3-22-1223/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1223

Haldusasi

Kihusalu talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 15. detsembri 2021. a. otsuste nr 12-

6/21/722 ja nr 12-6/21/723 osaliselt ning 2. mai 2022. a.

vaideotsuse nr 12-1/22/110-1 täielikult tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Kihusalu talu (FIE Tiit Soa), lepinguline esindaja

Siim Avi

Nõustaja – Tanel Soa

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel (alates 24.01.2024 Ave

Paavel)

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindajad

Ragnar Kapaun ja Moonika Järvela

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18. jaanuaril 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kihusalu talu (FIE Tiit Soa) kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. märtsil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Füüsilisest isikust ettevõtja Tiit Soa ärinimega Kihusalu talu (registrikood

11349728), (edaspidi ka kaebaja) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

3-22-1223

(PRIA) 19. mail 2021 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211108007, millel tegi

14. juunil 2021, 15. juunil 2021 ja 14. oktoobril 2021 muudatusi. Taotleja lisas põllud nr A2

(11,84 ha), nr A4 (4,30 ha), nr A5 (3,00 ha), nr A6 (37,96 ha), nr A7 (16,44 ha) taotlusele 14.

juunil 2021. Taotleja märkis seejuures taotlusele katastritunnused, kus põllud asusid, ning

joonistas põllu piirid kaardile. Kihusalu talu esitas 14. juunil 2021 avalduse nr 12-1/21/3801

nimetatud põldudel asuvate aladel põllumassiivide moodustamiseks ning nende kandmiseks

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

1.1. PRIA määras 15. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/722 kaebajale 2021. aasta eest

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt summas 58 045,72 eurot.

Toetuse määramise aluseks oli kaebaja ühtse pindalatoetuse osas kindlaksmääratud pindala,

s.o 977,67 ha.

1.2. PRIA määras 15. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/723 kaebajale ühtset

pindalatoetust osaliselt summas 116 737,47 eurot. Toetust vähendati järgmiselt:

1) 53,95 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, summas 7000,55

eurot. Pindala erinevuse moodustasid nii väiksemaks mõõdetud põllud kui ka põldude nr A7,

nr E, nr A4 ja nr A5 pindala, millel asuvat rohumaad ei olnud nõuetekohaselt hooldatud;

2) 80,93 ha-le vastava summa 10 501,48 euro ulatuses seoses taotletud ja kindlaksmääratud

pindala erinevuse korral kohaldatava halduskaristusega (tuvastatud pindala erinevuse 1,5-

kordses ulatuses).

1.3. Kihusalu talu esitas PRIA 15. detsembri 2021. a otsuste nr 12-6/21/722 ja nr 12-6/21/723

peale vaide, mille PRIA jättis 2. mai 2022. a. vaideotsusega nr 12-1/22/110-1 rahuldamata.

2. Kihusalu talu esindaja esitas Tartu Halduskohtule 1. juunil 2022 kaebuse, milles taotleb

PRIA 15. detsembri 2021. a. otsuste nr 12-6/21/722 ja nr 12-6/21/723 osalist ning 2. mai

2022. a. vaideotsuse nr 12-1/22/110-1 täielikku tühistamist. Kaebaja taotles ka nimetatud

PRIA otsuste õigusvastasuse tuvastamist. Kaebus jagati kohtuasjade automaatse juhusliku

jagamise tulemusena menetlemiseks kohtunik Roby Koigile.

Kohus võttis kaebuse 14. juuni 2022. a määrusega tühistamisnõuetes menetlusse. Vastustaja

on esitanud vastuse kaebusele 12. septembril 2022. Kohus kaasas 11. augusti 2022. a

määrusega menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti, kes esitas seisukoha 12.

septembril 2022.

3. Tartu Halduskohtu esimehe 13. oktoobri 2023. a käskkirja nr 11-1/23/33 alusel jagati seoses

kohtunik R. Koigi pensionile minekuga tema menetluses olnud kohtuasi nr 3-22-1223 asjade

juhusliku jagamise põhimõttest lähtudes menetlemiseks kohtunik Sirje Kaljumäele.

4. Kohus määras 1. novembri 2023. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 18.

jaanuaril 2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja soovib vaidlustatud otsuste osalist ja vaideotsuse tervikuna tühistamist, väites

järgmist.

5.1. Vastustaja ei ole toetuste vähendamisel asjaolusid piisavalt välja selgitanud ega

tõendanud ning vaidlustatud otsustest ei nähtu, millistel asjaoludel toetuste vähenemine

põhineb.

5.2. Keskkonnaameti kontrollaruanet nr 210071-012 allkirjastades on Kihusalu talu esindaja

Tiit Soa kinnitanud, et ei nõustu kontrolli tulemustega karjatamise mittepiisavuse kohta ning

2(14)

3-22-1223

on seda selgitanud ka kontrolli teostanud inspektorile. Otsuste nr 12-6/21/722 ja 12-6/21/723

tegemisel pole kaebaja seisukohtadega arvestatud.

5.3. Vaideotsus ei ole haldusmenetluse seadusega kooskõlas. Vastustaja ei ole arvestanud

kaebaja esindaja vastuväidetega Keskkonnameti kontollaruandele ja kontrolli tulemustele.

Toetuste vähendamise asjaolusid pole välja selgitatud. Vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust

ja põhjendamiskohustust. PRIA loetletud dokumentide kogumi puhul ei ole tuvastatav, et üks

dokument sõltub teisest, ning neist ei saa välja lugeda, et kaebaja on mõistnud taotletud ja

kindlaksmääratud pindalade erinevuste põhjuseid (vaideotsuse p 8).

5.4. Vaideotsuse p-s 9 tabelis esitatud põllumassiivide vähenduste selgitused ei ole

motiveeritud ja piisavad mõistmaks, mille arvelt täpselt ja millisest põllumassiivi osast on

vähendused tehtud, st ei ole võimalik jälgida, kas tabelis toodud selgitused vastavad

põllumassiivi kaardil tehtud vähendustele. Kuna puudub õiguslik alus ja motiveeritus

põllumassiivide pindalade vähendamise ja mittepiisava karjatamise osas, puudus alus ka

halduskaristuse määramiseks.

5.5. Keskkonnaameti kontrolliaruandest nr 210071-012 ei nähtu, millel põhinevad väited

karjatamise nõuete rikkumise/ebapiisava täitmise kohta – need on paljasõnalised.

5.6. Taotlejal ei ole kohustust PRIA põllumassiivide andmeid üle kontrollida, mistõttu on

põllumassiivide vähendused ja sellest tulenevad toetussummade vähendused õigustühised.

PRIA vastutus kaartide õigsuse eest ei ole piiratud nende väljastamise kuupäevaga, s.t. ei oma

tähendust, millal PRIA põllumassiivide kaardid väljastab.

5.7. PRIA poolt vähendatud põllumassiivide kaardid ei kattu Keskkonnaameti poolt mais

2021 poollooduslike koosluse (PLK) aladele kohapealse GPS-seadmega mõõtmise ja

paikvaatluse tulemusena toetusõiguslikuks tunnistatud aladega, st PRIA on vähendanud

põllumassiive aladel, mille Keskkonnaamet on mais 2021 enne toetustaotluse esitamist

tunnistanud toetusõiguslikeks.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.

6.1. Taotluste menetlus on läbi viidud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid järgides.

Vastustaja on selgitanud välja kõik olulise tähtsusega asjaolud ja tuvastatud rikkumised on

piisavalt tõendatud. Kaebaja rahuolematus Keskkonnaameti kohapealse kontrolliga, esitamata

seejuures omapoolseid selgitusi, tõendeid vms, mis võiksid kontrolli tulemuste õigsuse

kahtluse alla seada, ei saa iseenesest kaasa tuua uurimispõhimõtte rikkumist.

6.2. Vastustaja on kaebaja haldusmenetluses ära kuulanud ning Keskkonnaamet on kontrollist

ette teatanud ning võimaldanud esitada märkusi ja pretensioone kontollaruandele.

6.3. Toetusõiguslikkuse tingimused on üheselt sätestatud ning kui maa neile ei vasta, ei ole

vastustajal võimalik kaaluda, kas toetust määrata või mitte. Ühtse pindalatoetuse

üledeklareerimisega kaasnev halduskaristus ja selle määr tuleneb otsekohalduvast komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklist 19a.

6.4. Kaevatavates otsustes on õiguslikud alused ja põhjendused, mis tingisid toetuste osalise

määramise. Otsustes on märgitud, et nende tegemisel on võetud arvesse taotlejale

kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega. Kaevatavate

otsuste lisades on tabeli kujul selgitused ja arvud, mis väljendavad taotletud pindala,

kindlaksmääratud pindala, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevust ning viiteid

õigusaktidele, millest tulenevad halduskaristused üledeklareerimisjuhtude korral. PRIA

17.11.2021. a kiri nr 2796323, 26.11.2021. a kiri nr 12-1/21/17581 ning Keskkonnaameti

kontrollaruanne nr 210071-012 koostoimes vaidlustatud otsustega tagavad otsuste

motiveerituse ja kontrollitavuse.

3(14)

3-22-1223

PRIA otsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, sest taotlejal puudub

subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö

ebamõistlikult keeruliseks. Haldusakti põhjendused ei pea seetõttu sisalduma täies mahus

toetuse määramise või sellest keeldumise otsuses, vaid võivad olla kajastatud ka otsuses

viidatud kontrollide raames tehtud kontrollaktides, samuti vaideotsuses.

6.5. Kuna poolloodusliku koosluse nr 55947272365 ala nr 1E, koosluse nr 56047092745 ala

nr 1E, koosluse nr 56047357797 ala nr 1E ja koosluse nr 56146946979 ala nr 1 puhul oli

määratud hooldamise võtteks karjatamine, kohaldus neile aladele Maaeluministri 22.04.2015.

a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 10 lg-s 3

toodud nõue. Karjatamise tulemusena pidi olema 1. oktoobriks kogu taotletaval alal

visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi

ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. Kaebaja ei olnud

täitnud vaidlusalustel aladel maaeluministri 17.04.2015. a määruses nr 32 „Otsetoetuste

saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore

põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 4 lõigetes 2 ja 4 ega määruse nr 38 § 10 lõikes

3 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole poolloodusliku koosluse nr 55947272365 alaga nr 1E,

koosluse nr 56047092745 alaga nr 1E, koosluse nr 56047357797 alaga nr 1E ja koosluse nr

56146946979 alaga nr 1 kattuvad põllud nr A4, nr A5, nr A7 ega nr E ühtse pindalatoetuse

ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustoetuste saamiseks toetusõiguslikud.

6.6. PLK raames on poollooduslike koosluste karjatamise nõuded toetuse põhitegevuse

nõuded, mille eest on ette nähtud PLK protsentuaalne vähendamine lähtudes rikkumise

raskusastmest, ulatusest ja kestusest, kooskõlas määruse nr 38 §-ga 19 ning määruse (EL) nr

640/2014 artikli 35 lõikega 3. Otsetoetuste raames on maa hooldamisele sätestatud nõuded

toetusõiguslikkuse tingimused, mille täitmata jätmisel ei ole maa toetusõiguslik ega kuulu

kindlaksmääratud pindala hulka. Määruse (EL) nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 23(a)

kohaselt on pindalatoetuskavade raames kindlaksmääratud pindala see, mille puhul on

täidetud kõik toetuskõlbulikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud

kohustused.

6.7. Kaebaja väide, mille kohaselt olid kõikidel kooslustel karjatamistingimused täidetud, on

tõendamata. PRIA-l puudub alus kahelda Keskkonnameti kohapealse kontrolli tulemuste

õigsuses poollooduslike koosluste karjatamise nõuete rikkumise kohta. Kaevatavate otsuste

andmised faktilised asjaolud on tõendikogumiga usaldusväärselt tõendatud.

6.8. Tuvastatud pindala erinevus 4,15 ha osas (3,71 ha põllul nr A6, 0,13 ha põllul H, 0,31 ha

põllul L) tulenes Keskkonnaameti kohapealses kontrollis tuvastatud mittetoetusõiguslikust

pinnast (võsa, hooldamata pilliroog) ning 0,90 ha osas PRIA poolt ortofoto alusel

põllumassiivi nr 56346842217 pindalast (põld nr A2-1) välja arvatud võsastunud ja metsaga

kaetud alast. Nimetatud aladel ei olnud võimalik põllumajanduslike tegevustega tegeleda.

Vastuse lisana esitatud kaartidelt on selgelt nähta, millisd pinnad on arvatud

mittetoetusõiguslikuks. Vaidlusalustest põldudest tehtud fotodelt on näha taotletud pinnal

pilliroo või võsa olemasolu. Põllu nr A2-1 taotletud piir ning toetusõiguslik piir nähtub

ortofotolt ning on kontrollitav Maa-ameti veebilehel kättesaadavate kaldaerofotodega.

6.9. Otsetoetuste toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel võetakse põllumassiivi

maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel aluseks põllumassiivi kogupindala

põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi ning saadud pindalast arvatakse maha

põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei

ole võimalik (määruse nr 32 § 3 lg 6, põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22

§ 5 lg 2 (kuni 14.02.2022 kehtinud redaktsioon)).

4(14)

3-22-1223

6.11. Põllumassiive nr 55947344181 (põld nr A6), nr 55947272093 16,64 ha (põld nr A7), nr

56047092647 (põld nr A4), nr 56047357717 (põld nr A5), nr 56346842217 (põld nr A2, osa

1) ning nr 56346767788 (põld nr A2, osa 2) ei eksisteerinud veel 15. juuni 2021 seisuga ning

kaebaja pidi kasutatava ja toetusõiguslike põldude piirid määratlema ise lähtudes reaalselt

tema põllumajanduslikus kasutuses olevast pinnast.

6.12. PRIA moodustas koheselt pärast põllumassiivide moodustamist põllumassiivi nr

56346842217 maksimaalse toetusõigusliku pindalaga 3,69 ha, kuid kaebaja oli juba 14. juunil

2021. a lisanud nimetatud alale põllu nr A2 (osa 1) pindalaga 4,59 ha. Ka põllumassiiv nr

55947344181 moodustati maksimaalse toetusõigusliku pindalaga 37,93 ha, kui kaebaja oli

nimetatud põllumassiivil asuvale põllule nr A6 taotlenud toetust 37,96 ha-le. Hoolimata PRIA

poolt tähelepanu juhtimistest ei ole kaebaja nimetatud põldude osas taotletud pindala lähtudes

põllumassiivide maksimaalsetest toetusõiguslikest pindaladest korrigeerinud.

6.13. Kaebaja teadis või pidi 2021. aastal teadma, et tema kasutuses olev

põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav ala oli põllumassiividel nr 55947344181, nr

59045224132, nr 59045211232 ja nr 56346842217 väiksem kui põllumassiivide

maksimaalne toetusõiguslik pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris (võsa

ning pilliroo pealekasvu tõttu taotletud põldudel). Kaebaja ei olnud ka 2021. a

vegetatsiooniperioodil põllumassiividelt võsa ega pilliroogu eemaldanud, s.t vaidlusaluseid

alasid põllumajanduslikuks tootmiseks sobivaks kohandanud (määruse nr 22 § 5 lg 2).

Põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registris ei tähenda, et nimetatud pindala on igal ajahetkel ka täies ulatuses

põllumajanduslikus kasutuses ning vastab kogu ulatuses toetuse saamiseks kehtestatud

nõuetele. Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh et toetust taotletakse

toetuse saamise tingimustele vastavale maale.

6.14. Kehtiva õiguse järgi tuleb toetuse määramisel lähtuda kindlaksmääratud pindalast, mitte

toetuse saamiseks deklareeritud pindalast, ning et kui deklareeritud ja kindlaksmääratud

pindala erinevus on rohkem kui 3% või 2 hektarit, tuleb kindlaksmääratud pindalast lahutada

veel 1,5-kordne leitud erinevus (määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg 1). Praegusel juhul

moodustas ühtse pindalatoetuse osas taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus (53,95

ha) 5,52% kindlaksmääratud pindalast (977,67 ha), s.t halduskaristuse kohaldamise eeldus oli

täidetud ning kaebajale määratud ühtset pindalatoetust vähendati täiendavalt 1,5x53,95=80,93

ha-le vastava toetussumma ulatuses. Kuna kaebaja suhtes oli varem ühtse pindalatoetuse kava

raames halduskaristust rakendatud (nt 2017. ja 2019. a eest), puudus alus halduskaristuse

vähendamiseks. Samuti ei esinenud aluseid halduskaristuse kohaldamata jätmiseks.

6.15. Kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus arvutatakse ühtse

pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Kuna kaebaja ühtse pindalatoetuse

jaoks kindlaksmääratud pindala oli 977,67 ha, oli kaebajale kliimat ja keskkonda säästvate

põllumajandustavade toetuse määramise aluseks samuti pindala 977,67 ha. Samas puuduvad

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse puhul täiendavad

halduskaristused.

7. Keskkonnaamet kaasatud haldusorganina on esitanud järgmised seisukohad.

7.1. PRIA võttis ühtse pindalatoetuse otsust ning kliimat ja keskkonda säästvate

põllumajandustavade toetuse otsust tehes arvesse Keskkonnaameti poolt poollooduslike

koosluste hooldamise toetuse raames tehtud kontrollaruannet.

7.2. Kontrolli viidi läbi vastavalt Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 30. juuni 2021

käskkirjale nr 1-1/21/129 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (MAK 2014- 2020)

kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi kinnitamine“. Keskkonnaameti spetsialistid viisid

5(14)

3-22-1223

kontrolli läbi kolmekesi, mis tagab arutelu ja õiglase hinnangu hooldustulemuse saavutamise

kohta vastavalt määruse nr 38 § 10 lg-le 10.

7.3. Keskkonnaamet fikseerib visuaalselt tuvastatu GPS-seadme ja fotodega, mis talletatakse

programmis EAGIS. Fotosid tehti piisavalt, et aru saada, kas karjatamisnõuded on täidetud

või mitte. Hooldustulemus oli ilmselgelt saavutamata.

7.4. PRIA ei ole Keskkonnaameti kontrollaruandele tuginedes eksinud. Kontrollaruanne on

kontrollitav.

7.5. Kuna poolloodusliku koosluse nr 55947272365 ala nr 1E, koosluse nr 56047092745 ala

nr 1E, koosluse nr 56047357797 ala nr 1E ja koosluse nr 56146946979 ala nr 1 puhul oli

määratud hooldamise võtteks karjatamine, kohaldus neile aladele määruse nr 38 § 10 lg-s 3

toodud nõue.

7.6. Kaebaja ei ole esitanud vaiet ega kaebust PLK hooldamise toetuse otsuse osas ega ole

vaidlustanud Keskkonnaameti kontrollaruannet. Keskkonnaameti kontrollaruanne on

menetlustoiming PLK hooldamise toetuse menetluses, mitte ühtse pindalatoetuse ning kliimat

ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse menetluses. Kontrollaruande

usaldusväärsuse tagavad kohapeal tehtud fotod.

7.7. Kaebaja ei täitnud vaidlusalustel aladel määruse nr 32 § 4 lg-tes 2 ja 4 sätestatud nõudeid

ega määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole poolloodusliku koosluse nr

55947272365 alaga nr 1E, koosluse nr 56047092745 alaga nr 1E, koosluse nr 56047357797

alaga nr 1E ja koosluse nr 56146946979 alaga nr 1 kattuvad põllud nr A4, nr A5, nr A7 ega

nr E ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustoetuste

saamiseks toetusõiguslikud. Kaebaja väide, et kõikidel kooslustel olid karjatamistingimused

täidetud, on tõendamata.

7.8. 2021. a kevadel on võimalik toetusõiguslikuks lugeda pindalad, millel ei kasva puitunud

pilliroogu. Kui 2021. aasta sügisel tuvastatakse aga alal olukord, kus aasta jooksul on olnud

võimalik pillirool kasvada, õitseda ning puituda, arvatakse selline pindala PLK

toetusõiguslikust pinnast välja. Koosluse nr 55947272365 ala 1 E ja koosluse nr

56047357797 ala 1E puhul täpsustati koosluste toetusõiguslikke piire vastavalt olukorrale ja

taimestule looduses kohapeal. Alade osades või alal, kus karjatamisega oli alustatud hilja

pärast taimestu kulustumist ning pilliroo õitsemist, ei olnud võimalik puitunud pilliroogu

toetusõigusliku pinnana arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega PRIA otsused selles osas, millega talle määrati

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning ühtset pindalatoetust vaid

osaliselt. Samuti vaidlustab ta tühistamisnõudega vaideotsuse, millega PRIA lahendas

eelnimetatud otsuste peale esitatud vaideid.

9. Kaebaja on 18. mai 2021. a taotlusega (I kd, tl 56-63) taotlenud ühtset pindalatoetust ning

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust põldude loetelu (PT50A) veerus

„ÜPT ja ROH“ (veerg 11) märgitud põldude kohta, kokku 1032,62 ha-le.

Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse saamiseks olid

sätestatud kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrusega nr

32 "Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus

ning noore põllumajandustootja toetus" (määrus nr 32).

ELÜPS2014 §-st 23 tulenes PRIA pädevus otsustada kliima- ja keskkonnatoetuse ühikumäär ja

toetuse suurus (PRIA 1. detsembri 2021. a käskkirjaga nr 1-12/21/131 kehtestati kliima- ja

6(14)

3-22-1223

keskkonnatoetuse ühikumääraks 2021. aastal 59,18 eurot abikõlbliku hektari kohta ning ühtse

pindalatoetuse ühikumääraks 129,76 eurot abikõlbliku hektari kohta. ELÜPS2014 §-s 22 olid

sätestatud toetuse maksmisest keeldumise alused.

10. Vaidlustatud PRIA 15. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/723 vähendati toetust

esmalt 53,95 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, summas

7000,55 eurot. Nimetatud pindala erinevuse moodustasid nii väiksemaks mõõdetud põllud

kui ka põldude nr A7, nr E, nr A4 ja nr A5 pindala, millistel põldudel asuvad rohumaad ei

olnud nõuetekohaselt hooldatud. Toetusi vähendati ka halduskaristusena 80,93 ha-le vastava

summa ehk 10 501,48 euro ulatuses seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega.

11. Seejuures kattusid osaliselt alad, millele oli taotletud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja

keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, poolloodusliku PLK taotletud aladega.

Nimetatud alade kattuvuse on vastustaja kokkuvõtvalt välja toonud vastuses kaebusele (p-s 1

esitatud tabel, I kd tl 48p). Samuti nähtuvad need kaartidelt, millele on kantud nii 2021. aastal

vaidlusaluste põldude taotletud kui ka nendega kattuvate poollooduslike koosluste taotletud

alade piirid ning Keskkonnaameti kohapealse kontrolli käigus GPS-seadmega tuvastatud

toetusõigusliku maa piirid (I kd tl 206-209).

12. Kaebaja väidab esmalt vaidlustatud otsuste andmisel tehtud vormi- ja menetlusnõuete

rikkumisi, sh otsuste põhjendamispuudusi.

Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud otsustel selliseid põhjendamispuudusi, mis võiks juba

iseenesest kaasa tuua nende tühistamise (vt haldusmeneltuse seaduse (HMS) § 58,

riigivastustuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Mõlemas otsuses (I kd, tl 9-12) on esitatud otsustamisel

aluseks võetud asjaolud (nimetatud otsustega hõlmatud põllud, asjakohased pindalad,

ühikumäärad, märatav toetussumma) ja lisatud vastavad märkused. Mõlemas otsuses on

kirjeldavas osas toodud välja otsustamisel aluseks võetud õigusnormid ning otsuse lisas

tabelina esitatud põhjendustes täpsustatud õiguslikke aluseid koos lühikeste põhjendustega ka

põldude ja summade kaupa.

Pikemaajalise väljakujunenud kohtupraktika järgi on põllumajanduse valdkonna

struktuuritoetuste määramisel antavate haldusaktide põhjendamiskohustus loetud täidetuks ka

siis, kui esialgse otsuse põhjendustele lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses

või nt otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20).

Vaidlustatud vaideotsuses (I kd, tl 13-17) on praegusel juhul põhjalikult käsitletud nii

kohaldatavaid õigusnorme kui ka otsuste tegemisel arvesse võetud asjaolusid ning nende

alusel tehtud järeldusi. Mõlemas otsuses on ka märgitud, et arvestatud on taotlejatele

kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega ja otsuse lisas

esitatud põhjendustega Viidates vaideotsuses muudele, adressaadile kättesaadavatele

dokumentidele on vastustaja täitnud HMS § 56 lg 1 teisest lausest tuleneva nõude. Kuigi

vastustaja ei ole viidanud numbri ega kuupäeva täpsusega kontrollidokumentidele, on

tegemist kaebajale kontrolli järel kättesaadavaks tehtud dokumentidega, mille olemasolu ja

sisu oli talle teada. Seega on otsuste ja nende peale esitatud vaide lahendamisel tehtud

vaideotsuse koostoimet arvestades vastustaja täitnud kohtu hinnangul oma

põhjendamiskohustust piisava põhjalikkusega. Ka asjaolu, et vastustaja esindaja andis

vastuseks kaebaja väitele kohtuistungil täiendavaid selgitusi vaideotsuse põhjenduste kohta

seoses põlluga A7 (istungil 00:18:52), ei vii järeldusele vaideotsuse õigusvastastest

põhjendamispuudustest.

13. Kaebaja väitel on vastutaja nii haldus- kui ka vaidemenetluses rikkunud uurimispõhimõtet

ja teinud otsustamisel kaalumisvigu. Kaebaja leiab, et vastutaja jättis olulised asjaolud välja

selgitamata ning ei arvestanud otsustamisel kaebaja esindaja vastuväidetega

kontrolliaruandele ega kontrolli käigus inspektorile öelduga.

7(14)

3-22-1223

Vaidlust ei ole selle üle, et Keskkonnaamet viis 6.-19. oktoobrini 2021. a Kihusalu talu

majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli PLK nõuete kontrollimiseks. Kontrolli tulemused

on vormistatud kontrollaruandel nr 210071-012 (I kd, tl 19-19p) ning selle lisadeks olevatel

kontroll-lehtedel (I kd, tl 20-24) ja toetuse nõude kontrollaktil (I kd, tl 26-26p) ning kontroll-

lehtedel (niitmise, karjatamise ja üldnõuete kohta, tl 27-31). kontrolli tulemused on olnud

PRIA-le aluseks vaidlustatud otsuste tegemisel.

Kontrolli dokumenteeritud tulemustest on PRIA Tiit Soad teavitanud 17. novembri 2021. a

kirjaga nr 2796323 (I kd, 210-210p) ning ta on esitanud 26. novembril 2021 selgituskirja

kohapealse kontrolli tulemuste kohta nr 12-1/21/17581 (I kd, 211-212). T. Soa on esitanud 9.

detsembril 2021 digitaalselt allkirjastatud selgitus/märkuse kontrollaruandele nr 210071-012,

milles märkis, et ei nõustu konttrolli tulemustega karjatamise mittepiisavuse kohta, on seda

selgitanud inspektorile ja tema selgitusi ei ole arvesse võetud (I kd, tl 32). Viidatud

dokumnetidest ei ilmne, milliste asjaolude väljaselgitamata jätmist kaebaja vastustajale ette

heidab.

14. Kohtu hinnangul ei esine kaebaja väidetud vorminõudeid ega menetluspõhimõtete

rikkumisi, mis võiks iseenesest kaasa tuua vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise.

15. Keskkonnaamet tuvastas kohapealses kontrolli käigus, et teatud poollooduslike koosluste

toetusõiguslik pindala oli taotletud pindalast väiksem. Samuti tuvastas Keskkonnaamet osade

poollooduslike koosluste alade puhul koosluste hooldamise nõuete rikkumisi. Eeltoodu

tõendamiseks on kohtule esitatud kontrolli käigus tehtud fotod põllumajanduslikuks

tootmiseks mittesobivatest võsaga ja pillirooga kaetud aladest ning nõuetekohaselt

karjatamata aladest ning asendiplaanid, millele on kantud ka tõenditena esitatud fotode

tegemise kohad (I kd, tl 136-205). Kontrolli tulemusi on vastustaja kokkuvõtvalt kajastanud

vastuses kaebusele tabelis p-s 2 (I kd, tl 49).

16. PRIA on, tuginedes Keskkonnaameti kontrollitulmustele, jõudnud otsuses nr 12-6/21/723

järeldusele, et poolloodusliku koosluse nr 55947272365 alaga nr 1E, koosluse nr

56047092745 alaga nr 1E, koosluse nr 56047357797 alaga nr 1E ja koosluse nr 56146946979

alaga nr 1 kattuvad põllud nr A4, nr A5, nr A7 ega nr E ei ole ühtse pindalatoetuse ning

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustoetuste saamiseks toetusõiguslikud, kuna seal

ei ole täidetud karjatatavale poollooduslikule kooslusele esitatavaid nõudeid.

17. Keskkonnaamet tuvastas pindalatoetuse taotluse nr 110211108007 poolloodusliku

koosluse loetelu vormil MT68 esitatud koosluse 55947272365 ala nr 1E, koosluse

56047092745 ala nr 1E, koosluse 56047357797 ala nr 1E ja koosluse 56146946979 ala nr 1

ei olnud nõuetekohaselt karjatatud.

PRIA on selgitanud, et nimetatud poollooduslikud kooslused kattuvad põllumassiivil

55947272093 asuva põlluga A7, põllumassiivil 56047092647 asuva põlluga A4,

põllumassiivil 56047357717 asuva põlluga A5 ja põllumassiivil 56146984239 asuva põlluga

E, millele kaebaja oli taotlenud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate

põllumajandustavade toetust (I kd, tl 211-212).

18. Määruse nr 32 § 7 sätestas: „Kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020”

alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis

on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas: 1) paragrahvides 4–6 sätestatud nõudeid või

2) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise

toetus” § 8 lõigetes 1, 6 ja 8, § 9 lõikes 2 ning § 10 lõikes 3 sätestatud nõudeid.“

Määruse nr 32 § 4 lg 2 sätestas, et põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunktis ii nimetatud

põllumajandusliku tegevusega (s.o põllumajandusmaa hoidmisega karjatamiseks või

8(14)

3-22-1223

harimiseks sobilikus seisukorras), vastab põllumajandusmaale sätestatud nõuetele, kui seda

niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase

tulemuse. Määruse nr 32 § 4 lg 4 kohaselt peab selline põllumajandusmaa olema niidetud või

hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide peab olema kokku

kogutud hiljemalt 20. augustil.

Määruse nr 38 § lg 1 esimese lause kohaselt hooldab taotleja kohustuseperioodi jooksul

poollooduslikku kooslust määruses sätestatud nõuete kohase niitmise või karjatamise teel.

19. Vaidlust ei ole, et poolloodusliku koosluse nr 55947272365 ala nr 1E, koosluse nr

56047092745 ala nr 1E, koosluse nr 56047357797 ala nr 1E ja koosluse nr 56146946979 ala

nr 1 puhul oli määratud hooldamise võtteks karjatamine. Seega kohaldus neile aladele

määruse nr 38 § 10 lg-s 3 toodud nõue, mille kohaselt pidi karjatamise tulemusena olema 1.

oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et

rohustu on vähemalt 50 % ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt

söödud.

20. Kohus nõustub vastutajaga selles, et poollooduslike koosluste karjatamise nõuded on PLK

kontekstis toetuse põhitegevuse nõuded, mille rikkumise eest on ette nähtud PLK

protsentuaalne vähendamine, lähtudes rikkumise raskusastmest, ulatusest ja kestusest

(määruse nr 38 § 19; määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg 3). Otsetoetuste määramise

seisukohast on maa hooldamisele sätestatud nõuded toetusõiguslikkuse tingimused, mille

täitmata jätmisel ei ole maa toetusõiguslik ega kuulu kindlaksmääratud pindala hulka.

Määruse (EL) nr 640/2014 art 2 lg 1 punkti 23(a) kohaselt on pindalatoetuskavade raames

kindlaksmääratud pindala selline pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlbulikkuse

tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused. Seega oli ka praegusel

juhul kohane arvesse võtta karjatamise nõude täidetust.

21. Keskkonnaaameti kontrolli tulemused on dokumenteeritud aruandel nr 210071-012 ning

selle lisaks olevatel dokumentidel, sh alade asendiplaanil (I kd, tl 25) ning alade seisundit on

fikseeritud kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodel (I kd, tl 137-205).

Keskkonnaamet leidis kontrolli tulemusena, et aladel oli küll kokkuvõttes tuvastatav 30%

ulatuses madalaks söödud rohustu ja ülejäänud osas valdavalt söödud rohustu, kuid määruse

nr 38 § 10 lg-le 3 vastavat hooldustulemust ei olnud saavutatud. Keskkonnaamet on teinud

kontrollimisel järgmised järeldused ja andnud ka omapoolseid soovitusi järgmiselt.

21.1. 7. oktoobril 2021 kontrollitud koosluse nr 55947272365 alal 1E (taotletud pindala 20,11

ha) puhul mõõdeti GPS-iga erinevused taotletud piiridest (võsa, pilliroog, karjatara

kulgemine). Karjatamisega oli alal alustatud peale taimestu õitsemist ja kulustumist. Kontrolli

hetkel oli alal üle 25 karilooma (veise). Alal oli saavutatud ca 30% madalmurusus.

Kontrollaruande kohaselt oleks koosluse parendamiseks 2022. aastal vajalik ala karjatamisele

eelnev niitmine.

21.2. 11. oktoobril 2021 oli kontrolli hetkel kooslusel nr 56047357797 alal 1E (taotletud

pindala 4,05 ha) küll üle 40 veise, kuid alal oli taimestu enne karjatamise alustamist jõudnud

kulustuda ja õitseda. Ala lõunatipus oli ca 0,75 ha suurune kulustunud taimestuga ala osa

(peamiselt õitsenud angervaks), kus loomad olid vähesel määral liikunud, kuid mitte toitunud.

Ülejäänud alal esines loomade toitumist ja kõrgematel põndakutel madalmurususe laike.

Terviklikult oli alal saavutatud alla 50% madalmurusus.

21.3. 7. oktoobril 2021 tuvastati kohapealses kontrollis, et alal nr 56047092745 1E (4,74 ha)

olid veised viibinud, kuid loomad olid alale lastud hiljavõitu, kuna dominantsetest liikidest

vohasid alal vanaks kasvanud angervaks ja erinevad kastikuliigid, mida veised ei söö.

Loomad otsivad alalt endale sobivat taimestikku ja söövad sobiva taimestikuga alad nii

9(14)

3-22-1223

madalaks, et sellistes paikades tekib ülekarjatamise oht, samas kui vanaks kasvanud taimestik

jääb suuresti puutumata ja sega ka hooldamata. Alal esines madalaks söödud laike, 40%

ulatuses alast. Lisaks kasvas alal jõudsasti (taastamisjärgne) noor võsa, kuid karjatamise

seisukohast võis ala lugeda veel PLK toetuse suhtes toetusõiguslikuks, sest võsa võrade

projektsiooni pindala kokku moodustas vähem kui 30% kogu ala pindalast. Esimese aasta

võsa on kergesti eemaldatav ning vastava soovituse täitmise korral on ala järgmisel aastal

taas toetusõiguslik.

21.4. Koosluse nr 56146946979 ala 1 (27,24 ha) oli kontrolli ajal jaotatud elektrikarjustega

kolmeks eraldi kopliks Koppel 1 oli eraldivõetuna nõuetekohaselt karjatatud. Madalaks

söödud ja valdavalt söödud rohustu pindalaline suhe oli hinnanguliselt 60-40. Koplis 2 oli

kontrolli ajal loomad, kes ei saanud seal kaua olla. Vanaks kasvanud hein oli osaliselt

madalaks söödud (ala keskel (0,74 ha), kopli lõunapoolne elektrikarjuse ümbrus ning koplit

läbiva raja ümbrus, so kokku ca 2,5 ha). Madalaks söödud ja valdavalt söödud rohustu

pindalaline suhe oli hinnanguliselt 30-70. Koplis 3 leidus ka laike, mis ei kuulu ei madalaks

ega valdavalt söödud rohustu alla. Suuremat osa alast kattis vanaks kasvanud angervaks,

kastikud ja tarnad. Madalaks söödud ja valdavalt söödud rohustu pindalaline suhe oli

hinnguliselt 20-80.

22. Pooled on erineval arusaamal selles, kas kontrolli järeldused on põhjendatud ja tõendatud.

Kaebaja on väljendanud kahtlust ka kontrollijate pädevuse ja kontrolli metoodika

asjakohasuse suhtes. Muu hulgas on kaebaja tõstatanud küsimuse, kuidas ametnikud

selgitavad välja, millises ulatuses on ala söödud „madalaks“ ja „valdavalt“. Kaebaja hindab

karjatamisnõuete täidetuse ulatust Keskkonnaametist erinevalt (st suuremas ulatuses täidetuks

kui kontrollijad) ning peab ameti hinnanguid meelevaldseks.

23. Vastustaja selgituste kohaselt viis kohapealset kontrolli läbi mitu Keskkonnaameti

ametnikku, mis suurendab kontrollitulemuste usaldusväärsust. Kontrollaruandelt nr 210071-

012 (I kd, 19-19p) ilmneb, et kontrolli on läbi viinud ametnikud Ragnar Kapaun ja Gunnar

Sein ning kontrolli eest vastutava ametnikuna Cätrin Martinson, kes kõik on ka kontrolli

tulemusi kajastavad dokumendid digitaalselt allkirjastanud.

Kaebaja esindajat on kontrolli tulemustest koheselt ka teavitatud erinevate koosluste osas kas

koha peal kokku saades või telefoni või e-kirja teel. Kohtuasja materjalidest ei ilmne, et

kaebaja oleks kohe kontrolli käigus või vahetult pärast seda oma selgitusi või vastuväiteid

esitanud, kuid on seda teinud enda 9. detsembri 2021. a kirjas PRIA-le (I kd, tl 32-33),

märkides: „Ei nõustu kontrolli tulemustega karjatamise mittepiisavuse kohta, olen seda

selgitanud inspektorile ja kuna minu poolseid selgitusi ei ole arvesse võetud, siis oma õiguste

kaitseks jätkan vaidlust vaide- ja vajadusel kohtumenetluses.“ Kaebaja seaduslik esindaja on

selgitanud, et ei saanud kontrolli juures olla, kuna oli kiire põllutööde aeg. Samaga on ta

põhjendanud ka kontrollaruande vaidlustamisega hilinemist (istungil 01:24:49).

24. Keskkonaameti selgituste kohaselt on kontrollimisel põhirõhk kohapealsel visuaalsel

hindamisel. Kontrolli läbiviimisel arvestatakse kogumit kõigest kohapeal nähtust, fotodest ja

GPS-ga määratletud aladest (istungil 01:33:40). Selgituste kohaselt võidakse hindamisotsus

teha ka kohe kontrolli järel, kuid see pole kohustuslik ning lisamaterjalide (nt droonifotode)

olemasolul tehakse otsus hiljem pärast materjali tervikuna hindamist, kasutades seejuures ka

kontrolli käigus tehtud märkmeid (istungil 02:23:59).

24.1. Vastavad põhimõtted ja kriteeriumid karjatamisnõuete täitmise (sh rohustu madalaks

sööduks) hindamiseks on esitatud määruse nr 38 seletuskirjas1, millest kokkuvõtvalt ilmneb

madalaks söödud rohustu hindamise kaks meetodit ning et hinnang sõltub koosluse tüübist ja

konkreetsest hooldatavast alast. Esimese metoodika puhul on loomade poolt madalaks söödud

1 https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-01/PLK%20m%C3%A4%C3%A4ruse%20seletuskiri.pdf, lk 16.

10(14)

3-22-1223

niiduala, kus rohu kõrgus on kuivadel loopealsetel kuni 5 cm, luhaaladel kuni 20 cm ning

rannaaladel, niisketel loopealsetel ja kõikidel teistel kooslustel kuni 10 cm. Teisel juhul

hinnatakse madalaks söödud rohustut kohapeal kasvava rohustu kõrguse järgi – madalaks

söödud rohustu on kuni ¼ kohapeal kasvava rohustu kõrgusest. Näiteks kui majandamata

poolloodusliku koosluse rohustu kõrgus on 60 cm, siis 1. oktoobriks peab olema vähemalt

pool alast kaetud rohustuga, mille kõrgus on maksimaalselt 15 cm.

24.2. Lisaks kaasatud haldusorgani kirjalikus seisukohas viidatud Keskkonnaameti

peadirektori asetäitja 30. juuni 2021. a käskkirjaga nr 1-1/21/129 kinnitatud poolloodusliku

koosluse hooldamise toetuse (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendile

selgitas Keskkonnaaameti esindaja R. Kapaun, kes oli ka ise üks kontrolli kohapealsetest

läbiviijatest, kohtuistungil vaatluse läbiviimise põhimõtteid järgmiselt. Ala tuleb esmalt läbi

käia ja visuaalselt hinnata. Kontrolli läbiviivad ametnikud on saanud vastava koolituse

(botaanika valdkonnas), kuidas eristada ja hinnata taimestikku madalaks sööduks ja valdavalt

sööduks ning määratleda seda protsentuaalselt (istungil 01:39:14; 01:42:54).

Keskkonnaaameti mõlemad esindajad kinnitasid, et kahtluse korral hindamistulemuses

tehakse otsus pigem taotleja kasuks (01:47:44). R. Kapaun selgitas kontrolli tulemusena antud

hinnaguid kohtuistungil vaadeldud fotode (dtl 289-296) pinnalt.

24.3. Keskkonnaametil tuleb kõnealuse kontrolli läbiviimisel lähtuda ühelt poolt

valdkondlikest eriteadmistest ning teisalt haldusmenetlusele omastest põhimõtetest (HMS § 5

lg-d 1, 2 ja 4). Kohtul puudub alus kahelda kontrolli läbi viinud ametnike asjatundlikkuses ja

piisavas ettevalmistuses. Samuti selles, et hindamisel kasutatakse ja on ka praegusel juhul

järgitud eelpool kirjeldatud põhimõtteid, sh kahtluste tõlgendamist taotleja kasuks. Kohus ei

nõustu kaebaja väitega (istungil 02:00:00), et kontrolli läbiviimine peaks olema põhjalikumalt

reglementeeritud. Eelpool käsitletud kontrollimenetlus kujutab endast lisaks mõõteseadme

(GPS) abil saadud tulemustele ka olulisel määral valdkonna spetsialisti hinnangut, mille

üksikasjalik reguleerimine ei ole mõistlik ega võimalik. Eelpool viidatud õigusnormid,

määruse seletuskirjas kirjeldatud metoodika ning koolitusel saadavad juhised kogumis

tagavad kohtu hinnagul piisava õigusliku ja metodoloogilise aluse usaldusväärse kontrolli

läbiviimiseks. Nagu ilmneb kaasatud haldusorgani selgitustest, on taotlejal või tema esindajal

olnud võimalik kontrolli juures viibida ja samas selgitusi saada, mida kaebaja ei ole pidanud

oma kiirete töökohustuste tõttu võimalikuks.

24.4. Kaebaja seisukoht, et karjatamisnõuete täitmist tulnuks hinnata protsentuaalselt

ulatuslikumaks, kui seda on teinud Keskkonnaamet (nt 50% Keskkonnaameti hinnngulise

40% asemel), ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole oma hinnangu kujunemisel ilmselgelt lähtunud

samasugustest põhimõtetest ja metoodikast nagu seda on teinud väljakujunenud metoodikat ja

praktikat arvestades Keskkonnaamet. Keskkonnaaamet on oma selgitustes möönnud teatud

lubatud veamäära mõõtetulemustes (istungil 02:29:19, 02:29:59), mis aga ei sea kahtluse alla

kontrollitulemuste usaldusväärsust tervikuna. Ka kaebaja enda väited ei tugine

usaldusväärsematel mõõtetulemustel.

24.5. Kontrolli käigus on kontrollitavatest aladest tehtud rohkelt fotosid, mis on esitatud

tõenditena ka kohtumenetluses. Lisaks on dokumenteeritud kaardile kantuna ka fotode

tegemise asukohad. Keskkonnaameti sõnavõtuast kohtuyistungil selgus, et fotosid on tehtud

veelgi rohkem, kuid neid kõiki ei ole kohtutoimiku ülekoormamise vältimiseks peetud

vajalikuks esitada. Küll aga on kaebajal olnud võimalik soovi korral kogu kontrolli puudutava

materjaliga tutvuda. Kohtu hinnagul saab fotomaterjali kontrolli käigu kohta pidada piisavaks

ning koosmõjus kontrollimisel antud hinnanguga usaldusväärseks.

25. Kaebaja väitel tulnuks karjatamise nõude täidetuse väljaselgitamiseks hinnata ala

tervikuna, kuid praegusel juhul on koosluse nr 56146946979 ala 1 jagatud kolmeks

11(14)

3-22-1223

karjakopliks, millest igaüht on hinnatud eraldi. Vastuseks kaebaja etteheitele on ameti

esindaja selgitanud põldude osadena kontrollimise vajadust põldude suurusega. Kohus ei pea

sellist osadena hindamist, arvestades eeltoodud norme ja põhimõtteid, lubamatuks ega

õigusvastaseks ning pole alust arvata, et suurema tervikliku ala hindamisel oleks järeldus

kujunenud kaebajale soodsam.

26. Eeltoodut kokku võttes on kohus arvamusel, et kontroll karjatamisnõuete täidetuse üle on

läbi viidud ja dokumenteeritud kehtiva õguse ja metoodikaga kooskõlas ning selle tulemusi

saab pidada usaldusväärseks.

27. Pooled on erineval arvamusel ka selles, kas haldusmenetluse käigus on toetusõigusliku

maa pindala õigesti välja selgitatud. Kaebaja väitel ei kattu PRIA poolt vähendatud alad

põllumassiivide kaardil Keskkonnaameti poolt mais 2021 PLK aladele kohapealse GPS-

seadmega mõõtmise ja paikvaatluse tulemusena toetusõiguslikuks tunnistatud aladega, st

PRIA on vähendanud põllumassiive aladel, mille Keskkonnaamet on mais 2021 enne

toetustaotluse esitamist tunnistanud toetusõiguslikeks.

28. PRIA leidis Keskkonnameti kohapealse kontrolli mõõtetulemustest lähtudes, et muutunud

on kaebaja pindalatoetuse taotlusel olevate poollooduslike koosluste aladega kattuvate

massiivide toetusõiguslikud pindalad (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 20 ja alapunktid).

Kohtu hinnagul puudus PRIA-l otsustamisel alus kahelda Keskkonnaameti

kontrollitulemustes.

29. Määruse nr 32 § 3 lõike 6 kohaselt lähtutakse otsetoetuste toetusõigusliku

põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22

„Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile

unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil

asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta

esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) §-s 5 sätestatust.

Määruse nr 22 § 5 lg-st 2 (kuni 14.02.2022. a kehtinud redaktsioonis) tulenevalt võetakse

põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi

kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi ning saadud pindalast arvatakse

maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik

tootmine ei ole võimalik.

30. Põllumassiivid nr 55947344181 (põld nr A6), nr 55947272093 16,64 ha (põld nr A7), nr

56047092647 (põld nr A4), nr 56047357717 (põld nr A5), nr 56346842217 (põld nr A2, osa

1) ning nr 56346767788 (põld nr A2, osa 2) moodustati taotleja 14. juuni 2021. a avalduse

alusel alles 18. juunil 2021, kuid 15. juuni 2021. a seisuga, mil kõik taotlusega hõlmatud

põllud pidid olema taotlusele lisatud, neid põllumassiive veel ei eksisteerinud. Kohus nõustub

vastustajaga, et seetõttu ei saanud taotleja lähtuda alles tulevikus moodustatavate

põllumassiivide piiridest ning pidi kasutatava ja toetusõiguslike põldude piirid määraltema

ise, lähtudes tegelikult tema põllumajanduslikus kasutuses olevast pinnast. Kaebaja ei ole

ümber lükanud vastustaja väidet, et kaebaja ei korrigeerinud põldude A2 (osa 1) ja A6 osas

taotletud pindala vastavalt PRIA poolt moodustatud põllumassiivide maksimaalse

toetusõigusliku pindala suurusele.

Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei olnud tegemist kaebaja viidatud

haldusasjaga nr 3-18-305 sarnase olukorraga. Nimelt puudus viidatud kohtuasjas kaebajal

võimalus teada, et registriandmed on väärad. Praguse haldusasja kaebaja jaoks ei saanud aga

olla teadmata, et tema tegelikult põllumajanduslikuks kasutamiseks olev maa on

põllumassiividel nr 55947344181, nr 59045224132, nr 59045211232 ja nr 5634684221

võsastunud ja/või pillirooga kaetud ala võrra väiksem kui põllumassiivide maksimaalne

toetusõiguslik pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Kohus nõustub

12(14)

3-22-1223

vastustajaga, et kaebajale pidi olema arusaadav, et võsastunud ja/või pillirooga kaetud ala ei

ole põllumajanduslikult kasutatav, st loomade karjatamiseks sobiva taimestiku tekkkeks

sobiv. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et taotlejal endal on kohustus tagada toetuse

tingimuste nõuetekohane täitmine, sh tõrjuda toetustaotlusega hõlmatud alal pilliroo

pealekasvu (istungil 00:47:10 ; 02:47:54).

Võsastumise ja pilliroostumise tõttu toetusõigusliku pinna vähendamine on toimunud alade

A6, H ja L puhul. Kaebaja väitel ei saanud olla tegemist 2021. a pilliroostunud alaga. Kaebaja

viitab Maa-ameti geoportaali aerofotodele, mille järgi on pilliroog olemas juba varem (2019.

a, 2021. a aprillis). Kaebaja väitel ei saa ta eeldada, et alasid, mis on Keskkonnaameti kaardi

järgi nö sisse mõõdetud, ei peeta toetuskõlbulikuks (kohtuistungil 00:37:13). Kohus nõustub

vastutaja ja kaasatud haldusorgani seisukohtadega, et põllumassiivide piirid ning

Keskkonnaameti poolt mõõdetud PLK alad on oma tähenduselt erinevad ja neile kehtivad

erinevad toetusõiguslikkuse nõuded. Vastustaja selgitustest ilmneb, et 2021. a aprillis tehtud

fotode alusel on moodustatud põllumassiivid, millest arvati välja mittetoetusõiguslikud

objektid, kuid mitte pilliroog (istungil 00:47:10). Küll aga ei ole vaidlust, et 2021. a sügisel

tuvastati kontrolli käigus puitunud pilliroog, mis ei ole loomadele söödaks kõlbulik, st

tegemist polnud põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava (toetusõigusliku) alaga.

31. Kaebaja on juhtinud istungil vaadeldud kaardimaterjali põhjal tähelepanu, et erinevad

mõõtetulemused ei kattu.

Kohtule esitatud kaartidele on kantud nii 2021. aastal vaidlusaluste põldude taotletud kui ka

nendega kattuvate poollooduslike koosluste taotletud alade piirid ning Keskkonnaameti

kohapealse kontrolli käigus GPS-seadmega tuvastatud toetusõigusliku maa piirid (I kdtl 206-

209), kus vastsutaja selgituste kohaselt sinine joon tähistab GPS mõõtejoont, kollane

ristikestega joon taotletud põllu piiri ning tumeroosa katkendlik joon poolloodusliku koosluse

ala taotletud piiri. Seejuures on kohtuistungil täpsemalt vaadeldud ala L kohta esitatud kaarte

(I kd tl 185, 208; dtl 297, 320). Tuleb möönda, et kaartidel erinevate joontega tähistatud PRIA

märgitud piir ja hooldatud ala piir ei lange küll täielikult kokku, kuid kohus nõustub

vastustajaga, et pinnaerinevused on vähesed. Vastustaja selgituste kohaselt arvutab erinevused

välja kaardiprogramm ning tehniline võimekus neid erinevusi interaktiivselt kuvada puudub

(istungil 00:56:53; 00:59:11). Kaebaja väited toetuse vähendamisel aluseks võetud erinevuste

põhjendamtusest on siiski jäänud paljasõnaliseks. Kohtul puudub alus arvata, et toetuste

vähendamist tinginud pindalaerinevused oleksid ebaõigesti välja selgitatud.

32. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 23 lg 2 kohaselt arvutatakse kliima-

ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks

kindlaksmääratud pindala alusel. Seega lähtutakse kliima- ja keskkonnatoetuse määramisel

ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindalast (praegusel juhul 977,67 ha) ning eraldi

selleks pindala kindlaks ei määrata.

Kuna kohus on eelpool nõustunud vastuataja järeldusega ühtse pindalatoetuse arvutamise

aluseks olnud pindala suuruse osas, tuleb õiguspäraseks pidada ka kliima- ja

keskkonnatoetuse määramisel aluseks võetud pindala. Rõhutamist väärib seejuures, et

erinevalt ühtsest pindalatoetusest ei too pindalaerinevuste võrra toetuse vähendamine kliima-

ja keskkonnatoetuse puhul kaasa halduskaristust määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lg 1

alusel.

33. Kaebajale määratavat toetust on 15. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/723

vähendatud ka halduskaristuse võrra otsekohalduva komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr

640/2014 artikli 19a lg 1 alusel. Viidatud säte nägi ette, et kui ühtse pindalatoetuse saamiseks

deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud

pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab

13(14)

3-22-1223

kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 hektarit. Seega tuleneb viidatud

normist, et toetuse määramisel tuleb lähtuda kindlaksmääratud pindalast, mitte toetuse

saamiseks deklareeritud pindalast.

Vastustaja on vähendanud makstavat toetust halduskaristusena 80,93 ha suuruse

pinaaerinevuse tõttu summas 10 501, 48 eurot.

33.1. Kohus nõustub vastustajaga, et kui on tuvastatud, et maa ei vasta üheselt sätestatud

toetusõiguslikkuse tingimustele, ei anna viidatud säte vastustajale kaalumisruumi.

Kohus on eespool asunud seisukohale, et vastustaja on õigesti kindlaks teinud taotletava ja

toetusõigusliku pindala ning toetuse vähendamine pindalade vahe ulatuses on olnud

põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja on halduskaristuse kujunemist selgitanud esmalt

vaidlustatud otsuse lisaks olevas tabeli ning hiljem põhjalikult ka vaideotsuse p-s 10 (I kd, tl

15-16). Seega ei nõustu kohus kaebaja etteheidetega halduskaristuse määramise ebapiisavast

põhjendamisest. Kohus nõustub ka vastustaja põhjendustega halduskaristuse kohaldamise ja

suuruse osas.

33.2. Samas on vastustaja ka selgitanud, miks ei olnud võimalik halduskaristust vähendada

või üldse määramata jätta. Määruse (EL) nr 640/2014 art19a lg-st 2 tulenes, et kui

toetusesaajale ei ole veel määratud halduskaristust sama artiklik lõikes 1 osutatud pindala

üledeklareerimise eest asjaomase toetuskava või -meetme puhul, vähendatakse kõnealuses

lõikes osutatud halduskaristust 50 % võrra, kui erinevus deklareeritud pindala ja

kindlaksmääratud pindala vahel ei ole suurem kui 10 % kindlaksmääratud pindalast.

Vastustaja selgitustest nähtuvalt puudus võimalus halduskaristust vähendada, kuna taotlejale

oli ka juba varem ühtse pindalatoetuse kava raames halduskaristus määratud (2017. ja 2019.

aasta eest).

Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja suhtes pole ilmnenud parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg-s 2 sätestatud aluseid halduskaristuse kohaldamata

jätmiseks.

34. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et puuduvad alused vaidlustatud otsuste ja vaideotsuse

tühistamiseks. Kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

35. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad

kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Teiste menetlusosaliste menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4

alusel samuti nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

14(14)