lahendus ei suutnud võtta vastu rohkem vett kui

arvestatud (dtl 926, p 68), ent arvestused on tehtud nõuetekohaselt, vastavalt standardile

ning lähtuvad etteantud tingimustest ja teadaolevast infost.

80. Mõlemad pooled on esitanud kohtule oma väidete tõenduseks valdkonnaspetsiifilistes

küsimustes asjatundjate kirjalikke arvamusi. Hageja on esitanud AS-i K-Projekt 1.

oktoobri 2019 ekspertiisi aruande (eksperdid M.Ü, S.V ja M.S) (dtl 140), M.Ü 8. märtsi

2022 täiendavad vastused seoses ekspertiisi aruandega (dtl 874) ning M.Ü 19. oktoobri

2022 täiendavad vastused N.K ekspertarvamuse ja O3 Inseneribüroo OÜ ja TO Projekt

OÜ selgituste pinnalt (dtl 1353). Kostja on esitanud TalTech Ehituse ja Arhitektuuri

Instituudi 25. oktoobri 2021 ekspertarvamuse (ekspert N.K) (dtl 935). Lisaks on kostja

esitanud O3 Inseneribüroo OÜ (T.V) vastused M.Ü 8. märtsi 2022 arvamusele (dtl 948),

kuid tõendina eriteadmisi nõudvate asjaolude kinnituseks kohus seda ei arvesta, sest O3

Inseneribüroo oli vaidlusaluse sademeveekanalisatsiooni projekti koostaja (kostja

alltöövõtja) ja Tauri Vilipõld vastutav spetsialist.

81. K-Projekti arvamusega seoses on kostja üldiselt väitnud, et see on antud huvide

konfliktis, sest K-Projektilt telliti hiljem ka sademeveekanalisatsiooni ümberehitusprojekt

ja seetõttu tuleks K-Projekti arvamusse suhtuda kriitiliselt. Kohus siin kostja väidetud

huvide konflikti ei näe. K-Projekti arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks

kaalukaid argumente pole.

82. Hagiavalduse järgi heidab hageja kostja tööle ette, et projektis olevate arvutuste aluseks

võetud vihma intensiivsus on ca 2 korda väiksem kui standardis EVS 848 toodud kõigi

nõuetega arvestades tuleks. Kohtumenetluses kõlanud väidete ja põhjendusargumentide

toel saab sellise küllalt segaselt sõnastatud etteheite taandada vooluhulkade arvutamisele.

Arvutusäravoolu leidmiseks tuleb sademeveesüsteemi kavandades teha spetsiifilisi

arvutusi. Niisiis vajab esmalt vastust küsimus, kas kostja kavandas sademeveesüsteemi

õigesti, nõuetekohaselt arvestatud vihmavee kogustele. Detailides on kohtule

arusaadavalt kokkuvõttes vaidluse all vihma korduvuse periood ja vihmavee

kokkuvooluaeg.

Vihma korduvusperiood

83. Mõneti kummaliselt on arvutusäravoolu osas kõigepealt vaidlus selle üle, millise vihma

korduvuse perioodi kostja arvutusvooluhulga määramiseks faktiliselt valis. Kuna

korduvusperiood on konkreetne number aastates, siis võiks eeldada, et

projektdokumentatsioon annab konkreetse vastuse, milline see number on. Antud juhul

see poolte väidete võrdluses siiski nii ei ole.

84. Arvutusvihma korduvuse periood tähistab standardi (dtl 259) punktis 6.2.4.1 toodud

määratluse järgi keskmist ajavahemikku kahe võrdse intensiivsusega vihma kordumise

vahel. Korduvuse periood on seotud vihma esinemise tõenäosusega. Vihma intensiivsus

seejuures on ajaühikus pinnaühikule sadanud vihma hulk (standardi p 3.73). Paremaks

mõistmiseks, millest vihma korduvuse periood kõneleb, võib kasutada võrgus avalikult

vabalt kättesaadavas Eesti Maaülikooli 2020. aasta uuringu „Sademeveesüsteemide

projekteerimise aluste kaasajastamine“ lõpparuandes toodud näidet: kui teatud

geograafilises punktis sajab tunnis 30 mm 100 aasta jooksul 4 korda, siis

korduvusperiood on 100/4=25 aastat, ehk 25-aasta korduvusega tunnine sademete hulk

on 30 mm. Kui 25 aasta jooksul on tunni suurim sademete hulk 30 mm, siis sündmuse

sagedustõenäosus on 1/25=0,04 ehk 4%, ehk eksisteerib 4%-ne iga-aastane tõenäosus, et

tunni sademed on 30 mm. Kui selline sajusündmus leiab aset, ei tähenda see, et

järgmised 24 aastat pole sama sadu oodata, vaid ka igal järgneval aastal on tõenäosus

1/25, et selline sadu esineb, aga on ka võimalik, et 25 aasta jooksul sellist sadu ei esinegi.

85. Standard annab punkti 6.2.4.1 vastavas tabelis nr 6 arvutusvooluhulga määramiseks

sademevee- või ühisvoolukanalisatsiooni jaoks piirkonnast lähtuvad korduvused.

Piirkonna kirjeldus

Arvutusvihma korduvus p

Suhteliselt suurte kruntidega väikeelamupiirkond, milles

on lahkvoolukanalisatsioon ning kus ajutine

sademeveeuputus olulist majanduslikku kahju ei põhjusta

1 aasta

Muud lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnad, sealhulgas

korruselamupiirkonnad

2 aastat

Ühisvoolukanalisatsiooniga piirkonnad

3 aastat

Ühisvoolukanalisatsiooniga linnasüdamed

5 aastat

86. Hageja väitel on vihma korduvuse perioodiks võetud projektis 1 aasta. Seda väidab

hageja toetudes kostja põhiprojekti seletuskirjale, mille jaotises 1.5.4

„Sademeveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk“ esitatud tabelis (dtl 1373) on toodud

summaarsed arvutusäravoolud kaevudesse arvestusega „vihma intensiivsus 20-minultilise

kestusega L/sha sagedusega p=1 aasta Q20 (L/s)“. Ehk 20 minutit kestva ja 1 kord aastas

sadava vihma kogus. Kostja ei vaielnud vastu, et projekti seletuskirjas on tõepoolest

korduvuse perioodiks märgitud 1 aasta, kuid seda ekslikult ja tegelikult on arvutused

tehtud 2-aastase perioodiga, millise standard näeb ette muudele

lahkvoolukanalisatsiooniga

piirkondadele

(mis

pole suurte kruntidega

väikeelamupiirkonnad). Kostja toetab oma väidet N. Kändleri arvamusega, milles on

öeldud, et projektis on võetud arvutusvihma korduvuseks p=2 aastat, standardi tabelist 6

muud lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnad, sh korruselamupiirkonnad (dtl 945).

87. Vaidlust ei ole, et Kuressaare kesklinn on lahkvoolukanalisatsiooniga (reo- ja sademevee

jaoks eraldi torustikud) ja tuli ka kostjal projekteerida lahkvoolselt. Kuivõrd kostja on

vaidluses rõhutanud, et korduvusperioodi osas arvestas ta lahkvoolse kanalisatsiooni

maksimaalse, n-ö karmima teguriga ja N. Kändler on konstateerinud 2-aastast korduvust,

võiks pidada võimalikuks, et p=1 projekti seletuskirjas p=2 asemel ongi ekslik ja valitud

korduvusperiood on 2 aastat. Kohtule esitatud tõenditest ja põhjendusargumentidest ei

saa seda siiski tõsikindlalt järeldada.

87.1. K-Projekti arvamuses on öeldud, et projektis arvestatud vihma intensiivsus (kohtu

arusaamises vihmavee arvestuslik kogus) on kontrollarvutustest järelduvalt ca 2

korda väiksem võrreldes tulemusega, mille saanuks kõiki standardi nõudeid

arvestades (st mitte üksnes korduvusperiood). K-Projekti arvutuses on võetud

aluseks suurem 5-aastane korduvusperiood ja lühem vee kokkuvooluaeg (neist

mõlemast lähemalt allpool) ning esitatud arvutuslike vooluhulkade (liitrit

sekundis) võrdluses numbrid kostja projektist (seletuskirja vastavast tabelist) ja

numbrid vastavalt K-Projekti arvutustele. Ehk K-Projekti arvutused ei võrdle 1- ja

2-aastast korduvusperioodi ega ütle ka seda, et kostja projektis saadud konkreetsed

vooluhulgad vastavad sellise arvutuse tulemusele, mis on tehtud 1-aastase

korduvusega.

87.2. N. K arvamuses on küll öeldud, et korduvus on 2 aastat, kuid ei ole selgitatud,

millel järeldus põhineb (vaatamata projekti seletuskirja infole). Teises küsimuses

vihmavee kokkuvooluaja kontekstis on arvamuses osutatud lähteinfona eksperdile

projekti seletuskirja lisana esitatud tabelile „VK Arvutused.xlsx“, kuid isegi kui N.

K võis olla kasutada mingeid kostja varasemalt tehtud arvutusi exceli tabeli

vormis, siis kohtumenetlusse ei ole sellist tabelit jõudnud ega viita ka põhiprojekti

seletuskiri muudele lisadele peale AS Kuressaare Veevärk tehniliste tingimuste.

Seega ei ole N. K järeldus 2-aastase korduvusperioodi kasutamisest projektis

kontrollitav ja seeläbi veenev.

87.3. Kohtuistungil argumenteeris kostja, et N. K tegi kontrollarvutused, tema

arvamuses on tehe ära toodud ja ekspert M. Ü omakorda on arvutused

valideerinud, öeldes oma arvamuses, et ta N. K mõttekäiguga vihma kokkuvoolu

aja arvutuse osas nõustub (istungi protokoll, dtl 1457). Neis põhjendustes on kohtu

arvates kaks kitsaskohta. Esiteks, nagu eespool nenditud, ei ole N. K arvamuses

kontrollitavat tehet/arvutusi ega muid selgitusi. Teiseks ei saa M. Ü seisukohta

mõista 2-aastase korduvusperioodi kinnitusena. Hageja on M. Ü küsinud arvamust

N. K arvamuse kohta. Mh on M. Ü küsitud, kas korrektsed ja arusaadavad on N. K

mõttekäigud ja järeldused arvutusäravoolu teguri (pinnakatte teguri) ning vihma

kokkuvooluaja mõjudest arvutusäravoolule. Korduvusperioodi kohta ei ole

küsitud. M. Ü on vastates esitanud arvutused näitlikustamaks suurendatud

pinnakatteteguri ja lühendatud kokkuvooluaja mõju arvutusäravoolule (dtl 1354).

Neis arvutustes on M. Ü kasutatud korduvusperioodi 2 aastat ning andnud

vastused, et mõlemal juhul oleks protsentuaalsed erinevused N. K järeldatust

suuremad. Kohtu arvates saab M. Ü vastuseid ja arvutusi nähagi mitte kinnitusena,

et projektis on ka tema arvates ikkagi arvutatud 2-aastase korduvusega, vaid

selgitusena, kuidas arvutuses konkreetsete tegurite muutmisel on (ka 2-aastase

korduvuse puhul) tulemuste erinevus tema arvates suurem kui N. K leidis. Sellele

viitab ka kasutatud näitlik pindala 1000 m2, mitte mõne konkreetse projektis

arvestatud valgala pindala.

88. Asjaolu üldine tõendamiskoormis on selle kohta väite esitanud poolel (TsMS § 230 lg 1).

Samuti on pooled leppinud lepingus (p 14.2) kokku tõendamiskoormise selliselt, et

vaidluse korral on projekteerija ülesandeks tõendada tema tehtu vastavust normidele jms.

Seega kui kostja väidab, et ta on määranud projekteerimisel arvutusvooluhulga 2-aastase

vihma korduvuse perioodiga, siis selle tõendamise riski kannab praegusel juhul kostja.

Kohus leiab, et kostja pole suutnud veenvalt tõendada, et arvutused on tehtud 2-aastase

korduvuse perioodiga.

89. Küsimus vihma korduvuse perioodist ei ole sellega siiski ammendunud. Hageja väidab

sisuliselt ka seda, et korduvuse perioodiks pidanuks valima 5 aastat. Ehk arvutusäravool

ei oleks nõuetele vastav ka siis, kui oleks lähtutud 2-aastasest korduvusest. Kostja

oponeerib sellele kahe argumendiga: 2-aastane korduvus on standardi järgi lahkvoolse

kanalisatsiooni puhul maksimaalne (ja 5-aastane korduvus kohaldub

ühisvoolukanalisatsiooniga linnasüdametele) ning suurema korduvusega tulnuks

arvestada siis, kui see olnuks hageja poolt lähteülesandes määratud.

89.1. K-Projekti arvamuses on eksperdid teinud äravoolu arvutused 5-aastase

korduvusega lähtuvalt sellest, et tegu on südalinnaga (arvutuslike vooluhulkade

võrdlustabelis „vihma intensiivsus arvestades piirkonnast tulenevat arvutusvihma

korduvust 5a (südalinn) ja kokkuvoolu aega 10 min“) (dtl 145). N. K märgib oma

arvamuses, et sellise olulisusega piirkonnas nagu keskväljak, olnuks (tellija poolt

tehnilistes tingimustes) mõistlik sätestada suurem korduvusperiood kui standard

nõuab, näiteks 5 või 10 aastat (dtl 945). Asjatundjate hinnangutest nähtub kohtule

spetsialistide üksmeel, et Kuressaare kesklinna sademeveesüsteemi kavandades

olnuks põhjendatud arvestada vähemalt 5-aastase korduvuse perioodiga sõltumata

piirkonna kanalisatsiooni lahkvoolsusest.

89.2. N. K on konstateerinud, et 2-aastane korduvus vastab lahkvoolse kanalisatsiooni

piirkonnas standardi nõuetele, ent samas tõdenud, et projektist ei selgu, kas

projekteerija informeeris tellijat sellise korduvusperioodi valikust. 2-aastase

korduvusega vihma puhul esineb N. K selgitusel 50%-ne tõenäosus, et vihma

esinemissagedust 1 aasta jooksul ületatakse. St pooltel juhtudel võib esineda

olukord, kus sademevee intensiivsus on suurem kui projekti aluseks võetud

number, mis võib tuua kaasa süsteemi tõrkeid või mittetoimimise (üleujutuse). 5-

aastase korduvuse perioodi puhul on ületamise tõenäosus 20% ja 10-aastase

korduvuse perioodi puhul 10%. Suurem korduvusperiood toonuks N. K selgitusel

kaasa suuremad arvutusvooluhulgad ja vastavad ettenähtud leevendusmeetmed.

Samuti olnuks suurem periood N. K sõnul eriti oluline kliimamuutuste

tulevikustsenaariume arvestades, kuigi teinuks projektlahenduse kallimaks.

89.3. Hageja väitel on korduvuse perioodi valik projekteerija otsustada. M. Ü arvamuse

järgi määratleb arvutusvihma korduvusperioodi sademeveekanalisatsiooni rajatise

projekteerija, kui ei ole kokku lepitud teisiti (dtl 1353). Kostja väitel, toetudes N.

K arvamusele, pidanuks suurema korduvusperioodi nõue olema projekteerijale

antud tellija poolt ette tehnilistes tingimustes ja selle puudumisel sai kostja lähtuda

2-aastasest korduvuse perioodist kui maksimaalsest, mida standard lahkvoolse

kanalisatsiooni piirkonnas soovitab.

89.4. Vaidlust pole, et ei tehnilised tingimused ega muud lepingudokumendid

korduvusperioodi eraldi ei käsitle. Ehk korduvusperioodi osas spetsiifilist

lähteülesannet või erikokkulepet ei eksisteerinud. Seega tuleb küsida, kas

asjatundlikult professionaalselt sademeveesüsteemi projekteerijalt saab oodata, et

ta valiks töö olemust, projekteeritava piirkonna kõiki asjaolusid ja standardi

nõudeid arvestades teistsuguse korduvusperioodi, kui standardi tabelis 6 ja/või

arutaks valikut tellijaga. Kohtu hinnangul on vastus jaatav. Oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsevalt töövõtjalt eeldatakse asjatundlikkust ning kutsealaseid

teadmisi ja oskusi. Projekteerijale kohaldub ka EhS § 10 sätestatud asjatundlikkuse

põhimõte, mille kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma

tegevuse ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine ning

asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.

Järeldamaks, et erikokkuleppe puudumisel on korduvusperioodi valik või selle

kooskõlastamine tellijaga osa sademeveesüsteemi projekteerija kutsealasest

asjatundlikkusest, piisab kohtu arvates ülaltoodud kahest valdkonna spetsialisti

teineteisest sõltumatust seisukohast. Liiati, kui antud juhul 2-st aastast suurem

korduvusperiood eeldaks ka asjatundliku projekteerija puhul vältimatult tellija

eelnevat sisendit (juba projekteerijale antavas lähteülesandes), jääks arusaamatuks,

miks N. Kändler on pidanud oluliseks välja tuua selgusetuse küsimuses, kas

projekteerija antud juhul tellijat 2-aastase korduvuse perioodi valikust informeeris.

89.5. Kohtu järeldust ei muuda ka argument, et suurem korduvusperiood teinuks

projektlahenduse kallimaks. Kui projekteerija oleks tellijaga korduvusperioodi

plusse ja miinuseid arutanud, saanuks tellija teha informeeritud valiku, kas teha

väiksema riskiga, ent kulukam või suurema riskiga, aga odavam lahendus.

89.6. Samuti ei muuda järeldust argument, et korduvuse perioodi etteandmist

projekteerijale tellija poolt tuleks näha tavapärasena. Sellist seisukohta on N.

Kändler väljendanud viidates, et tihtipeale on see osaks Maanteeameti (tänase

Transpordiameti) hangete tehnilistest tingimustest. M. Ü on sellele oponeerinud,

osutades, et maanteede projekteerimise normid on eraldi õigusaktiga reguleeritud.

Kohtu arvates ei saa seega ka Transpordiameti hangete näitel pidada korduvuse

perioodi andmist tellija poolt sademeveekanalisatsiooni projekteerijale tavaks või

tavapäraseks praktikaks.

90. Eelöeldust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kostja on eksinud vihma korduvuse

perioodi valikul, kasutades vooluhulkade arvutusteks 5 aastast lühemat perioodi.

Kokkuvooluaeg

91. Järgmine probleemistik puudutab teist arvutusvihma komponenti – vihmavee

kokkuvoolu aega ehk vihma kestvust. Hageja väitel on projektis arvestatud kokkuvõttes

liiga pika vihmavee kokkuvooluajaga, seda vähemasti Vaekoja ümbruse valgala puhul.

Projekti seletuskirja kohaselt on, nagu eelpool tuvastatud, arvutatud äravool kõigi

valgalade puhul 20-minutilise kestvusega vihma arvestades.

91.1. K-Projekti arvamuses on eksperdid teinud arvutused 10-minutilise

kokkuvooluajaga. Nii M. Ü kui N. K on kokkuvooluaja osas viidanud standardi

punktile 6.2.4.1, mille järgi arvutusvihma intensiivsuse arvutamisel valemiga [7]

võetakse vihma kestus T võrdseks sademevee kokkuvooluajaga valgla kaugeimast

punktist arvutuspunktini ja kokkuvooluaeg moodustub vee voolamise ajast mööda

maapinda ning voolamise ajast kollektoris arvutuspunktini. Mõlemad asjatundjad

on jõudnud järeldusele, et valgala SK-3233 (Vaekoja ümbruse valgala, mille üheks

äravoolupunktiks on eelvoolukaev SK-3233) kokkuvooluaeg on lühem kui projekti

seletuskirjas märgitud 20 minutit. M. Ü arvutustel 20 minuti asemel maksimaalselt

5 minutit (dtl 877) ja N. K arvutustel 6 minutit (dtl 944).

91.2. Lisaks on N. K kõnealuse valgala puhul osutanud, et katuste kaldeid ja maapinna

kohati üle 3%-list langu (st kallet) arvestades tulnuks äravool arvutada standardi

nõuetele vastavalt valemiga [10], mitte valemiga [7], nagu projektis. Viidatud

valem [10] on standardi p 6.2.4.2 järgi kasutamiseks mh eriti lühiajalise vihma

korral kestvusega 5–10 minuti. Samuti tulnuks maapinna langu tõttu suurendada

äravoolu arvutamisel pinnakatte äravoolutegurit 1,3–1,5 korda. Projekti

seletuskirja järgi on kõigi valgalade puhul kasutatud tegurit 0,8 (betoon- või

asfaltkate).

91.3. Kohtule arusaadavalt ei ole kostja kokkuvõttes ka vastandunud asjatundjate

hinnanguist kooruvale järeldusele, et vähemasti Vaekoja ümbruse valgala puhul

tulnuks kasutada lühemat kokkuvooluaega. Erinevalt korduvusteguri määramisest

pole selle üle ka vaidlust, et projekteerijal on õigus vihma kestvus ise määratleda,

ehk see on osa töövõtja asjatundlikkusest ja kutsealastest teadmistest.

92. Asjatundjate arvamuste alusel loeb kohus tõendatuks, et vähemalt Vaekoja ümbruse

valgala (kui ilmnenud sademeveesüsteemi mittetoimimise ja uputuste kontekstis keskse

piirkonna) puhul on kostja eksinud vihmavee kokkuvooluaja määramisel.

93. Kostja väidab aga, toetudes taas N. K, et lühem kokkuvooluaeg, suurendatud

pinnakattetegur ja teine valem, annavad küll tulemuseks suurema arvutusäravoolu, ent

see mõju ei ole määrav. Kasutades lühemat kokkuvooluaega ja valemit [10] suureneb N.

K kontrollarvutuste järgi arvutusäravool kogu piirkonnast 12% ja äravooluteguri mõju

hindas N. K selliseks, et suurem tegur suurendanuks arvutusäravoolu ca 7% võrra. Ning

on järeldanud, et arvutusäravoolu suurenemine ei tohiks põhjustada süsteemis uputust,

kuid vähendab kindlasti süsteemi ressursivaru ootamatuteks olukordadeks (dtl 944). M.

Ü on hinnanud mõjusid protsentuaalselt suuremaks, nentides küll, et N. K arvutuskäik on

teadmata (dtl 1354). Kuna eespool on tuvastatud, et kostja kasutatud 20-minutiline

kokkuvooluaeg on ebaõige ja see on andnud väiksema arvutusäravoolu, siis ei saa kohtu

arvates olla sisulist tähtsust, kui suur eksimuse mõju on. Puudus arvutustes eksisteerib

mõju suurusest sõltumata. Piisab sellest, kui eksimus toob kaasa ebaõige, väiksema,

vooluhulga, sest arvestuslik vooluhulk on aluseks süsteemi tehnilisele lahendamisele

selliselt, et süsteem tagaks sademevee ärajuhtimise. Asjatundjate arvamuste alusel ei saa

ka välistada, et selliste dimentsioonidega süsteem (eeskätt torud), nagu kostja projekt ette

nägi, oleks suurema vooluhulga ära mahutanud. N. K hinnang suurem arvutusäravool „ei

tohiks üleujutusi põhjustada“ ei ole veenev. Standardi punkti 5.2.6.3 järgi, mis käsitleb

kanalisatsioon üleujutuse riski, tuleb väliskanalisatsioonivõrk projekteerida ja ehitada

paisutustaset (st kuhu maani vesi võib tõusta) arvestades nii, et kohaliku arvutusliku

intensiivsuse ja tõenäosusega valingvihmast põhjustatud torustiku ületäitumine ja

üleujutus oleks välistatud.

94. Hageja etteheide, et kostja projektis on arvutusäravool väiksem kui seda oleks standardi

nõutele vastavalt arvutatud äravool, on kohtu hinnangul kokkuvõttes põhjendatud.

Kuivõrd erikokkulepet korduvusperioodi ega kokkuvooluaja osas ei olnud, saab kostja

tööd hinnata selles aspektis VÕS § 77 lg 1 mõttes keskmise kvaliteedi järgi. Kuna

asjatundjad on leidnud, et nemad rakendanuks projektipiirkonnast tulenevaid asjaolusid

arvestades vähemalt 5-aastast korduvust, 20 minutist lühemat kokkuvooluaega

(ennekõike Vaekoja ümbruse valgala puhul) ning kasutanuks viimase puhul ka teist

valemit, tuleb järeldada, et selliselt vastaks töö ka vähemalt keskmisele kvaliteedile ning

kostja töö järelikult ei vasta.

Eelvool

95. Järgmiseks tuleb peatuda eelvoolul. Hageja heidab hagiavalduses kostja tööle ette, et

arvesse pole võetud olemasoleva süsteemi läbilaskevõimet. Kostja üks peamisi väiteid

on, et üleujutuste (st sademeveesüsteemi mittetoimimise) üheks põhjuseks oli eelvoolude

halb seisukord, mida kostja ei teadnud ega saanud ka projekteerimisel arvestada. Hageja

leiab, nagu öeldud, et eelvoolu läbilaskevõimet pole arvesse võetud ja kostja pole

väidetavat halba seisukorda tõendanud.

96. Nii etteheide, kui vastuväide lähtuvad mõlemad justkui eeldusest, et eelvoolutorustiku

läbilaskevõimega oli probleeme. Hageja on hagiavalduses nentinud, et 2019. aasta juuli

ja augusti mõlema üleujutuse puhul ei piirdunud need Kuressaare keskväljakuga, vaid

ulatusid ka Väike-Sadama ja Kauba tänavale. Kuna need piirkonnad jäävad kostja

töövõtualast väljapoole – Väike-Sadama tänav seejuures küllalt kaugele – võiks seegi

iseenesest eelvoolu probleemidele juba viidata. Ka üleujutuste järgselt tehtud torustiku

kaamerauuringud näitasid mitmeid probleemkohti nagu läbivajumised, torus osaliselt

seisev vesi, setted jms ja selle üle pooled ka ei vaidle. Aga ei ole kohtule arusaadavalt

pooltel ka sisulist erimeelsust selle üle, et kaamerauuringute tulemusi ei saa üle kanda

varasemasse kostja projekteerimistööde aega ja teha selliste hilisemate uuringute pinnalt

järeldusi eelvoolutorustiku seisundi kohta projekteerimistöö tegemise ajal. Kostja

koormis on tõendada, et ta on oma töös eelvoolutorustiku läbilaskevõimet arvestanud,

sest töövõtulepingus on tõendamiskoormis niiviisi kokku lepitud.

97. Standardi p 6.1.4 kohaselt tuleb enne projekteerimist määrata projekteeritavale

piirkonnale eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime ning torustike ja kaevude

ehitusseisundi kohta tuleb hankida teavet võrgu valdajalt. Kostja on rõhunud

argumentatsioonile, et võrguvaldaja AS Kuressaare Veevärk 30. mail 2016 väljastatud

tehnilised tingimused nägid ette sademevee suunamise eskiisprojektis (mille kostja ise

koostas) näidatud sademevee kaevudesse, teada ei olnud vaid kaevude sügavused ja

mingeid indikatsioone projekteerijale eelvoolu võimalikest probleemidest tingimustes ei

antud. Seda on kostja tõlgendanud nii, et eelvoolu juhitavale sademeveele piiranguid ei

ole.

97.1. Kostja seisukohast järeldub, et kogu tema teave eelvoolutorustiku seisundi kohta

pärines võrgu valdajalt tehniliste tingimuste kaudu. Täpsemalt ütlevad tehnilised

tingimused järgmist: „Planeeringu käigus tuleb võimalusel säilitada olemasolevate

vee- ja kanalisatsiooni torustike asukohad. Loodav projektlahendus ei tohi

kahjustada olemasolevaid toimivaid süsteeme. Teekatete uuendamise käigus või

planeeringu muutmisel tuleb tagada kaevu kaante tasapinda tõstmine. Vajadusel

võib nii vee- kui kanalisatsioonisõlmed ümber projekteerida, kooskõlastades

projektlahendus Kuressaare Veevärgiga. Planeeringuala sadeveed võib suunata

kõikidesse eskiisprojektis toodud isevoolsetesse sadevee kaevudesse.

Eskiisjooniselt on tuletatavad sadevete voolusuunad ning kõik meile teadaolevad

sadevee kaevude asukohad. Kaevude sügavused ei ole teada ja tuleb välja selgitada

projekteerimistööde käigus. Koostatud projekt esitada AS-le Kuressaare Veevärk

kooskõlastamiseks.“ (dtl 320).

97.2. Tehniliste tingimuste teksti alusel ei ole kohtu arvates võimalik mõistlikult

järeldada, et tingimused sellisel kujul kannavad endas üldse mingit informatsiooni

eelvoolutorustiku seisundi kohta. Saati hea või probleemivaba seisundi kohta.

Teisisõnu, seisundi mittemainimine ei anna teavet seisundi kohta.

97.3. Isegi kui öelda, et eeltoodud infot võiks kõhkluseta mõista nii, et eelvooluga ei ole

probleeme, on küsimus eelvoolutorustike läbilaskevõime määramises. Kostja

väitel lähtus ta sellest, et eelvooluga ei ole probleeme. Kuidas kostja

eelvoolutorustike läbilaskevõime siiski määras, ei ole teada. Või milliseks määras.

Projekti seletuskirjas

on selle kohta märgitud

üksnes, et

„sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev sademeveesüsteem ja

vooluhulkasid ei reguleerita“ (dtl 1373). Nendib ka N. K oma arvamuses, et

projekti seletuskirjas pole toodud kuidas läbilaskevõime määrati või kas

projekteerija lähtus AS Kuressaare Veevärk tehnilistest tingimustest (dtl 944).

98. Kohtu hinnangul lähtus kostja põhjendamatult eeldusest, et kui puudusi ei mainita, siis

puudusi ei ole. Sest VÕS § 641 lg 3 tulenevalt oli kostjal kohustus kontrollida, kas teave

eelvoolude seisundi kohta on piisav (sh piisavalt selge ja detailne) selleks, et ta saaks

määrata eelvoolu läbilaskevõime ja tema projekteeritav tehniline lahendus tagaks

sademevee äravoolu. Mõlemad pooled ja ka poolte kaasatud asjatundjad on osutanud, et

teave eelvoolude seisundist on oluline. Järelikult tuleb professionaalselt projekteerijalt,

kes teab, et vastav info on tema töö jaoks tähtis, eeldada aktiivset kontrollikohustust. Mis

tähendab seda, et eeldamise ja tõlgendamise asemel tuleks vajadusel täpsustada ja

konkretiseerida. Järeldus võiks olla teistsugune, kui kostja oleks konkreetselt küsinud

torustiku seisundi kohta, vajadusel täpsemalt, või võrgu valdajalt saadud info pinnalt

täpsustanud, ja võrgu valdaja konkreetselt vastanud, et eelvooluks mõeldud torustikus

puudusi ei ole.

99. Eelöeldu ei tähenda, et antud juhul tuleks eelvoolutorustikus puudusi (kostja

projekteerimistööde ajal) vastupidiselt ka eeldada. Lihtsalt kostja ei ole tõendanud, et ta

eelvoolu läbilaskevõime nõuetekohaselt määras/välja selgitas.

100.Kostja argument, mille kohaselt ei pruukinud AS Kuressaare Veevärk tehnilised

tingimused olla kostja projekteerimistööde korrektseks teostamiseks piisavad (kui

äravoolu probleemid on seotud eelvoolu piiratud vastuvõtuvõimega ja tehnilistes

tingimustes läbilaskevõime puudulikkuse kohta infot polnud), jääb kohtule

mõistetamatuks. Töövõtja vastutust enda töö mittevastavuse eest tellija juhiste või

kolmandate isikute eeltööde puudulikkuse tõttu saab VÕS § 641 lg 3 kohaselt

elimineerida vaid juhiste või eeltööde piisav kontroll töövõtja poolt. Seega tehniliste

tingimuste ebapiisavuse väide töötab pigem kostjale vastu, kui sellega ei kaasne tellija

ebapiisavusest informeerimise edukas tõendamine. Kostja väidab aga sisuliselt

vastupidiselt, et tehnilised tingimused olid tema vaates piisavad võimaldamaks

projekteerida süsteem piiranguteta eelvoolule.

101.Kohtu hinnangul on hageja etteheide, et kostja töös ei ole arvestatud olemasoleva

süsteemi läbilaskevõimet, kokkuvõttes põhjendatud. Kostja ei ole suutnud tõendada, et ta

järgis standardist tulenevat nõuet määrata eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime ja

kostja töö ei vasta seega vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes.

102.Ülejäänud hagiavalduses välja toodud vähem või rohkem konkreetsete etteheidetega

kostja projekteerimistöö võimalike puuduste kohta (seoses vertikaalplaneeringuga,

restide-rennide toimimisega, hoonete sademeveepüstikute trappide lahendustega,

probleemidega vee eelvooludesse liikumise kiirusega äravoolutorude kaudu, süsteemide

paisutuste ja surve alla minekute jms-ga) ei ole kohtu arvates vajalik vaidluse

lahendamiseks detailselt tegeleda. Seda seetõttu, et eelpool tuvastatud eksimused

arvutusäravoolu leidmisel ja eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime määramisel

tingivad selle, et kostja projekteeritud tehniline lahendus arvestas ebaõigete, liialt

väikeste vooluhulkadega ja põhjendamatu eeldusega, et sellised vooluhulgad eelvoolus

probleemitult edasi liiguvad (sõltumata sellest, kas eelvoolutorustik oli antud juhul

faktiliselt korras või mitte). Kostja on nõustunud, et projektis arvestatust suuremas

koguses vihmavett tema projekteeritud süsteem vastu võtta ei suutnud. Vooluhulkade

reguleerimist (immutamist, viivitamist vms) projektis ette ei nähtud. Kostja pole väitnud,

et süsteem projekteeriti ressursivaruga.

Kostja vastutus lepingutingimustele mittevastavuse eest

103.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostja vastutab eelpool tuvastatud lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

104.VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal,

isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sellest tuleneb, et kui töös esineb

üleandmise ajal mittevastavus või hiljem ilmneva mittevastavuse põhjus, eeldatakse, et

töövõtja selle eest ka vastutab. Vastutuse vältimiseks tuleb töövõtjal tõendada, et esineb

mõni vastust välistav eeldus VÕS § 642–645 alusel.

105.Lähtuvalt hageja poolt hagiavalduses väidetust andis kostja põhiprojekti hagejale üle 24.

augustil 2017. Kostja on esile toonud, et Skepast&Puhkim OÜ poolt hagejale 31. augustil

2017 esitatud „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi põhiprojektide ekspertiisi“ aruande

põhjal võttis hageja töö vastu. Selle üle, et Skepast&Puhkim OÜ põhiprojektile hageja

tellimusel ekspertiisi tegi, ja et ekspertiis hõlmas ka sademeveekanalisatsiooni projekti,

vaidlust ei ole. Iseenesest ei ole vaidlust ka selle üle, et ekspertiisi aruande kohaselt luges

ekspertiisi tegija projekteerimistööd pärast vigade täpsustamist nõuetekohaseks. Kostja

poolt tõendina esitatud ekspertiisi aruande p 5 kohaselt on ekspert kontrollinud

projektdokumentatsiooni kõiki osasid, sh tee-ehitusliku, tehnovõrkude ja arhitektuuri

osasid ning projekti tehnilisi lahendusi (dtl 774). Kohus nendib, et sademeveesüsteemi

osas on ekspertiisi aruandes kajastatud mitmeid lõppastmes parandatuks märgitud

puudusi seletuskirja ning materjalide spetsifikatsiooni ja kululoendi osas, kuid

vooluhulkade või eelvooludega seotud küsimustes aruanne vaikib. Kostja pole siiski

väitnud, et tema põhiprojekti üksikasjalikul kontrollimisel töö vastuvõtmiseks pidanuks

kontrollija avastama nt spetsiifilised arvutusäravoolu vead või et hageja ei saaks

põhiprojekti võimalikele vigadele kõnealuse ekspertiisi tõttu tugineda. Seejuures ei saaks

ka töö ülevaatamine või üle vaadata laskmine tellija poolt vabasta töövõtjat vastutusest ja

vaidlust selle üle, kas hageja teavitas kostjat lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt (VÕS § 644), pole menetluses tõusetunud.

106.Kostja on toonud N. K arvamuse toel esile, et sademeveekanalisatsioon Merko välja

ehitatud kujul erines sellest, mida kostja põhiprojektis ette oli näinud. Kostja väitel tegi

Merko töö käigus muudatusi, mis suurendasid tippvooluhulkasid Vaekoja süvendi

äravooluga seotud torustikes. N. K on tuvastanud põhiprojekti ja Merko teostusjoonise

võrdluses kaheksa erinevust, millest kahe (lisandunud turuhoone 165 m2 katuse pindala ja

turu alal nelja katuseviimari vesi juhitud teise kaevu kui põhiprojektis kavandatud)

tähtsust on hinnanud Vaekoja ümbruse valgala teenindava eelvoolukaevu SK-3233

(Kiriku ja Torni tn ristmikul) koormust ja üleujutusriski oluliselt suurendavaks (dtl 946).

Kohus leiab, et kostja vastutust tema tehtud töös esinevate puuduste eest eelnimetatud

hilisemad Merko tehtud muudatused siiski ei mõjuta ei saa, sest see eeldaks, et ilma

nende muudatusteta olnuks kostja projekteeritud lahendus vigadeta. Seda aga kostja

tõendada ei suutnud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul lõppastmes oluline ka küsimus

sellest, kas ja kuidas pidanuks kostja Merko muudatustele oma töövõtulepingust tuleneva

hilisemate ehitustööde aegse autorijärelevalve teostamise kohustuse raames reageerima.

107.Viimaks ei mõjuta kostja vastutust põhiprojekti vigade eest seegi, et Merko ja hageja

vahelise töövõtulepingu alusel lasus Merkol vastutus enda projekteerimis- ja ehitustööde

nõuetekohasuse eest ning OÜ Esprii ja hageja vahelise töövõtulepingu alusel lasus

Espriil vastutus ehitustööde omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuse

nõuetekohasuse eest. Isegi juhul, kui Merko ja/või Esprii oleks enda lepingujärgseid

kohustusi rikkunud – ja seda ei saa kohus käesoleva kohtuasja raames hinnata, sest

kumbki neist ei ole menetlusosaline – ei saaks kostja enda töös tuvastatud puudusi

kolmandate isikute arvele kirjutada.

Lepingurikkumisest tulenev rahanõue

108.Hagiavalduse resolutsiooni järgi soovib hageja kostjalt põhinõudena kokku 173 455,56

eurot. Hagiavalduse tekstis (p 38) on põhivõlana märgitud 173 445,56 eurot, ehk 10 eurot

vähem ja sellise summa saab ka kohus hageja põhinõude erinevaid komponente kokku

liites. Kummagi poole tähelepanu pole see erisus menetluses pälvinud ja kohus mõistab

numbrite erinevust hageja näpuveana, ilmse eksimusena numbri kirjutamisel hagi

resolutsioonis. Sisuliselt on selge, et hageja põhinõude rahanumber kokku moodustub

mitmest liidetavast ja hagiavalduse resolutsioonis on hageja soovinud väljendada

liidetavate summat. Seega arvestab kohus, et põhinõue kokku on 173 445,56 eurot.

109.Hageja nõuab kostjalt kulude hüvitamist, tuginedes sellele, et kostja projekteeris

lepingutingimustele mittevastava sademeveekanalisatsiooni põhiprojekti ja sellest

tulenevalt oli vaja teha järgmisi kulutusi:

109.1.Kulutused ümberehitusprojekti koostamisele 10 680 eurot (käibemaksuga).

109.2.Kulutused ümberehitusprojekti ja Merkoga sõlmitud kompromissilepingu alusel

tehtud ehitustöödele 124 426,76 eurot (käibemaksuga).

109.3.Kulutused K-Projekti ekspertiisile 4680 eurot (käibemaksuga).

109.4.Kulutused kohtueelsele õigusabile 33 658,80 eurot (käibemaksuga).

110.Oma nõuet on hageja nimetanud läbivalt kahju hüvitamise nõudeks, kulutusi kahjuks ja

viidanud nõude õigusliku alusena VÕS § 115 lg-le 1. Teisalt on hageja viidanud

vähemasti ümberprojekti kulutustega seoses ka VÕS § 646 lg-le 5, mis on täitmisnõude

alaliik, mitte kahju hüvitamise nõue. Hageja pole neid selgelt eristanud.

Sademeveesüsteemi ümberehitusprojekti koostamiseks tehtud kulutuste hüvitamise

nõude aluseks kostja vastu võib olla VÕS § 646 lg 5, mis võimaldab nõuda töövõtjalt töö

parandamise kulude hüvitamist, kui tellija on töö parandamist nõudnud ja töövõtja seda

mõistliku aja jooksul ei tee ning tellija parandab ise töö või laseb seda teha. Selle asemel

võib nõude aluseks olla ka VÕS § 115 ning tellija nõuda töövõtjalt täitmist asendava

kahju hüvitamist. Teiste ülalviidatud kulutuste hüvitamise nõuete aluseks saab olla VÕS

§ 115.

111.Mõlemal juhul on esmaseks eelduseks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641 lg

1). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja projekteerimistöö lepingutingimustele ei vastanud

ja ta vastutab rikkumise eest.

Projekti parandamise kulu

112.Kui projektis tuli teha parandusi, et süsteem (tehniline lahendus) sademevee äravoolu

tagaks, on tellijal õigus nõuda selliste paranduste tegemiseks kantud mõistlike kulutuste

hüvitamist töövõtjalt. Eeldusel, et töövõtjalt on eelnevalt õigustatult parandamist nõutud

ja töövõtja pole seda mõistliku aja jooksul teinud või on keeldunud (VÕS § 646 lg 5).

Alternatiivselt saaks projekti parandamise kulutuste hüvitamist nõuda ka täitmist

asendava kahjuna (VÕS § 115 lg 1). Hageja on tuginenud oma nõude alusena nii VÕS §

115 lg-le 1 kui VÕS § 646 lg-le 5. Kohtuvaidlustes on hageja tuginenud eelkõige

viimasele ja seega lahendab kohus projekti parandamise kulu hüvitamise nõude sellest

lähtudes.

113.Kohtu hinnangul on VÕS § 646 lg 5 eeldused kostjalt projekti parandamiseks tehtud

kulutuste hüvitamise nõudmiseks täidetud. Poolte vahel polnud vaidlust, et hageja tegi

kostjale 8. novembril 2019 ettepaneku pakkuda koostöös ehitajaga välja projektlahendus

lepingule vastava sadeveekanalisatsiooni rajamiseks ja andis selleks kostjale tähtaja 15

november 2019. Kostja hagejale 5. detsembril 2019 vastates uue projektlahenduse

esitamist põhjendatuks ei pidanud, kuna leidis, et ta pole lepingut rikkunud. Hageja

nõudekiri ja kostja kirjalik vastus on kohtule ka tõenditena esitatud (dtl 159-164, 165-

168).

114.Seejärel tellis hageja uue projekti AS-lt K-Projekt ise ja on selle kulu (10 680 eurot

käibemaksuga) 17. novembril 2020 kandnud (dtl 178). Seejuures ei ole kohtu hinnangul

tähtsust, et vastavalt hageja ja ehitaja kokkuleppele tellis projekti esmalt ehitaja ja

eelviidatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud selle summa mitte K-

Projektile, vaid Merkole. Kostja vaidleb hagejale vastu väitega, et hageja tellitud

ümberehitusprojekt pole parandatud põhiprojekt, vaid ehitamiseks koostatud tööprojekt

ja tööprojekti koostamine polnud kostja ülesanne. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ette

heita, et ta tellis kostja vigase projekti parandamiseks uue lahenduse sellises mahus, mis

ei arvesta põhiprojekti ja tööprojekti erinevaid detailsusastmeid, ehk mitte uut

põhiprojekti ja tööprojekti eraldi. Kostja oli parandustöö tegemisest keeldunud ja pole ka

väitnud, et uue põhiprojekti tellimine eraldi oleks olnud odavam.

115.Poolte esile toodud asjaoludel lahendati ümberehitusprojektiga sademeveekanalisatsiooni

muudatuste kõrval ka Vaekoja hoone esise süvendi ette müüri rajamine. Seda, et

ümberehitusprojekt sisaldas Vaekoja hoone süvendi ette müüri rajamist, kinnitab ka

kostja esitatud ümberehitusprojekti joonis (dtl 338). Pooled ei vaidle, et selle müüri

ehitusega seotud kulud kandis ehitaja ning müüri (ümber)ehitamise vajadust pole hageja

kostjale ka ette heitnud. Sellest järeldab kohus, et ümberehitusprojekt ei hõlma ainult

kostja vigade parandusi, vaid Vaekoja müüri osas ka ehitaja omi. Seda tuleb

ümberehitusprojekti kulude jaotusel arvestada. Hageja ja ehitaja vahel

ümberehitusprojekti alusel tööde tegemiseks sõlmitud kompromissilepingu punktis 2

sisalduva kokkuleppe kohaselt võttis ehitaja enda kanda 32,74%

projektdokumentatsiooni ja tööde ümbertegemise kuludest (dtl 1237). Kohtu hinnangul

tuleb ümberprojekteerimise kulu seega jagada samas proportsioonis (pidades silmas, et

sellest kulust ei jäänud ehitaja kanda kompromissilepingule lisatud arvestusest nähtuvalt

– kompromissilepingu lisa 1, dtl 1235 – müüri projekteerimisele vaatamata midagi).

Ümberehitusprojekti koostamise 10 680 eurosest kogukulust tuleb niisiis 32,74% ehk

3496,63 eurot arvestada ehitaja võimalike vigade parandamisega seotuks ja kostja kanda

jääb seega 7183,37 eurot. Kostja pole väitnud, et hageja oleks saanud projekti

parandamise hankida odavamalt.

Kulutused ümberehitusprojekti ja Merkoga sõlmitud kompromissilepingu alusel tehtud

ehitustöödele

116.Lisaks projekti parandamise kuludele nõuab hageja kostjalt sademeveekanalisatsiooni

ümberehituse kulude osalist hüvitamist. Erinevalt projekti parandamiseks kantud

kuludest ei saa neid kulusid nõuda VÕS 646 lg 5 alusel ja kõne alla võiks tulla kahjunõue

VÕS § 115 lg 1 alusel. Esmalt on siiski poolte vahel vaidlus, kas ehitamisega seotud kulu

saab põhiprojekti tegijalt nõuda.

117.Hageja on toetunud mh Riigikohtu 8. detsembri 2016 otsuses 3-2-1-116-16 (ja 8.

novembri 2017 otsuses 2-11-58942 samas asjas) väljendatud seisukohale, et

projekteerijast kostja saab VÕS § 115 lg 1 alusel vastutada ka (osundatud kaasuses tema

poolt projekteeritud nõuetele mittevastava gaasikustutussüsteemi) ümberehitusega

põhjustatud kulude eest, mida ei oleks tekkinud nõuetekohase projekti olemasolul. Kostja

on samas vaidluses tehtud Riigikohtu lahendile viidates leidnud, et projekteerijast kostjalt

saaks nõuda üksnes projekti parandamisega seotud kulu, kuid ehitusega seotud kulu

hüvitamist temalt nõuda ei saa. Kohtu hinnangul saab hageja poolte viidatud Riigikohtu

lahendist juhindudes nõuda kahjuna sellist kulude hüvitamist, mida hagejal ei oleks

tekkinud, kui kostja sademeveekanalisatsiooni projekt olnuks eelpool tuvastatud

puudusteta ehk võimaldanuks rajada toimiva sademeveekanalisatsiooni. Otsuse punktides

75 ja 76 kajastatud põhjustel ei ole kohtu arvates projekteerimisvigadega kaasnevate

kulutuste hüvitamise nõudmisel käesolevas asjas määrav, et kostja koostas ehitusprojekti

põhiprojekti, mitte tööprojekti mahus.

118.Hageja on tõendanud kostja projekti lepingutingimustele mittevastavuse ja kostja

vastutuse mittevastavuse eest (VÕS § 115 lg 1). Hageja on esile toonud, et selle tõttu tuli

tal kanda kulusid sademeveekanalisatsiooni ümberehitamisele, st tal on tekkinud kahju.

119.Kostja seadis menetluses kahtluse alla, kas hageja väidetud ümberehitustööd on seotud

ainult kostja projekteerimisalaga. Kostja tugines sellele, et tööde aluseks oleva

ümberehitusprojekti järgi on töid tehtud ka väljaspool kostja projekteerimisala. Kostja

esitatud ümberehitusprojekti jooniselt nähtub, et tõepoolest joonisel kostja esile toodud

viirutatud ala, kuhu K-Projekt on ette näinud uue suurema toru, ulatub Turu tänaval

kaugemale kui kostja lepingujärgne projekteerimisala (dtl 338). Hageja kinnitusele, et

väljaspool kostja projekteerimisala tehtud tööde eest kostjalt raha ei küsita (nende eest

tasus AS Kuressaare Veevärk eraldi lepingu alusel) vastas kostja, et ta saab sellised

kostja projekteerimisalast väljapoole jäänud tööd hageja esitatud tööde loendist esile tuua

(istungi protokoll, dtl 1438). Tuleb tõdeda, et kostja seda siiski ei teinud ja seega väide,

et temalt nõutakse projekteerimisalast välja jäänud tööde kulude hüvitamist, on

tõendamata.

120.Hageja ja ehitaja vaheline kompromissileping ja selle lisad ümberehitustööde sisu ehk

milliseid töid konkreetselt ehitustööde raames tehti, ei ava. Hageja pole töid ka

menetlusdokumentides lahti kirjutanud. Hageja ümberehituskulu nõude sisu on sellele

vaatamata raskustega, ent siiski kontrollitav. Kompromisslepingu lisa 2 (dtl 1242) ja selle

lisa A „Lepingu objekti piires tehtavad ümberehitustööd ja nende maksumus“ (dtl 1241)

järgi on ehitaja võtnud enda kanda (Vaekoja) müüri ehituse kulu 21 000 eurot (25 200

eurot käibemaksuga) (rida p8) ning ümberehitustööde 109 766 euro suurusest kulust (131

719,20 eurot käibemaksuga) 15 473 eurot (18 567,60 eurot käibemaksuga). Lisas A

märgitud ümberehitustööde maksumuse komponendid on välja toodud selliselt, et

„ümberehitustööd“ (rida p9) koosneb kahest komponendist: Klotoid OÜ 103 496 eurot

(käibemaksuta) ja Merko betoonplaat 6270 eurot (käibemaksuta). Lisas A on märgitud, et

hageja kanda jääb ümberehitustöödest 94 293 eurot (113 151,60 eurot käibemaksuga).

Lisaks on hageja kuluks märgitud juhtimiskulu 4714,65 eurot (5657,58 eurot

käibemaksuga) ja kasum 4714,65 eurot (5657,58 eurot käibemaksuga).

121.Hageja ja ehitaja kompromisslepingu lisa 2 järgi on 103 496 eurot (käibemaksuta)

ümberehitusprojekti alusel tehtavate ehitustööde maksumus vastavalt OÜ Klotoid poolt

avaldatule. OÜ Klotoid ümberehitustööde maksumust saab sisustada hageja poolt 21.

oktoobri 2022 menetlusdokumendiga esitatud tabeli „ümberehitusprojekti järgsed

ehitustööd Kuressaare kesklinna avaliku ruumi ehitusprojektist vastavalt AS Merko

hinnakalkulatsioonile“ põhjal, milles on tööd ja nende maksumus välja toodud (dtl 1358).

Lisaks „muudatusprojekti koostamisena“ kajastatud K-Projekti projekteerimise töö

maksumusele (mis on eraldiseisva kuluna juba eelpool käsitletud) sisaldab

hinnakalkulatsioon sademevee kanalisatsioonitorude tarnet ja paigaldust, erinevaid

materjale ja töid seoses rennide, püstikute, trappide, kaevukaante ning muu seonduvaga,

tänavavalgustuse masti ja elektrikaevu ümbertõstmist, muldkeha ehitamist, katendiga

seotud töid ja materjale nagu killustik, betoonplaadid, munakivid jms. Kalkulatsioon

sisaldab ka Vaekoja süvendi ette ehitatavat müüri ning Merko juhtimiskulu. Kokku on

kalkulatsioonis välja toodud kulukomponentide maht käibemaksuga summas 178 914,36

eurot.

Jättes kalkulatsioonis loetletud komponentidest välja muudatusprojekti

koostamise, betoonplaadi, müüri ehitamise ja juhtimiskulu (millele kompromissi lisa 2

tabelis A vastab juhtimiskulu koos kasumiga), jääb tööde ja materjalide maksumuseks

103 496,00 eurot ning see vastab kompromissilepingu lisa 2 lisas A märgitud OÜ Klotoid

tööde maksumusele.

122.Kohtu hinnangul saab eelviidatud tõendite põhjal järeldada, et kompromisslepingu lisa 2

ja selle lisa A järgi ümberehitustöödest hageja kanda jäänud 94 293 euro suurune osa

(koos käibemaksuga 113 151,60 eurot), mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, on

mõistlikult seotud sademeveekanalisatsiooni ümberehitustöödega. Kostja on väitnud, et

ei saanud mõjutada hageja ja Merko vahelisi ehitusmaksumuse kokkuleppeid

kompromissis, kuid ei ole esile toonud ega tõendanud, et need tööd saanuks teha

väiksema kuluga.

123.Võlgnik vastutab kahju eest, kui see on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2). Hageja on menetluses esile toonud, et tema ja kostja vahelise

töövõtulepinguga saavutatav tulemus pidi tagama tõrgeteta toimiva sademevee-

kanalisatsiooni rajamise. Kohtu arvates on see õige ja selles tuleb näha lepingu kaitse-

eesmärki.

124.Kahju kohustuse rikkumise tagajärjena peab olema võlgnikule lepingu sõlmimise aegse

seisuga ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohtu hinnangul pidi kostjale olema ka ette

nähtav, et juhul kui tema koostatav põhiprojekt nõuetele ei vasta, võib tekkida olukord,

kus projekti põhjal rajatud sademeveekanalisatsiooni süsteem tuleb projekti vigade tõttu

ümber ehitada (VÕS § 127 lg 3). Sellest, et süsteem ei toimi ning põhjuseks on vead

kostja projektis, teavitas hageja kostjat pärast K-Projektilt ekspertiisi vastuse saamist

septembris 2019. Sellele, et hageja ekspertiisi tulemused kostjale esimesel võimalusel

kättesaadavaks tegi, kostja vastu ei vaielnud.

125.Hageja kulutused ümberehitusprojekti ja kompromissilepingu alusel tehtud ehitustöödele

sisaldavad ka ehitajale makstud juhtimiskulu 5657,58 eurot ja kasumit 5657,58 eurot

kokku 11315,16 eurot (käibemaksuga). Hageja on põhjendanud, et oli sunnitud sellise

kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes ehitajaga oli võimalik asjatu viivituseta

kõrvaldada negatiivsed tagajärjed kostja puudustega töös. Kostja on leidnud, et neid ei

saa käsitleda ümberehitamiskuludena. Kohtu hinnangul pole praegusel juhul määrav see,

kas ehitajale kompromissis lubatud kasum ja juhtimiskulu saavad olla ümberehituskulud

või mitte. Erinevalt kulutustest ehitustöödele pole ehitajale lubatud kasum ja

juhtimiskulu kulud, mis oleks pidanud olema kostjale ettenähtavad. Hageja valik oli

sõlmida ehitustööde tegemiseks kompromissleping neil tingimusil nagu see sõlmitud sai

ja põhjendus, et lepingu sai sõlmida üksnes ehitajaga ei õigusta kõigi kokkulepitud

kulude kostjalt nõudmist.

126.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostjal tuleb hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitada

hageja nõutud ümberehitusprojekti ja Merkoga sõlmitud kompromissilepingu alusel

tehtud kulutustest ehitustöödele 113 151,60 eurot (käibemaksuga) ehk osa mille hageja

pidi tasuma konkreetselt ehitusega seotud materjali ja tööde eest. Need tööd ja kulutused

olid tingitud kostja lepingurikkumisest (VÕS § 127 lg 4).

127.Kostja ei pea hagejale hüvitama 11 315,16 euro suurust kasumit ja juhtimiskulu, mis

kostjale ette nähtav ei pidanud olema ja mida seetõttu VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt

hüvitama ei pea. Alternatiivselt saaks kohtu hinnangul vähendada hageja nõutud kulutusi

kasumi ja juhtimiskulu võrra ka VÕS § 139 alusel, kuna see on osa hageja kantud

kulutustest, mis sõltus eelkõige temast endast.

128.Edukas ei ole kostja vastuväide, et kalkulatsioon kahju suurust ei tõenda, sest

kohtupraktika kohaselt saab kalkulatsioon kahju suurust tõendada (kontekstis, et kahju

hüvitamise nõudmiseks ei pea kahju olema reaalselt veel kantud) ning lisaks on hageja

maksekorraldusega tõendanud, et ta on Merkole 124 466,76 eurot (mis on küll 40 eurot

enam, kui hageja ümberehitustööde osas nõuab) 28. detsembril 2020 reaalselt ka tasunud

(dtl 191).

129.Samuti ei jaga kohus kostja arusaama, et kahju hagejale tekkis Merkoga

kompromissilepingu sõlmimisest (mitte näiteks projekteerimisvigadest) ja

kompromissiga katkestas hageja põhjusliku seose ahela.

Kulutused AS K-Projekt ekspertiisile

130.Kohus nõustub hagejaga, et AS K-Projekt ekspertiisile tehtud kulutus 4680 eurot

(käibemaksuga) on hüvitatav otsese varaline kahjuna, mitte menetluskuluna. VÕS § 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

131.Kostja on leidnud, et K-Projekt ekspertiisile tehtud kulutusi ei saa nõuda kahjuna, vaid

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, kuna tegemist dokumentaalse tõendi

saamise kulutuste hüvitamise nõudega. Kostja viitab Riigikohtu juba eelpool osutatud 8.

detsembri 2016 lahendile 3-2-1-116-16, mille punkides 38. ja 39. on kolleegium leidnud,

et asjatundja arvamuse saamise kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu, mida ei saa

panna maksma hagimenetluses, vaid nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel. Kostja

viidatud lahendist ei tulene, et eksperdi või asjatundja arvamuse saamiseks tehtud

kulutuste hüvitamist ühelgi juhul kahju hüvitamise sätete järgi nõuda ei saa.

132.Näiteks 24. novembril 2021 tsiviilasjas 2-18-13432 tehtud otsuse punktis 24 on

Riigikohus leidnud, et kahju hüvitamise nõude esemeks saavad olla kulud, mis seostuvad

lepingu rikkumise kindlakstegemisega ning ka lepingu rikkumise tõttu kantud

kohtueelsed õigusabikulud. Mõlemad on käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128

lg 3 tähenduses. Samas on selgitatud, et lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele

mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite

kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud tellijale kohtueelselt tekkivad

kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses (vt ka

Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12).

133.Kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi täidetud. Lepingu rikkumise ja hageja

kahju vahel on ka põhjuslik seos, mida eeldab VÕS § 127 lg 4, kuna K-Projektilt

ekspertiisi tellimine oli tingitud sademeveekanalisatsiooni toimimise puudustest ja kohus

tuvastas, et selle tingis kostja lepingutingimustele mittevastav põhiprojekt. Ette nähtav

on, et lepingu rikkumise ja sellega kaasneva kahju suuruse kindlaks tegemisega võivad

kaasneda kulud.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

134.Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 33 658,80 eurot

(koos käibemaksuga). Kostja vaidleb kohtueelse õigusabi kulude hüvitamise nõudele

vastu, seda mh väitega, et arvete spetsifikatsioonides on ka toiminguid ja kulusid, mis

pole seotud kostja lepinguga, vaid muude õigusabitoimingutega, sh läbirääkimistega ning

kompromissiga ehitaja ja hageja vahel.

135.Otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise

tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p 26)

leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa

kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul

mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka

hüvitatavad. Riigikohus on kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on

VÕS § 128 lõike 3 ja § 115 lõike 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka otsuses nr 3-2-1-84-

14). Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg

3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised

eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel.

136.Kohtu hinnangul on kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise nõude

eeldused täidetud: kohus tuvastas, et kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja hagejal

on seega õigus kahju hüvitamist nõuda.

137.Kostja rikkumisega seotult oli hageja kohtueelne pöördumine advokaadi õigusteenuse

saamiseks kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt tegi ta

kostjale 30. septembril 2019 kättesaadavaks ekspertiisiakti ja esitas kostjale 8. novembril

nõude lepingu rikkumise heastamiseks. Kostja vastas 5. detsembril, et viide lepingu

võimalikule rikkumisele on alusetu. Hageja saatis 24. augustil 2020 kostjale nõudekirja

kahju hüvitamiseks ja nõudis ka õigusabi kulude hüvitamist summas 25 729,20 (koos

käibemaksuga). 12. jaanuaril 2021 nõudis hageja kostjalt, mh pärast esimese nõudekirja

esitamist täiendavalt õigusabile tekkinud kulu summas 7929,60 eurot (käibemaksuga).

Kostja on välja toonud, et 17. oktoobril 2019 toimus poolte vahel töökoosolek ning

hageja saatis talle 8. novembril ja 29. novembril kirjad, milles väitis, et kostja on lepingut

rikkunud. 8. novembri kirja kohaselt nõudis hageja temalt lepingu rikkumise heastamist,

teavet autorijärelevalve teostamise kohta ning et kostja esitaks koos ehitajaga hiljemalt

15. novembril 2019 vastavalt lepingule eesmärgipäraselt kasutatava

sademeveekanalisatsiooni projektlahenduse. Kostja pidas 5. detsembril hagejale vastates

hageja nõuet ja viidet lepingu rikkumisele alusetuks. Kostja on vastuväidetes küll välja

toonud, et hageja edastas talle esimest korda ülevaate Kuressaare kesklinna avaliku

ruumi ümberehitustöödest ja nende maksumusest 8. veebruaril 2021 – samal päeval

toimus hageja ja kostja esindajate vahel videonõupidamine, kus arutati Kuressaare

kesklinna avaliku ruumi projektiga seonduvat. Kuid poolte esile toodud asjaolude

kohaselt on kostja hageja etteheidetest, et ta on töövõtulepingut rikkunud, teadlik 2019.

aasta oktoobrist või novembrist. Hageja on seega enne kohtusse valmistanud ette kostja

poole nõudega pöördumist kohtuväliselt ja püüdnud kokkuleppel lahendust otsida.

138.Kohus leiab, et hageja kohtueelse õigusabi kulude hüvitamise nõue on põhjendatud

osaliselt. Kohtu hinnangul saab hageja nõuda kostja rikkumistega põhjuslikus seoses neid

õigusabile tehtud kulutusi, mille on talle põhjustanud konkreetselt kostjaga seotud

õigusteenus. Sama projekti teiste lepingupartneritega seotud õigusabikulude

sissenõudmine kostjalt kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Lepingu rikkumise korral

lepingu teisel poolel õigusabi kulu tekkimine on ettenähtav.

139.Hageja on esitanud õigusabikulu tekkimise kinnituseks advokaadibüroo 11 arvet, mis on

koostatud ajavahemikus 5. november 2019 kuni 10. mai 2021 (dtl 883-900). Kohus leiab,

et kostjal tuleb hagejale hüvitada need arvete spetsifikatsioonides märgitud

õigusabikulud, mis on kostjaga seostatavad. Arvel nr 1 (5. novembrist 2019) on kostjaga

seostatavad kaks toimingut kuluga 2520 eurot (käibemaksuga). Arvel nr 2 (22.

novembrist 2019) on kostjaga seostatav toimingu kulu 1092 eurot (käibemaksuga). Arvel

nr 3 (17. detsembrist 2019) on kostjaga seostatav kulu 336 eurot (käibemaksuga). Arvel

nr 4 (4. veebruarist 2020) kostjaga seostatavaid õigusabikulusid ei ole. Arvel nr 5 (16.

aprillist 2020) on kostjaga seostatav kulu 210 eurot (käibemaksuga). Arvel nr 6 (7. maist

2020) kostjaga seostatavaid kulusid pole. Arvel nr 7 (15. juulist 2020) on kostjaga

seostav 924 euro suurune kulu kostjale vastuse koostamiseks. Arvel nr 8 (12. novembrist

2020) on kostjaga seostatav kulu 630 eurot (käibemaksuga) kostjale nõude esitamiseks ja

arvel nr 9 (5. veebruarist 2021) kostja vastuse analüüsi ja nõude koostamise kulu kokku

504 eurot (käibemaksuga). Arve nr 10 (10. märtsist 2021) spetsifikatsioonis on kostjaga

seostatav enamik õigusabikulust. Arvel kajastatud toimingud on seostatavad kostja

osavõtul 8. veebruaril 2021 peetud videonõupidamisega, kostjale esitatavate

dokumentidega ja selgituse koostamisega, kostjaga seostaava õigusteenuse kuluga kokku

1344 eurot (käibemaksuga). Arvel 11 (10. maist 2021) on kõik õigusabi toimingud

seostatavad kostjaga, õigusteenuse kulu on 2276,40 eurot (käibemaksuga).

140.Hagejale osutatud õigusabi raames tehtud toiminguid peab kohus vajalikeks ja nende

ajakulu on mõistlik. Vandeadvokaatidest esindajate tunnitasu (168 eurot koos

käibemaksuga) sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ei ületa ning selle

vähendamiseks põhjust pole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise summas 9836,40 eurot (sh käibemaks).

Kokkuvõte

141.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja

ümberehitusprojekti tellimise kulu 7183,37 eurot, ehitustööde kulu hüvitamiseks 113

151,60 eurot, AS-lt K-Projekt ekspertiisi tellimise kulu hüvitamiseks 4680 eurot ning

kohtueelsete õigusabi kulude hüvitise 9836,40 eurot. Kokku mõistab kohus hageja 173

445,56 euro suurusest nõudest hageja kasuks välja 134 851,37 eurot.

142.Poolte väiteid ja tõendeid, mida kohus otsuse põhjendavas osas pole käsitlenud, kohus ei

hinda, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks kohtu hinnangul olulised ega muudaks

kohtu lõppjäreldusi.

Viivise nõue

143.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamiseni kindlaks

määratud summas ja sealt edasi kuni põhinõude tasumiseni protsendina põhinõudest.

Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

144.Kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, seetõttu saab rahuldada osaliselt ka hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Hageja on kostjalt raha nõudnud

kahes osas. Esimese 120 289,20 euro suuruse osa täitmise tähtajaks andis hageja 4.

septembri 2020 (dtl 170-176). Täiendavate tööde kulu 45 226,76 eurot ja pärast esimese

nõudekirja esitamist (24. augustil 2020) tekkinud õigusabi kulu hüvitamist nõudis hageja

7. jaanuaril 2021 ja andis hagejale tähtajaks 22. jaanuari 2021 (dtl 193-194).

145.VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest

tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on andud kahjunõude tasumiseks

tähtaja ning arvestab viivist tähtaja möödumisest, selline viivise arvutamise viis on VÕS

§ 113 lg-ga 2 kooskõlas. Kahju hüvitamist saab nõuda enne kulutuste tegemist. VÕS §

646 lg 5 alusel töövõtjalt töö parandamiseks tehtud kulutustelt saab hageja VÕS § 113 lg

3 tulenevalt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Hageja on esitanud kulutuste

kandmiseks maksekorralduse ning selle järgi on ta tasunud ümberehitusprojekti eest 17.

novembril 2020 (dtl 178). Viivise arvutamiseks kasutab kohus viivisekalkulaatorit

(viivisekalkulaator.ee). Sama kalkulaatorit on kasutanud viivise arvutamisel ka hageja

ise.

146.Projekti parandamise kuludest hüvitamisele kuuluvalt 7183,37 euro suuruselt kulult on

hageja põhjendatud viivisenõue alates 18. novembrist 2020 kuni 10. juunini 2021 (hagi

esitamiseni) 322,57 eurot.

147.Nõutud ümberehituskulust ei rahuldanud kohus kostja nõuet juhtimiskulu ja kasumi osas,

mis 24. augusti 2020 nõudekirjaga kostjalt nõutud 79 200 euro suurusest summast oli

kompromisslepingu lisa 1 järgi 7200 eurot (dtl 1235). Rahuldatud 72 000 euro suuruselt

osalt on hageja kasuks alates 5. septembrist 2020 kuni 10. juunini 2021 välja mõistetav

viivis 4397,76 eurot.

148.K-Projekt ekspertiisi tellimise kulult 4680 eurot ning kohtueelsete õigusabi kulude

hüvitise 5082 euro suuruselt rahuldatud osalt (arved 1-7), s.o osalt, mille tasumise

tähtajaks hageja andis 4. septembri 2020, s.o kokku 9762 eurolt, on alates 5. septembrist

2020 kuni 10. juunini 2021 välja mõistetav viivis 596,26 eurot.

149.7. jaanuaril 2021 hagejale esitatud ümberehituskulude täiendavast nõudest 45226,76

eurot oli juhtimiskulu ja kasumi osa 11315,16-7200, so 4115,16 eurot ning viivist on

hageja seega õigustatud nõudma 41111,60 eurolt (45 226,76 – 4115,16) alates 23.

jaanuarist 2021 kuni 10. juunini 2021 summas 1252,50 eurot.

150.Kohtueelsete õigusabi kulude 7. jaanuari 2021 nõudest rahuldatud 4754,40 euro suuruselt

osalt (arved nr 8-11) on hageja õigustatud nõudma viivist alates 23. jaanuarist 2021 kuni

10. juunini 2021 summas 144,85 eurot.

151.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 6713,94 eurot (6713,94=322,57+4397,76+596,26+1252,5+144,85) ja

alates 11. juunist 2021 viivise põhivõla 134 851,37 tasumata osalt kuni täitmiseni.

Viivisemääraks on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr.

Menetluskulud

152.Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

153.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

154.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja kulud jaotab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel

proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldas hageja

nõude 77,75% osas (173 445,56 euro suurusest nõudest 134 851,37 eurot) tuleb 77,75%

menetluskuludest jätta kostja kanda ja 22,25% hageja kanda.

155.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Kohtunik

1. Märkus: Pärnu Maakohtu 26.02.2024 kohtuotsus jõustus osaliselt Tallinna

Ringkonnakohtu 04.06.2025 kohtuotsuses tehtud muudatustega: Tühistada Pärnu

Maakohtu 26.02.2024 otsus osas, milles maakohus jättis Saaremaa valla kahju

hüvitamise nõude 11 315,16 euro ulatuses ning sellelt viivise nõude rahuldamata.

Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Projekt Kuubis OÜ-lt Saaremaa

valla kasuks välja täiendavalt kahju hüvitisena 11 315,16 eurot, sellelt enne hagi

esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 691,23 eurot ja viivis alates 11.06.2021

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti

tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jaotada menetluskulud

vastavalt tervikresolutsiooni p-s 3.3 märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.

2. Pärnu Maakohtu 26.02.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata ümberehitusprojekti koostamise kulu 3676,63 euro ja kohtueelse

õigusabikulu 23 822,40 euro hüvitamise osas.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista Projekt Kuubis OÜ-lt Saaremaa valla kasuks välja kahju hüvitis

146 166,53 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 7405,17

eurot ja alates 11.06.2021 viivis kahju hüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras.

3.3. Maakohtu menetluskulud jätta 84,3% ulatuses kostja kanda ja 15,7% ulatuses

hageja kanda.

3.4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

4. Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldada ja kostja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 15.09.2025 Riigikohtu määrusega