3-23-551/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-551

Haldusasi

OÜ DSVH kaebus Vabariigi Valitsuse 02.02.2023

korralduse „Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord“ osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ DSVH, volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Kultuuriministeeriumi

kaudu), volitatud esindaja Helen Kranich

Kaasatud haldusorgan I – Muinsuskaitseamet, esindaja

Kristo-Taavi Ruus

Kaasatud haldusorgan II – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le DSVH kuulub Pärnu linnas aadressil Hommiku tn 1 kinnistu (registriosa nr

324405, katastritunnus 62510:127:2320, pindala 781 m2 ; sihtotstarve 100% ärimaa), millel

asub aastatel 1998.–1999. a-l püstitatud büroohoone (endise Optiva panga maja). Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 06.02.2006 määrusele nr 32 „Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitseala põhimäärus“ (määrus nr 32) asus Hommiku tn 1 Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitsealas.

3-23-551

2. Muinsuskaitseamet (MKA) koostas 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse (MuKS)

§ 91 lg 1 alusel Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu. OÜ DSVH esitas eelnõu

avaliku väljapaneku käigus 30.06.2021 vastuväited Hommiku tn 1 kinnistu paiknemisele

muinsuskaitsealas ja Hommiku tn 1 hoonele B-kaitsekategooria määramisele. Ta taotles

muinsuskaitseala piiride muutmist selliselt, et Hommiku tn 1 ei asuks muinsuskaitsealas, vaid

selle kaitsevööndis, jättes sellest tulenevalt Hommiku tn 1 hoone väärtusklassi määramata.

Alternatiivselt palus OÜ DSVH muuta hoonele määratud väärtusklassiks C-kaitsekategooria.

MKA esitas 03.08.2021 kirjaga nr r 1.1-7/2083-74 seisukoha OÜ DSVH vastuväidete osas.

Märgiti, et kuigi eelnõuga on kavas arvata Pika tänava ääres muinsuskaitsealast välja 12

kinnistut, ei ole Hommiku tn 1 kinnistu (samuti mitmete teiste kinnistute) muinsuskaitsealast

välja arvamiseks alust. Hommiku tn 1 kinnistul on hilisem hoonestusstruktuuri sobituv

arhitektuur, millel on iseseisev kõrge väärtus. Tegu on 1999. a-l valminud Optiva panga

büroohoonega, mille kavandasid tipparhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke ning mis kuulub

vaieldamatult 1990ndate silmapaistvaimate ehitiste hulka Pärnus ja kogu Eestis. Hoone

välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel kujul, siselahendusi on teadaolevalt muudetud nii

palju, et A-kategooriasse hoone ei kvalifitseeru. Hoonet on toodud esile näiteks Mart Kalmu

raamatus „Eesti 20. sajandi arhitektuur“ (2001) ning seda on märgitud Pärnu vaatamisväärse

ehitisena linna arhitektuuri tutvustavas Leele Välja raamatus „Jalutaja teejuht. Pärnu“ (2008).

Hommiku tn 1 kinnistul asuv 1999. a-l ehitatud pangahoone on kultuuriväärtuslik hoone, mis

väärib B-kaitsekategooriat (vt kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja

muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid“ § 10 lg 3). Seisukohaga otsustati täiendada hoone kaitsekategooria põhjendust.

3. MKA esitas 13.10.2021 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra dokumendid edasiseks

menetlemiseks Kultuuriministeeriumile.

4. Vabariigi Valitsus kehtestas 02.02.2023 korraldusega nr 42 MuKS § 14 lg 1 ja § 19 lg

3 alusel ning kooskõlas MuKS § 91 lg-ga 1 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra (dtl 16-22),

mille kohaselt on Pärnu muinsuskaitseala võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja

säilitada Pärnu linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn,

seda ümbritsev linnakindlustuste vöönd, rannapark ning nende vahele jääv kuurordi ja

eeslinna ala. Korraldusega jagati muinsuskaitsealas asuvatele hoonetele väärtusklassid ja

kehtestati muinsuskaitseala kaitsevööndi piir. Kaitsekorrast tulenevalt paikneb Hommiku tn 1

kinnistu muinsuskaitsealal ning kinnistul asuv büroohoone kuulub B-kaitsekategooriasse.

Ühes korralduse jõustumisega 17.02.2023 kaotas määrus nr 32 kehtivuse.

5. OÜ DSVH esitas 09.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohus

võttis 08.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada Vabariigi Valitsuse

02.02.2023 korraldus nr 42 osas, millega on Hommiku tn 1 asuv kinnistu määratud

muinsuskaitseala koosseisu, või alternatiivselt osas, millega on Hommiku tn 1 kinnistul asuv

hoone määratud B-kaitsekategooriasse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. OÜ DSVH 09.03.2023 kaebuse (täiendavad seisukohad 02.02.2024)

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaitsekorrast tulenevad piirangud riivavad oluliselt kaebaja omandipõhiõigust. MKA ei

ole esile toonud põhjendusi ega kaalutlusi, mis õigustaksid sedavõrd intensiivset kaebaja

omandipõhiõiguse riivet. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebaja õiguste riivet ei muuda

väheintensiivseks see, et MKA saab loamenetluses arvestada mh üksikjuhtumi asjaoludega.

2(17)

3-23-551

MKA loamenetluse raames ei oleks ühelgi juhul võimalik Hommiku tn 1 kinnistut

muinsuskaitseala piiridest välja arvata ega muuta hoone väärtusklassi. Nt puudub MKA-l

konkreetses loamenetluses võimalus lubada kandekonstruktsioonide muutmist, muuta (sh

asendada) avatäiteid, lubada maapealse osa laiendamist vastavalt omaniku soovile

(kaitsekorrast tuleneb kohustus laiendamise puhul arvestada hoone ja lähiümbrusega sobivust

detailsemalt kui ilma kaitsekorrata), rajada uut ventilatsiooni jne (vt kaitsekorra p 16).

Kaitsekorras sätestatud tingimused kahandavad loa andja kaalutlusõiguse piire.

2)

Hommiku tn 1 büroohoone ei vasta tänapäevastele vajadustele, on amortiseerunud ning

moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Hoonele on iseloomulik väga väheste avatäidete

olemasolu. Hoone ruumides ei ole seetõttu võimalik tagada loomulikku valgust. Samuti ei ole

võimalik luua loomulikule valgusele avatud alasid, mis on tänapäevastest heaolustandarditest

tulenevalt tavapärased ja kasutajate poolt nõutavad. Hoone kuulumine B-kaitsekategooriasse

keelab kaebajal rajada hoonele täiendavaid avatäiteid ja mh hoonet lammutada. Kaebaja on

suhelnud hoone arhitektidega, kes ei pea põhjendatuks anda nõusolekut võimalikeks hoonega

seonduvateks ümberehitustöödeks tulenevalt sellest, et hoone asub muinsuskaitsealal ja

kuulub B-kaitsekategooriasse.

3)

Kaitsekorra alusel on kaebaja kinnistu hõlmatud arheoloogilise kultuurkihiga alaga, kus ei

ole lubatud teostada ühtegi kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd ilma MKA loata.

Pinnasega seotud töö puhul, sh nt pinnasest kivide eemaldamiseks, tuleks kaebajal taotleda

MKA luba. Seega ei ole kaebajal endale kuuluval kinnistul lubatud kaitsekorra alusel teostada

ilma MKA loata mitte ühtegi kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd.

4)

MKA ja vastustaja on oluliselt rikkunud MuKS § 3 lg-t 8 ning haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg-t 2. Esitatud ei ole piisavaid põhjendusi, miks on kinnistu suhtes kaitseala

määramine ja büroohoone määramine B-kaitsekategooriasse vajalik ning mõõdukas. MKA

03.08.2021 kirja põhjendused on meelevaldsed ja õigusvastased, sest MKA ei ole kaalunud

avalikku huvi ja kaebaja omandipõhiõigust. Põhjendused on üldsõnalised ja sisaldavad

subjektiivseid hinnanguid. Sisuliselt ainsaks põhjenduseks on asjaolu, et tegemist on

1990ndatel loodud väärtarhitektuuriga. MKA ei ole väiteid tõendanud ega põhistanud.

Asjaolu, et Hommiku tn 1 hoone on välja toodud raamatutes, ei saa olla põhjuseks, miks tuleb

hoonele määrata B-kaitsekategooria. Meelevaldne on ühest teosest ja autori mainitud ühest

lausest teha põhjapanevaid järeldusi. Samuti on eksitav, nagu tähendaks Mart Kalmu raamatus

hoone mainimine, et sel on iseseisev tähendus arhitektuuriväärtusena. MKA ei ole kõiki teoses

nimetatud hooneid lugenud selliseks, mille suhtes tuleks laiendada muinsuskaitseala ning

määrata hoonele kaitsekategooria. MKA ei esitanud menetluse käigus ühtegi ekspertarvamust

ega erialapädevust omava isiku koostatud dokumenti, mis tõendaks, et Hommiku tn 1 hoonele

kaitsekategooria määramine oleks põhjendatud. Millegagi ei ole tõendatud ega põhjendatud, et

hoone oleks üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja kultuuriväärtusega, mis esindab Eesti ainelise

kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Seda ei saa tõendada üksnes kahes arhitektuuri käsitlevas

raamatus mainimine. Hoone määramisel kaitsekategooriasse ei ole alust lähtuda ka selle

arhitektidest, vaid hoonest endast. Marika Lõoke ja Jüri Okas on kavandanud hulgaliselt teisi

hooneid, mis ei ole kaitsekategooria alla määratud, nt Forekspanga maja. Hommiku tn 1 asuv

maja on jätk sellele mastaapidelt palju suuremale, Tallinnas Narva mnt-l asuvale majale, mis

aga ei ole määratud kultuurimälestiseks ega ühelgi viisil riikliku kaitse alla. Ebaõige on

sisustada kultuuriväärtust läbi arhitektide. Tipparhitektide määratlemise osas ei ole vastustaja

asjatundja, vaid see peaks toimuma läbi rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse. Nt ka Pärnu

Elisabeti kiriku juurdeehituse on kavandanud tunnustatud arhitekt Ra Luhse, kuid selle

kaitsekategooriaks on määratud C. See kinnitab, et hinnangud hoone arhitektide ja hoone

kultuuriväärtuse vahel on otsitud ja subjektiivsed.

3(17)

3-23-551

5)

Hommiku tn 1 kinnistu ning sel asuv hoone ei vasta ühelegi MuKS § 10 lg 1

kriteeriumile. Sama ajaperioodi ehitisi on Pärnus mitmeid, kuid neid ei ole muinsuskaitseala

hulka arvatud. Näiteks Hommiku tn 1 vastas asuv Hommiku tn 3 hoone asus enne kaitsekorra

kehtestamist muinsuskaitsealas. MKA on muinsuskaitseala piire ja kuuluvust sisustanud

sellest lähtudes, kas ja millist väärtust omab kinnistul paiknev hoone MKA jaoks ning

muinsuskaitseala sisustamisel lähtunud mitte alast kui tervikust ja selle vastavusest

õigusaktides toodud kriteeriumitele, vaid hinnanud kinnistul asuvaid hooneid subjektiivselt.

Tõendatud ei ole väide hoone eksterjööri ajaloo- ja kultuuriväärtusest. Hoonet ümbritsev

miljöö ei ole asjakohane kaalutlus. Antud asukohas puudub üheselt defineeritav olemasolev

miljöö, arvestades lähedalasuva korterelamu ja büroohoone väljaarvamist kaitsealast.

6)

Hommiku tn 1 kinnistu puhul ei ole ajaloolist keskkonda säilinud, sest kinnistul asuv

hoone on püstitatud alles 1999. a ning graniitkividega markeeritud keskaegse Johannese kiriku

põhiplaan asub Põhja tänavamaal. Rääkida ei saa ajalooliselt väljakujunenud

arhitektuuritraditsioonist, kuna naaberkinnistul Pikk tn 10 asub korterelamu, mis on

ehitisregistri kohaselt rajatud 1962. a, teisel pool Hommiku tänavat asub aga Hommiku tn 2

kinnistul 20. sajandi alguses aidahoonest üürikasarmuks ümber ehitatud hoone, mis on täna

kasutusel kaubanduskeskusena (Port Artur). Piirkonnas asub igal kinnistul omaette

arhitektuuristiil ja -traditsioon. Hommiku tn 1 kinnistul ei asu arheoloogilise kultuurkihi

mõttes säilitamist väärivaid ehituskonstruktsioone, -detaile, või -elemente, hoonet tuleb pidada

uusehitiseks. Hommiku tn 1 hoonestus ei moodusta terviklikku linnaehituslikku kogumit ning

miljöö ei ole tajutav tervikuna naabruses asuva hoonestusega. Kaitsekorras ei ole põhjendatud,

millistele kriteeriumitele tuginedes ja kuidas konkreetseid kriteeriumeid sisustades on

järeldatud, et Hommiku tn 1 kinnistu peab olema hõlmatud muinsuskaitsealaga. Arvestades,

kui intensiivse omandipõhiõiguse piirangu toob kaebajale kaasa hoone määramine B-

kaitsekategooria väärtusklassi, on kitsenduse seadmise põhjendamiseks vajalik esitada

oluliselt kaalukamad põhjendused. Arvestades kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ seletuskirja, eristavad väga väärtuslikku

ehitist ja väärtuslikku ehitist üksnes interjööriga seonduvad erisused. Seega peab ka B-

kategooria kindlaksmääramisel lähtuma A-kaitsekategooria nõuetest. Vastustaja ei ole

põhjendanud, milles Hommiku tn 1 hoone silmapaistvus või silmapaistev mõju seisneb.

Vastustaja ei ole välja toonud, et Hommiku tn 1 hoone iseloomustaks muinsuskaitseala ennast

või oleks kujundanud selle ehitustraditsiooni.

7)

Kui MKA oli seisukohal, et Hommiku tn 1 hoone on omaette sedavõrd silmapaistev

arhitektuuriväärtus, oleks tulnud algatada hoone mälestiseks tunnistamise menetlus (MuKS §

8). MKA valis lihtsama ja vähem aeganõudva menetluse. Riikliku kaitse alla võtmise korral

peab esinema eeldus, et maa-ala või kultuuriväärtusega asi esindaks Eesti ainelise

kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Tegu peab olema üleriigilise, mitte kohaliku tasandi

huviga. Riikliku kaitse alla võtmise eelduse täitmist MuKS § 10 lg 1 mõttes tuleks MKA-l

hinnata üleriiklikus kontekstis, sh hinnata hoone silmapaistvust ja/või arhitektuuriväärtust

terve Eesti kontekstis. Praegu vastustaja otsusest ega MKA selgitustest selliseid põhjendusi ei

nähtu

8)

MuKS ei sätesta Pärnu muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohustust ega eelda,

et nõukogude perioodil loodud riiklik muinsuskaitseala peab kindlasti jätkuma.

Muinsuskaitseala kaitse viisi valikul tuleb arvestada alternatiivse võimalusega, milleks on

muinsuskaitseala kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmine PlanS § 75 lg 1 p 16 alusel ning

muinsuskaitsealal asuvate (väga väärtuslike) ehitiste kinnismälestisena riigi kaitse alla

võtmine. MKA seisukohad on vastuolus kohaliku omavalitsuse poolt antud hinnangutega

Hommiku tn 1 hoone suhtes. Põhjendatud ei ole, miks tuleb ette näha täiendavad piirangud,

4(17)

3-23-551

võrreldes kohaliku omavalitsuse poolt määratud kitsendustega. Kohalikul omavalitsusel on

üldplaneeringu menetluse raames võimalik määrata kultuuriväärtusega objektid. Pärnu

Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt ei

ole Hommiku tn 1 asuvat hoonet määratletud väärtusliku üksikobjektina. Seega on kaitsekord

vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu menetluse raames on üldplaneeringu lahenduse

11.12.2019 kooskõlastanud ka MKA, olles seega ise nõustunud, et Hommiku tn 1 hoonet ei

ole põhjust pidada väärtuslikuks üksikobjektiks. Ei ole põhjendatud, miks üldplaneeringuga

kindlaks määratud miljööväärtuslikust alast ei piisa ning vajalik on täiendavate kitsenduste

kehtestamine. Kaitsekorras puuduvad vastavad selgitused. Riikliku kaitse eelistamine on

toonud kaasa sekkumise kohaliku omavalitsuse autonoomiasse. Kui Pärnu linn peab hoonet

olulise tähtsusega kultuurimälestiseks, oleks linn üldplaneeringus näinud ette selle

määratlemise mälestisena, mida on tehtud teiste hoonete puhul ning mis kattuvad ka

määratletud A-kaitsekategooria ja B- kaitsekategooria hoonetega.

9)

Hommiku tn 1 kinnistu jätmine muinsuskaitseala koosseisu olukorras, kus Hommiku tn 1

naaber- ja lähikinnistud on muinsuskaitsealast välja arvatud, on vastuolus õigusaktides

sätestatuga ning võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui kohus siiski leiab, et otsus määrata

Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealasse on õiguspärane, tuleks tühistada otsus Hommiku

tn 1 asuva büroohoone B-kaitsekategooriasse määramise osas ja määrata Hommiku tn 1

büroohoone osas kaitsekategooria uuesti.

10) Varem muinsuskaitsealal asumine ei muuda piirangutest tulenevat riivet väiksemaks.

Hinnata tuleb kaitsekorrast tulenevate piirangute õiguspärasust, mitte seda, kas ja kuidas on

olukord kaebaja jaoks muutunud. Kaebajal ei ole igavesti kohustust taluda muinsuskaitsealast

tulenevaid kitsendusi, eriti, kui vastas- ja kõrvalasuvaid kinnistuid arvati muinsuskaitselast

välja. Hoonel ka puudub väidetav kõrge arhitektuuriline väärtus. Eksitavad ja asjakohatud on

väited, et uus kaitsekord leevendas nõudeid. Kaitsekorraga loodavat olukorda tuleb võrrelda

sellega, kui kaitsekord Hommiku tn 1 kinnistut ei hõlmaks, mitte vaadata erinevusi.

11) Hoone välisfassaadi valitsevaks elemendiks on vineer, mida säilimiseks tuleb

järjepidevalt hooldada. Kaebajale kaasneb sanktsioon olukorras, kus jäetakse täitmata

säilitamiskohustus.

2. Vabariigi Valitsus vaidleb 19.09.2023 vastuses kaebusele vastu (täiendavad

seisukohad 14.02.2024), tuginedes ühtlasi 04.05.2023 menetlusdokumendis Tallinna

Ringkonnakohtule esitatud seisukohtadele ja leides kokkuvõtlikult järgmist.

1)

Kaebaja on olnud Hommiku tn 1 omandamisest alates teadlik hoone asumisest

muinsuskaitsealal ning hoone kõrgest arhitektuurilisest väärtusest, samuti

kultuuriväärtuse säilimiseks vajalikest omandikitsendustest.

Põhjendused ja

kaalutlused on kirjas kaitsekorras, seletuskirjas ja lisas 2. Haldusorgan on oma

kaalutlusotsustustes MuKS ja selle alusel kehtestatud kriteeriumitega seotud.

Haldusorganil on kohustus tuvastada muinsuskaitseala ja iga sellel asuva hoone

kultuuri- ja ajalooväärtus, määrata kindlaks muinsuskaitseala piir ning igale hoone

väärtusele vastav, määruses kirjas olev väärtusklass.

2)

Kultuuriministeerium kontrollis, kas kaitsekorra eelnõus vm dokumendis,

millele on haldusaktis viidatud, on olemas asjakohased ning valdkondlikule

ekspertiisiteadmistele vastavad hinnangud ja kaalutlused, mille alusel tuvastada, kas

mh Hommiku tn 1 hoonele määratud väärtusklass on MuKS ja määruse nõuetele

vastav. Pärnu linna kontekstipõhine teave hoonete ajaloo- ja kultuuriväärtusest on

kirjas kaitsekorra põhjendava osa moodustava seletuskirja pt 2 lk-del 3–7. Teave

Hommiku tn 1 hoone ajaloo- ja kultuuriväärtusest on esiteks kirjas kaebajale

5(17)

3-23-551

03.08.2021 saadetud MKA vastuses nr 1.1-7/2083-74. Kirjas on selgitatud, miks arvati

just Hommiku tn 1 muinsuskaitsealale, paljud teised aga mitte. Teiseks on seletuskirjas

korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks olnud ekspertiisihinnangule, mille lk-l 29 on

Hommiku tn 1 hoone kohta kirjas: „Suure arhitektuuriväärtusega modernne hoone,

mille lihtne kuupjas maht ja fassaadimaterjalid (punane tellis, klaas, vineer ning

terasvõrk) sobituvad hästi ümbritseva miljööga. Arhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke

(ehit 1999).“

3)

Vastustaja tugines kaitsekorda koostades ja valitsusele kehtestamiseks esitades

ekspertide teadmistele ning kontrollis, kas nende alusel hoonele määratud B-

kaitsekategooria on määruse nõuetele vastav. MKA 03.08.2021 vastuses on mh kirjas,

et Hommiku tn 1 on: silmapaistva arhitektuuriväärtusega modernne hoone, see on

haruldane näide 1990ndatel loodud väärtarhitektuurist Pärnu linnas. Hoone vanus on

tagasihoidlik, kuid arvestades hoone valmimisaega, on tegu arhitektuuriteosega, mida

saab nimetada väga haruldaseks – 1990ndatel valmis Pärnus (ja kogu Eestis) vähe

väärtarhitektuuri, 1990ndate lõpul kohalike tipparhitektide kavandatud hoone vastab

seega hästi ka harulduse kriteeriumile. Samuti on kõrgel kohal hoone autentsus – selle

välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel, st autentsel kujul, ning on sellisena

väärtuslikud. Samuti märgiti, et ajalugu ei ole ühelgi hetkel lõppenud, ka 1990ndad on

tänaseks ajalugu ning Hommiku 1 hoone annab tunnistust arhitektuuriajaloolistest ja

ühiskondlikest protsessidest sel ajastul. C-kategooriasse hoonet ei määratud, sest see ei

eelda autentsena säilitamist. Kaitsekorraga Hommiku tn 1 hoonele B-kaitsekategooria

määramine vastab MuKS ja määruse alusel kehtestatud riikliku kaitse eeldustele.

4)

Hommiku tn 1 ajaloo- ja kultuuriväärtus ei tugine pelgalt MKA ametnike

subjektiivsele arvamusele või paarile üksikule kirjandusväljaandele. Kultuuriväärtus

omistatakse hoonetele ekspertiisiteadmise alusel; nt nii, et sellest kirjutatakse

raamatutes, või määratakse kindlaks õiguslikult, nt muinsuskaitseala kaitsekorras või

mälestise käskkirjas. Kultuuriväärtuse ja selle kaalukuse hindamine tuginebki mh

valdkondliku ekspertiisi subjektiivsetele väärtusotsustele. Selliseid otsuseid teevad

õiguslikult kindlaksmääratud kriteeriumidest lähtuvalt erialase ettevalmistusega

eksperdid, lähtutakse ka kirjalikest allikatest. Kultuuriväärtus on ka nendel hoonetel,

mida pole sellisena õiguslikult kindlaks määratud, kuid mida väärtustatakse

teaduskirjanduses. Allikaid on nimetatud ja kirjeldatud kaitsekorra seletuskirjas ja

kaebajale saadetud vastustes. Lisaks arhitektuuriajaloolaste publitseeritule tugineti ka

kaitsekorra koostamise töörühma töös osalenud ekspertide seisukohtadele ning nt

Arhitektide Liidult saadud tagasisidele. MKA teenistujatel on vastav erialaharidus ja

ekspertteadmised. See ongi kaalutlus, miks koostab muinsuskaitseala kaitsekordi

MKA, mitte Kultuuriministeerium. Kaitsekorra koostamisel Kultuuriministeeriumis

osales mh ministeeriumi muinsuskaitsenõunik, kellel on vajalikud eriteadmised.

Kaitsekorra hinnangulised lahendused ei ole haldusorgani suvaotsused.

5)

Hommiku tn 1 hoone on oluline osa tervikust. Muinsuskaitseala kaitse ei

tähenda ainult hoonete koosluse kaitset, vaid hõlmab ka tänavatevõrku, hoonestus- ja

krundistruktuuri, asjakohasel juhul arheoloogilist kultuurkihti, loodusobjekte jm.

Erinevalt tavapärastest üksikjuhu haldusaktidest, mille koostamisel lähtutakse uuest

kogutavast infost ning omandikitsendus tekib haldusaktist, on 2019. a jõustunud

MuKS alusel kehtestavate muinsuskaitselade kaitsekordade eripära, et üldjuhul on

omanik, ühiskond ja haldusorgan maa-ala või hoone väärtusest olnud teadlik väga

pikka aega. Pärnu vanalinn võeti esmakordselt muinsuskaitse alla 27.02.1973.

Kaebajale kuuluvale kinnistule ehitati kõnealune hoone 1999. a, mistõttu on hoonele

kehtinud nõuded selle ehitamisest alates. Hoone väärtus on jätkuvalt alles ja oluline.

6(17)

3-23-551

Hoone kasutamisele ja käsutamisele on varemaltki kehtinud muinsusnõuded ning need

kehtivad edasi, sh varasemast leebemalt. Hommiku tn 1 hoone osas kaaluti ka A-

kaitsekategooria lahendust, millega oleksid kaasnenud kaitsekorra nõuded ka

interjöörile.

6)

Kaitsekorra koostamise käigus hinnati kõikide alal asuvate hoonete, maa-ala

ning sellel asuva kõikidest hoonetest moodustuva ansambli kultuuriväärtuseid

asjakohase teabe alusel. Hindamise tulemusel jäeti osa seni muinsuskaitsealal asuvaid

hooneid alalt välja. Hommiku tn 1 hoone puhul hinnati eraldiseisvalt nii selle

eksterjööri kui ka interjööri, selgitused on põhjalikult kirjas MKA 03.08.2021 kirjas.

Forekspanga maja on hoone teises asukohas ja hoonete väärtuste üks-ühele võrdlus

pole kohane. Samas võimaldab hoonete võrdlus anda Hommiku tn 1 hoonele

arhitektuuriajalooline kontekst ning tõdeda, et pealinna moodsamate majade mõjud

jõudsid 1990ndate lõpul Pärnusse just bürooarhitektuuri kaudu, mis kirjeldab

tolleaegse ühiskonna arengut ja suundumusi.

7)

Muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusliku hoone hooldamisel ja remontimisel

eristuvad kaitsekorrast tulenevad üldised nõuded ning nõuded, mis kehtestatakse

edaspidi konkreetseks tööks või tegevuseks isiku esitatud muinsuskaitse eritingimuste

või tööde loa taotlust läbi vaadates. Viimaste täpne sisu ning ühtlasi omandiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive intensiivsus selgub konkreetseks tööks või tegevuseks

esitatud taotluse läbivaatamise ning kõikide asjaolude ja menetlusosaliste seisukohtade

hindamise ning kaalumise tulemusena. Praeguse kohtuasja sisu ning vaidlus on üksnes

kaitsekorrast, mitte selle alusel edaspidi konkreetsete eritingimuste või loataotluse vms

alusel antavatest haldusaktidest tulenevate omandiõiguste riivete proportsionaalsusest.

Hinnang kaitsekorra üldiste reeglite proportsionaalsuse kohta ei pruugi olla samavõrra

üksikasjalik ja konkreetne, kui seda on kaitsekorra kohaldamisel konkreetse töö

tegemise kohta esitatud taotluse tulemuseks olev üksikotsustus. Kaebaja ei ole

konkreetselt põhjendanud, kuidas kaitsekorrast tulenevad nõuded tema õigusi rikuvad,

nt et ta sooviks välispiirdeid soojustada, kuid see ei ole võimalik.

8)

Loataotlus ja selle lahendamise käigus avalike ja erahuvide kaalumine ning

neid tasakaalustava lahenduse leidmine pole erandlik, muinsuskaitsele omane nõue,

vaid on üldine teemavaldkonnaülene lahendus. Riigikohus on kultuuripärandi kaitse

kontekstis leidnud järgmist: „PS § 32 kohaselt ei ole omandiõigus absoluutne ega

piiramatu. Seda võib seadusega kitsendada. Kaebaja soov oma vara säilitada ning

MKA soov mälestist kaitsta on üldjoontes kantud samast eesmärgist. Oma huvide

teostamisel peab isik järgima riigi seatud piiranguid. Mida suurem on avalik huvi

pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud oma

vara kasutamisel, tingimusel, et need on sobivad ja vajalikud.“ Kaitsekorra nõuetega

kaitstakse PS preambuli kultuuri osaks olevat kõige olulisemat ajaloo- ja

kultuuripärandit, millel on põhiseaduslik väärtus (RKHKo 13.10.2021, 3-19-1841).

Üldistes huvides toimuva kultuuripärandi kaitse ja omaniku õiguste riive vahel tuleb

leida tasakaal. Seda on seadusandja arvestanud MuKS luues. Selle § 3 lg 8 järgi tuleb

lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning

proportsionaalsuse põhimõttest. Teatud juhtudel makstakse omanikule toetust

piirangute talumise eest (MuKS § 35), eelkõige siis, kui omaniku kohustus ületab selle

tunnetusliku piiri, mil võib öelda, et kohustuse ainult omaniku kanda jätmine on

ilmselgelt ebaõiglane. Välja makstud toetuste summad on vajaduspõhised. Ka kaebajal

on võimalik toetust taotleda.

7(17)

3-23-551

9)

MuKS ja selle alusel kehtestatud määruse riikliku kaitse eeldused ei võimalda

saavutada, et Hommiku tn 1 ei kuuluks muinsuskaitsealale ega B-kategooria

kaitseklassi. Hommiku tn 1 hoonel on kõrge ajaloo- ja kultuuriväärtus selle ajastule

vastava arhitektuuri tõttu. MuKS alusel on täidesaatval võimul soorituskohustus

kultuuripärandit kaitsta ning kaitset vajab iga maa-ala või hoone, mis vastab selle

sisulise väärtuse tõttu õigusaktidega kindlaks määratud kriteeriumitele. Valitsusel ei

ole võimalik jätta riikliku kaitseta, sh piisava ja kohase kaitseta (st muuta B-kaitse C-

ks) üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja kultuuriväärtust, mis esindab Eesti ainelise

kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Hommiku tn 1 puhul hoone ajaloo- ja

kultuuriväärtus ajas hoopis suureneb.

10)

Täpne vastus küsimusele, mis on hoone ajakohastamisel võimalik, selgub, kui

koostatakse omaniku vajadusi ja hoone väärtusi arvestavad muinsuskaitse

eritingimused. Eestis on hulgaliselt kaasaegseks büroohooneks ajakohastatud

kultuurimälestisi ning muinsuskaitsealade hooneid. Sama võib olla võimalik Hommiku

tn 1 puhul. Arvestada tuleb hoone tehnilise eripärase lahendusega. Kaitsekord ei piira

uuendustöid hoone sees. Hoone materjali (vineer) omadused ei muutu sõltuvalt hoone

kaitsekategooriast või asukohast muinsuskaitsealal. MuKS kohane hoolduskohustus ei

ole eripärane muinsusspetsiifiline nõue, vaid on valdkonnaspetsiifiline analoogia

ehitusseadustiku § 16 ehitise kasutamise ja korrashoiu nõudest. Foto hoone

fasaaadimaterjali olukorrast kinnitab, et seda tuleb hooldada ja korrashoid taastada.

3. MKA palub 20.09.2023 seisukohas jätta kaebus rahuldamata, nõustudes

vastustajaga.

4. Pärnu linn palub 19.09.2023 seisukohas jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist:

1)

Hoone arhitektuuriväärtuslikkust ja sellega seotud kaitseväärtust ei välista

asjaolu, et kaebaja ei pea Hommiku tn 1 asuvaid ehitisi väärtuslikuks või leiab, et need

ei arvesta piisavalt tänapäevaste nõuetega. Kaebajale kuuluv Hommiku tn 1 kinnistu

on asunud varasema Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse

kohaselt ja asub ka kaitsekorra järgi Pärnu muinsuskaitsealas. Seega ei muuda

kaitsekord sisuliselt kaebajale kuuluva kinnistuga seotud piirangut muinsuskaitseala

paiknemise tõttu.

2)

Vastustaja on Hommiku tn 1 hoone kaitsekategooria ja muinsuskaitsealasse

määramisel lähtunud kokku vähemalt seitsmest asjaolust, sh sellest, et hoone on kõrge

arhitektuuriväärtusega ning rajatud perioodil, kui Eestis loodi vähe väärtarhitektuuri.

Hommiku tn 1 kinnistu kaitsekategooria määramisel kaitsekorras esitatud asjaoludest

nähtub, et Hommiku tn 1 hoone on arhitektuuriliselt väärtuslik. Hoone püstitamise

eelnevalt viidi läbi 1997. a arhitektuurivõistlus. Asjaolusid kinnitavad nii Pärnu

muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuanne kui ka erialakirjandus.

3)

Kaitsekategooria valikul on vastustaja lähtunud sellest, et hoone kaitseväärtus

tuleneb suure kaitseväärtusega arhitektuurist, mis on säilinud autentsena ja seega on

selle kaitse vajalik just eksterjööri autentsena hoidmise eesmärgil. Kaitsekategooria

leevendamisel on võimalik muuta hoone autentset eksterjööri ja viia hoone ja

arhitektuuri kaitseväärtuslikkus nullini.

4)

Kaitsekord ei ole vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga. Kaebaja eksib

riikliku ja kohaliku kaitse eristamisel ning mõistab ebaõigesti üldplaneeringu ja

kaitsekorra vahekorda. Üldplaneeringu kehtestamisel tuleb arvestada

8(17)

3-23-551

muinsuskaitsealal kehtivate piirangutega. Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu

koostamisel arvestati MuKS §-st 19 juhindudes ja alusel Vabariigi Valitsuse

kehtestatud muinsuskaitseala piire ning selle tingimusi, sh muinsuskaitseala

eritingimusi, mis tulenesid tol hetkel kehtinud põhimäärusest (tänaseks asendunud

kaitsekorraga). Kuna kaitsekord on kehtestatud pärast üldplaneeringu kehtestamist, on

tekkinud justkui näiline vastuolu kahe õigusakti vahel. Kaitsekord on üldkorraldava

üksikaktina õigusakt PlanS § 93 lg 4 mõttes ning ka MuKS alusel kehtestatud

kaitsekorraga tehtud muudatus muinsuskaitsealas või selle kaitsevööndis tuleb seega

üle kanda üldplaneeringusse. See tähendab, et kui Pärnu muinsuskaitseala ja selle

kaitsevööndi piirid või tingimused muutuvad, kannab linn muudatused üle

üldplaneeringusse ja kaebajal puudub vajadus leevendustest kasu saamiseks

täiendavate sammude võtmiseks. See tagab, et kaitsekorra kehtestamisel ei ole vajalik

asuda üldplaneeringut muutma, huvitatud isikutel ei teki võimalust üldplaneeringu

populaarkaebuse vaidlustamise teel vaidlustada kaitsekorraga kehtestatut ning väheneb

halduskoormus ilma, et kaebaja õiguslik positsioon iseenesest halveneks.

5)

Asjaolu, et hoone ehitisena on võetud riikliku kaitse alla MuKS § 10 mõttes, ei

saa tähendada, et kohalikult omavalitsuselt on võetud õigus kohaliku kaitse

teostamiseks. Võimalik on kaitsekorraga teostada riiklikku kaitset üheaegselt ka

olukorras, kus kohalik omavalitsus on teostamas kohalikku kaitset või vastupidi PlanS

§ 75 lg 1 p 16 mõttes.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

6. Kaebaja on vaidlustanud Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldusega nr 42

kehtestatud kaitsekorra osas, millega määrati temale kuuluv Hommiku tn 1 kinnistu

muinsuskaitseala koosseisu, või alternatiivselt osas, millega määrati kinnistul asuv

hoone B-kaitsekategooriasse.

7. MKA koostas kõikidele muinsuskaitsealadele uued kaitsekorrad 01.05.2019

jõustunud MuKS alusel. MuKS eelnõu seletuskirja (684 SE) kohaselt oli eelnõu

eesmärgiks tasakaalustada riigi ja mälestise omaniku kohustusi ja õigusi. Pärnu

muinsuskaitseala kaitsekord kehtestati MuKS § 19 lg 3 alusel. MuKS §-dest 14–19

tulenevalt koosneb kaitsekorra koostamise ja kehtestamise menetlus kolmest etapist

ning menetluses on pädevad kolm haldusorganit: menetluse algatab ja viib läbi MKA

(praeguses asjas 2019–2021), kes esitab kaitsekorra eelnõu ja teeb ettepaneku

Kultuuriministeeriumile (praegusel juhul 13.10.2021). Kultuuriministeerium kontrollib

seejärel kaitsekorra vastavust MuKS ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning

kooskõlastab eelnõu asjakohaste ministeeriumide, isikute ja asutustega, sh küsib

arvamust kohaliku omavalitsuse üksuselt. Kultuuriministeerium esitab kaitsekorra

eelnõu Vabariigi Valitsusele (praegusel juhul 22.01.2023). Vabariigi Valitsus

kehtestab kaitsekorra, see avaldatakse MuKS § 19 lg 6 alusel Riigi Teatajas ning

jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist. Kaitsekorra koostamise algatamise

plaanist ja algatamisest teavitatakse mh maa-ala piiresse jäävat kinnisasja omanikku.

Kaitsekord koostatakse MuKS § 18 lg 1 alusel avatud menetluses.

8. Poolte vahel ei ole vaidlust, et käesoleval juhul järgiti Pärnu muinsuskaitseala

kaitsekorra kehtestamisel kirjeldatud kaitsekorra koostamise menetluskorda.

9(17)

3-23-551

9. Samuti ei ole kaebaja teinud kaebuses etteheiteid enda menetlusse kaasamise

või ärakuulamise osas. Haldusmenetlus on läbi viidud avatud menetlusena. Asja

materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud menetlusse kaasatud, ta on saanud enne

korralduse kehtestamist esitada enda arvamuse ja vastuväited. MKA on kaebaja

seisukohtadele 03.08.2021 vastanud ja selgitanud, miks Hommiku tn 1

muinsuskaitsealast välja jäetavate hoonete hulka ei kuulu, põhjendades, miks MKA

hinnangul on hoonel iseseisev kõrge kultuuriväärtus olemas.

10. Kaebaja peab kaitsekorda vaidlustatud osas õigusvastaseks. Kaebaja

põhjendab, et nii Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealasse jätmise kui ka kinnistul

asuvale hoonele B-kaitsekategooria määramise tõttu kehtivad kaitsekorrast (p-d 8, 12,

16, 21) tulenevalt kinnistu ja hoone suhtes mitmed olulised piirangud, mis väljaspool

muinsuskaitseala asuvatele kinnistutele ja hoonetele ei kohaldu. Kaebaja sooviks oleks

lahendus, kus Hommiku tn 1 kinnistu asuks muinsuskaitsealalt väljas või hoone

väärtusklassiks oleks B asemel C. Tallinna Ringkonnakohus nõustus asjas 13.07.2023

tehtud määruses, et kaitsekord seab kaebajale olulised piirangud oma omandi

käsutamiseks. Asja vaidluskese seisneb seega küsimuses, kas vastustaja on

õiguspäraselt jätnud Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitseala koosseisu ja määranud

sellel asuva hoone B-kaitsekategooriasse ehk kas vastustaja otsus omandikitsendustega

jätkata (kuivõrd vaidlus puudub, et Hommiku tn 1 kinnistu ja sellel paiknev hoone on

algusest peale asunud Pärnu ajaloolises linnatuumikus, st muinsuskaitsealal) rikub

kaebaja õigusi.

11. Kaebaja etteheited seonduvad eelkõige väidetega, et esitatud põhjendused

kaitsekategooria määramisel on ebapiisavad, asjakohatud ning subjektiivsed ega

põhine ekspertarvamusel vm tõenditel, tema omandiõigusele oluliste piirangute

seadmisel ei ole kohaselt kaalutud avalikku huvi kaebaja omandipõhiõigusega, mille

tõttu kehtestatud piirangud on ebaproportsionaalsed. Kaebaja arvates on teda koheldud

ka ebavõrdselt ning püütud õigustada hoone määramist B-kaitsekategooriasse

olukorras, kus nt Hommiku tn 1 hoone eeskujuks olevat Forekspanga maja Tallinnas ei

ole vastustaja pidanud riikliku kaitse alla võtmise vääriliseks ja samas on ka osad

kaebaja naabruskonnas olevad hooned kaitse alt välja arvatud.

12. Kohtule ei nähtu põhjendamiskohustuse rikkumist.

13. Kaitsekorra p-s 29 on viidatud, et kaitsekorra põhjendused ja selgitused

esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav MKA veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

Seletuskirjas sisalduvad omakorda erinevad viitematerjalid ja samuti viide seletuskirja

kahele lisale, mis kokku moodustavad tervikliku haldusakti (HMS § 56 lg 1). Viidatud

lisas 2 „Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames

esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad“ on vastatud ja ühtlasi

hüperlingina viidatud ka OÜ-le DSVH MKA poolt 03.08.2021 saadetud vastusele nr

1.1-7/2083-74,1 milles on kaebaja ettepanekuid põhjalikult käsitletud ja mis on samuti

käsitatavad haldusakti põhjendustena.

14. Muinsuskaitseala piiride määramise kohta on kaebajale selgitatud, et selles osas

ei tuginetud ainult asjaolule, et Hommiku 1 oli juba varem muinsuskaitsealas, vaid

kõikide muinsuskaitseala hoonete inventeerimistulemustele. Ka seletuskirjas on

korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks olnud ekspertiisihinnangule – 06.08.2021

koostatud Pärnu muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuandele, milles on kirjeldatud

hoonete väärtuse tuvastamise protsessi ja põhjendatud konkreetse hoone vastavust

1 https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/dsvh_61_vastus_1_0_0.pdf

10(17)

3-23-551

määruse väärtusklassile (Hommiku tn 1 hoone osas lk-l 29). Senikehtinud

muinsuskaitseala piirest jäeti välja üks piirkond, kus kultuuriväärtuslikke (A- ja B-

kaitsekategooriatele vastavad) hooneid ei asunud – kirjas on selgitatud, et suurimaks

kavandatavaks muinsuskaitseala piiri muudatuseks oli Pika tänava nõukogudeaegsete

hruštšovka-tüüpi kortermajade rivi ning paari uuema Pika tänava äärde jääva hoone

muinsuskaitsealast välja arvamine (kaitsekorra seletuskirja lisas 2 viidatud MKA

03.08.2021 kiri, lk 5). Hommiku tn 1, sellest ida ja põhja poole jäävaid hoonestust ja

linnaehituslikke struktuure (sh Ringi tänav, allee) hinnati kirja kohaselt seevastu kõrge

kultuuriväärtusega alaks. Põhjendatud on sedagi, et muinsuskaitseala riikliku kaitse

eelduste tuvastamisel on analüüsitud laiemat piirkonda, mitte kitsalt Hommiku tn 1

kinnistut.

15. Kaebajale on ka selgitatud, et muinsuskaitsealal asuva hoone puhul

väärtustatakse nii hoonet kui ka selle kuulumist muinsuskaitseala moodustuvasse

ansamblisse (MKA 03.08.2021 kiri, lk 6). Samuti on selgitanud, et ehkki eelnõus ei

põhjendatud iga üksiku hoone kuulumist muinsuskaitsealale, vaid muinsuskaitseala

kui terviku vastavust muinsuskaitseala kriteeriumidele, on ka iga hoone puhul selle

kultuuriväärtust siiski hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.05.2019 määruses nr

23 loetletud väärtusklasside kriteeriumitele ja nendest kriteeriumitest lähtutud (lk 4 jj).

MKA on kirjas põhjalikult vastanud kaebaja väidetele seoses hoone vastavusega

muinsuskaitselistele väärtustele ja muinsuskaitseala kriteeriumitele, tuginedes nii

hoone arhitektuurilisele väärtusele, valmimisajale, asukohale kui ka linnaehituslikule

miljööle. Konkreetsed ja asjakohased põhjendused, miks Hommiku tn 1 hoone on

määruses nr 23 loetletud kriteeriumitele vastavaks loetud, sisalduvad MKA 03.08.2021

kirja lk-del 3–7. Asjaolu, et kaebajat põhjendused ei veena, ei muuda neid

ebapiisavateks ega õigusvastaseks.

16. Alust ei ole ka väitel, et esitatud põhjendused on asjakohatud ja subjektiivsed.

MuKS § 9 lg 1 järgi on muinsuskaitseala MuKS-ga sätestatud korras riigi kaitse alla

võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja

looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Lõike 2 alusel võib

muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest

koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning

hoonestus- ja krundistruktuuriga. MuKS § 10 lg 1 järgi on riikliku kaitse alla võtmise

eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi

väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus

või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Seega võib ka 1999.

a ehitatud hoone oma väärtuse tõttu olla riikliku kaitse all, kui see vastab riikliku

kaitse eeldustele.

17. Riikliku kaitse eelduse hindamiseks vajalikud üldised kriteeriumid mälestiste

liikidele ja muinsuskaitsealale ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid

sätestab MuKS § 10 lg 2 volitusnormi alusel kultuuriministri 15.05.2019 kehtestatud

määrus nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid

ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Selle § 2 järgi on

muinsuskaitseala riikliku kaitse hindamise kriteeriumiteks selektiivsus,

originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse § 9 järgi on

muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid järgmised: säilinud on

ajalooline keskkond; mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul

kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal; arheoloogiline kultuurkiht ja selles

säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid; traditsioonilised

maastikud, sh alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud,

11(17)

3-23-551

väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid; terviklikkus. Määruse § 10 lg 1

järgi jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: A-, B- ja C-

kaitsekategooriasse. Määruse § 10 lg 3 kohaselt on B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis

muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle

arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel

arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust,

autentsust ja sümboolset tähendust. Lõike 4 järgi on C-kaitsekategooriasse kuuluv

ehitis muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta A- ega B-kaitsekategooria

kriteeriumidele.

18. Vabariigi Valitsuse 07.02.2023 korraldusega määrati kaebajale kuuluval

kinnistul asuva hoone väärtusklassiks B-kaitsekategooria. Kaitsekorra p 9 kohaselt on

muinsuskaitseala hooned, v.a kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatud A-, B- ja

C-kaitsekategooriasse (hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2).

Kaitsekorra p 12 sätestab, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või

silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

19. Seega on õiguslikult määratletud konkreetsed kriteeriumid, millest

kaitsekategooria määramisel tuleb lähtuda, isegi kui kriteeriumite loetelu arvestades

eeldavad need osaliselt ka hinnangute andmist ja subjektiivseid väärtusotsuseid.

20. Vastustaja on põhjendanud, et hoone ajaloo- ja kultuuriväärtuse hindamisel on

tuginetud nii kaitsekorra koostamisse kaasatud erinevate ekspertide (sh lisaks MKA

ametnikele ka Pärnu Linnavalitsuse linnaarhitekt, arhitekt ja planeerimisosakonna

juhataja, aga ka arhitektuuriajaloolane, arhitekt ning Eesti Kunstiakadeemia

nooremteadur) teadmistele, hinnangutele ja järeldustele, samuti arhitektuuriajaloolaste

publitseeritule. Lähtutud on konkreetselt Hommiku tn 1 asuva hoonega seonduvatest

asjaoludest. Põhjendatult selgitab vastustaja, et teaduslike uuringute osas tuleb küll

arvestada, et hoone on ehitatud suhteliselt hiljuti ja tolleaegse arhitektuuri teaduslikke

käsitlusi on veel vähe, samas on nendes vähesteski kõnealust perioodi kajastavates

publikatsioonides Hommiku tn 1 hoonet siiski esile tõstetud. MKA on 03.08.2021

kirjas selgitanud, et Hommiku tn 1 asuv hoone annab tunnistust

arhitektuuriajaloolistest ja ühiskondlikest protsessidest sel ajastul ning jätkab

lähipiirkonna arhitektuuritraditsiooni kaasaaegses võtmes, mistõttu saab hoonet pidada

kõrge arhitektuuriväärtusega ehitiseks; tegu on haruldase näitega 1990ndatel loodud

väärtarhitektuurist Pärnu linnas. Hoonel on eriline ja väärtuslik eksterjöör ning see on

katkematult olnud immanentne osa Pärnu muinsuskaitsealast. Kaebajale on ka

selgitatud, et linnaehituslikku terviklikkust ei ole võimalik hinnata ühe hoone kaupa,

vaid see iseloomustab tervet linnalist keskkonda. Hommiku tn 1 hoone on oluline osa

tervikust, mille sisuline kultuurilooline väärtus ja sobivus ajaloolisele Pärnu

muinsuskaitsealale määratleti juba selle kavandamisel ja ehitamisel

muinsuskaitsealale. Kokkuvõttes on piisavalt põhjendatud, milles seisneb hoone

silmapaistev mõju. MKA 03.08.2021 vastuse lk-lt 2 nähtub, et tegelikult kontrolliti

hoone osas ka selle vastavust veelgi piiravamatele A-kaitsekategooria tingimustele,

kuid sellest loobuti.

21. Vastuseks kaebaja seisukohtadele on MKA asjakohaselt põhjendanud ka seda,

miks ei ole hoone võrreldav muinsuskaitsealast välja jäetud hoonetega (lk-d 2-3),

viidates ka seejuures nii hoone loonud tipparhitektidele, üldjoontes säilinud

välisfassaadile kui ka hoone haruldusele ja silmapaistvusele (sh hoone kajastamisele

arhitektuuri tutvustavates raamatutes; asjaolule, et hoone on arhitektuuriajaloolaste

hinnangul keskkonda tundlikult paigutatud ja piirkonna ajaloolise hoonestusega

12(17)

3-23-551

haakuv). Vastustaja on selgitanud, et hoone arhitektide tuntus on hoone arhitektuurilise

väärtuse hindamisel küll vaid üks aspekt, kuid seda on põhjendatud siiski arvesse võtta

ja see on oluline. Kaitsekorra seletuskirjas on kaebuses viidatud hoonete

muinsuskaitsealalt väljaarvamise osas selgitatud, et nende näol ei olnud tegu

kultuuriväärtusliku hoonestusega ning nende ümberehitamisel ei olnud seega

muinsuskaitselised kitsendused põhjendatud. Kaebaja seisukohtadele vastates on MKA

õigesti leidnud, et kultuuriväärtuseta hoonetele leebema režiimi kohaldamine ei saa

olla aluseks nõuda piirkonna kõrge kultuuriväärtusega hoonestuse suhtes sama ning

erinev käsitlus on põhjendatud tulenevalt hoonete erinevast väärtusest. Samuti on

põhjendatud vastustaja esitatud selgitused, miks ei ole kohane üks-ühele võrdlus

kaebaja viidatud Forekspanga majaga Tallinnas: hooned asuvad erinevates linnades,

paiknevad linnasiseselt erinevas asukohas, neid ümbritsev linnaruum on erinev. Samas

märgib vastustaja õigesti, et kaudselt ilmestab võrdlus Forekspanga majaga tolleaegse

ühiskonna arengut ja suundumusi, võimaldades näha pealinna moodsamate majade

mõju ja levikut Pärnu suunas.

22. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et põhjendused Hommiku tn 1

muinsuskaitsealale jätmise ja kinnistul asuva hoone B-kaitsekategooriasse määramise

osas oleksid meelevaldsed või rikuksid võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka kaebusest ei

ilmne konkreetseid asjaolusid, mis hoone arhitektuuriväärtuslikkuse ümber lükkaksid

või seda devalveeriksid. Seega järeldasid MKA ja vastustaja põhjendatult, et puudus

alus Hommiku tn 1 kinnistu välja jätmiseks muinsuskaitsealalt ning ajaloo- ja

kultuuriväärtuslikule hoonele madalama kaitsekategooria määramiseks. Vastustaja

märgib õigesti, et MuKS ja määruse materiaalõiguslikest kriteeriumitest tulenevalt ei

saa seada hoonele madalamat kaitset, kui see tuleneb hoone sisulisest väärtusest.

23. Ka väited kaitsekorra vastuolust Pärnu linna üldplaneeringuga ja kohaliku

omavalitsuse planeerimisautonoomiasse sekkumisest ei ole põhjendatud. MKA on

kaebajale vastates viidanud, et Pärnu linna üldplaneeringus väärtusliku üksikobjekti

staatuse puudumine ei anna põhjust hooneid muinsuskaitsealalt välja arvata ning ka

Pärnu linn on kaebusele vastates asjakohaselt välja toonud ja põhjendanud, et

planeerimisseaduse alusel kaitsmiseks puudub vajadus, kui hoone on juba kaitstud

muinsuskaitseala raames.

24. Lähtumist ebakohastest kaalutlustest või kaalutlusõiguse teostamata jätmist ei

nähtu.

25. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused on välja toodud kaitsekorra eelnõu

seletuskirjas (lk 8). Viidatakse, et eelnõu koostamise üheks eesmärgiks on olnud

omandiõiguse kitsenduste vähendamine. See on saavutatud senistest ühetaolistest

kitsendustest kolme kaitsekategooria (A-, B- ja C-kaitsekategooria) määramise kaudu

ning B- ja C-kaitsekategooriate osas omandiõiguse piirangute vähendamisega: B-

kaitsekategooria hooned vabastati MKA loakohustusest siseruumides ehitamisel ning

C-kaitsekategooria hoonete puhul kaotati senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde

tegemise loa taotlemise nõue. Samuti on selgitatud, et võrreldes senise, 2006. a

muinsuskaitseala põhimäärusega leevendab kaitsekord piiranguid ning piirangud on

sätestatud ulatuses, mis tagab muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja

kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse-eesmärgiga.

Seletuskirja kohaselt on piirangud leebemad ja sihitumad kui senised piirangud.

26. Kaebaja tugineb kaebuse põhjendustes valdavalt omandiõiguse riivele, kuid

tuleb arvestada, et nagu omandiõigus, on ka kultuuriväärtused, sh

13(17)

3-23-551

arhitektuuriväärtused põhiseaduse kaitse all. PS § 32 kohaselt ei ole omandiõigus

absoluutne ega piiramatu. Kultuuripärandi säilimine on avalik huvi, mis lubab seada

omandiõigusele piiranguid. Mida suurem on avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda

suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud oma vara kasutamisel, kui need on

sobivad ja vajalikud.

27. Praegusel juhul on kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk olulise

ajaloo- ja kultuuriväärtustega muinsuskaitseala väärtuste säilimine järgmistele

põlvkondadele ja muinsuskaitseala kestlik areng. Vastustaja on selgitanud, et

kaitsekorra kehtestamine lähtub ettevaatuspõhimõttest, sest ajaloo- ja kultuuripärand

on taastumatu ressurss. Täiendav kaitstav eesmärk on nii ühe ajaloo- ja

kultuuriväärtuslikku hoone kui ka muinsuskaitsealal asuvatest kõikidest hoonetest

moodustuva hooneteansambli kui terviku kaitse. Piirangute mõtteks on tagada, et säilib

ja kõigile on üldpildina näha A- ja B-kaitsekategooria hoonete ajaloo- ja

kultuuriväärtuslik eksterjöör. Seevastu võib hoone autentse eksterjööri olulise

muutmise võimaldamine viia hoone ja arhitektuuri kaitseväärtuslikkuse nullini.

28. Sisuline vaidlus puudub selles, et eesmärke arvestades on kaitsekorras

sätestatud nõuded iseenesest kohased ja vajalikud. Kaitsekorras on sätestatud, et

muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikuks põhimõtteks on mh

kultuuriväärtuslike ehk A- ja B-kaitsekategooria hoonete säilitamine ja hooldamine,

kusjuures hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel

säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning

arhitektuuridetailid (p 8 alap 6). Vastustaja selgitab õigesti, et vastav põhimõte ei ole

olemuselt haldusakti resolutiivosa mõjuga ega vahetult kohustav norm, vaid sellega

tuleb arvestada konkreetsete kaitsekorra nõuete sisustamisel. Kuigi nii kaebaja

viidatud kaeve- ja pinnasega seotud tööde osas sätestatud nõuded ja loakohustus

(kaitsekorra p 8 alap 5, p 21 alap 1, p 25), üldisem hoone eksterjööris autentsuse

säilitamise kohustus (p 12) kui ka muinsuskaitsealal asuvate A- ja B-kaitsekategooria

hoonete puhul tööde tegemisele sätestatud konkreetsed nõuded (p 16) seavad kaebaja

omandiõigusele teatud piiranguid, täidavad need piirangud olemuselt ülalkirjeldatud

eesmärke ning on vajalikud kaitstava hüve säilimisel.

29. Kaebaja hinnangul on tegu ebamõõdukate piirangutega, mis tema omandiõigust

liiga intensiivselt riivavad.

30. Esiteks on vastustaja selles osas õigesti rõhutanud, et kaitsekorra nõuded ei ole

üldjuhul imperatiivsed ja ainult üht kindlat lahendust võimaldavad, vaid need

võimaldavad leida tänu määratlemata mõistete kasutamisele ja kaalutlusõigust

sisaldavatele normidele konkreetsed õiglased lahendused muuhulgas ka Hommiku tn 1

hoone restaureerimisele, konserveerimisele või ilme muutmisele, kuivõrd need

määratakse kindlaks eraldiseisvas haldusmenetluses.

31. Kaitsekorra p 8 alap 6 põhimõte tähendab eelkõige kohustust leida kõigi

asjaolude kaalumisel põhimõttega kooskõlaline lahendus. Vastustaja selgitab õigesti,

et sellest põhimõttest ei tulene vahetut ja otsest omandikitsendust, mis võiks olla

kaebaja jaoks ülemäärane. Kaitsekorra p-st 12 tulenev nõue säilitada hoone autentsus

eksterjööris ei tähenda samuti jäika kohustust säilitada eksterjöör identse ja täielikult

muutumatuna ega määra vahetult ära ka omanikul lasuvat remondikohustuse ulatust.

Seletuskirjas on selgitatud, et tööd eksterjööris eeldavad MKA tööde tegemise luba

(seletuskirja lk 21).

14(17)

3-23-551

32. Teiseks ei ole ka kaebaja viidatud kaitsekorra konkreetsemaid nõudeid

sätestatud kujul põhjust ülemäärasteks pidada. B-kaitsekategooria hoone puhul tööde

tegemisel tuleb säilitada hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega

sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms) ning välimiste avatäidete asendamist

loetakse hoone ilme muutmiseks (kaitsekorra p 16 alap 5). Vastustaja on selgitanud, et

kaebajal ei ole keelatud avatäidete lisamine, muutmine vms, vaid selliste ilmet

muutvate tegevuste puhul täpsustatakse nõuded muinsuskaitse eritingimustega.

Kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate avatäidete sobivus hoone kui

tervikuga selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise

käigus. Avatäidete vahetamine muinsuskaitsealal ei ole seega lubatud omavoliliselt,

küll aga kooskõlastatult (vt ka kaitsekorra seletuskirja lk 25). Niisiis ei ole

põhjendatud väide, et ainuüksi kaitsekorra tõttu ei ole uute avatäidete rajamine

võimalik.

33. Kaebaja on välja toonud, et piiratud on ka tema võimalus hoonet remontida või

lammutada, viidates mh keelule soojustada välispiirdeid (p 16 alap 4). Kaitsekorra p

16 alap-s 4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist

lubatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku

välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade

proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku välisviimistlusega

ning selle välispiirete soojustamine seega pigem välistatud. Samas on seletuskirjas

märgitud, et seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda, kui kogu hoone laudis vajab

niikuinii välja vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas

jms) proportsioonid. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel

võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt (seletuskirja lk 24–25).

34. Kaebajal tuleb seega taotleda muinsuskaitse eritingimused kaebuses viidatud

töödele, mida ta soovib ette võtta. Eritingimuste ja vajalike lubade taotlemisega

kaasnevat mõningast halduskoormust ei saa praegusel juhul pidada ülemääraseks

omandiõiguse riiveks. Nagu eelnevalt märgitud, on ajaloo- ja kultuuripärandi säilimise

vastu avalik huvi. Oma huvide teostamisel peab kaebaja järgima riigi seatud

piiranguid. Kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad üldise raamistiku muinsuskaitse

eritingimuste koostamiseks ning vastustaja on piisavalt põhjendanud, et mõningad

erinevused menetluse läbiviimisel ja täiendavate kooskõlastuste saamisel (võrreldes

muinsuskaitsealasse mittekuuluvate või madalama kaitsekategooria hoonetega) ei riiva

ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Lisaks on ka konkreetsel juhul antavad

eritingimused haldusakt ja kui kinnisasja omanik leiab, et eritingimustes kehtestatu

riivab tema õigusi, on võimalik neid vaidlustada.

35. Kaebaja on ka välja toonud, et ilma MKA loata ei ole tal lubatud teha ühtegi

kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd (kaitsekorra p 25). Vastustaja on

selgitanud, et kaitsekorra p 21 alap-dest 1 ja 2 tuleb omanikule kohustus selgitada enne

töödega alustamist välja ja arvestada võimalike arheoloogiliste leidudega. Tegu on

uuringukohustusega maa-ala osas, mis ei ole veel läbi uuritud. Uuringukohustus aitab

tuvastada arheoloogiliste leidude olemasolu, et korralda arheoloogiliste leidude

uurimise ja säilitamise võimalus, mis on vajalik arheoloogiapärandi kaitseks ning

kindlustab, et oluline teave ei lähe kaduma. Vastustaja selgitab põhjendatult, et see

kohustus ei too kaasa nimetatud tegevuste piiramist või keelamist. Uuringukohustus ei

tähenda ehituskeeldu ega ka muude nimetatud tegevuste keeldu. Lisaks on uurimine

enne tööde tegemist maaomanikule isegi vähem koormav kui juba alustatud tööde

peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu. Uuringukohustust tasakaalustab

vastustaja viidatud õigus saada hüvitist. Kuna ettevaatuspõhimõte tagab põhiseaduse

15(17)

3-23-551

preambulis nimetatud kultuuri osaks oleva kõige olulisema ajaloo- ja kultuuriväärtuse

säilimise, on uuringukohustust kui kitsendust õigustav eesmärk kaalukas. Seetõttu

õigustab see ka omandiõiguse mõõdukal määral piiramist. Teadmatusest või

hooletusest kaasneda võivat ajalooväärtuse hävitamist ei pruugi saada taastada.

Kitsenduse talumise heastamiseks on olemas uuringukulude hüvitamise võimalus.

Seetõttu võib ka p 21 alap-te 1 ja 2 pidada mõõdukaks.

36. Seega ei ole alust pidada nõudeid kitsamas tähenduses ebaproportsionaalseks.

37. Kohtu arvates on põhjendatud muu hulgas arvesse võtta ka asjaolu, et kaebaja osas on

faktiliselt tegu jätkuvate omandikitsendustega, mille kehtimisega sai kaebaja arvestada juba

kinnisasja omandamisel. Vastustaja on õigesti põhjendanud, et juba hoone kavandamisel ja

rajamisel muinsuskaitsealasse arvestati selle asukohaga. Pärnu ajalooline südalinn, kus asub

ka Hommiku tn 1 kinnistu, on olnud riikliku kaitse all alates 1973. a-st. Hommiku tn 1

kinnistu on seega muinsuskaitsealas asunud muinsuskaitseala esmasest kindlaksmääramisest

alates ning 1999. a ehitatud büroohoone on teadvalt püstitatud muinsuskaitsealale. Kaebaja

omandas Hommiku tn 1 kinnistu 15.03.2010 kinnistamisavalduse alusel 18.03.2010. See

tähendab, et kaebaja omandas 2010. a muinsuskaitsealas paikneva kinnistu ja ka sellel asuvale

büroohoonele laienesid juba omandamise hetkel kõik Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevad nõuded ja kitsendused vastavalt põhimääruse 3.

peatükile. Kaebaja oli teadlik hoone väärtuslikkusest ning tal puudus alus eeldada, et see ajas

väheneb. Kaitsekord kinnistas Hommiku tn 1 eksterjööri jätkuva riikliku kaitse, säilitas ja

ajakohastas hoone ajaloo- ja kultuuriväärtuse säilimiseks vajalikud põhimõtted, nõuded ja

piirangud. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks praeguseks ei ole asjaolud, sh hoone

eksterjööri ajaloo- ja kultuuriväärtus muutunud suunas, mis annaks aluse kinnistu või hoone

osas muinsuskaitseliste piirangute leevendamiseks.

38. Kõike eelnevat kokku võttes nõustub kohus vastustajaga, et nii kinnistu jätmine

muinsuskaitsealale kui ka hoonele määratud B-kaitsekategooria ning sellega

kaasnevad kultuuriväärtuse säilimiseks vajalikud nõuded on sobivad, vajalikud ja

õiglased kultuuriväärtuse säilimiseks ega lähe kaugemale kui minimaalselt vajalik. Nii

kaitsekorra seletuskirjas, kaebajale saadetud vastustes kui ka kohtule esitatud

arvamustes on eraldi põhjendatud seniste nõuete leevendumisega seonduvat ja

kaitsekorraga kaasnevaid nõudeid ja piiranguid ning normides sisalduvaid paindlikkust

võimaldavaid sätteosi, millest tuleneb kaalumisvõimalus ja -kohustus juhtudeks, kui

omanik soovib hakata hoonet remontima, ajakohastama vms. Kaitsekorra nõuded ja

piirangud on sätestatud viisil, mis ühelt poolt aitavad kaitsta olulise ajaloo- ja

kultuuripärandi säilimist, teisalt aga võimaldavad tänu kaalumisruumile teha üksikjuhu

õiglaseid otsuseid.

39. Neil põhjustel leiab kohus, et Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korralduse

osaliseks tühistamiseks puudub alus.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS §

108 lg 1 ja § 109 lg 1).

16(17)

3-23-551

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)