2-21-20244/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

23.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-20244

Tsiviilasi

X ja C hagi Q vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

10 842 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid): X (isikukood XXXXXXXXXX) ja

C (isikukood XXXXXXXXXX), ühised lepingulised

esindajad advokaadid Birje Kalmus ja Päivi Margna

Kostja (vastustaja): Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksei Motuzov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 30.06.2023 otsus tühistada osas, milles

I.1.1 hagejate nõue jäi rahuldamata põhivõla 301 € saamiseks, ning teha

samas osas uus otsus, millega võtta vastu nõudest loobumine ja lõpetada

selle nõude osas tsiviilasja menetlus otsust tegemata;

I.1.2 hagejate nõue jäi rahuldamata põhivõla 4414,16 € ja sellelt viivise

saamiseks, ning teha samas osas uus otsus, millega nimetatud nõuded

rahuldada, st mõista täiendavalt kostjalt hagejate kasuks välja põhivõlg

4414,16 €, viivis 650,29 € ja põhivõla summalt alates 24.02.2024 viivis

VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras;

I.1.3 menetluskuludest jäi enam kui 50% hagejate kanda ja vähem kui 50%

kostja kanda ning muuta menetluskulude jaotust vastavalt eeltoodud

protsentidele;

I.1.4 määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.

I.2. Ülejäänud osas jätta p-s I.1 viidatud otsus muutmata.

I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 50% solidaarselt hagejate ja 50%

kostja kanda.

2 (12)

I.5. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Võtta vastu hagist loobumine põhivõla 301 € nõudes ja lõpetada selle nõude

osas tsiviilasja menetlus otsust tegemata.

II.2. Hagi rahuldada osaliselt.

II.3. Mõista kostjalt Qlt hagejate X ja C kasuks välja põhivõlg 947,47 €, viivis

125,75 € ja viivis põhivõlalt (947,47 €) VÕS § 113 lg 2 ls-s 2 sätestatud määras

alates 30.06.2023 otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Selles osas on

otsus jõustunud.

II.4. Mõista kostjalt Qlt hagejate X ja C kasuks välja põhivõlg 4414,16 €, viivis

650,29 € ja viivis põhivõlalt (4414,16 €) VÕS § 113 lg 2 ls-s 2 sätestatud määras

alates 24.02.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

II.5. Menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus jätta 50% solidaarselt hagejate ja

50% kostja kanda.

II.6. Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks järgmiselt.

II.6.1 Määrata hagejate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

maa- ja ringkonnakohtus 7070,44 €, millest kostja peab hüvitama 50%

ehk 3535,22 €.

II.6.2 Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maa-

ja ringkonnakohtus 2090 €, millest hagejad peavad hüvitama 50% ehk

1045 €.

II.6.3 Tasaarvestada eelmistes p-des II.6.1 ja II.6.2 märgitud kohustused, mille

tulemusel mõista kostjalt Qlt hagejate X ja C kasuks välja

menetluskulude hüvitis 2490,22 €.

II.6.4 Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal Ql tasuda

hagejatele Xle ja Cle menetluskulude hüvitiselt (2490,22 €) viivist VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X ja C (hagejad) esitasid 29.12.2021 Harju Maakohtule hagi Q (kostja) vastu ning

täiendasid seda uute nõuetega 23.12.2022 ja 23.01.2023. Nõuded tulenevad korteriomandi

3 (12)

asukohaga Kõue tee 7-1, Rannamõisa küla, Harku vald, Harju maakond (registriosa

nr 16183350, edaspidi: korter) müügilepingust, milles hagejad osalesid ostjatena ja kostja

müüjana. Hagejate väitel ilmnes korteri kasutamisel mitmeid puudusi (pikemalt järgnevas

p 1.2 jj), mille tõttu nad nõuavad kulutuste ja kahju hüvitamist.

1.1. Kokku nõudsid hagejad kostjalt 10 981,80 € ja viivise maksmist, mis kujunes järgmiselt:

(1) hagiavalduses nõudsid hagejad 848,36 € ja 5971,20 € ning mõlemalt summalt ka viivist

alates 29.12.2021; esimese summa kohta märkisid hagejad hagiavalduse p-des 2.5–2.8,

et see saadi 728,36 €, 100 € ja 19 € liitmisel (tegelikult on nimetatud kolme arvu

summa ühe võrra väiksem); teine summa on hagiavalduse p-de 2.13 ja 2.15 kohaselt

4200 €, 500 € ja 1271,20 € summa;

(2) esimeses täienduses palusid hagejad mõista lisaks välja 3922,24 € (sisaldub

resolutsiooni p-s 1.3, millest ülejäänud osa moodustab eelmise alapunkti (1) teine osa)

ja sellelt summalt viivise alates 23.12.2022; hagejate selgituse kohaselt peaks uus

summa olema 2922,24 € (uks koos paigaldusega) ja 700 € (viimistlus) summa

(tegelikult on nende liidetavate summa 300 võrra väiksem);

(3) teises täienduses lisasid hagejad nõude alapunkti (1) esimesele osale 240 €, millelt

nõudsid viivist alates 23.01.2023; hagejad ei selgitanud nõuet esitades, millist puudust

käsitles 240 € maksnud asjatundja arvamus, aga koostoimes hagejate muude

avaldustega sai kohus sarnaselt kostjaga aru, et see summa seondub duširuumiga;

(4) viivist nõuavad hagejad VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

1.2. Pooled sõlmisid 06.12.2019 korteri müügilepingu, mida muudeti 26.02.2020.

Asjaõiguskokkulepe korteri omandi üleandmise kohta sõlmiti 25.03.2020. Asjaõigus-

kokkuleppes (p-d 2.14 ja 2.15) on märgitud korteri puudused, mille kostja kohustus kõrvaldama

hiljemalt 31.05.2020: esimese korruse trepi astmetel toonlakikihi lisamine; garaaži kohal oleva

katusepleki kinnitamine; köögiakna klaasil krohvipritsmete ja täkete kõrvaldamine; teise

korruse elektrisüsteemi projekti tegelikkusega vastavusse viimine. Pärast korduvaid meelde-

tuletusi on need puudused kõrvaldatud.

1.3. Täiendavalt teavitasid hagejad kostjat 11.08.2020, et esimese korruse duširuumi põrand

oli ehitatud kaldeta, mistõttu tekkis seinaäärsele silikoonile hallitus. Hagejad pidid tellima

asjatundja arvamuse, mille maksumus oli 240 €. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud ning hagejad

pidid ise hakkama duširuumi remontima. Hinnapakkumise saamiseks tuli hagejatel tasuda

parandustööde teostajale tasu objektiga tutvumise eest 19 €, ehitustööd läksid maksma 4200 €

ja keraamilised plaadid 500 €.

1.4. Samuti ilmnesid probleemid korstna nõuetele vastavusega. Hagejad pidid tellima

asjatundja hinnangu. Korstnapühkija-meistri MM 22.09.2020 hinnangu kohaselt ei ole

metallmoodulkorstna kasutuselevõtt tahkekütteseadme suitsugaaside ärajuhtimiseks enne

puuduste kõrvaldamist ohutu. Hinnangu maksumus oli 100 €.

1.5. Lisaks selgus köögimööbli paigaldamisel, et köögi väljatõmbetoru on liiga väikese

läbimõõduga, mistõttu ei ole võimalik korralikku väljatõmmet saavutada. Seega tuli välja-

tõmbeava ümber teha ja läbimõõtu suurendada. Hagejad lasid kirjeldatud puuduse kõrvaldada.

Uue väljatõmbe ehitamine ja viimistlemine läks maksma 728,36 €.

1.6. Edaspidi selgus, et elamule paigaldatud välisuks ei ole mõeldud välitingimustele ja tuleb

välja vahetada. Uks on kaotanud oma ilmastikukindluse, PVC kate on purunenud, päikese käes

olev osa on pleekinud ning külma ilmaga läheb uks seest jäässe. Hagejad teavitasid kostjat

puudusest 05.10.2022 kirjaga, aga juhtisid samale puudusele tähelepanu ka varem. Hinna-

pakkumiste järgi on uue kohase välisukse keskmine maksumus 2922,24 € ja viimistlustööde

kulu on 700 €.

4 (12)

1.7. Hagejad olid sunnitud kostjaga läbirääkimisi pidama ja talle pidevalt nõudeid esitama, et

kostja kõrvaldaks puudused. Samuti pidid hagejad esitama ja põhjendama leppetrahvinõuet,

mille esitamise õigus tuli lepingust ja millega kostja ka ise nõustus. Hagejate nõustamiseks,

kostjaga läbirääkimiste pidamiseks, samuti kohtuväliste nõuete koostamiseks on hagejatele

osutatud kokku õigusteenust 1271,20 € eest.

1.8. Kokkuvõtvalt jaguneb hagejate põhinõue 10 981,80 € puuduste ja kulude kaupa

järgmiselt:

(a) köögi ventilatsioonitoruga on seotud summad 728,36 €;

(b) korstnaga on seotud summa 100 €;

(c) duširuumiga on seotud summad 19 €, 4200 €, 500 € ja 240 € – kokku 4959 €;

(d) välisuksega on seotud summad 2922,24 € ja 700 € – kokku 3622,24 €;

(e) kohtueelsed õigusabikulud olid 1271,20 €;

(f) konkreetse puuduse või muu nõudealusega on sidumata 301 €.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

2.1. Asjaõiguskokkuleppes on märgitud korteri puudused, mille kostja kohustus kõrvaldama

hiljemalt 31.05.2020. Pooled leppisid kokku, et lepingus nimetatud kohustuste täitmisega

viivitamisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt ühekordset leppetrahvi 500 € ning et leppetrahvi

maksmine ei vabasta kostjat lepingus nimetatud kohustuste täitmisest.

2.2. Kostja saatis 28.03.2020 hagejatele e-kirja, kus teavitas hagejaid tehtud töödest, v.a

esimese korruse trepiastmetele kohtparandused värvierinevuste likvideerimiseks ja köögiakna

klaasi vahetus. Kostja teavitas hagejaid, et seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga on kostja

sunnitud ülejäänud parandustööd edasi lükkama. Hagejad oma vastuses kinnitasid, et juhul, kui

eriolukord takistab tööde tegemist, siis on nad nõus tööde tegemise tähtaega pikendama.

2.3. Peale kokkuleppe sõlmimist ilmnenud puudustest (duširuumis silikooni hallitus ja sellega

seotud probleemid, ebapiisav põranda kalle jne) või korteri teistest omapäradest (ventilatsiooni-

ava mõõt jms) teavitasid hagejad kostjat hilinenult. Hagejatel oli võimalus tutvuda korteriga

nelja kuu jooksul enne asjaõiguslepingu sõlmimist ja kõik puudused oleks saanud lepingusse

kirja panna. Lepingu allkirjastamise ajaks oli hagejatel piisavalt aega ja võimalusi korteri

probleemsete kohtadega tutvuda ja tuua need lepingus puudustena välja või nendega leppida.

2.4. Hagejate etteheide köögi väljatõmbetoru sobimatu läbimõõdu kohta on asjakohatu ja

alusetu. Kostja lasi väljatõmbetoru augud teha vastavalt enda valitud köögimööblile ja

köögitehnikale. Kostja valitud väikese läbimõõduga väljatõmbetoru ei tähenda, et tegemist on

varjatud puudusega.

2.5. Välisukse probleemidest teavitasid hagejad kostjat 09.02.2021. Kostja selgitas, et

tegemist on garantiijuhtumiga ja soovitas pöörduda ukse müüja poole. Uuesti teavitasid hagejad

probleemist 05.10.2022 ja nõudsid ukse vahetamis, kuid selleks ajaks oli garantiiaeg möödunud

ja probleemi lahendamine ei olnud enam kostja kohustus. Lisaks on hagejate kulu ukse

vahetamisel ülepaisutatud. Vastavalt kostjale esitatud hinnapakkumisele on metallist välisukse

(kõrgendatud soojusisolatsiooniga) hind koos paigaldamisega 868 €.

2.6. Kohtuvälise õigusabi hüvitamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hagejate soov

saada kompensatsiooni hagejate ja kostja vahelise kirjavahetuse eest on ebamõistlik ja

õigustamatu. Kirjavahetus mitmete hagejate algatusel arutletud küsimuste osas oli täiesti

mõttetu, kuna kostja ei loobunud oma lepingulistest kohustustest ja täitis neid nõuetekohaselt,

võttes arvesse asja puudutavaid asjaolusid. Mitmed hagejate pretensioonid ei leidnud kinnitust.

Kirjavahetuses esitatud nõuded olid põhjendamatud ja tühised, seega ei ole ka advokaadile

kulutatud summad põhjendatud.

5 (12)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 30.06.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes kostjalt

hagejate kasuks välja põhivõla 947,47 € (sh asjatundja arvamuse maksumus 100 € ja kulu

õigusabile 847,47 €), sissenõutavaks muutunud viivise 125,75 € ja edasiulatuva viivise

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja

määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas, et

-

hagejad ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 06.12.2019 kinnisasja üleandmise

kokkuleppe, millega kostja andis hagejatele üle korteri;

-

pooled sõlmisid asjaõiguslepingu korteri omandi üleandmiseks 25.03.2020, fikseerides

selles ka puudused, mis kostja kohutus kõrvaldama.

3.2. Maakohus lähtus VÕS § 217 lg 2 p-st 2 ja § 77 lg-st 1 ning majandus- ja taristuministri

02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 ls-st 2, mille põhjal märkis,

et kuna pooled ei olnud eraldi korteri kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama

kasutusotstarbele, olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja tagatud pidid olema elementaarsed

elutingimused.

3.3. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja

müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

-

puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

-

puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

-

ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218

lg 4);

-

sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2);

-

ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest

teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav

(VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale

(VÕS § 221 lg 1 p 2).

3.4. Maakohus hindas iga puuduse kohta eraldi, kas see oli varjatud puudus ja kas hagejad

teavitasid kostjat puudusest mõistliku aja jooksul.

3.4.1. Duširuumi põrandal kalle ei pruukinud olla nähtav korteri esmasel ülevaatusel, kuid

pidi avalduma paari esimese kasutuskuu jooksul – tegu ei ole suletud konstruktsioonides

asetseva elamu osaga, vaid see on vaatluseks avatud. Asjaolu, et vesi jääb peale duši kasutamist

põrandale ja ei voola ära, on märgatav ka eriteadmisi omamata. Korter anti hagejatele üle

06.12.2019 ning sedalaadi puuduse avastamise mõistlik aeg on 2 kuud. Seega pidi puudus

ilmnema hiljemalt 06.02.2020, st enne asjaõiguslepingu sõlmimist). Hagejad teavitasid kostjat

puudusest esmakordselt alles 11.08.2020, s.o 9 kuud peale korteriomandi valduse saamist ja

7 kuud peale seda, kui oleks pidanud puuduse avastama. Hagejad ei ole teavitanud kostjat

võimalikust puudusest mõistliku aja jooksul, mistõttu müüja vabaneb vastutusest. Hagejate

nõue seoses duširuumi põranda puudusega kokku 4959 € jääb rahuldamata. Lisaks on

T. Seppeli asjatundjaarvamus võetud peale mõistliku aja möödumist puudustest teavitamiseks

(akt on valminud alles 22.01.2023).

3.4.2. Köögi väljatõmbetoru võimsus ei pruukinud samuti olla nähtav korteriomandi esmasel

ülevaatusel, kuid pidi avalduma paari esimese kasutuskuu jooksul. Hagejad teavitasid kostjat

puudusest esmakordselt alles 03.05.2021, st ligikaudu 1,5 aastat peale korteri valduse saamist

6 (12)

ja enam kui aasta peale seda, kui oleks pidanud puuduse avastama. Seega ei teavitanud hagejad

kostjat võimalikust puudusest mõistliku aja jooksul ja müüja vabaneb vastutusest. Hagejate

nõue seoses köögi väljatõmbetoru vahetamisega kokku 728,36 € jääb rahuldamata.

3.4.3. Välisukse mittevastavus ilmastikutingimustele pidi avalduma esimese (hiljemalt teise)

talve jooksul, mil hagejad korterit kasutasid. Sedalaadi puuduse avastamise mõistlik aeg on

hiljemalt kevad 2021 (peale elamu kasutamist kahel talvel). Hagejad teavitasid kostjat

puudusest esmakordselt alles 05.10.2022. Seega ei teavitanud hagejad kostjat võimalikust

puudusest mõistliku aja jooksul, mistõttu müüja vabaneb vastutusest. Hagejate nõue seoses

välisukse vahetamise ja viimistlustöödega kokku 3922,24 € jääb rahuldamata.

3.4.4. Hageja tellis asjatundja arvamuse seoses korstna puudustega ning selle arvamusega

tuvastati puudused, kostja neid aktsepteeris ja need ka kõrvaldas. Seega on tegu põhjendatud

kuluga ning VÕS § 128 lg 3 alusel tuleb hagejate nõue asjatundja arvamuse maksumuse (100 €)

osas rahuldada.

3.4.5. Hagejate kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Eeskätt on põhjendatud

25.03.2020 asjaõiguslepingus fikseeritud puuduste kõrvaldamisega seonduvate nõuete

esitamine. Kuivõrd umbes kolmandiku kirjavahetusest moodustasid nõuded uute puuduste eest,

mida maakohus põhjendatuks ei pidanud, saab õigusabikulude nõude rahuldada töömahust ⅔

ulatuses. VÕS § 128 lg 3 alusel tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kohtueelsete

õigusabikulude eest847,47 € (= 11271,20 × 2/3).

3.4.6. VÕS § 113 alusel on põhinõude rahuldamise ulatuses põhjendatud ka viivise nõue.

3.5. Hagi hinnaks oli peale nõuete täiendamist ja suurendamist kokku 11 860,35 €. Maakohus

rahuldas hagi 1023,06 € , st 9% ulatuses (≈ 1023,06 ÷ 11 860,35). Seega jäävad menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 9% ulatuses kostja ja 91% ulatuses hagejate kanda. Hagejate õigusabi

kulud on menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses (3222,83 €) eurot põhjendatud ja

vajalikud, lisaks tasusid hagejad hagi esitamisel riigilõivu 840 €. Vastavalt menetluskulude

jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejatele menetluskuludena 365,65 € (= (840 + 3222,83) ×

9%). Kostja õigusabikulud on põhjendatud 1595 € ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele

tuleb hagejatel kostjale menetluskuludena hüvitada 1451,45 € (= 1595 × 91%). Tasaarvestuse

tagajärjel tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 1085,80 €

(= 1451,45 – 365,65). Kostja taotluse alusel tuleb hagejatel tasuda menetluskuludelt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

milles hagi jäi rahuldamata, ja uue otsusega hagi ka selles osas rahuldada. Menetluskulud

paluvad hagejad panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks on maakohus ekslikult märkinud, et pooled vaidlevad selle üle, kas korteris on

tekkinud täiendavad varjatud puudused. Asjaõiguskokkuleppes toodud puudused ei olnud

varjatud. Küll aga on varjatud puudused ülejäänud hagiavalduses kirjeldatud puudused, sest

neid ei saanud ostjad avastada asja väliselt üle vaadates ja need on ilmnenud aja jooksul, korteri

kasutamise käigus.

4.2. Teiseks tuvastas maakohus ebaõigesti millisele kvaliteedile pidi korter vastama.

Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja kasutas korterit enne selle müümist hagejatele. Korter

oli uus ja sai kasutusloa alles 17.03.2020. Hindamisaktist nähtub, et tegemist oli n-ö karbiga,

selles puudus sisustus, et hagejad oleks saanud seda varasemalt üldse elamiseks kasutada.

Samuti nähtub müügikuulutusest, et tegemist on uue kvaliteetse ehitisega. Seega tuleks eeldada,

et korterile kehtivad keskmisest uuest ehitisest kõrgemad kvaliteedinõuded. Hagejad eeldasid

korterit ostes, et see vastab vähemalt keskmisele uuele kvaliteetsele ehitisele ette nähtud

kvaliteedile ning on ehitatud kooskõlas ehitustavade ja projektiga. Projekt ega poolte kokkulepe

7 (12)

ei näinud ette majale välitingimustesse mittesobivat ust, puudulikku põrandakallet vannitoas

ega vale läbimõõduga väljatõmbetoru, mis põhjustab ebapiisava väljatõmbe.

4.3. Kolmandaks leidis maakohus vääralt, et hagejad ei teavitanud kostjat puudustest

mõistliku aja jooksul, mistõttu kostja vabanes vastutusest. Duširuumi põrandakalde puudumise,

väljatõmbetoru läbimõõdu ebapiisavuse ning välitingimustesse mittesobiliku korteriukse

paigalduse näol ei ole tegemist puudustega, mida ostjal oleks olnud võimalik tavalist hoolsust

rakendades asja ülevaatamisel avastada. Tulenevalt puuduste iseloomust ei saanud hagejad

kuidagi avastada puuduseid vaid kahe kuu jooksul võlaõiguslepingu sõlmimisest.

4.3.1. Duširuumi põranda kalde puhul ei pruugi puudus avalduda paari kuuga, sest pärast duši

kasutamist jääb põrand märjaks ka nõuetele vastava kaldega duširuumides ning eriteadmisi

omamata ei ole võimalik ennetavalt kindlaks teha, kas vesi ikka voolab ära piisava kiirusega

(esineb piisav kalle) ning kas seinaäärne silikoon hakkab hallitama või mitte. Juhul kui äravool

asub kaldeta või ka ebapiisava kaldega põrandal, toimub siiski vee äravool trapi kaudu

põrandalt, kuid ebapiisava kiirusega – tekitades seeläbi liigniiskust, mis omakorda tekitab

hallituse. Esimesed ilmingud nõuetele mittevastavusest tekkisid augustis 2020 ning hagejad

teavitasid koheselt tekkinud probleemist kostjat. Kostja asendas hallitanud silikooni 14.01.2021

hallituskindlama silikooniga, kuid ka sellel hakkas hallitus tekkima mais 2021, millest hagejad

koheselt kostjat teavitasid. Hallituse põhjuste väljaselgitamiseks tellisid hagejad asjatundja

hinnangu, millest selgus, et rikutud on märgruumide nõudeid. Vastavat asjaolu ei olnud

eriteadmisi omamata hagejatel võimalik tuvastada vaid ruumile peale vaadates. Arvestades uute

kvaliteetsete elamute keskmist kvaliteeti, ei saanud hagejad kuidagi eeldada, et nende ostetud

elamus on rikutud märgruumidele esitatavaid elementaarseid ehitustavasid ja kvaliteedi-

nõudeid, mistõttu ei pidanud hagejad enne hallituse tekkimist oskama seda ka kahtlustada.

4.3.2. Köögi väljatõmbetoru puudusest said hagejad teada, kui lasid paigaldada köögimööbli

ja kubu. Köögimööbli paigaldaja juhtis tähelepanu sellele, et korterisse oli paigaldatud

ventilatsioonitoru, mis ei taganud väljatõmmet ning mis erines projektis ettenähtud lahendusest.

Kostja ei teavitanud hagejaid, et ta on ehitanud projektist mööda või paigaldanud lahendused,

mis ei vasta projektile. Seetõttu ei osanud hagejad varasemalt ka puudust kahtlustada ning

esialgu kasutati minikööki, mis ei vajanud maja projektis ette nähtud väljatõmmet.

4.3.3. Välisuksega seonduvatele probleemidele juhtisid hagejad kostja tähelepanu juba

09.02.2001. Kostja vahetas välja ebasobiliku ukselingi ja tegeles tihendiga, kuid ukse jäätumise

probleemile kostja lahendust ei leidnud. Hagejad uurisid asja omal käel edasi ning selle

tulemusel selgus oktoobris 2022, et tegemist ei ole välitingimustesse mõeldud uksega. Ka

kostja möönis, et tegemist on trepikoja uksega ja ta paigaldas selle, kuna talle meeldis uks

visuaalselt. Seega kostja teadis ebasobivast uksest, kuid ei teavitanud sellest hagejaid.

Hagejatele tuli trepikoja uks üllatusena, kuna see ei vasta keskmisele kvaliteedile ega

välitingimustesse mõeldud välisukse nõuetele.

4.4. Neljandaks jaotas maakohus menetluskulud valesti, sest hagi tuleb rahuldada ja kõik

menetluskulud jätta kostja kanda. Lisaks on kostja õigusabikulud ülepaisutatud ning

hagiavaldusega tutvumisele ja vastuse koostamisele ei peaks kuluma 7 t ning seisukohale

vastuse koostamisele 7,5 t.

4.5. Hagejad avaldasid 08.02.2024 menetlusdokumendis, et loobuvad põhivõla 301 € nõudest,

mida on kirjeldatud eespool p 1.8 alapunktis (f).

5. Kostja vaidles kaebusele vastu, aga ei esitanud vastuväiteid põhinõudest osaliselt

loobumisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles põhivõlast jäi rahuldamata

4414,16 € ja välja mõistmata ka sellelt summalt viivis. Ringkonnaohus teeb nimetatud

8 (12)

summade kohta hagi rahuldava otsuse ning muudab vastavalt ka menetluskulude jaotust ja

rahalist kindlaksmääramist (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi võtab ringkonnakohus vastu hageja

põhinõudest osaliselt loobumise ja lõpetab selles osas menetluse. Ülejäänud osas jääb maakohtu

otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus

jaotuvad samuti vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

7. Maakohtu otsuse vaidlustasid ainult hagejad, st kostjalt 947,47 € (100 € korstnaga seotud

kulu ja 847,47 € kohtueelne õigusabikulu) ning sellelt summalt viivise väljamõistmise, samuti

aga 9% menetluskulude kostja kanda jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 ls 2

alusel edasi kaebamata jõustunud. Hagejad vaidlustasid mh kulude jaotuse, st TsMS § 456 lg 4

ls 3 tõttu ei ole jõustunud kulude rahaline kindlaksmääramine.

8. Hagejad avaldasid 08.02.2024 menetlusdokumendis, et nad loobuvad põhinõudest 301 €

osas. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse (TsMS § 429 lg 1, § 428 lg 1 p 3). Apellatsioonimenetluses hagist loobumise

vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse

(TsMS § 645 lg 1 ls 1). Vastava otsuse võib teha ka otsuses (TsMS § 442 lg 5 ls 1). Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432 ls 2).

9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku

käsitlusega kostja kui müüja vastutuse aluste kohta (vaidlustatud otsuse p 23, refereeritud

eespool p-s 3.3). Apellatsioonimenetluses on vaidlus peamiselt küsimuses, kas hagejad teatasid

praegu veel vaidlusalustest puudustest (duširuumi põranda kalle, köögiventilatsiooni

väljatõmbetoru ebapiisav läbimõõt ja välisukse ebakohasus) mõistliku aja jooksul. Lisaks

vaidlevad poole välisukse asendamise kulude summa üle. Kui kostja peab mõne puudusega

seotud kulud täiendavalt hüvitama, siis võib olla põhjendatud suurendada ka kohtueelse

õigusabi kulude hüvitist.

10. Duširuumiga seotud kulutuse (4959 €) osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

hagejad teatasid need kulud põhjustanud puudusest kostjale hilinemisega ega saa samale

puudusele tugineda.

10.1. Maakohus tuvastas, et hagejad said korteri valduse 06.12.2019. Seda asjaolu pooled ei

vaidlustatud. Hagejate väitel sai korter hiljem kasutusloa, aga ringkonnakohtu hinnangul ei

takista kasutusloa puudumine tegelikku kasutamist. Korteri kasutamisele viitavad 25.03.2020

lepingu p-s 2.14 sisalduv puuduste loetelu (I kd tl 7) ning kostja 28.03.2020 e-kirjast nähtuv

poolte praktika, et hagejad kandsid korteri kasutamisega kaasneva vee- ja elektrikulu (I kd

tl 10). Seetõttu jaotus asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis nii, et tavapärase

kasutamise käigus märgatavate puuduste puhul pidid hagejad tooma esile ja tõendama, et

puudust oli tegelikult võimalik märgata alles hiljem kui lühikese aja (nt kahe kuu) jooksul alates

valduse saamisest. Teise võimalusena said hagejad tugineda kostja tahtlusele, raskele

hooletusele või puudusest teadmisele (VÕS § 221 lg 1).

10.2. Duširuumi põranda kalde osas väidavad hagejad, et see puudus täielikult. Ringkonna-

kohtu hinnangul tuleb lugeda üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 tähenduses asjaolu, et kaldeta pinnal

vesi ei voola. Hagejad küll väidavad, et vesi ei jäänud duširuumi põrandajale, sest voolas ära

trapi kaudu, aga kaldeta pinnal liigub vesi siiski oluliselt erinevalt ka olukorras, kus vesi saab

pinnas oleva ava kaudu lõpuks ära voolata. Nii võib eeldada, et duširuumi kasutaja märkab

lühikese aja jooksul vee mittevoolamist ja seetõttu ka kalde puudumist. Hagejad väitsid ise

asjaomasest puudusest teatamise 11.08.2020 e-kirjas, et vesi koguneb seina äärde (I kd tl 11).

Ringkonnakohtu hinnangul tähendavad need asjaolud koostoimes, et hagejad pidid küllalt

9 (12)

lühikese aja jooksul alates korteri valduse saamisest kõnealust puudust märkama. Hagejad ei

toonud esile ega tõendada asjaolusid, mis õigustaks kõnealuse puuduse hilisemat märkamist või

sellest teatamise viibimist.

10.3. Maakohus eksis kuude arvestamisel, loendades alates valduse saamisest (06.12.2019)

kuni puudusest teatamiseni (11.08.2020) umbes üheksa kuud. Tegelikult on selle ajavahemiku

pikkus veidi enam kui kaheksa kuud. Samas ei väära see viga maakohtu järeldust, et hagejad

hilinesid puudusest teatamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et puudusest

pidid hagejad saama teada hiljemalt kahe kuu jooksul ja sellest teatamise mõistlik aeg on samuti

kaks kuud – kokku seega neli kuud alates valduse saamisest. Nii pidanuks teade kõnealuse

puuduse kohta jõudma kostjani hiljemalt 06.04.2020 ja 11.08.2020 teade on hilinenud.

10.4. Kostja kohtueelsetest avaldustest (I kd tl 1–13, 19, 21–22, 27–29, 52–53) ei nähtu, et

kostja oleks teadnud duširuumi kalde puudusest. Hagejad ei toonud esile asjaolusid ega esitanud

kaebuses väiteid, mis viitaks kostja tahtlusele või raskele hooletusele või ka sellele, et kostja

pidi puudusest teadma. Seega pole alust kohaldada VÕS § 221 lg 1 p-te 1 või 2. Samuti ei nähtu

asjaolusid, mis viitaks hagejate hilinemise vabandatavusele, st ei kohaldu VÕS § 220 lg 3 ls 2.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus VÕS § 220 lg 3 ls 1 kohaldades õigesti, et duširuumiga seotud

puuduste osas ei saa hagejad korteri lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sest nad

eiteatanud kostjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt.

11. Köögi ventilatsiooni väljatõmbetoru vahetamisega seotud kulutuse (728,36 €) osas ei

nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et hagejad teatasid kõnealusest puudusest

kostjale hilinemisega.

11.1. Väljatõmbetoru ebapiisav või projektist erinev läbimõõt ei ole ehitise selline omadus,

mida peaks märkama tavapärase kasutamise käigus. Hagejad tõendasid, et köögi mõõdistamine

ja ülevaatus toimus 2021. a aprillis, mida tõendab 19.04.2021 ettemaksuarve (II kd tl 38), st

hagejad said puudusest teada 2021. a aprillis. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et

hagejad teatasid asjaomasest puudusest kostjale 03.05.2021 (I kd tl 26). Ühtlasi on õige

maakohtu hinnang, et kirjeldatud laadi puudustest teatamise mõistlik aeg on kaks kuud alates

puudusest teadasaamisest. Seega teatasid hagejad puudusest mõistliku aja jooksul.

11.2. Samuti on täidetud teised eespool p-s 3.3 loetletud kostja vastutuse eeldused. Kostja ei

ole seadnud kahtluse alla hagejate väiteid, et kirjeldatud puudus oli korteril juba selle valduse

üleandmise ajal ega ole tingitud hagejatest. Samuti pole vaidlusalune, et kostja ei avaldanud

müügilepingu sõlmimisel hagejatele ventilatsioonitoru kohta andmeid ja selles osas pole

sõlmitud kostja kui müüja vastutust välistavat kokkulepet.

11.3. Hagejad tõendasid, et väljatõmbetoru ümberehituse maksumus oli 728,36 € (I kd tl 30–

32), kostja ei esitanud selles osas vastuväiteid.

11.4. Vaidlustamata asjaoludel tegid hagejad esmalt kostjale ettepaneku puudus ise kõrvaldada,

mida kostja ei teinud. Neil põhjendustel tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 222 lg 5 alusel kostjalt

hagejate kasuks täiendavalt välja mõista 728,36 €.

12. Välisuksega seotud kulutuse (hagejate väitel 3622,24 €) osas ei nõustu ringkonnakohus

maakohtu hinnanguga, et hagejad teatasid kõnealusest puudusest kostjale hilinemisega.

12.1. Maakohus eksis kõnealusest puudusest teatamise aja tuvastamisel. Hagejad viitasid ukse

olulistele puudustele juba 09.02.2021 kirjas (I kd tl 66–67) ja selle üle ei ole pooltel vaidlust.

Kirjeldatud menetlusliku olukorra põhjustasid hagejad ise, sest 05.10.2022 oli ainus kuupäev,

mille nad tõid esile seoses kõnealusest puudusest teatamisega (vt 23.12.2022 täienduse p 1.3).

Siiski märkis kostja, et talle teatati ukse puudustest 09.02.2021 (06.05.2023 menetlus-

dokumendi p 2.2), st vastav asjaolu oli menetluses esile toodud ja maakohus pidanuks seda

vaidluse lahendamisel märkama.

10 (12)

12.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaomasest puudusest teadasaamise mõistlik

aeg on kaks talve. Füüsilistest isikutest hagejad ei pidanud ukse ülevaatamisel ega igapäevasel

kasutamisel märkama mittesobivust välisukseks (vrd majandus- või kutsetegevuses tegutseva

isiku kohta RKTKo 12.06.2006, 3-2-1-50-06, p 20). Pooled ei ole maakohtu kõnealust

hinnangut apellatsioonimenetluses ka vaidlustanud. Korteri valduse saamisest (06.12.2019) ei

olnud teate saamise ajaks (09.02.2021) veel mõlemad talved möödunud, mistõttu teade on

tähtaegne.

12.3. Hagejate 09.02.2021 kirjale lisatud fotodelt järeldub, et uks ei ole ilmastikukindel. Samuti

on tõendatud, et korterile paigaldatud uks ei ole üldjuhul mõeldud välisukseks (I kd tl 67–73).

Kuigi kostja tõi esile tingimusi, mille korral saaks sama ust kasutada välisuksena, siis ei

tõendanud ta, et need tingimused on korteri puhul täidetud. Seega ei olnud korterile paigaldatud

kohane välisuks ja hagejad saavad sellele kui müügilepingu eseme puudusele VÕS § 217 lg 2

p 2 järgi tugineda. Sarnaselt eespool p-s 11.2 märgituga on ka siinkohal käsitletava puuduse

puhul täidetud kostja vastutuse teised eeldused.

12.4. Lisaks vaidlevad pooled uue ukse maksumuse üle. Ringkonnakohus nõustub hagejatega,

et välisukse keskmine maksumus (koos paigaldusega) on 2922,24 € (I kd tl 74–76, 81), millele

lisandub viimistluse kulu 700 € (I kd tl 77–81). Hagejate esitatud ja viidatud pakkumistest on

näha, et pakkumise ese on välisuks koos paigaldusega. Ühtlasi on selge, et ukse vahetamine

tingib vajaduse uuesti viimistleda ukse lähem ümbrus. Kostja esitatud alternatiivsed

pakkumised ja fotod (I kd tl 181–183, II kd tl 26–27) ei võimalda hinnata, kas neis kajastatakse

korteri või maja välisust. Käesoleval juhul pole aga vaidlust, et uks peab vastama väli-

tingimustele. Kostja esitatud ukse paigaldamise maksumus (I kd tl 184) ei erine oluliselt

hagejate pakkumistes märgitud uste paigaldamise maksumusest. Viimistluse hinna kohta kostja

vastutõendeid ei esitanud.

12.5. Vaidlust pole, et vaatamata hagejate ettepanekule, kostja välisust ei asendanud ega ka

parandanud. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et kirjeldatud puudused saaks üldse kõrvaldada

parandamise teel. Eeltoodud põhjendustel tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 222 lg 5 alusel kostjalt

hagejate kasuks täiendavalt välja mõista 3622,24 € ( = 2922,24 + 700).

13. Kohtueelse õigusabikulu nõudest jäi maakohtus rahuldamata 423,73 €. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu hinnanguga, et kohtueelse kirjavahetuse ja nõustamise (I kd tl 20, 23–25,

36) kulust oli ⅔ tingitud korteri puudustest, milles pooled leppisid kokku asjaõiguskokkuleppes

ja mille kõrvaldamine viibis. Lisaks käsitles hagejate esindaja kohtueelsetes kirjades duširuumi,

köögi väljatõmbetoru ja korstnaga seotud puuduseid. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsustega

rahuldatakse hagejate nõuded hiljem avastatud ja kohtueelsetes nõudekirjades käsitletud

puudustest 15% ulatuses (≈ (728,36 + 100) / (4959 + 728,36 + 100) ). Eeltoodud põhjendustel

tuleb kostjalt hagejate kasuks VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel täiendavalt välja

mõista 63,56 € (≈ 423,73 × 15%).

14. Vahekokkuvõttena saab märkida, et hagejate põhinõuded on lisaks maakohtus juba

rahuldatud osale edukad veel summas 4414,16 € (= 728,36 + 3622,24 + 63,56).

15. Seoses põhinõuete osaliselt täiendava rahuldamisega tuleb hagejate nõuete ja VÕS § 113

lg 1 alusel mõista kostjalt välja täiendav viivis sama sätte ls 2 määras. Otsuse tegemise ajaks

on sissenõutavaks muutunud viivis 650,29 €, mis koosneb viivisekalkulaator.ee abil arvutatud

järgmistest osasummadest:

-

väljatõmbetoru asendamise kulu 728,36 € nõude esitasid hagejad esialgses hagis ja

seega tuleb viivist arvutada alates 29.12.2021 ja vastav summa on 155,17 €;

-

välisuksega seotud nõuded esitasid hagejad 23.12.2022 ja see nõue on eelneva kohaselt

põhjendatud summas 3622,24, mistõttu viivise summaks kujuneb 481,67 €;

11 (12)

-

õigusabikulu hüvitamist nõudsid hagejad ka esialgses hagis, st osasummalt 63,56 €

tuleb viivis arvutada alates 29.12.2021 ja see on 13,45 €.

Alates otsuse kuulutamisele järgnevast päevast tuleb kostjal tasuda hagejatele viivist samuti

VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras kogu täiendavalt rahuldatud põhinõude summalt 4414,16 €.

16. Menetluskulude jaotuse kohta teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.

16.1. Maakohus kohaldas kulude jaotamisel põhimõtteliselt õigesti TsMS § 163 lg 1 ja hindas

hagi rahuldamise ulatust. Siiski tuleb kulude jaotust muuta, sest ringkonnakohus rahuldas hagi

suuremas ulatuses. Hagejate põhinõuded kokku moodustavad 10 980,80 € (vt eespool p 1.1).

Kohtute hinnangul on sellest kokku põhjendatud 5361,63 € (= 100 + 847,47 + 728,36 + 3622,24

+ 63,56) ehk ligikaudu 50%. Põhinõudest osalise loobumise tõttu jäävad ka selles osas kulud

TsMS § 168 lg 4 alusel hagejate kanda. Sellises olukorras on maakohtu menetluskulude

jaotamisel asjakohane lähtuda TsMS § 163 lg 1 esimesest alternatiivist ja pooled kannavad need

kulud võrdsetes osades, st 50% maakohtu kuludest jääb hagejate kanda ja 50% kostja kanda.

16.2. TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise

ulatusest lähtudes. Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17,

p 18). Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning

ka neist jääb 50% hagejate ja 50% kostja kanda. Sarnaselt maakohtuga määrab ringkonnakohus

TsMS § 165 lg 1 ls 1 alusel, et hagejad vastutavad kulude eest solidaarselt.

17. Kulude rahalise kindlaksmääramise kohta teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.

17.1. Maakohus leidis, et hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu oli 4062,83 €

(= 3222,83 + 840) ja kostjal 1595 €. Hagejad vaidlustasid kostja kulude suuruse osas, milles

maakohus hindas põhjendatuks kostja esindaja ajakulu vastuse koostamiseks (7 t) ja täiendava

seisukoha esitamiseks (7,25 t). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus

teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas),

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus

diskretsioonipiire, kui hindas kostja lepingulise esindaja ajakulu. Ringkonnakohus nõustub, et

kokku 14,25 t ulatuses toimingute tegemine nähtub poolte menetlusdokumentidest ja on

kooskõlas vaidluse sisuga. Neil kaalutlustel pole kaebuse neljas väide põhjendatud.

17.2. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades nimetasid hagejad riigilõivu

770 € (tegelikult on tasutud 840 €) ja 12 t 15 min ulatuses õigusabikulu 2497,74 € (= 2387,94

+ 109,80). Kostja ei esitanud vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul olid hagejate esindajate

toimingud muus osas vajalikud ja põhjendatud, aga maakohtu lahendiga tutvumise ja kaebuse

koostamise ajakulu kokku ei ületa 5 t (st summa väheneb 1 t 39 min × 160 + 20% ehk 316,80 €

võrra) ja kostja ei pea hüvitama puuduste kõrvaldamisest tingitud 5 min eest 13,33 €. Esindajate

tunnitasu määr (160–180 €/t) on kohane. Hagejad kinnitasid, et nad ei saa tagasi arvestada

menetluskuludelt tasutud käibemaksu. Seega on hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu

ringkonnakohtus 3007,61 € (= 840 + 2497,74 – 316,80 – 13,33). Koos maakohtu kuludega on

hagejate põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa 7070,44 € (= 4062,83 + 3007,61).

Menetluskulude jaotuse järgi peab kostja sellest hüvitama poole ehk 3535,22 €.

17.3. Kostja esitas samuti kulude nimekirja, mis kajastab apellatsioonimenetluse õigusabikulu

495 € (4,5 t tasumääraga 110 €/t). Hagejad ei esitanud sellele sisulisi vastuväiteid. Kohtu

hinnangul on kostja esindaja toimingud ja tasumäär põhjendatud. Koos maakohtu kuludega on

kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa 2090 € ( = 1595 + 495). Menetluskulude

jaotuse järgi peavad hagejad sellest hüvitama poole ehk 1045 €.

12 (12)

17.4. Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 tasaarvestab kohus poolte menetluskulude hüvitiste

vastastikkused nõuded, mille tulemusel peab kostja hagejatele maksma 2490,22 € ( = 3535,22

– 1045).

17.5. Hagejate taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal maksta hagejatele hüvitatavatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

18. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lg 2² ja

TsMS § 173 lg 1 ls 2). Käesoleval juhul ei ole otstarbekas liita resolutsioonis maakohtus ja

ringkonnakohtus rahuldatud nõuete summasid, sest maakohtu otsus on hagi rahuldamise osas

ilma edasi kaebamata jõustunud (vt eespool p 7) ja võib olla täidetud või täitmisel.

(allkirjastatud digitaalselt)