3-24-462/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-462 Määruse kuupäev 23. veebruar 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks (seoses 31.01.2024.a kõrvaldamisega toidujagaja töölt) Menetlusosalised Kaebaja: Andrus Liivandi Vastustaja: Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. 4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale. 5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav Andrus Liivandi (edaspidi kaebaja) esitas 16.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu nõudes kohustada vastustajat teda tööle ennistama. Kaebuse põhjal kõrvaldati kaebaja töölt 31.01.2024. Kaebaja ei ole sellega nõus, kuna ta ei ole distsipliini rikkunud ja täitis tööd korrektselt. Vastustaja ei ole kaebajale põhjendanud töölt kõrvaldamise faktilisi ega õiguslikke aluseid. Kaebaja soovib rikkumise tuvastamist preventiivsel eesmärgil.

2. Kaebaja esitas 17.02.2024 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus vaidemenetluse ajal kohustada vanglat ennistama teda töökohale, kus kaebaja töötas kuni 31.01.2024, s.o tööle toidujagajana. Taotluses on märgitud, et kaebaja esitas 08.02.2024 vaide, milles taotles tööle ennistamist.

3. Vastustaja esitas kohtule järgmised dokumendid. - 16.08.2023.a käskkiri nr 6-3/233, millega kaebaja määrati osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale alates 22.08.2023. Töötamine korraldatakse 22.08.2023 – 22.08.2024. - Valvuri 29.01.2024.a ettekanne nr 2-24-628, mille kohaselt avastati sel päeval õhtuse

2 toidujagamise eel kella 17:00 paiku, et puudu on üks paar toidujagajate kääre. Neid nähti viimati kaamerast kell 12:41:35, kui toidujagaja V. G. asetas need toidujagamise kärule. Kääre ei ole õnnestunud leida. Sündmusega seotud isikuteks on märgitud kolm kinnipeetavat, s.h kaebaja. - Kaebaja vaie, mille kaebaja andis vanglale üle 08.02.2024 ja mis registreeriti 15.02.2024 nr 1-11/24/30-1. Kaebaja vaidlustas üksuse juhi 31.01.2024.a toimingut (e-kirja), millega kaebaja kõrvaldati töölt toidujagajana. Kaebaja taotles töölt kõrvaldamise toimingu kehtetuks tunnistamist ja tema tööle tagasi määramist. - Kaebaja 31.01.2024.a avaldus vastustajale. Kaebaja leidis, et tema töölt kõrvaldamine V. G. rikkumise või ametnike hooletuse tõttu on meelevaldne. Kaebaja taotles töölt kõrvaldamise kirjalikku põhjendamist. - Tartu Vangla 06.02.2024 vastus eelnimetatud avaldusele (nr 2-3/24/226-2). Vangla selgitas, et kaebajat ei rakendata toidujagajana ajutiselt, kuni kääride kadumise osas on lõplik selgus. Seni rakendatakse kaebajat eluosakonna majandustöödel.

4. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlus on lubatav, kuna kaebaja on esitanud vaide sooviga vaidlustada tööpiirkonna ja -ülesannete muutmist ning vaie on hetkel menetluses. Kaebaja ei ole välja toonud, milliste pöördumatult kahjulike tagajärgede tõrjumiseks ta esialgse õiguskaitse kohaldamist soovib, ja sellised tagajärjed ei ole äratuntavad. Kaebajat ei ole tööhõivest eemaldatud, vaid teda rakendatakse eluosakonna koristustöödel. Kuigi toidujagajal on võimalik teenida pisut suuremat töötasu, ei tingi see esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust.

Kohtu seisukoht

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2), mille eesmärgiks on taastada olukord, kus kaebajat rakendatakse tööle toidujagajana. Kaebaja märgib kaebuses, et ta soovib ka rikkumise tuvastamist preventiivsel eesmärgil, kuid see nõue on hõlmatud kohustamisnõudega. HKMS § 45 lg 2 alusel ei ole tuvastamisnõude esitamine iseseisva nõudena lubatud, kui kaebaja on esitanud tõhusama ehk kohustamisnõude.

7. Kaebaja määrati 16.08.2023.a käskkirjaga nr 6-3/233 tööle majandusabitöölise ametikohale. Käskkirjas on öeldud, et vanglal on alaline vajadus tagada puhtus elu-, olme-, tööjt ruumides ning korraldada toitlustusteeninduse, pesumaja vms tööd. Kinnipeetav rakendatakse kerge iseloomuga majandustööle vangla eluosakonnas, ühiskasutuses olevates või jalutusruumides.

Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja tööle määramise käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaebajat ei ole töölt kõrvaldatud. Kaebajat rakendatakse endiselt tööle majandusabitöölisena. Alates 31.01.2024 ei tööta kaebaja enam toidujagajana, tema tööpiirkonda muudeti ning ta töötab eluosakonna koristustöödel.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 alusel on kinnipeetaval kohustus töötada. VangS § 38 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada muu tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

Kaebajat ei määratud tööle toidujagajana. Kaebaja rakendati vangla majandustöödele ning ta

3 määrati tööle majandusabitöölise ametikohale. Kaebaja töötab endiselt majandusabitöölisena ja tema tööülesanded jäävad tööle määramise käskkirjas toodud piiridesse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale konkreetseid tööülesandeid. Sel juhul ei ole kaebajal kaebeõigust nõuda, et teda tuleb rakendada tööle just toidujagajana.

9. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille nõue kattub kaebuse nõudega. Kaebaja soovib tema tööle rakendamist toidujagajana vaidluse ajal esialgse õiguskaitse korras.

HKMS § 249 lg 1 annab kohtule võimaluse kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebusega seda, et kohus kohustab vastustajat rakendama teda tööle toidujagajana, siis ei ole samasisuline esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

10. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks