2-23-11416/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11416

Tsiviilasi

W.W hagi xxx vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse läbivaatamata jätmine, menetluskulude

kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja W.W, isikukood XXX;

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Y.S;

Kostja xxx, isikukood XXX;

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat G.S.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. x läbi vaatamata W.W hagi xxx vastu kahju hüvitamiseks.

2. x menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 5397,92

eurot.

4. Mõista W.W-lt xxx kasuks välja menetluskulude hüvitis 5397,92 eurot.

Menetluskulude hüvitis tuleb kostja taotlusel kanda Rahandusministeeriumi

pangakontole nr EE382200221020595183 Swedbank AS-is selgitusega

„Menetluskulude hüvitamine tsiviilasjas nr 2-23-11416“.

5. W.W on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASx

1. W.W (hageja) esitas 11. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse xxx (kostja) vastu

kahju hüvitamiseks. Hageja esitas hagi täiendused 1. novembril 2023.

Hageja toob esile, et 31. mail 2023 avaldati kõikides Eesti suuremates uudisteportaalides

artikkel, milles kajastati hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust. Kahtlustuse kohaselt

mõjutas W.W xxxxx abilinnapead xxxx. , et viimane suunaks xxxxx linna loobuma x.

xxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu ostmisest. x. xxxxxxxxxxxxxxxx ostis enampakkumisel

xxxxxxxx! xxxxxx. 9. juunil 2023 avaldati Eesti Rahvusringhäälingu domeenil

xxxxxxxxxx Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri xxx arvamusartikkel

pealkirjaga „xxx: „rikkad tõllas, vaesed võllas“ aeg võiks läbi olla“. Arvestades vahetult

enne arvamusartikli ilmumist avalikult laialdaselt kajastatud teadet hageja suhtes alustatud

kriminaalmenetlusest ning arvamusartikli sisu, puudub vaidlus, et artiklis toodud näited ja

selgitused käivad hageja kohta. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et asi

allub tsiviilkohtule, kuna kostja avaldas artikli eraisikuna.

2. Kostja vastas hagile 22. novembril 2023. Kostja toob esile, et hagiavaldus tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna vaidlus ei allu tsiviilkohtule ning hagi on esitatud ebaõige kostja vastu.

Kostja on teenistussuhtes prokuratuuriga ning avaldas vaidlusaluse artikli, täites avalikke

ülesandeid. Artikli edastas avaldamiseks prokuratuuri avalike suhete nõunik, samuti esitas

hageja kohtueelselt prokuratuurile teabenõude seoses sama artikliga ning prokuratuur on

sellele ka vastanud, selgitades, et peaprokurör on volitanud iga prokuröri esindama

prokuratuuri ka avalikus suhtluses ning andnud prokuröridele korralduse olla asutuse

kõneisikuteks, kirjutades vajadusel arvamusartikleid. Prokuratuuri strateegiliseks

eesmärgiks on olnud mh selgitada üldsusele oma tegevust ausalt ja avatult, mis on

kooskõlas vaidlusaluse artikli avaldamisega. Kahju hüvitamise ja esitatud ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõuded saab järelikult esitada kaebustena üksnes prokuratuuri

vastu ja vaidlus allub halduskohtule. Puuduvad ka erisätted, mille kohaselt peaks prokurör

vastutama ainuisikuliselt või solidaarselt koos prokuratuuriga.

3. 27. detsembril 2023 esitas hageja täiendava seisukoha, milles palub jätta kostja taotluse

rahuldamata. Hageja hinnangul ei ole prokuröri poolt arvamusartikli kirjutamine avaliku

ülesande täitmine, kuna prokuratuurile ei ole seadusega sellist ülesannet pandud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 sätestab, et

tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

6. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 lg 1 sätestab, et prokuratuur on x valitsemisalas olev

valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse

planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja

tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega

prokuratuurile pandud ülesandeid.

7. Puudub vaidlus, et kostja oli artikli avaldamise ajal teenistussuhtes prokuratuuri kui

valitsusasutusega. Kostja on 22. novembri 2023 seisukohas põhistanud, et täitis artiklit

avaldades enda ametiülesandeid. Kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt on

artikli saatnud avaldamiseks prokuratuuri avalike suhete nõunik (dtl 73), samuti on

prokuratuur seda hagejale korduvalt selgitanud vastustes hageja esitatud teabenõuetele (dtl

81, 96-97). Seega on nii kostja kui tema tööandja seisukohal, et artikkel seondus kostja

tööülesannetega. Arvestades, et artikli päises oleval pildil on näha prokuratuuri logo ning

autori nime järel on tema ametinimetus, on kohtu hinnangul kostja selgitused usutavad ning

ka mõistlik keskmine isik seostab avaldatut prokuratuuri kui asutusega.

8. Hageja leiab, et arvamusartikli kirjutamine ei seondu ProkS § 1 lg-s 1 loetletud

ülesannetega. Kohtu hinnangul ei välista viidatud õigusnorm, et prokuratuuri ülesanneteks

on muu hulgas loetletud ülesannetega seonduvad tegevused, nende seas oma tegevuse kohta

selgituste andmine avalikkusele. Riigikohtu halduskolleegium käsitles 2023. a lõpus

vaidlust, kus oli küsimuseks pärast kahe isiku kahtlustavana kinnipidamist prokuröri

pressikonverentsil avaldatud sõnade õiguspärasus ja sellega seonduva kahju hüvitamise

võimalikkus (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2023 otsus haldusasjas nr 3-19-1565). Seega on ka

Riigikohus hiljuti tunnustanud sellise tegevusega seonduvate vaidluste lahendamist

halduskohtumenetluses. Kohus leiab, et antud juhul määrab vaidluse lahendamiseks pädeva

kohtu asjaolu, kas artikli sisu seondub prokuratuuri avalike ülesannetega.

9. Kohtu hinnangul on eelkõige hageja enda tõlgendust artikli tähendusest arvestades tegemist

analoogse olukorraga nagu viidatud Riigikohtu lahendis. Kuigi artikkel ei sisalda isikute

nimesid ega sõnaselgeid viiteid konkreetsetele juhtumitele, leiab hageja, et konteksti

arvestades on selge, et tegemist on kaudsete viidetega temale ja tema suhtes algatatud

kriminaalasjale, mille suhtes on prokuratuur teinud ennatlikke järeldusi. Hageja tugineb

muu hulgas asjaolule, et kostja ei ole hageja kriminaalasja menetlev prokurör. Samas toob

hageja esile, et kostja avaldas pärast hageja suhtes algatatud kriminaalmenetluse

avalikustamist tema kriminaalmenetlusega seonduvalt kaudseid faktiväiteid (dtl 6). Samuti,

et kostja ametinime avaldamine artikli juures suurendab lugejate usaldust kirjutatu vastu

ning heidab kostjale ette, et ta on andmed avaldanud „autoriteedi positsioonilt, kasutades

selleks oma mõjukust vanemprokurörina“ (dtl 7); „On selge, et keskmine inimene eeldab, et

riigiametnik ei tee riiklikus uudisteportaalis oma arvamusartiklit avaldades alusetuid ja

tõendamata väiteid, vaid rajab oma avalikud avaldused tuvastatud faktidele.“ (dtl 8-9).

Samuti leiab hageja, et kostja rikkumist süvendab teadlik süütuse presumptsiooni rikkumine

(dtl 9). Siinkohal esineb hageja argumentatsioonis vastuolu, sest olukorras, kus ta leiaks, et

kostja on tegutsenud eraisikuna ja avaldanud üksnes isiklikke seisukohti või alternatiivselt

tööandja korraldusel tööandja avalikest ülesannetest väljuvaid seisukohti, ei omaks need

asjaolud taolist kaalu. Hageja väidetest järeldub, et tema jaoks ei ole primaarsed mitte

niivõrd artiklis avaldatud väiteid kui selliseid, vaid asjaolu, milline isik neid väiteid avaldas

ja milline kaal on väidetel tema ameti tõttu. Seega nähtub hageja enda tõlgendusest artikli

mõjust ja väidetava rikkumise kirjeldusest, et hageja subjektiivne tunnetus rikkumisest on

selline, mille õigusvastasust tuleb hinnata halduskohtumenetluses riigivastutuse seaduse

alusel. Asjaolu, et kostja ei ole seotud hageja kriminaalmenetlusega, ei oma tähtsust, kuna

hageja argumentatsiooni arvestades on artiklis selline kuvand loodud.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidluse lahendamine ei allu tsiviilkohtule. Kohus jätab

hagiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. x TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise

suuruse.

12. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

13. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulu

29,9 tunni eest 6495 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja keskmine tunnitasu on

217,22 eurot.

15. Hageja on esitanud vastuväite, mille järgi on kostja esitatud dokumente arvestades tema

menetluskulud liiga suured.

16. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus peab kostja esindaja

tehtud toiminguid vajalikeks ja põhjendatuks, muu hulgas arvestades, et lisaks sisuliseks

vaidluseks ettevalmistumisele tuli käsitleda ka menetluslikke küsimusi, eelkõige tsiviil- ja

halduskohtu pädevuse piiritlemise ning kostja isiku ja kostja ametiga kaasneva vastutusega

seonduvaid küsimusi. Kuigi kostja on juriidilise haridusega, ei saa talle ette heita tema

tegevusalaga mitteseonduvas potentsiaalselt suure avaliku huviga vaidluses lepingulise

esindaja kasutamist, kuna sellisel juhul oleks ta hagejaga võrreldes oluliselt nõrgemas

positsioonis. Seejuures tuleb arvestada, et kostja ameti tõttu on tal teistes õigusvaidlustes

tekkiva huvide konflikti tõttu keskmisest isikust oluliselt piiratum võimalus lepingulist

esindajat valida, mistõttu ei saa ette heita ülemäära kvalifitseeritud või

ebaproportsionaalselt kõrge tunnihinnaga õigusabi teenuse osutaja kasutamist. Küll aga on

kostja esindajal kulunud tema kvalifikatsiooni ja tunnihinda arvestades toimingutele liiga

kaua aega. Ajakulu 29,9 tundi ei ole proportsionaalne maakohtu menetluse pikkuse ega

sisuga käesoleval hetkel, samuti ületab see märgatavalt hageja esindaja ajakulu (23,90

tundi). Kohtu hinnangul ei ole kohane menetluskulude põhjendatuse hindamisel lähtuda

esitatud dokumentide pikkusest ega nende koguarvust, vaid oluliselt rohkem aega ja tööd

kulub selge, kvaliteetse ja kompaktse teksti koostamiseks. Kostja menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt on aga esindajal kulunud õiguslikule analüüsile ja hagivastuse

osalisele koostamisele 13.11.2023 ja 16.11.2023 kokku 10,5 tundi. Kohtu hinnangul on

põhjendatud aeg nendeks toiminguteks maksimaalselt 6 tundi, mh arvestades, et

hagivastuse koostamine kui ka kohtupraktika analüüs kajastub ka edasistes toimingutes.

Samuti on põhjendamatult pikk menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg,

milleks kohus peab põhjendatuks 0,25 tundi.

17. Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 24,85 tunni eest 5397,92

eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

18. Kostja taotlusel mõistab kohus hagejalt välja menetluskulule hüvitiselt viivise VÕS §-s 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

19. Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude hüvitise tasumise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik