2-23-141386/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-141386

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi I Vi

vastu

leppetrahvi

ja

sissenõudekulude

hüvitamise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

hagihind 50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk

10811490)

Hageja lepinguline esindaja: E A, e-post xxx

Kostja: I V (ik xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi I Vi vastu.

2)

Mõista I Vilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 50 eurot.

3)

Jätta menetluskulud I Vi kanda.

4)

Välja mõista I Vilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna

404,17 eurot.

5)

I Vil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule

EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on parkimisteenust

osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse pakkumuse,

mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) pargitud

parkimistingimusi rikkudes (sõiduk oli pargitud peatumist ja parkimist keelavale joonele)

08.04.2022 Telliskivi 60, Tallinn parkimisalale.

Seetõttu esitas EuroPark pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist 08.04.2022 Telliskivi

60 parkimisalal leppetrahvinõude nr 1480 8042 2111 7555 summas 30 eurot maksetähtajaga

22.04.2022.

Leppetrahvinõue olid paigutatud sõiduki kojamehe vahele.

Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli leppetrahvinõude esitamise ajal sõiduki

omanik/vastutav kasutaja kostja. Hagejal on õigus eeldada, et kostja on parkimislepingu

pooleks kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale lihtkirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele

aadressile xxx. Kostja ei asunud oma kohustust täitma.

EuroPark taotleb kostjalt 50 euro, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 20 eurot

sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja 27.12.2023 seisukohas leidis hageja, et kostja on rikkunud parkimislepingu

tingimusi. Kuigi kostja on toonud vastuses hagile välja, et ohutuled põlesid ja seega oli tegemist

hädapeatumisega, on sellised kostja väited paljasõnalised ja tõendamata, samuti ei ole väited

eluliselt usutavad või vastaksid tõele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal

oleks olnud sõidu jätkamine ohtlik või tehniliselt võimatu. Veelgi enam maksekäsu

kiirmenetluses esitatu vastuväited on kostja kirjutanud, et tegi avarii, mille kestus oli umbes 10

minutit.

Hageja tõi välja, et kostja esitas pretensiooni. Kostja on pretensioonis toonud välja, et ta oli

tutvunud parkimisalal kehtinud parkimistingimustega ning buss peatati üksnes kauba

mahalaadmiseks, mis ei kestnud kauem kui viis minutit. Hageja vaatas pretensiooni läbi ja

teavitanud kostjat, et otsus leppetrahvi osas jääb jõusse. Seega kostja antud selgitused on olnud

vastuolulised.

Hageja märkis lisaks, et antud parkimiskellaga alal on võimalik parkida parkimiskellaga 15

minutit tasuta. Leppetrahvinõuetele lisatud fotodelt on näha, et sõiduki armatuurlaual on

parkimiskell, kuid see ei olnud seadistatud õigesti. Seega oleks võinud kostja parkida ettenähtud

kohal (mitte kollase joone peal) 15 minutit tasuta, kui oleks seadistanud parkimiskella õigesti.

Teadmata põhjusel ei ole kostja sellist võimalust kasutanud.

Peatumisest eesmärgiga veost laadida saab rääkida üksnes siis, kui veose laadimine toimub

vahetult pärast sõiduki seiskumist. Hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu tegevust, millest

saaks järeldada, et parkimise asemel toimub sõiduki peatumine veose laadimiseks või sõitjate

peale- või mahaminekuks. Kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Kauba laadimine peab olema

lühiajaline ja selgelt tuvastatav, kuid parkimiskorraldaja tehtud fotodel ei viita miski sellele, et

sõiduk peatus veose laadimiseks.

Hageja tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt kui kostja tasub 25 eurot leppetrahvide

katteks + ½ sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot riigilõivust + ⅔ esindajakuludest, loeb hageja

võlgnevuse tasutuks.

3. Hageja 09.02.2024 lõplikes seisukohtades jäi hageja oma juba esitatud seisukohtade

juurde. Hageja vaid lisas täiendavalt, et kuigi kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli kauba

laadimisega (kostja 03.01.2024 esitatud arvest seda järeldada ei saa) ja kauba laadimine ei nähtu

ka sõidukist tehtud fotodelt, rikkus kostja parkimistingimusi olenemata sellest, kas kauba

laadimine leidis aset või mitte, kuivõrd kollasel joonel on peatumine (sh peatumine kauba

laadimiseks) keelatud. Vastupidiselt kostja arvamusele ei õigusta parkimistingimuste rikkumist

ka see, kui teised sõidukijuhid parkimistingimusi rikuvad ja peatuvad keelualal kauba

laadimiseks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulud jagunevad

järgnevalt:

• Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine.– 2h;

• kostja vastusega tutvumine– 5 min;

• Hageja 27.12.23 seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine – 55 min;

• Kostja hagivastusega tutvumine – 5 min;

• Hageja 09.02.24 seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine– 30.

Lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot. Lepingulise esindaja õigusabikuludele lisanduvad

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja seisukohad

4. Kostja hagi õigeks ei võtnud ning vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et ta

ei rikkunud parkimistingimusi. Leppetrahvile lisatud fotolt on näha, et ohutuled on

sisselülitatud, see tähendab, et ta tegi hädapeatamise. Kostja palus menetluskulud jätta hageja

kanda.

5.

03.01.2024 seisukohas selgitas kosta, et ei saanud sellel päeval oma bussi peatada suurte

väravate ette, mille taga asub klaaspakettide valmistamise töökoda ja kuhu kostja

klaaspakettidele järele läks. Kuna ei olnud kohta, siis kostja peatas sõiduki sinna. Kostja märkis,

et ka väravate ees on kollane joon, kuid kõik kasutavad seda ala laadimiseks. Tellitud

klaaspakett oli üsna raske, umbes 50 kg ja kostja otsustas peatuda kohe töökoja vasta, et oleks

võimalikum lähedal ja kedagi ei sega. Pärast peatumist läks kostja kohe klaasi laadima ja see

võttis aega umbes 5-10 min. Kostja töötas üksinda, mistõttu kui kostja oli töökojas, ei olnud

teda fotol näha. Tavaliselt avavat kostja ka laadimiseks tagaukse, aga fotol ei ole see näha.

6. Kostja esitas lõplikud seisukohad 09.02.2024, milles kordas, et ei pea ennast süüdi, sest

tegi kõik endast oleneva, et mitte kedagi segada ja olla ohutulede sisselülitamisega nähtav.

Kostja palub arvestada ka sellega, et saatis kohe peale leppetrahvinõude saamist hagejale

pretensiooni, milles märkis, et ei pea ennast süüdi. Kui fotodel ei oleks näha, et ohutuled on

peal, ei oleks saanud kostja oma õigust tõendada ja oleks leppetrahvi tasunud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

7. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vaidlusaluse

leppetrahvinõude esitamise ajal (dtl 41, 42-46);

•

hageja korraldas leppetrahvide esitamise ajal parkimist Telliskivi 60 parkimisalal;

•

kostja oli eelnevalt parkimistingimustega tutvunud (dtl 68);

•

sõiduk oli pargitud 08.04.2022 Telliskivi 60 parkimisalale (dtl 32-35);

•

sõiduki oli pargitud peatumist ja parkimist keelavale kollasele joonele (dtl 32, 35);

•

sõidukil töötasid ohutuled (dtl 32)

•

hageja esitas 08.04.2022 leppetrahvinõude nr 11480 8042 2111 7555 summas 30 eurot,

maksetähtajaga 22.04.2022 (dtl 30-35);

•

kostja esitas 08.04.2022 pretensiooni, millele hageja vastas (67-68);

•

hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad, millele kostja ei reageerinud (dtl 47-51);

•

leppetrahvi eest ei ole tasutud.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kostja rikkus sõidukit peatades/parkides parkimistingimusi.

10. Kostja peatas/parkis sõiduki Telliskivi 60 parkimisalale. Hageja on leidnud, et kostja

õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust. Kohus tuvastas, et tegemist oli tasulise

parkimise alaga, kus oli võimalik parkimiskella kasutades parkida 15 minutit tasuta (dtl 37).

Parkimiseks

tasulisel

parkimisalal

sõlmitud

leping

vastab

üürilepingu

tunnustele

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO

3-2-1-80-16, p 19). VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene

tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud

juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping

sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg

1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud

ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole

suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4 järgi

kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108

lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb tõendada

lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus lepingut ja hageja

esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab

tõendama, et ta ei ole parkimislepingut rikkunud.

Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 50 euro väljanõudmist, millest 30 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 20 eurot sissenõudekulud. Nõude aluseks on üks parkimistingimuste rikkumise

tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue. Kuna pooled ei vaidle selle üle, kas poolte vahel

oli sõlmitud parkimisleping ning kas parkimislepingu tingimused said parkimislepingu osaks,

tuvastab kohus alljärgnevalt üksnes selle, kas kostja rikkus parkimislepingud ja hagejal oli

seetõttu õigus esitada leppetrahvinõue.

Parkimisala Telliskivi 60 parkimisala parkimistingimuste p 10 kohaselt „Sõiduki kasutaja peab

parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning

vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja Parkimise korraldaja juhistele“ (dtl 39).

Kostja ei ole vaidlustanud, et sõiduk ei oleks olnud 08.04.2022 Telliskivi 60 alal. Kostja ei ole

ka vaidlustanud, et sõiduk ei oleks olnud pargitud kollasele joonele. Liiklusmärkide ja

teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega (liiklusseaduse (LS) § 6 lg 6). Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri

22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“

§ 24 lg 3 p-le 1 on teekattemärgised valged, välja arvatud ajutised ja peatumist ning parkimist

keelavad märgised, mis on kollased. Sama määruse § 25 lg 16 kohaselt tähistab peatumiskeelu

joon kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on

kantud sõidutee äärele või äärekivile.

Fotol on näha, et peatumist ja parkimist keelav kollane joon on sõidutee ääres ning sõiduk on

parkinud sellele (dtl 35) ning pooled selle üle ka ei vaidle.

Seega on sõiduki antud kohta kas peamise või parkimisega igal juhul rikutud

parkimistingimuste punkti 10 ning asja lahendamise seisukohalt on ebaoluline kostja väide, et

ta ei seganud kedagi sõiduki sinna parkides/peatades, tal oli autol ohutuled sisse lülitatud ning

ka teised sõidukid on pargitud peatumise ja parkimise keelavale alale.

11. Kuigi antud asjas ei oma mingit tähtsust, kas sõiduk oli peatatud või pargitud, märgib

kohus seoses peatumise vastuväitega järgmist. Sõiduki peatumine on sõiduki ettekavatsetud

seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta

sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel (LS § 2 p

52). Kohus nõustub hagejaga selles, et kuigi kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli kauba

laadimisega ja kauba laadimine ei nähtu ka sõidukist tehtud fotodelt ning kostja 03.01.2024

esitatud arvest (dtl 72) ei saa seda samuti järeldada (arve on ka päev hiljem koostatud).

12. Lisaks eelnevale märgib kohus seoses ohutulede kasutamisega, et Tallinna

Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-22-225 leidnud, et kui juht on tuled põlema jätnud, võib

see teatud juhtudel viidata sellele, et juhil on plaanis kiiresti naasta või peagi sõitma hakata,

kuid see ei oma seaduses toodud definitsioonide järgi tähtsust peatumise ning parkimise

eristamisel. Olukorras, kus seadusega on mõistetele antud kindel tähendus, ei saa neid

tõlgendada laiendavalt. Kui lugeda tulede peale jätmist alati sõiduki peatumise tunnuseks,

võimaldaks see kuritarvitusi (sõiduki pikemaks ajaks seisma jätmist parkimistasu maksmata).

Kui juhil on vaja sõiduk lühiajaliselt seisma jätta kiireks toiminguks, saab ta tähistada parkimise

algusaja parkimiskellaga või muul viisil ning see annab õiguse tasuta parkida 15 minuti jooksul.

Kuigi antud juhul ei olnud tegemist Tallinna linna tasulise parkimisalaga, oli Telliskivi 60

parkimisalal võimalik parkida parkimiskella kasutades 15 minutit tasuta.

13. Seega kogumis ei anna kostja esitatud vastuväited alust teha järeldust, et kostja ei

rikkunud parkimistingimusi.

14. Parkimistingimuste p 5 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu

rikkumise korral parkimise korraldajale ehk hagejale leppetrahvi 35 eurot. Tuginedes

eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale leppetrahvinõue summas 30 eurot. Nimetatud

leppetrahvinõue on rikkumise tuvastamise järgselt paigaldatud sõiduki kojamehe vahele (dtl

35), mistõttu on hageja sellega edastanud kostjale oma nõude mõistliku tähtaja jooksul. Pooled

selle üle ka ei vaidle. Seda, et kostja sai leppetrahvinõude kätte, tõendab kostja poolt samal

päeval, so 08.04.2022 esitatud pretensioon (dtl 68).

15. Kokkuvõtvalt, tuvastas kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping

Telliskivi 60 parkimisalal parkimiseks 08.04.2022, kostja rikkus parkimistingimusi

peatades/parkides sõiduki peatumist ja parkimist keelavale kollasele joonele, mistõttu on

hagejal õigus nõuda leppetrahvi.

16. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna

on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, jättes hagejale kokku 30 eurot (30+30+30+55) tasumata. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi

võlgnevus 30 eurot.

17. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 20

eurot. VÕS § 113² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista

sissenõudmiskuluna 20 eurot.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS

§ 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi ja 35 minutit, hinnaga 110 eurot tund.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid

ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on

hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni 35 minuti ulatuses.

Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Õigusabi on osutatud hinnaga

110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja

vajalikud õiguskulud 284,17 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna

404,17 eurot (100+20+284,17).

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik