2-22-10884/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

23.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10884

Tsiviilasi

X hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju hüvitamiseks

ja viivise väljamõistmiseks, nõudeõiguse puudumise

tuvastamiseks ja ebaõigete andmete avaldamisest

hoidumiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

1612,43 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad advokaadid Martti Peetsalu ja

Gerda Grauberg

Kostja (vastustaja): Julianus Inkasso OÜ (registrikood

10686553), lepinguline esindaja SR

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 16.06.2023 otsus tühistada osas, milles

I.1.1 jäi rahuldamata hageja nõue kahjuhüvitise 960 € ja sellelt summalt

viivise saamiseks, tehes tühistatud osas uue otsuse, millega nimetatud

nõuded rahuldada;

I.1.2 hageja menetluskulud jäid tema enda kanda ja ⅔ kostja kuludest jäi

hageja kanda, tehes selles osas uue otsuse, millega jätta nimetatud kulud

kostja kanda;

I.1.3 määrati kindlaks kostjale hüvitatava menetluskulu suurus, kohustati

hagejat tasuma sellelt viivist ja määrati kulude hüvitamise osas kindlaks

otsuse täitmise kord.

I.2. Ülejäänud osas jätta p-s I.1 viidatud otsus muutmata. Sama otsus on edasi

kaebamata jõustunud osas, milles hoidumisnõue jäi tagasivõtmise tõttu läbi

vaatamata ja menetlus selle osas lõpetati, samuti osas, milles tuvastusnõue

rahuldati ja ⅓ kostja menetluskuludest jäi tema enda kanda.

I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

2 (11)

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata hageja nõue keelata kostjal

AS-i ÜHISTEENUSED 14.07.2015 leppetrahvi nr 174003686 nõudega seoses

X nime ja võlgnevuse kättesaadavaks tegemine avalikkusele ja töötlemine, sh

kogumine ja edastamine kolmandatele isikutele.

II.2. Lõpetada tagasivõtmise tõttu käesoleva resolutsiooni p-s II.1 märgitud nõude

menetlus tsiviilasjas 2-22-10884.

II.3. Rahuldada hagi osaliselt.

II.4. Tuvastada, et hagejal Xl puudub kohustus tasuda kostjale Julianus

Inkasso OÜ-le võlgnetav summa, mis tuleneb AS-i ÜHISTEENUSED

14.07.2015 leppetrahvi nr 174003686 nõudest.

II.5. Mõista kostjalt Julianus Inkasso OÜ hageja X kasuks välja kahjuhüvitis 960 €,

viivis 168,06 € ja viivis kahjuhüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras

alates 24.02.2024.

II.6. Resolutsiooni p-de II.1, II.2 ja II.4 osas on p-s I.1 viidatud otsus (vastavalt selle

otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4) edasi kaebamata jõustunud.

II.7. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale (seni jõustumata osas) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab uuesti kindlaks asja lahendanud maakohus.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 26.07.2022 Harju Maakohtule Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu hagi,

mida osaliselt täpsustas 22.08.2022. Hageja esitas järgmised nõuded:

(1) mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 1481,28 €, hagiavalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 12,32 € ja viivis arvestatuna põhinõudelt VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 määras alates 27.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni;

(2) tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale võlgnetav rahasumma, mis

tuleneb AS-i ÜHISTEENUSED (edaspidi: ÜT) 14.07.2015 leppetrahvi nr 174003686

(edaspidi: vaidlusalune leppetrahv) nõudest (edaspidi: tuvastusnõue);

(3) keelata kostjal vaidlusaluse leppetrahvi nõudega seoses hageja nime ja võlgnevuse

kättesaadavaks tegemine avalikkusele ja töötlemine, sh kogumine ja edastamine

kolmandatele isikutele (edaspidi: hoidumisnõue).

Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda.

3 (11)

1.1. Hageja tõi poolte kohtueelse suhtluse kohta esile järgmist:

-

kostja esitas 31.01.2022 hagejale e-posti teel võlanõude, mille aluseks on vaidlusalune

leppetrahv 35 €, viivis 18,23 € ja sissenõudekulu 30 € – kokku 83,23 €. Kostja teatas

ühtlasi, et ÜT loovutas talle leppetrahvi nõude 07.12.2021;

-

hageja esitas kostjale 22.02.2022 vastuväited nõudele koos õigusabikulu arvega. Kostja

ei edastanud hagejale leppetrahvi alusdokumente ega tõendeid leppetrahvi teate

edastamise kohta hagejale 2015. aastal. Leppetrahvi nõue on aegunud ja igal juhul on

möödunud nõude esitamise mõistlik aeg. Kostjal nõudel puudub õiguslik alus. Hageja

esitas hagihoiatuse ja alusetu nõude esitamisega põhjustatud õigusabikulude 595,20 €

hüvitamise nõude;

-

kostja vastas, et tal on õigus võlanõue esitada sõltumata nõude aegumisest ja ähvardas

aegunud nõude alusel panna hageja nime maksehäireregistrisse. Kostja tegi

kompromissi ettepaneku, mille kohaselt on ta nõus kokku 40 € tasumisega, kuid

keeldus alusetu nõude sissenõudmise lõpetamisest;

-

kostja saatis alles 09.03.2022 hagejale nõude alusdokumendid. Hageja esitas leppe-

trahvile uue vastuväite, hagihoiatuse ja nõudis jätkuvalt õigusabikulu hüvitamist;

-

kostja esitas täiendava vastuväite, milles märkis vale sõiduki registrinumbri

(XXXXXX) ja viitas, et ÜT ei saanud hagejale võlanõude kohta meeldetuletusi saata,

sest tal puudusid hageja kontaktandmed. Kostja keeldus võlanõude sissenõudmist

lõpetamast ja õigusabikulu hüvitamast;

-

hageja esitas kostjale uued vastuväited 24.03.2022, milles selgitas, et kostja väited

leppetrahvi hagejale edastamisest on paljasõnalised ja mõistlik aeg leppetrahvi

esitamiseks on möödunud. Hageja esitas täiendava õigusabikulu nõude;

-

kostja taas keeldus leppetrahvi nõude sissenõudmist lõpetamast ja viitas, et avaldab

võlanõude maksehäireregistris;

-

hageja esitas 26.05.2022 korduva hagihoiatuse, vastuväited ja täiendava õigusabikulu

nõude ning 01.06.2022 korduva hagihoiatuse.

1.2. Hageja leiab jätkuvalt, et leppetrahvi nõue on alusetu. Kostja ei tõendanud kohustuse

rikkumist ega kehtivat leppetrahvi kokkulepet. Kostja saadetud fotodelt ei nähtu, millised

parkimistingimused kehtisid fotode tegemise ajal ja mis tingimustel sõlmis sõiduki juht

parkimislepingu. Samuti puuduvad tõendid, et leppetrahvi nõudest teatati hagejale koheselt. Nii

pole alust lugeda leppetrahvi nõue kätte saaduks enne 01.03.2022, mil kostja saatis hagejale

digiallkirjastatud leppetrahvi. Selleks ajaks oli mõistlik aeg leppetrahvi esmakordseks

esitamiseks möödunud. Lisaks on võimalik nõue aegunud.

1.3. Eelneva tõttu on alusetu kostja ähvardus avaldada hageja andmed maksehäireregistris.

Kostja rikkus kohustust arvestada teise poole huvidega, ähvardades siduda hageja nime

maksehäireregistris väidetavalt kehtiva, kuid tegelikkuses aegunud ja alusetu maksehäirega.

Isiku õigusi rikkuv isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes erandlikel juhtudel.

Maksehäireregister taust.ee avaldab eraisikute maksehäireid 15 aastat ning „ajaloolisi“

isikuandmeid vähemalt 5 aastat. Kostja nõutava leppetrahvi suurus on 35 €. Kostja ei ole

toonud välja erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid alusetu ja aegunud nõude alusel maksehäire

avaldamisega ähvardamist alles 6,5 aastat pärast selle väidetavat sissenõutavaks muutumist.

Aegunud nõude maksehäireregistris avaldamine on hageja õigusi ebaproportsionaalselt

kahjustav meede. Kostja tegutseb nõuete sissenõudmise valdkonnas ja on teadlik nii nõuete

aegumise tähtaegadest kui ka nõuete sissenõudmise eeldustest või nende puudumisest. Seega

vastutab ta kohustuse rikkumise eest.

1.4. Seoses kostja alusetu nõude esitamisega kasutas hageja õigusabi 1481,28 € eest. Õigusabi

kasutamine oli mõistlikult vajalik, et vältida põhjendamatut maine kahjustumist. Hageja

õigusabikulu keskmine tunnihind oli 160 € ilma käibemaksuta. Kokku kulus ligikaudu 3,5 kuu

4 (11)

vältel kõigi asjaolude uurimise, õigusliku analüüsi, arvukate õiguslike ja faktiliste vastuväidete

koostamisele ning hageja ja kostjaga suhtlemisele 7,7 tundi. Õigusabikuludelt tuleb tasuda ka

viivist. Hageja andis kostjale viimaseks hüvitise tasumise tähtajaks 13.06.2022, seega tuleb

kostjal tasuda õigusabikulult viivist alates 14.06.2022 kuni võlgnevuse tegeliku tasumiseni.

1.5. Hageja võttis 30.11.2022 hoidumisnõude tagasi, sest kostja rahuldas selle. Hageja taotles

hagis keelata kostjal leppetrahvi nõudega seoses hageja nime ja võlgnevuse kättesaadavaks

tegemine avalikkusele ja töötlemine, sh kogumine ja edastamine kolmandatele isikutele. Selle

nõude eesmärk oli, et kostja ei avaldaks hageja kohta maksehäiret. Kostja kinnitas kohtus, et

hageja kohta maksehäiret leppetrahvi kohta ei avaldata. Sellega on hageja saavutanud soovitud

eesmärgi.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja esitas nõude vale kostja vastu. Kostja ei ole vaidlusaluse võlanõude puhul

võlausaldaja, vaid üksnes esindab oma klienti OÜ Aktiva Finants (edaspidi: AF)

käsunduslepingu alusel. Võlausaldaja on AF, kes omandas nõude ÜT-lt loovutamise

teel;

-

hagejale ei saa olla tekkinud kahju seoses maksehäire avaldamisega, sest vaidlusalust

maksehäiret ei ole kunagi avaldatud. Hageja ei tõendanud vastupidist;

-

kostja ei vastuta hagejale tekkinud õigusabikulude tasumise eest. Vaidlus pole

keeruline ega vajanud advokaadist esindaja abi. Hageja saanuks ise esitada võlanõudele

vastuväiteid. Esindaja kaudu esitatud vastuväidete esitamiseks polnud vaja õigus-

teadmisi ega lehekülgede pikkuseid dokumente;

-

hageja õigusabikulude nõue on ebamõistlikult suur. Hageja esindaja tunnitasu ja

ajakulu on üle paisutatud. Tunnitasu ületab keskmiselt sarnase õigusabi eest makstavat

tasu olukorras, kus tegemist ei ole mahuka ega keeruka asjaga. Kohtupraktikas on

väljakujunenud seisukoht, et sisulise menetlusdokumendi lehekülje koostamisele

professionaalsete õigusteadmistega esindajal kulub aega 40–45 min;

-

kostja ei vaidle vastu hagi osalisele tagasivõtmisele, kuid hoidumisnõude rahuldamine

ei sõltunud kostjast. Otsuse maksehäiret mitte avaldada on teinud AF, mitte kostja.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus tegi 16.06.2023 otsuse (vaidlustatud otsus), millega:

-

jättis tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata hoidumisnõude ja lõpetas selle menetluse

(resolutsiooni p-d 1 ja 2);

-

rahuldas nõude tuvastusnõude (p 4);

-

jättis rahuldamata kahju hüvitamise ja viivise nõuded (p 5).

Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 ning § 167 lg-te 4 ja 6 alusel nii, et

hageja kulud jäid tema enda kanda ja lisaks pidi hageja kandma ⅔ kostja kuludest. Maakohus

määras kindlaks kostjale hüvitatava summa 910,06 €, millelt kohustas hagejat tasuma viivist.

Ühtlasi määras maakohus, millisele kontole ja millise viitenumbriga tuleb hagejal kulude

hüvitis tasuda.

3.1. Maakohus tuvastas, et

-

kostja esitas hagejale 31.01.2022 e-posti teel nõude tasuda 04.07.2015 väljastatud

parkimistrahv 35 €, viivis 18,23 € ja sissenõudekulu 30 € – kokku 83,23 €;

-

samas e-kirjas teavitas kostja, et ÜT loovutas parkimistrahvist tuleneva nõude AF-le;

-

hageja esitas 22.02.2022 vastuväited kostjale koos nõudega hüvitada õigusabikulu;

-

kohtueelses kirjavahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud.

5 (11)

3.2. Esmalt jättis maakohus hoidumisnõude TsMS § 424 lg 1 ja § 425 lg 1 alusel läbi

vaatamata, kuna hageja võttis selle nõude tagasi ja kostja nõustus tagasivõtmisega. Tagasi

võetud nõude osas lõpetas maakohus menetluse.

3.3. Edasi hindas maakohus, kas on tõendatud parkimislepingu sõlmimine ning kas või millal

teavitati hagejat leppetrahvist. VÕS § 159 lg 2 kohaselt tuleb leppetrahvi nõudest teavitada

mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne, kui nõue aegub.

3.3.1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale 01.03.2022 inglisekeelse

e-kirja koos fotodega. E-kirjale oli lisatud vaidlusaluse leppetrahvi nõue ja parklas sõidukist

tehtud fotod. Fotodelt nähtub, et sõiduk oli pargitud 14.07.2015 Tuulemaa tn 20 parklas ja

sõidukil ei olnud parkimiskellaga tähistatud parkimise algusaega. Fotodelt ei nähtu, et sõiduki

kojamehe vahele oleks olnud asetatud leppetrahvinõue.

3.3.2. Lisaks esitas kostja fotod parklast koos sissesõitude juurde paigaldatud parkimisest

teavitavate tahvlitega, millelt nähtuvad parkimistingimused. Hageja esitas fotode meta-andmed,

millest nähtuvalt olid fotod tehtud 02.03.2019. Samas ei saa teha järeldust, et vaidlusaluse

leppetrahvi tegemise ajal olid parkla sissesõidud tähistamata ning neile ei olnud märgitud

parkimistingimusi. Ainuüksi hageja kahtlused ja seletused ei ole piisavad selleks, et lükata

ümber kostja tõenditest nähtuv. Siiski on 2015. aasta fotost nähtav, et parkla sissesõidu juures

asusid oranžid tahvlid parkimistingimustega.

3.3.3. Kostja esitas ka ÜT kinnituskirja, mille kohaselt ÜT ei esita muul viisil nõudeid, kui

asetades leppetrahvikviitungi sõiduki kojamehe vahele. Samal viisil oli tahteavaldus asetatud

14.07.2015 sõiduki kojamehe vahele. Kostja on põhistanud, miks ei tehtud leppetrahvi

paigutamisest kojamehe alla fotot 2015. aastal. Ainuüksi asjaolu, et ÜT koostas kinnituskirja

kaheksa aastat hiljem, ei tähenda selle kui tõendi ebausaldusväärsust. Kuna ÜT loovutas oma

nõude AF-le, puudub tal kui endisel võlausaldajal majanduslik huvi vaidluse lahendamise

tulemuste suhtes.

3.4. Järgmisena hindas maakohus tuvastusnõude aegumist ja kas see on esitatud õige kostja

vastu.

3.4.1. Kostja tõendas parkimislepingu sõlmimise 14.07.2015 ja hageja sõiduki kojamehe

vahele leppetrahvinõude asetamise. Hageja ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest

tulenevalt ei saanud ta leppetrahvinõuet kätte. TsÜS § 146 lg 1 järgi aegus vaidlusaluse

leppetrahvi nõue 14.07.2018. Kuna nõue on aegunud, tuleb tuvastusnõue rahuldada.

3.4.2. Tähtsust ei oma, kes on tegelik võlausaldaja. Hageja valib ise, kelle vastu ta nõude

esitab. Tõenditest nähtub, et kostja on hagejale saatnud nõude kohta mitmeid meeldetuletusi.

Hageja õiguslikuks huviks tuvastusnõude esitamisel on saavutada tagajärg, kus kostja enam

talle nõude kohta meeldetuletusi ei esitaks ega nõuaks nõude täitmist.

3.5. Lõpuks lahendas maakohus kahjunõude ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata.

3.5.1. Hageja ei toonud esile ega tõendanud kostja õigusvastast tegu. Tõendamata on väide, et

kostja ähvardas hageja andmete avaldamisega maksehäireregistris. Hageja andmeid ei ole

avaldatud maksehäireregistris ja menetluses on kostja kinnitanud, et seda ei tehta.

3.5.2. Samuti jättis hageja tähelepanuta, et kostja ei ole ise võlausaldaja, vaid on võlausaldaja

esindaja. TsÜS § 117 lg 1, § 120 lg 2 ja VÕS § 620 lg 1 järgi pidi kostja kui käsundisaaja

tegema toiminguid, mida AF soovis. Esindaja toimingud volituse alusel toovad kaasa

õiguslikke tagajärgi esindatavale, mitte esindajale. Hageja ei selgitanud ega põhistanud,

millised toimingud tõid kaasa kostja kui esindaja vastutuse. Õigusaktidest ei järeldu, et kui

esindaja teeb nõude sissenõudmise toiminguid, tulenevalt sellest tagajärjed esindajale endale,

mitte esindatavale. Õiguslik suhe, mille alusel hagejalt leppetrahvi tasumist nõuti, oli hageja ja

võlausaldaja vaheline lepinguline suhe.

6 (11)

3.5.3. Isegi kui hagejal saaks olla mõnest kostja toimingust tulenev deliktiline nõue, ei ole

hageja tõendanud kostjale etteheidetavat õigusvastast tegu. VÕS § 1054 lg 1 näeb ette, et kui

isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt

õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli

seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Vaidlus puudub selles, et AF kasutas kostjat oma

majandus- ja kutsetegevuses ehk esindajana võla sissenõudmisel. Järelikult vastutaks õigus-

vastaselt tekitatud kahju eest AF, mitte kostja.

3.5.4. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus tema isiklikke õigusi. Võla olemasolust teatamine

ja võla sissenõudmine ei ole õigusvastased tegevused ning õigus võlgnevust sisse nõuda tuleneb

seadusest. Seadus ei keela võlausaldajal nõuda ka aegunud nõude täitmist.

3.5.5. Hageja viited IKS § 10 nõuete rikkumisele ei ole asjakohased. Esitatud ei ole ühtegi

tõendit selle kohta, et hageja isikuandmeid oleks edastatud kolmandale isikule või kolmas isik

oleks neid töödelnud. Maksehäireregistris hageja andmeid ei avaldatud. Hageja isikuandmete

töötlemine seisnes selles, et kostja saatis tema e-posti aadressile meeldetuletusi. Sel viisil

isikuandmete kasutamine toimus võlausaldaja õigustatud huvi olemasolu tõttu ega kahjustanud

ülemääraselt hageja huve.

3.5.6. Hageja ja kostja kirjavahetusest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejat nõude osas

ebamõistlikul viisil survestanud või teda ähvardanud andmete avaldamisega maksehäire-

registris. Hageja esindajad on oma tegevusega põhjustanud pikaleveninud kirjavahetuse, mis

nõude suurust arvestades ei olnud mõistlik. Kostja nõude tõrjumiseks oleks piisanud hageja

viitest sellele, et nõue on aegunud. Kirjavahetuse käigus pakkus kostja ka võimalust lahendada

vaidlus kompromissiga, kus hageja oleks tasunud 40 €. Kompromissiga mittenõustumine ei

oleks aga hagejale kaasa toonud negatiivseid tagajärgi, sest hagejal oli endiselt õigus

aegumisele tuginedes nõude rahuldamisest keelduda.

3.5.7. Nõudeõigusest teavitamine ja nõuet puudutavate tõendite saatmine ei ole õigusvastane

tegevus ega heade kommete vastane tahtlik tegu. Seadus võimaldab võlausaldajal teavitada ka

aegunud nõudest. Kahtlemata oli hagejal õigus pöörduda olukorras selguse saamiseks pädeva

esindaja poole, kuid ainuüksi tulenevalt sellest, et hageja esindaja poole pöördus ning õigusabi

kasutas, ei tulene kostjale kohustust selle kulu hüvitada. Kahju hüvitamise eeldus on teise poole

lepingust tulenev rikkumine või õigusvastane tegu, mida käesoleval juhul ei esinenud.

3.5.8. Hageja õigusabikulud on ka ebamõistlikult suured. Vaidlusaluse leppetrahvi nõude

tõrjumiseks oleks piisav olnud ühe e-kirja saatmine, milles hageja oleks keeldunud kostja nõude

rahuldamisest aegumise tõttu. Mahukas kirjavahetus toimus hageja esindaja initsiatiivil ja

hageja esindaja asus koheselt nõudma kostjalt õigusabikulude hüvitamist, kuigi selleks alus

puudub.

3.6. Kostja õigusabikulud 2730,17 € (käibemaksuga) on põhjendatud. Õigusabi tunnihind,

mis tõusis 120 €-lt (käibemaksuta) 169 €-ni (käibemaksuta), on kooskõlas vaidluse

keerukusega. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ⅔ kuludest, st 910,06 €. Vastavalt kostja

taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludelt ka viivis.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse kahju- ja viivisnõude

rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub need nõuded rahuldada ja

panna kõik menetluskulud kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks leidis maakohus vääralt, et hageja ei saa kahju hüvitamise nõuet esitada kostja

vastu. Kohtupraktika kohaselt ei välista õiguslik suhe sissenõudja ja võlausaldaja vahel

sissenõudja vastutust sissenõudmisega seotud tegevuse eest. Isegi, kui hagejal on õigus esitada

VÕS § 1054 lg 1 alusel nõue AF vastu, ei välista nimetatud säte kahju põhjustanud isiku enda

deliktilist (solidaarset) vastutust.

7 (11)

4.2. Teiseks leidis maakohus vääralt, et kostja ei rikkunud hageja õigusi. Kostja ähvardas, et

avalikustab hageja vastu esitatud nõude maksehäireregistris, kahjustades seeläbi hageja mainet.

Kostja selline tegevus oli ka tõenäoline, võttes arvesse tema e-kirju, kus viidati korduvalt kostja

võimalusele avaldada maksehäire. Kostja on majandus- ja kutsetegevuse raames inkasso-

teenuse pakkuja. Ta peab seetõttu olema teadlik nõuete aegumise regulatsioonist, mistõttu

teadis ta sedagi, et vaidlusalune leppetrahvi nõue on aegunud. Hea usu põhimõtte regulatsioon

keelab õiguste teostamise viisil, mille eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega oli

VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt tegu ka tahtliku heade kommete vastase tegevusega.

4.3. Kolmandaks leidis maakohus vääralt, et hageja kohtumenetluse-eelsed kulutused olid

ebamõistlikult suured. Praegusel juhul on tõrjutavaks kahjuks mainekahju, mida ei saa võrrelda

aegunud parkimistrahvi suurusega. Hageja õigusabikulud on otseses põhjuslikus seoses kostja

tegevusega. Kui kostja ei oleks teadvalt nõudnud aegunud leppetrahvi maksmist ja hagejat

ähvardanud alusetu maksehäire avaldamisega, poleks hageja pidanud oma õiguste kaitseks

advokaadi poole pöörduma. Hoolimata hageja korduvatest e-kirjadest, et leppetrahvinõuet ei

ole ja see on igal juhul aegunud, ei loobunud kostja oma nõuete esitamisest. Seetõttu olid hageja

kulutused oma õiguste mõistlikult ettenähtavad.

4.4. Neljandaks puudub kostjal leppetrahvi nõue, mille täitmist ta hagejalt nõudis. Maakohus

on vääralt asunud seisukohale, et hagejal on kohustus tõendada algse leppetrahvinõude

mittekättesaamist mõistliku aja jooksul kui negatiivset asjaolu. Leppetrahvi määramist ja

kättetoimetamist mõistliku aja jooksul on kohustatud tõendama kostja kui menetluspool, kes

sellele tugineb. Kui hagejal oleks kohustus leppetrahvi mittekättesaamist tõendada, oleks

tõendiks kostja esitatud fotod sõidukist, millel puudub leppetrahvikviitung kojamehe vahel. ÜT

kinnituskirja põhjal ei saa otsustada, kas leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles jäi rahuldamata hageja nõue

kahjuhüvitise 960 € ja sellelt viivise saamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb

uue otsuse, millega rahuldab need nõuded nimetatud ulatuses. Ühtlasi muudab ringkonnakohus

menetluskulude jaotust nii, et kõik kulud jäävad kostja kanda. Seetõttu tuleb tühistada

maakohtu otsus ka kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu

otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, kes märkis, et teeb seda osaliselt. Vaidlustamata

on tuvastusnõude rahuldamine ja hoidumisnõude läbi vaatamata jätmise tõttu selle menetluse

lõpetamine (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4). Eelmises lauses märgitud maakohtu otsustused on

TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud ja selles osas ringkonnakohus ei

kontrolli vaidlustatud otsuse õigsust. Apellatsioonimenetluses on vaidlusalune kahju

hüvitamise ja viivise nõue ning menetluskulude jaotus. TsMS § 456 lg 4 ls 3 tõttu ei ole

jõustunud kulude rahaline kindlaksmääramine.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1) vaidlusaluse nõude hagejale kostja poolt esitamise

ja poolte kirjavahetuse kohta (nagu refereeritud eespool p-s 3.1). Lisaks ei vaidle pooled nõude

loovutamise üle ÜT-lt AF-le ega ka selles, et AF tellis kostjalt inkassoteenuse vaidlusaluse

leppetrahvi kui võla hagejalt sissenõudmiseks. Eelmises p-s 7 märgitud kaalutlustel ja TsMS

§ 457 lg 1 järgi on pooltele siduv maakohtu otsustus tuvastusnõude rahuldamise kohta.

Apellatsioonimenetluse jaoks tähendab see eelkõige, et jõustunud kohtulahendiga on

tuvastatud, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale summa, mis tuleneb vaidlusaluse

leppetrahvi nõudest. Maakohus põhjendas tasumiskohustuse puudumist nõude aegumisega.

8 (11)

9. Ringkonnakohus ei nõustu kostja ja maakohtuga, et käesoleva juhtumis asjaoludel ei ole

hageja kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad.

9.1. Maakohus jättis kahjunõude rahuldamata vaidlustatud otsuse p-s 145 kokkuvõtvalt

esitatud ja järgnevates p-des 146–163 põhjendatud kolme argumendiga:

-

hageja pole esile toonud ega tõendanud kostjale etteheidetavat õigusvastast tegu;

-

kostja ei ole võlausaldaja, vaid on võlausaldaja AF-i esindaja;

-

tõendamata on hageja väide, et kostja ähvardas andmed avaldada maksehäireregistris.

9.2. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 tähenduses, mis

õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest

tekitamisest (VÕS § 3 p 2, VÕS § 1043 jj). Hageja tugineb kahju hüvitamist nõudes mh VÕS

§ 1045 lg 1 p-le 8 väites, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Ringkonnakohus

kontrollib esmalt seda õigusvastasuse alust, võttes arvesse, et kostja tegevuse õigusvastasuse

saab tuvastada ühel alusel korraga (RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869, p 16 ja seal viidatud

RKTKo 28.02.2018, 2-15-4239, p 17).

9.3. VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes peab hageja tõendama kostja tahtliku heade kommete

vastase teo. Isik käitub heade kommete vastaselt, kui tema teo eesmärk oli teise isiku tahtlik

kahjustamine. Peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada.

Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks viidatud sätte järgi sellest, kui kostja mõistis

oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise

õigusvastasuse mõistmine tähendab, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest.

See omakorda eeldab, et ta on teadlik elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise

vastuolu heade kommetega. Lisaks peab hageja tõendama, et kostja õigusvastane tegu põhjustas

talle hagiavalduses nimetatud kahju. Hüvitatav kahju peab olema, tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2,

hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgist (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 13).

9.4. Kostja käitumine võlateadete edastamisel ja võlanõude tasumata jätmisel hageja kohta

maksehäire avaldamisega ähvardamisel on heade kommete vastane tahtlik käitumine VÕS

§ 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.

9.4.1. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et maksehäire avaldamise ähvardus on

piisavalt tõendatud. Kostja märkis 01.03.2022 kirjas, et tal on IKS § 10 lg 2 p 5 alusel õigus

avaldada maksehäireregistris võlaandmeid, aga ta annab eelnevalt võimaluse võlg tasuda

(dtl 32). Sama seisukohta kordas kostja 09.03.2022 kirjas, kus täiendavalt viitas võimalusele

asuda nõudma sundtäitmist (dtl 55–56). Järgmiseks kinnitas kostja 25.03.2022 kirjas, et nõue

jääb aktiivseks ja sissenõutavaks ning tuletas taas meelde maksehäire avaldamise võimalust

(dtl 60–61). Viited maksehäire avaldamise kavatsusele sisalduvad lisaks 24.03, 06.04. ja

01.06.2022 meeldetuletustes (dtl 317–321). Ka veel 01.06.2022 kinnitas kostja menetluse

jätkamise soovi (dtl 77).

9.4.2. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija

tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja

tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust

tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Hagejale ei olnud kostja kirjade saamise ajal teada kostja

tegelikud kavatsused, st kohaldub viidatud sätte teine lause. Eelmises alapunktis kirjeldatud

kostja avaldustest saab mõistlik isik aru, et kui ta võlga ei tasu, avaldab kostja maksehäire. Õige

on hageja arutluskäik, et kostja kirjadest tervikuna jääb mulje nagu soovis kostja maksehäire

avaldamise võimalust kasutada väidetava võla tasumisele suunava survevahendina.

9.4.3. Samas pidi kostjale olema selge juba kirjade saatmise ajal, et vaidlusaluse leppetrahvi

nõue on vähemalt aegunud, kui mitte lõppenud. Aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut

saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (nt RKTKo 20.12.2017,

9 (11)

2-14-25115, p 13.2 ja sealsed viited). Seevastu pärast aegumistähtaja möödumist pole nõude

aktiivne maksmapanek enam kooskõlas hea usu põhimõttega ja on pigem suunatud võlgniku

kahjustamisele, kui võlgnik on juba tuginenud aegumisele ja võlausaldaja omakorda ei tugine

aegumise vastuväite vastuolule hea usu põhimõttega. Eelkõige järeldub eelnev tõdemusest, et

aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma

nõudeõigust õigel ajal maksma panema. Nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab

õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi (nt RKTKo 16.09.2009, 3-2-

1-79-09, p 11 ja sealsed viited; vt sarnaselt HMKo 17.06.2022, 2-22-3662, p-d 28–30;

TlnRnKm 26.07.2022, 2-22-3662, p 8.1). Ka need arusaamad pidid olema kostjale teada.

9.4.4. Maksehäire avaldamisel on sellest puudutatud andmesubjektile negatiivne mõju.

Hageja tõi esile ja tõendas, et maksehäireregister taust.ee avaldab eraisikute maksehäireid

15 aastat ning „ajaloolisi“ isikuandmeid vähemalt 5 aastat (dtl 78–82). Avaldatud maksehäire

mõjutab hinnanguid andmesubjekti krediidivõimele ja võib kahjustada tema head nime. Lisaks

on õige ka hageja põhjendus, et maksehäire avaldamine on andmesubjektile ülemäära koormav

olukorras, kus tal mh aegumise tõttu ei ole enam vaja asjaomast kohustust täita (dtl 259, 271,

nii ka RKHKo 12.12.2011, 3-3-1-70-11, p 22–24).

9.4.5. Õigusabile kulutuste tegemine, st kahju tekkimine pidi olema kostjale ettenähtav.

Vaidlustamata asjaoludel on kostja majandustegevuse sisu inkassoteenuse osutamine. Selles

valdkonnas on juba kohtueelses vaidluses kulutuste tekkimine tavapärane, sest eeldatavasti

võtab kostja ka enda teenuste eest tasu. Kindlasti on kostjale teada aegumise vastuväite mõju ja

tähendus. Samuti on kostja enda koostatud ja eespool p-s 9.4.1 refereeritud kirjadest ilmne, et

kostja sai aru ja teadis maksehäire tähendust. Niisiis pidi kostja mõistma, et pärast ilmselt

põhjendatud aegumise vastuväite saamist on võla jätkuv sissenõudmine ja maksehäire

avaldamisega ähvardamine heade kommete vastane ja seega õigusvastane. Ühtlasi pidi kostja

möönma, et see võib tuua kaasa hagejale õigusabikulude kandmise kohustuse, st kahju.

9.4.6. Praegusel juhul ei vastanud kostja tegevus enam tavalisele majanduskäitumisele võla

sissenõudmisel (vt selle kriteeriumi kohta nt RKTKo 01.02.2019, 2-15-13216, p 18.2). Nimelt

ei toonud kostja esile ega tõendanud, et pärast argumenteeritud aegumise ja nõude lõppemise

vastuväidete esitamist oleks nõudekirjade saatmisega võimalik saavutada nõude täitmine.

9.4.7. Vahekokkuvõttena saab eelneva põhjal märkida, et kostja korduvate nõudekirjade ja

meeldetuletuste eesmärk oli hageja tahtlik kahjustamine. Kostjal oli hageja kahjustamise tahe

juba esimese kirja saatmisel, sest kostja pidi ka ise aru saama nõude aegumisest. Ringkonna-

kohus tuvastas, et kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua

hagejale kaasa kahju. Järelikult oli kostja käitumine võlateadete edastamisel ja võlanõude

tasumata jätmisel hageja kohta maksehäire avaldamisega ähvardamisel heade kommete vastane

tahtlik käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.

9.5. Ringkonnakohus ei nõustu kostja ja maakohtu arusaamaga, nagu oleks kahjunõue esitatud

vale kostja vastu ja õige kostja oleks AF kui ÜT algse nõude omandaja. Vaidlustamata

asjaoludel edastas AF käsundiandjana kostjale kui käsundisaajale kohtuvälises inkasso-

menetluses sissenõudmiseks võlanõude hageja vastu. Seega volitas AF kostjat kohtuväliselt

nõuet sisse nõudma. Kostja leiab ekslikult nagu peaks või saaks käsundisaaja õigusvastaselt

tekitatud kahju eest vastutama käsundiandja. Hageja on kostja vastu esitanud nõude heites ette

VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgset heade kommete vastast käitumist ja sellega kahju tekitamist nõude

sissenõudmisel. Kostjale etteheidetavat käitumist ei saa omistada käsundiandjale ehk AF-le ega

algsele võlausaldajale ÜT-le. Kuigi kostja tegutses võla sissenõudmisel AF-i esindajana, oli ta

ise pädev valima ja valis sissenõudmistoimingud. Kuigi ÜT parkimistrahvi nõue oli juba selle

AF-le loovutamisel aegunud, ei saa heade kommete vastast käitumist sisustada aegunud nõude

omandamise, vaid selle sissenõudmisviisiga (nii ka nt HMKo 17.06.2022, 2-22-3662, p 26;

TlnRnKm 26.07.2022, 2-22-3662, p 8.3). Seega on nõue esitatud õige kostja vastu ja

õigusvastaselt kahju tekitamise eest on vastutav kostja kui kahju tekitaja.

10 (11)

9.6. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Käesoleval juhul tähendab see, et hageja tuleb

asetada võimalikult lähedaselt olukorda, milles ta oli enne kostja nõudekirjade saatmist.

9.6.1. Hüvitatav kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1), hageja nõuab

varalise kahju hüvigamist. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 2),

mis hõlmab kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sh

mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kohtupraktikas on leitud, et otsese varalise kahjuna selles

tähenduses on käsitatavad lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed vajalikud ja mõistliku

suurusega õigusabikulud (nt RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja sealsed viited). Sarnaselt

on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine võimalik ka delikti korral (nt RKTKo 21.04.2021,

2-14-6942, p 14).

9.6.2. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine

oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28). Kostja on käesolevas asjas

esitanud kahjuhüvitise vähendamise taotluse VÕS §-de 139 ja 140 alusel, st ringkonnakohus

saab kontrollida, kas kogu hageja esile toodud kohtueelne õigusabikulu on otsese varalise

kahjuna hüvitatav.

9.6.3. Õigusabi kasutamine oli vajalik, sest isikult ei saa eeldada ilma õigusteadmisteta isiku

abita argumenteeritud tuginemist aegumise ja leppetrahvi nõude lõppemise vastuväitele. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et vaidluse asjaolude ja kostja kõigi kirjadega tutvumise ajakulu oleks

hageja esindajal tekkinud ka juhul, kui hageja saatnuks esmalt ise vastuseks kostja 31.01.2022

nõudekirjale (dtl 15) aegumise vastuväite. Nimelt nähtub eespool p-s 9.4.1 refereeritud kostja

kirjadest, et asjaomane väide tingis veelgi põhjalikuma ja jõulisemalt survestava nõudekirja

saatmise, st hiljemalt 01.03.2022 kirja järgselt tekkinuks esindaja poole pöördumisega ikkagi

samas mahus õigusabikulu.

9.6.4. Ringkonnakohtu hinnangul oli kohtueelses menetluses hagejale osutatud õigusabi

mõistlik ja vajalik ajakulu 5 t järgmiste toimingute osas:

-

3,1 t ulatuses arvel nr 220288 kajastatud toimingud (algne analüüs ja 22.02.2022 kirja

koostamise kulu; dtl 20–23);

-

1,6 t ulatuses arvel nr 221313 kajastatud 09. ja 10.03. ning 08.–11.05.2022 toimingud

(e-kirjad ja strateegia, tl 45, 73–74);

-

0,3 t ulatuses arvel nr 221721 kajastatud 01. ja 02.06.2022 toimingud (e-kirjad ja hagi

eelarve, tl 75, 83–84).

Põhjendatud on kostja vastuväide, et kohteelselt ei olnud vaja koostada talle mitut kirja, sest

hageja positsioon oli selge juba esimese kirja põhjal. Küll aga oli ka pärast esimest nõudekirja

endiselt vajalik hagimenetluse eelne suhtlemine kliendiga, strateegia koostamine ja hagi-

menetluse kavandamine.

9.6.5. Hageja kasutas kohtueelses menetluses advokaadi õigusabi, mille eest tal tuli tasuda

160 € tunnis (lisandus käibemaks 20%). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva juhtumi

asjaoludel nimetatud õigusabi hind kohane. Kokku on hageja kohtueelse menetluse kulud

hüvitatavad summas 960 € (= 5 × 160 + 20%). Nimetatud summat ei ole enam alust VÕS

§-de 139 ega 140 alusel vähendada, sest põhjendatuks peetud ulatuses ei tinginud kahju hageja

enda käitumine ja selle summa hüvitamine ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ring-

konnakohus võtab siinkohal arvesse eespool p-des 9.4.3–9.4.6 käsitletud argumente.

11 (11)

9.7. Hagejal tekkinud kahju on eespool märgitud osas (960 €) põhjuslikus seoses kostjale ette

heidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks saatnud eespool

p-s 9.4.1 refereeritud kirju ega jätkanud võla aktiivset sissenõudmist ka pärast hageja aegumise

vastuväitega tutvumist, poleks hagejal õigusabikulu tekkinud.

9.8. Kahju hüvitamine on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Nimelt saab kõnealust eesmärki sisustada nii, et sellega soovitakse kaitsta kannatanut puht-

majandusliku kahju eest. Seega kuuluvad eelduslikult hüvitamisele kõik tahtliku heade

kommete vastase teo tagajärjel tekkivad kahjulikud tagajärjed – nende hulka kuulub käesoleval

juhul hageja kohtueelne õigusabikulu. Rikkuja ei saa kahju hüvitamise ulatusele vastu vaielda

väitega, et ta ei tahtnud kahju tekitada ega polnud kahju tekkimise suhtes hooletu (vrd

VÕS komm IV, § 1045, p 3.9).

9.9. Senise põhjal saab hageja kahjunõue osaliselt rahuldada summas 960 €, sest eespool

p-s 9.3 refereeritud eeldused on kõik täidetud.

10. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Hageja nõuab viivist viidatud sätte teise

lause järgi alates 14.06.2022, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 ls-ga 1. Kostja ei esitanud

viivise nõudele eraldi vastuväiteid. Viivisekalkulaatori (viivisekalkulaator.ee) kohaselt on

14.06.2022–23.02.2024 eest põhivõlalt 960 € sissenõutavaks muutunud viivis 168,06 €, mille

ringkonnakohus mõistab kostjat hageja kasuks välja. Lisaks tuleb kostjal maksta edasiulatuvalt

viivist sama määra järgi kuni põhivõla tasumiseni.

11. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Viidatud säte

annab kohtule võimaluse jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes ei

nõustunud asja lahendusega piisavalt sarnaneva kompromissiga. Ringkonnakohus tegi

20.10.2023 kirjas pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga nii, et kostja tasub

hagejale 1000 €. Hageja nõustus kohtu ettepanekuga, kostja aga mitte. Tänase otsuse järgi tuleb

kostjal hüvitada kahju 960 € ja maksta viivist, millest otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks

muutunud 168,06 € – kokku tuleb niisiis tasuda isegi rohkem kui oli kohtu pakutud ja hagejalt

nõustumuse saanud kompromissi summa. Ringkonnakohus võtab lisaks arvesse, et kulude

kostja kanda panemine on ka tervikuna õiglane. Hageja pöördus kohtusse oma rikutud õiguse

kaitseks ja võttis osaliselt hagi tagasi seetõttu, et kostja kinnitas alles kohtumenetluses

loobumist maksehäire avaldamise kavatsusest.

12. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 mõtte kohaselt määrab menetluskulud rahaliselt uuesti kindlaks

maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

13. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lgt 2² ja

TsMS § 173 lg 1 ls 2). Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata otsuse

resolutsioonis poolte isiku- ja registrikoode, mis on märgitud otsuse sissejuhatuses. Samas on

kohane muuta ÜT nime kirjapilt vastavaks äriregistrist nähtuvaga.

(allkirjastatud digitaalselt)