3-22-2273/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2273

Haldusasi

TM, MJ, RS ja HI kaebus Häädemeeste Vallavalitsuse

08.06.2022

korraldusele

nr

ja

22.09.2022

korraldusele nr 421

Menetlusosalised

Kaebajad – TM, MJ, RS ja HI, esindaja vandeadvokaat

Margus Reiland

Vastustaja – Häädemeeste vald, esindaja MR

Kolmas isik – Koskla OÜ, esindajad vandeadvokaadid

Triin Kaurov ja Siret Saks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.03.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TM, MJ, RS ja HI apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde 24.04.2023 apellatsioonkaebusele ja vastustaja

07.06.2023 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed tõendid.

2. Rahuldada TM, MJ, RS ja HI apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 23.03.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2273 resolutsiooni p 2. Muus osas

jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.03.2023 otsus

haldusasjas nr 3-22-2273 muutmata.

3. Mõista TMlt, MJlt, RSlt ja HIlt solidaarselt Koskla OÜ kasuks välja esimese ja teise

kohtuastme

menetluskulud

6534

eurot.

Muus

osas

jätta

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-2273

2(12)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Häädemeeste Vallavalitsus kehtestas 08.06.2022 korraldusega nr 240 Majaka küla

Mihkli (registriosa nr 1334606; katastritunnus 21303:002:0121; pindala 8,56 ha; sihtotstarve

100%

maatulundusmaa)

ja

Väike-Mihkli

(registriosa

nr

1334606;

katastritunnus

21303:002:0127; pindala 5620 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kinnistute

detailplaneeringu, millega kavandatakse 11 hooajalise kasutusega elamumaa krunti suurustega

4405–10 441 m2. Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks 8,5 m kõrgune 2-

korruseline põhihoone ja üks 5 m kõrgune 1-korruseline abihoone (maksimaalne hoonete

ehitisealune pind 300 m2). Alla 20 m2 abihooneid on lubatud rajada kogu planeeritud

hoonestusala ulatuses ning nende lubatud arv krundil on 2. Lisaks elamualadele kavandatakse

viis avaliku kasutusega teemaa krunti, 1 krunt rajatava puurkaevu tarbeks ja 1 krunt pindalaga

3089 m2 jääb looduslikuks rohumaaks. Juurdepääs planeeringualale toimub Rannametsa-Ikla

maanteelt, üle Orajõe metskond 15 ja Meretee kinnistute.

2. Häädemeeste Vallavalitsus jättis 22.09.2022 korraldusega nr 421 rahuldamata TM, MJ,

RS ja HI 01.08.2022 vaide 08.06.2022 korralduse nr 240 kehtetuks tunnistamiseks.

3. TM, MJ, RS ja HI esitasid Tallinna Halduskohtule 24.10.2022 kaebuse Häädemeeste

Vallavalitsuse 08.06.2022 korralduse nr 240 ja 22.09.2022 korralduse nr 421 tühistamiseks.

Kaebajad on planeeringualaala piirinaabrid. Korraldus nr 240 toob kaasa kaebajate kinnistute

väärtuse vähenemise ning elukeskkonna halvenemise. Korraldus on vastuolus ka avalike

huvidega ning varasemate planeeringutega. Detailplaneeringuga hõlmatud ala looduslikku

olukorda pole piisavalt hinnatud ning detailplaneeringu kehtestatud lahendus on liiklusohtlik.

Detailplaneering on vastuolus Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17

kehtestatud

Häädemeeste

valla

rannaalade

osaüldplaneeringuga.

Osaüldplaneeringu

rannaalade kaart näeb planeeringualal ja planeeringualast väljapoole jäävas osas ette

ringistatud tee olemasolu. Vaidlustatud detailplaneering teede ringistamist ette ei näe ning

seega tuleb menetlus läbi viia üldplaneeringut muutvana (planeerimisseaduse (PlanS § 142)).

Teede ringistamine on detailplaneeringu kontekstis oluline ning täidab mitmeid eesmärke, nt

ala puhkeväärtuse tõstmine, liiklusohutuse tagamine ja avatuse säilimine, liikluskoormuse

hajutamine, päästeametile juurdepääsu tagamine.

Osaüldplaneeringuga

ei

ole

kooskõlas

piirdeaedade

rajamine.

Piirdeaiad

segaks

rohevõrgustiku toimimist ja loomade vaba liikumist. Detailplaneering on vastuolus ka varem

kehtestatud Küllise maaüksuse detailplaneeringuga, mille kohaselt kruntidele piirdeaedasid ei

rajata ja õuealasid ei tarastata.

Detailplaneeringuga määratud juurdepääs olemasolevalt teelt ei taga ruumilist ja

funktsionaalset terviklikkust, kuivõrd olemasolev tee on kitsas, liiklusohtlik ja mõjutab

ebaproportsionaalselt Meretee kinnistu lähimaid naabreid ja Merelaane tee kasutajaid.

3-22-2273

3(12)

Detailplaneering on vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga, sest ei taga rannale omaste ja

oluliste looduslike koosluste säilimist. Planeeringumenetluses ei ole piisaval määral uuritud

ala looduslikku olukorda või rohevõrgustiku sidususe ja toimivuse tähtsust.

Detailplaneering ei arvesta tegelikku olemasolevat olukorda looduses. Planeeringuala katab

hetkel osaliselt noor kase- ja männimets (puude kõrgus u 5 m), mida ei ole planeeringu

olemasoleva olukorra joonisel metsana kajastatud. Planeeringus on vääralt kogu

planeeringuala ulatuses märgitud ehituskeeluvööndiks 100 m, kuid planeeringualal rakendub

osaliselt ehituskeeluvöönd ulatusega 200 m. Keskkonnaamet ei ole ehituskeeluvööndit

vähendanud. Üldplaneeringu kaardil kajastatud ehituskeeluvööndi piir on informatiivne, kuid

pole õiguslikult siduv.

Detailplaneering ei käsita planeeringuala looduslikku seisukorda (sh liigilist koosseisu). 2016.

a-l koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang ei ole piisav, kuna on

vananenud ning tulemusi ei ole korrektselt seotud detailplaneeringusse. Planeeringuala on

looduslik ja seni inimtegevusest mõjutamata ranna-ala, kus toimub mh lindude pesitsemine.

Alal pesitsevad vaenukägu (III kaitsekategooria), rukkirääk (III kaitsekategooria) ja kiivitajad.

Alalt lendavad läbi ja peatuvad merikotkas, lagled ja kassikakk. Planeeringuala paikneb u 700

m kaugusel Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Kabli linnualast. Planeeringualal asub II

kaitsekategooria taim punane tolmpea (cephalanthera rubra), mis on Eestis üks

haruldasemaid käpaliseliike. Detailplaneeringus ei ole selgitust, millised nahkhiire liigid on

planeeringualal. Lahtiseks jääb küsimus, kas konkreetne planeeringuala on vaadeldav

nahkhiirte elu- ja/või pesitsuspaigana. Tuginemine 14 aastat vanale eksperthinnangule ei ole

asjakohane. Detailplaneeringuga rikutakse olulisel määral ranna-aladele iseloomulikke

looduskooslusi, tehakse kahju alal elavatele ja pesitsevatele looma- ja taimeliikidele ning

blokeeritakse loomade liikumisteed mereni. Eeltoodu riivab kaebajate subjektiivset õigust

elukeskkonna säilimisele ja PlanS § 8 kohasele elukeskkonna parendamisele.

Ebaõigesti on lahendatud juurdepääsutee temaatika. Ainsaks juurdepääsuks planeeringualale

on olemasolev Meretee kinnistult kulgev Merelaane tee. Lahendus ei arvesta looduslikke

olusid ning olemasoleva pinnastee reaalset kitsust, samuti ei arvesta see teele tekkiva reaalse

liikluskoormusega ning on seetõttu liiklusohtlik. Kitsaim koht olemasoleval teel on 4,6 m, kus

sõiduteele mahub korraga liiklema üks auto ning teed ei ole võimalik laiendada. Merelaane

tee on tulevikupotentsiaaliga juurdepääs 48 kinnistule, kus hakkab liikuma 150 kuni 400 autot

päevas. Kavandatav juurdepääsutee paikneb Kiivitaja kinnistul olevast elumajast u 8 m ning

Merelaane tee 1/Lagle kinnistul asuvast elamust u 18 m kaugusel. Senise liikluse

kahekordistumisel kaasnevad negatiivsed mõjud. Suureneb tolmu hulk, müra ning väheneb

privaatsus. Kõik see toob kaasa ka kinnistute väärtuse vähenemise ja elukeskkonna häiringud.

Negatiivseid mõjusid ei leevenda ka möödapääsutaskute loomine. Vastustaja ei ole otsinud

alternatiive, kuidas vähendada juurdepääsuteel liikluskoormust.

4. Häädemeeste vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes detailplaneeringuga kehtestatud

lahenduse juurde.

5. Koskla OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

Planeeringuga planeeritakse hooajalisi elamuid ehk suvilaid, seega on mõju hooajaline.

Osaüldplaneeringu eesmärk ei ole lahendada arendusesisest teevõrgustiku lahendust.

Osaüldplaneeringu kaardimaterjal ei näe ette teede ringistamist, vaid seletuskirjas on

märgitud, et tuleb ringistada olemasolevad teed. Kaebajate soovitud kohast ei ole võimalik üle

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) maa juurdepääsu rajada. Detailplaneering ei muuda

üldplaneeringu põhilahendust. Olemasolev teede lahendus on parim. Täiendavate teede

ehitamine hooajaliselt kasutuses olevate kinnistute tarbeks ei oleks keskkonnasäästlik. Kahe

tee ehitamine tähendab suuremat kasutust loodusele

3-22-2273

4(12)

Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustiku alal. Osaüldplaneeringu punkti 5.2.4 järgi on

kinnistute piiramine lubatud osaliselt, rohevõrgustiku alal ei ole lubatud kinnistut kogu

ulatuses aiaga piirata. Piirete rajamine on lubatud ümber õueala, et vältida loomade liikumise

takistamist (piirde kõrgus kuni 1,2 m).

Detailplaneering

ei

ole

vastuolus

maakonnaplaneeringuga.

Kaebajad

elavad

ise

detailplaneeringu ala lähedal ning nende elutegevuse mõju elukeskkonnale on samasugune

nagu planeeritakse vaidlustatud detailplaneeringuga. Üldplaneeringuga kooskõlas oleva

detailplaneeringu koostamisel ei ole seadusest tulenevat kohustust viia läbi keskkonnamõju

strateegilist hindamist. Keskkonnaamet on samuti olnud seisukohal, et täielikku

keskkonnamõju strateegilist hindamist kõnealusele detailplaneeringule ei pea läbi viima.

Mõju käsitiivalistele (nahkhiirtele) on põhjalikult käsitletud KSH eelhinnangus. Samuti on

eelhinnangus toodud välja leevendavad meetmed negatiivse mõju vähendamiseks ja

ärahoidmiseks.

Planeeringuala ei paikne ehituskeeluvööndis. Planeeringu geodeetiline alusplaan on koostatud

2019. a aprillis. Geodeetilise alusplaani järgi ei ole tuvastatud kinnistul metsamaa olemasolu,

mis oleks tinginud vajaduse laiendada ehituskeeluvööndit. Topo-geodeetilisel aluskaardil on

välja toodud taimkate.

KSH eelhinnangus on käsitletud mõju linnustikule. Kaebajad ei ole välja toonud, et

detailplaneeringu alal oleks vaenukäo ja rukkiräägu oluline elupaik. Kiivitaja on põllulind,

kelle elupaik ei ole mereäärsetel aladel. Punase tolmpea leiuala ei ole tuvastatud.

6. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistus

kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 4787,40 eurot.

Osaüldplaneeringus on toodud välja Merelaane piirkonnas algatatud detailplaneeringud ning

mh on nimetatud detailplaneering, mille eesmärk oli moodustada vähemalt 22 hooajalise

kasutusega elamumaa krunti. Osaüldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et säilitada

tuleb ajaloolised teed ja olemasolevad juurdepääsud randa ning avalikult kasutatavatele

aladele (p 5.2.3). Uute arendatavate alade juurdepääsu tagamiseks nähakse ette teedevõrgu

täiendamine kogujateedega. Uusi peale- või mahasõite riigimaanteedelt reeglina ette ei nähta

(p 7). Detailplaneeringute koostamisel tuleb ette näha detailsed meetmed elamualadega seotud

juurdepääsuteede ja liikluse korraldamiseks (lk 49). Osaüldplaneeringu jooniselt nähtub

ringistamine üksnes Mihkli kinnistu sisesel teel. Seega ei ole tõendatud kaebaja väited osas, et

detailplaneeringu alale tuleb juurdepääs tagada üksnes tee ringistamise kaudu. Vastupidi,

juurdepääs tuleb tagada olemasolevate teede kaudu, vältides igal võimalikul juhul looduse

häirimist.

Vastustaja on alternatiivina kaalunud tee ringistamist, et ühendada Mihkli ja Väike-Mihkli

kinnistutel kulgev tee Orajõe metskond 15 kinnistu lõunapool asuva metsateega.

Osaüldplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja, et metsamaa raadamine rohelise võrgustiku

aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamisel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks vajadusel

koostada detailplaneering. Kaitstavate liikide elupaikades on raadamine keelatud. RMK esitas

kirjaga nr 3-1-1/2045 arvamuse detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning tõi välja, et

rannikulähedased riigimetsad on kõrgendatud avaliku huvi keskpunktis ja kaitsemetsa

iseloomuga, mistõttu ei ole mõeldav riigimetsa läbiva lõigu muutmine kahesuunaliseks.

Liiklemise

sujuvus

tuleks

tagada

muude

liikluskorralduse

võtetega,

näiteks

möödapääsutaskutega. Taskud on projekteeritud sellistesse kohtadesse, kus tee ääres puude

maha võtmine oleks minimaalne ehk vabadele aladele. Säilitamaks looduslikku keskkonda on

tee projekteeritud jätkuvalt pinnaskattega. Meretee kinnistu osas on teekatteks projekteeritud

tolmuvaba kate (dtl 299).

3-22-2273

5(12)

Merelaane tee on praegusel ajal pinnastee ja laiusega 3–3,5 m. Detailplaneeringu järgi on

planeeringuala sisene olemasolev sõidutee (pos 14) planeeritud laiendada 5 m laiuseks, selle

äärde 1,5 m haljasala ühele poole teed ning teisele poole teed ca 1,5–3 m haljasala.

Juurdepääsutee on kavandatud pikendada Väike-Mihkli kinnistuni. Planeeringuala sisse on

kavandatud 2 tupikteed, mille teemaa laius on 9 m (5 sõidutee tarbeks, 2 m haljasala

mõlemale poole sõiduteed). Lisaks on planeeritud välja kruntida Mereteest edasi kulgev tee

osa (pos 16). Planeeringualal juurdepääsutee kattematerjal pos 14 osas on kavandatud

tolmuvaba kate ning pos 15–17 tee kate on kavandatud vett läbilaskev, hõlbustamaks sadevee

pinnasesse imbumist, soovitatav on kasutada kruusa, liiva või killustikku (lk 11). Seega

väheneb tolmuvaba katte panemisega negatiivne mõju, s.o müra ja tolm hoonestatud

kinnistutele, sh kaebajate kinnistutele. Kõvakattega tee kasutamist on võimalik rahustada

liiklusmärkidega või muude vahenditega, mistõttu kaebajate vastavad väited ei ole

asjakohased. Planeeringuga on ette nähtud juurdepääsuteede üleandmine kohalikule

omavalitsusele. Eelnev tagab, et teede hooldamise ja korrastamise kohustus antakse üle

kohalikule

omavalitsusele.

Teekatte

laiendamisega

muudetakse

liiklevate

inimeste

liikumisvõimalused mugavamaks ja ohutumaks. Talvisel ajal on kavandatud lumetõrje

selliselt, et teelt kogunev lumi lükatakse planeeringuga kavandatud lumekogumisaladele

kokku.

Päästeamet tõi 20.06.2019 kirjas nr 7.2-3.4/7676-2 välja, et juurdepääsuteede lahendus ja

ehitiste vaheline kuja peab vastama Siseministeeriumi 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning EVS 812-8:2018

esitatud nõuetele . Nimetatud määruse § 50 sätestab, et päästetehnikaga peab pääsema hoone

sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse.

Päästeamet kooskõlastas detailplaneeringu 26.02.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/938-2 DP. Seega ei

ole kaebajate väited tõendatud osas, et Päästeametil või teistel raskesõidukitel on alale

juurdepääs raskendatud.

Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistud asuvad osaplaneeringu järgi elamu maa-alal, mitte

rohevõrgustiku alal. Osaüldplaneeringus on välja toodud, et elamute piirete lubatud kõrgus on

kuni 1,5 m, erandjuhtumitel ja olenevalt piirde kasutamise eesmärgist kuni 2 m (p 5.2.4).

Detailplaneeringu seletuskirja järgi on lubatud elamute piirete kõrgus kuni 1,5 m. Seega ei ole

elamute juurde piirete paigaldamine vastuolus osaüldplaneeringuga.

Kaebajad leiavad, et detailplaneering ei arvesta tegelikku olemasolevat olukorda looduses ja

seetõttu ei ole arvestatud alal paikneva ehituskeeluvööndiga. Tallinna Ringkonnakohus tõi

13.01.2023 määruses välja järgmise: „Kaebajad on väitnud, et osa planeeringualast asub LKS

§ 38 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt ehituskeeluvööndis, sest tegemist on metsamaaga ja

ehituskeeluvöönd ulatub järelikult ranna piiranguvööndi piirini, mis Läänemere puhul on LKS

§ 37 lg 1 p 1 kohaselt 200 m. Kaebajate väitel kasvab DP alal noor kase- ja männimets (puude

kõrgus ca 5 m). Seda, kas tegemist on metsamaaga, ei saa hinnata pelgalt selle alusel, kas

metsamaa kõlvik on kantud maakatastrisse, vaid arvestada tuleb ka tegelikku olukorda (MS §

3 lg 2 p 2). Kolmas isik on välja toonud, et planeeringuala topo-geodeetiline mõõdistus (DP

joonis „Olemasolev olukord“, mõõdistustööd on tehtud 2019. a märtsis) ei kinnita

ehituskeeluvööndi ulatust mõjutava metsamaa olemasolu. Maa-ameti kaardirakendusest

kättesaadav 02.05.2021 ortofoto kinnitab iseenesest kaebajate väidet planeeringualal

kasvavatest puudest, kuid need jäävad rannast kaugemale (v.a kruntidel pos 5, 8 ja 9 asuv

metsamaana tähistatud ala), mistõttu ei ole tegemist rannal asuva metsaga. LKS § 38 lg-st 2

tulenevalt ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini üksnes rannal asuva

metsamaa puhul, mitte igasuguse metsamaa puhul, mis asub rannast alla 200 m kaugusel (nt

kui metsamaa algab 150 m rannast eemal). Kolmanda isiku viidatud MS § 4 lg 2 p 2 ei ole

siiski asjakohane, sest asjaolust, et konkreetse ala suhtes metsaseadust ei kohaldata, ei

3-22-2273

6(12)

tähenda, et tegemist poleks metsamaaga. Lisaks viitab LKS § 38 lg 2 selgelt just MS § 3 lg 2

p-le 2, mitte üldiselt alale, mille suhtes kohaldatakse MS sätteid.“

Õige pole kaebajate väide, et KSH eelhinnang ei ole piisav, on vananenud ning tulemusi ei ole

korrektselt seotud detailplaneeringusse. Vallavalitsus jättis 13.04.2021 korraldusega nr 175

KSH algatamata, kuna 2016. a-l koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasneks detailplaneeringu

elluviimisega olulisi kahjulikke tagajärgi. Nimetatud korraldus on jõustunud. Keskkonnaamet

tõi 27.11.2020 kirjas nr 6-2/20/18414-2 välja, et planeeringualal ei esine looduskaitseseaduse

(LKS) alusel kaitstavaid loodusobjekte ja planeeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

Tallinna Ringkonnakohus hindas 13.01.2023 määruses ka detailplaneeringu planeeringuala

looduslikku seisukorda ning tõi välja järgmise: „Keskkonnaamet nõustus 01.04.2021 kirjas nr

6-5/21/5676-2 KSH mittealgatamisega, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju. DP ala ei paikne Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu

kohaselt rohevõrgustiku alal, vaid Merelaane elamualal, mis on aktiivselt kasutuses olev

suvitamispiirkond (vt seletuskirja p 5.5, lk 23–25). /…/ KSH eelhinnangust nähtuvalt ei asu

DP alal ja selle ümbruses hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Kuna tegemist on populaarse

suvituspiirkonnaga, kus liigub palju inimesi, ei ole inimpelglike liikide esinemine tõenäoline.

Kaitstavatest liikidest esinevad DP alal erinevad nahkhiireliigid ja DP ala piirkonnas kohati

2008. a-l III kaitsekategooria linnuliiki (nõmmekiur), kelle ärev käitumine viitas

pesitsemisele. Planeeringualast ca 320 m kaugusel on III kaitsekategooria samblikuliigi

(harilik poorsamblik) leiukoht ja ca 740 m kaugusel III kaitsekategooria taimeliigi

(tumepunane neiuvaip) leiukoht. DP-ga kavandatav tegevus ei põhjusta eeldatavalt sellisel

määral õhusaastet, et selle kahjulik mõju võiks ulatuda kaitsealuse samblikuliigi kasvukohani.

Tumepunasele neiuvaibale avaldaks mõju üksnes tema kasvukoha kahjustamine. Kuna DP-ga

kavandatav tegevus jääb valdavalt DP ala piiridesse, siis ei avalda see negatiivset mõju liigi

kasvukohale. Eelhinnangu järelduste kohaselt DP realiseerimine taimestikule olulist

negatiivset mõju ei põhjusta. /…/ KSH eelhinnangu järgi paikneb planeeringuala lindude ja

käsitiivaliste (nahkhiirte) olulises rändepiirkonnas, kuhu rajatud tehisobjektid võivad olla

olulise mõjuga. Samas on akendesse lendamise probleemi teadvustamise korral võimalik

negatiivseid mõjusid oluliselt vähendada hoonete paigutamise ja arhitektuursete võtetega.

Nahkhiirte on esmajoones oluline päevaste varjepaikade ja talvituspaikade olemasolu. Mihkli

ja Väike-Mihkli kinnistutel avamaastikus ei ole nahkhiirtele sobivaid varje- või talvituspaiku,

samuti ei ole DP-ga kavandatava tegevuse realiseerimiseks vaja raiuda vanu puid ega raadata

nahkhiirte jaoks olulist metsamaastiku. Hoonete rajamise korral väheneb mõnevõrra

nahkhiirte toitumisala, kuid juhul, kui säilitatakse maksimaalselt looduslähedane olukord ning

naabruses asuvat looduslikku metsaelupaika ei vähendata, siis ei tohiks olla tegemist olulise

keskkonnamõjuga. Rändlindudele leidub samuti küllaldaselt rändeaegseid toitumisalasid,

mistõttu ei avalda DP realiseerimine lindude rändele tõenäoliselt olulist mõju. Ehitusaegse

häirimise mõju oleks pöörduv ja kasutusaegse pikaajalise mõjuna viidatakse piirkonna ja

õuealade valgustamisele, kuid samas on märgitud, et kuna ala kasutatakse peamiselt suvel,

mitte rändeperioodil, siis ei ole mõju tõenäoliselt oluline. Samas tuleks leevendusmeetmena

valgustuslahenduste kavandamisel arvestada, et valgustataks vaid konkreetseid objekte ning ei

levitataks valgust ümbruskonda ja taevasse. /…/ Eelhinnangust nähtuvalt saab DP

realiseerimisega lindudele ja käsitiivalistele kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks

rakendada mitmeid abinõusid. DP-st ilmneb, et selles ongi nähtud ette olulisi

leevendusmeetmeid. DP seletuskirja p 3.5 (lk 13) kohaselt tuleb edasisel projekteerimisel

arvestada Mati Kose 2008. a eksperthinnanguga ja hoonete rajamisel kasutada looduslikke ja

sobivalt keskkonda sulanduvaid ehitusmaterjale. Samuti peavad hooned olema võimalikult

madalad ning vältida tuleb suurte akende või klaaspindadega arhitektuuri, eriti hoonete põhja-

3-22-2273

7(12)

ja lõunakülgedes. Samas on välja toodud hulgaliselt soovitusi käsitiivalistega kokkupõrgete

vältimiseks. DP seletuskirja p 3.12 (lk 26) kohustab arendajat planeeringuala ümbrusesse

(metsaalale) paigaldama sobiva arvu spetsiaalselt nahkhiirtele sobivaid varjekaste. DP

seletuskirja p 3.7.5 järgi tänavavalgustust ei planeerita ja suvilate õuealade valgustamiseks

tuleb kavandada ainult sellised valgustuslahendused, mis valgustavad konkreetseid objekte

õuealal ega levita valgust ümbruskonda ning taevasse. Täiendavalt on DP seletuskirja p-ga

3.12 kohustatud arendajat kinnistute müügiprotsessis teavitama potentsiaalseid ostjaid, et

tegemist on nahkhiirerohke piirkonnaga ning hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja

kasutamisel on vajalik arvestada nende kaitsealuste loomadega kooseksisteerimisega. /…/

Olukorras, kus KSH eelhinnangu järgi ei kaasne planeeringuala hoonestamisega selliseid

negatiivseid mõjusid, mida poleks üldse võimalik piisavalt leevendada, ning DP-s on sisuliselt

arvestatud kõigi KSH eelhinnangus välja toodud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise

meetmetega ja kaebajate väited alal muude kaitsealuste liikide (v.a nahkhiired) esinemisest

või KSH eelhinnangu puudulikkusest on paljasõnalised.“

Kaebajad toovad välja, et Küllise maaüksuse detailplaneeringus (DP menetluses arvestamisele

kuuluv planeering) on ekspert soovitanud, et Häädemeeste valla üldplaneeringus võiks ette

näha Küllise maaüksusest läände jäävate põllumaade senise kasutusfunktsiooni ja

avamaastiku võimalikult suures ulatuses säilitamist (lk 14, dtl 188). Detailplaneeringus on

eelnevaga arvestatud. Detailplaneeringuga vähendati oluliselt planeeritavate kruntide arvu, et

looduskeskkonnale vähem kahju teha.

Vastustaja kaalus alternatiivselt tee ehitamist kaebajate soovitud ulatuses, kuid selleks

ilmnesid olulised takistused. Samuti ei nähtu, et looduskaitsega seonduvalt oleks

detailplaneering vastuolus osaüldplaneeringuga. Seega puuduvad PlanS § 142 lg-s 1

sätestatud alused, et muuta detailplaneeringuga üldplaneeringu põhilahendust.

Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult

kaitstav subjektiivne õigus. Ükski õigusakt ei anna kaebajatele subjektiivset õigust

konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele. Kohalikul

omavalitsusel on suur kaalutlusruum valla ruumi planeerimisel, kus tuleb arvestada kogu

piirkonnaga. Eraisikute huvid olemasoleva olukorra säilimiseks ei saa olla suuremad avalikust

huvist vajalike juurdepääsude tagamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. TM, MJ, RS ja HI paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.03.2023 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad varasemate

seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohus ei analüüsinud detailplaneeringu vastuolu osaüldplaneeringuga. Nii ei ole kohus

käsitlenud ega ümber lükanud osaüldplaneeringust tulenevat planeeringusisese tee

ringistamise kohustust, mis nähtub nii seletuskirja lk-lt 24 kui ka osaüldplaneeringu kaardilt.

Kohus möönis, et ringistamine on näidatud Mihkli kinnistu sisesel teel ja detailplaneering

ringistamist ette ei näe, kuid ei selgitanud, kuidas saab detailplaneering olla õiguspärane, kui

see on osaüldplaneeringuga vastuolus. Asjaolu, et osaüldplaneeringus on ringistamine

näidatud Mihkli kinnistu sisesel teel, kinnitas ka vastustaja vaideotsuses (lk 9 teine lõik).

Lisaks ei analüüsinud halduskohus osaüldplaneeringust tulenevat kohustust ringistada

planeeringualalt välja liikuv tee ehk ühendus kogujateega ja selle kaudu planeeringuala

ühendus riigimaanteega. Õige pole kohtu seisukoht, et kuna RMK ei andnud nõusolekut teise

juurdepääsutee rajamiseks, siis ei saanud vastustaja seda nõuda. Õiguspäraselt tegutsedes

oleks vastustaja pidanud RMK seisukohale vastu vaidlema, menetlema detailplaneeringut

üldplaneeringut muutvana või jätma detailplaneeringu kehtestamata. Metsamaa raadamine ei

3-22-2273

8(12)

olnud osaüldplaneeringu järgi keelatud, vaid selleks tuli vajadusel koostada detailplaneering

(lk 37).

Otsuse p-s 44 viitas halduskohus asjakohatutele lausetele osaüldplaneeringu seletuskirjast, mis

ei põhjenda sisuliselt, kas vastuolus osaüldplaneeringuga esineb või mitte.

Tegemist ei ole tähtsusetu ja ebaolulise küsimusega. Ringistamine on oluline nõue, mis tagab

liiklusohutuse ja ala avatuse. Nõude täitmisel oleks planeeringualale tõenäoliselt planeeritud

vähem elamuid ja seega oleks ka juurdepääsuteele tekkiv liikluskoormus väiksem. Tupikteega

saavutatav ebaturvaline liikluslahendus ei mõjuta ainuüksi kaebajaid ja planeeringuala

tulevasi elanikke, vaid kogu ümbruskonda ning piirkonna alalisi ja hooajalisi elanikke ja

külalisi.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti LKS § 38 lg-t 2. Kohus tsiteeris Tallinna Ringkonnakohtu

13.01.2023 määruses esitatud hinnangut, kes samuti eksis normi tõlgendamisel. Ehituskeeld

laieneb kuni piiranguvööndi piirini seal, kus piiranguvööndis on metsaseaduse (MS) § 3 lg 2

mõistes metsamaa. Samuti on seda normi tõlgendanud Keskkonnaamet ning Tallinna

Halduskohus 03.05.2022 otsuse nr 3-20-1439 p-s 20.2.

Looduskaitseliste argumentide osas ei arvestanud halduskohus kaebajate selgitustega.

Detailplaneering mõjutab negatiivselt rohevõrgustiku toimimist. Halduskohus ei hinnanud,

kas rohevõrgustiku vahetus läheduses toimuva tegevusega võib kaasneda negatiivseid

mõjutusi rohevõrgustiku toimimisele. Planeeringuala näol on tegemist u 500 m laiuse

hoonestamata loodusliku alaga hoonestatud alade vahel. Sedavõrd laia hoonestamata ala, mis

võimaldaks loomadel liikuda teistpoolt Rannametsa-Ikla maanteed mereni ja tagasi, ei ole

rohkem mitmete kilomeetrite ulatuses. Rohevõrgustiku sidususe aspektist oleks tulnud seega

tagada laiem rohekoridor ida–lääne suunas. Detailplaneeringu elluviimisel ei pääse loomad

enam mere äärde. Sisuliselt on tegemist rohevõrgustiku puhveralaga (vt ka Riigikohtu

23.03.2023 lahend nr 3-21-125).

Mõju nahkhiirtele pole piisavalt uuritud ning leevendavad meetmed on vananenud. Õige pole

väide, et alal ei asu olulist metsamaastikku. Detailplaneeringu elluviimisel ei säili ala

looduslähedane olukord. Kui on väiksemgi oht, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga, oleks

tulnud läbi viia vajalikud uuringud või täiemahuline KMH. Viide 2008. a eksperthinnangule ei

ole korrektne, sest 23 aasta jooksul looduskeskkond muutub. Samuti arenevad ekspertide

teadmised. Lisaks on oluline, et kuidagi ei saa tagada, et ehitisi kasutatakse hooajaliselt.

Detailplaneeringuga kavandatavad elamud ei eristu kuidagi aastaringselt püsivalt

kasutatavatest elamutest.

Halduskohus ei analüüsinud olemasoleva juurdepääsutee liikluskoormusega seotud

argumente, mis puudutavad tee kasutamisest tekkivaid ohtlikke olukordi sõidukitele ja

jalakäijatele, potentsiaalset kahju Meretee kinnistu naaberkinnistutele, privaatsuse tuntavat

vähenemist ning kinnistute väärtuse langust. Lisaks planeeringualale põhjustab lahendus

liiklusohtlikke olukordi ka väljaspool, sest detailplaneering ei lahenda küsimust, kuidas

hakkab toimuma mahasõit Ikla-Rannametsa maanteelt. Lisaks vaidlusalusele planeeringule

planeeritakse 16 uut kinnistut ka Salu kinnistule, mille elanikud hakkavad samuti kasutama

sama mahasõitu.

Kohtumenetluse ajal ilmnenud uued asjaolud näitavad, et detailplaneeringus esineb sisulisi

vigu. Vastustaja jagas vaidlusalused katastriüksused 30.03.2023 korraldusega nr 150. Sealt

nähtub, et kavandatakse 13 elamumaa sihtotstarbega katastriüksust, kuigi detailplaneering

näeb neid ette 11.

Kaebajatelt välja mõistetud menetluskulu on põhjendamatult suur. Kolmas isik võttis

menetluses sisuliselt üle vastustaja rolli ning esitas seisukohti ka küsimustes, mis kuuluvad

3-22-2273

9(12)

ainuüksi kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lisaks ei vasta seisukohtade maht välja mõistetud

menetluskulude suurusele.

8. Häädemeeste vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Planeeringus näidatud mere poole suunduvad tupikteed, mis lõpevad Päästeameti nõuetele

vastavate ringteedega, on peamiselt olemasolevaid krunte teenindavad teed. Planeeringuala

sisse ringtee rajamisel hävitataks oluliselt suuremas ulatuses olemasolevat looduskeskkonda,

kui seda teeb kahe tupiktee rajamine. Kavandatav lahendus ei ole planeerimisseaduse mõistes

üldplaneeringuga vastuolus ega nõua üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist.

Teed on planeeritud sellise laiusega ja ümberpööramisplatsidega, et teenindav transport saab

tee lõpus ringi pöörata. Teedelt sisse tagurdamise vajadus puudub.

Keskkonnaamet nõustus KSH eelhinnangus toodud ehituskeeluvööndi ulatusega (100 m

ühemeetri samakõrgushoonest).

Osaüldplaneeringuga on Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistutele kavandatud elamuehitusala.

Seega ei ole üldplaneeringuga seda ala ette nähtud rohevõrgustiku puhveralana.

Detailplaneeringuga ei muudeta rohevõrgustiku terviklikkust.

Merelaane tee mahasõit Ikla-Rannametsa teel ei paikne pimedas kurvis, nagu väidavad

kaebajad, vaid sirgel teelõigul, kus on nähtavus mõlemale poole hea. Salu kinnistu osas ei ole

detailplaneeringut algatatud, mistõttu pole põhjendatud kaebajate väide, et sinna planeeritakse

veel 16 uut kinnistut.

Häädemeeste Vallavalitsus tunnistas 10.05.2023 korraldusega nr 241 oma 30.03.2023

korralduse nr 150 kehtetuks ning jagas 10.05.2023 korraldusega nr 242 katastriüksused viisil,

et see on detailplaneeringuga kooskõlas.

9. Koskla OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Halduskohus leidis õigesti, et osaüldplaneering ei täpsusta juurdepääsuteede ja liikluse

korraldamist, vaid selline detailsuse aste tuleb ette näha alles detailplaneeringus.

Kõrgemalseisvad planeeringud ei näe ette teede ringistamist kaebajate poolt välja pakutud

viisil. Üldplaneeringu eesmärgiks on määrata rannaalade ruumilise planeerimise üldised

põhimõtted. Majaka küla kaardimaterjalil on küll kaebajate poolt märgitud hall triip, kuid

sellele ei vasta mitte ükski kaarti selgitav tingmärk. Seega ei saa sellest joonest tekkida

kaebajatele õiguspärast ootust mingiks teeks. Osaüldplaneeringu kohaselt tuleb ringistada

olemasolevad teed. Seega ei saa see laieneda alles planeeritavatele teedele. Teede ringistamine

ei ole ainus meede, mis tagab puhkeväärtuse. Seletuskiri nimetab veel suvitajatele randa vaba

juurdepääsu tagamist ja rannaala avalikku kasutust. Kaebajate poolt soovitud kohast ei ole

võimalik juurdepääsu tagada, sest RMK ei andnud selleks nõusolekut. Kahe tee ehitamine

tähendab suuremat koormust loodusele.

Detailplaneering ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus. Kaebajad heidavad ette teadmata

mõju loomaliikidele ning seda, et puudub info detailplaneeringu realiseerimise mõju kohta

teatud taimedele. Samas elavad kaebajad ise detailplaneeringu ala lähedal ning nende

elutegevuse mõju on keskkonnale on täpselt sama nagu planeeritakse detailplaneeringuga.

Vastustaja ei ole jätnud keskkonnamõjusid välja selgitamata.

LKS § 38 lg 2 tõlgendamisel tugines halduskohus Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023

määrusele. HKMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohus õigusnormi tõlgendamisel seotud

kõrgemalseisva kohtu seisukohtadega.

3-22-2273

10(12)

Kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud. Halduskohus võttis õigesti arvesse nii

õigusabi tunnihinda kui ka töömahtu. Kaebajad on jätnud tähelepanuta läbitöötamist vajava

materjali hulga ja keerukuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebajad lisasid apellatsioonkaebusele Häädemeeste Vallavalitsuse 30.03.2023 korralduse

nr 150 „Majaka külas Mihkli ja Väike-Mihkli katastriüksuse jagamine. Liikluspinna kohanime

määramine. Lähiaadresside ja sihtotstarvete määramine“ ning sellega seotud asendiplaani.

Kaebajate hinnangul nähtub tõenditest, et detailplaneering on krundijaotuskava ning

põhijoonisel märgitud katastriüksuste sihtotstarvete osas ebaõige.

Vastustaja lisas 07.06.2023 vastusele Häädemeeste Vallavalitsuse 10.05.2023 korralduse nr

241, millega tunnistati 30.03.2023 korraldus nr 150 kehtetuks, ning 10.05.2023 korralduse nr

242, millega jagati Mihkli ja Väike-Mihkli katastriüksused uuesti ning määrati uutele

katastriüksustele sihtotstarbed. Samuti esitas vastustaja Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtte,

et lükata ümber apellatsioonkaebuses esitatud väide, et Merelaane tee mahasõit Ikla-

Rannametsa teelt paikneb pimedas kurvis.

Ringkonnakohus võtab eelnimetatud dokumentaalsed tõendid haldusasja materjalide juurde

(HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 2 p 3).

11. Apellatsioonkaebus jääb põhivaidlust puudutavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Samuti jääb

ringkonnakohus

13.01.2023

määruses

võetud

seisukohtade

juurde.

Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Asjas on oluline silmas pidada, et Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17

on kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, mis hõlmab ka vaidlusaluseid

Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistuid. Osaüldplaneeringu menetluses viidi läbi KSH.

Osaüldplaneeringu seletuskirja p-s 1 on avatud planeeringu eesmärk, milleks muu hulgas on

looduskeskkonnale avaldatavate mõjude hindamine, maakasutuse juhtotstarvete seadmine,

väärtuslike alade ja objektide määramine ja kasutustingimuste seadmine, Pärnu maakonna

planeeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

rohelise võrgustiku täpsustamine, sh inimasustuse ja rohevõrgustiku konfliktalade leidmine ja

lahendamine, ranna ja kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi määramine.

Osaüldplaneeringuga on seega planeerimise põhimõtteid (PlanS §-d 8–12) järgides läbi avatud

menetluse ning keskkonnamõju hinnates jõutud ühiskondliku kokkuleppeni küsimustes,

milliseid alasid on võimalik hoonestada, kus kulgeb rohevõrgustik, milline on

ehituskeeluvööndi laius jne. Detailplaneeringute menetluses saab eeltoodust lähtuda ega pea

hakkama üldplaneeringu menetlust kordama. Vastasel juhul kaotaks planeeringute hierarhia

sisulise tähenduse.

Vaidlust pole selles, et Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistud asuvad osaüldplaneeringu järgi

elamu maa-ala juhtotstarbega alal, mis ei kattu rohevõrgustiku koridori või tuumalaga.

Osaüldplaneeringu menetluses on kinnistute praegust olukorda arvestades peetud selle

hoonestamist võimalikuks. Asjaolu, et hetkel on piirkond looduslik ning seal leidub kaebajate

väitel erineva kaitse-kategooria taimi ja linde, ei tähenda, et detailplaneering on õigusvastane.

Osaüldplaneeringu menetluses on tehtud strateegiline valik, milline osa looduskeskkonnast

tuleb täies mahus säilitada ning kus on kohaliku omavalitsuse arengu seisukohast võimalik ja

vajalik inimasustuse laiendamine.

13. Seoses teede ringistamise vaidlusega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et tegemist

pole vastuoluga osaüldplaneeringuga. Vastustaja ja kolmas isik leiavad õigesti, et teede

3-22-2273

11(12)

ringistamist osaüldplaneeringu kaart ei kajasta. Seletuskirjas on märgitud üksnes järgmist:

„Puhkeväärtuse tõstmiseks peab piirkonna arendamisel tagama suvitajate vaba juurdepääsu

randa, rannaala avaliku kasutuse ja ringistama olemasolevad teed“.

Üldplaneeringu ülesanne on transpordivõrgustiku üldiste asukohtade määramine (PlanS § 75

lg 1 p 1). Liikluskorralduse põhimõtete määramine toimub detailplaneeringu menetluses

(PlanS § 126 lg 1 p 7). Arvestades üldplaneeringu üldistuse taset, ei ole võimalik

üldplaneeringus

liikluskorralduslikke

näitajaid

täpselt

paika

panna.

Oluline

on

detailplaneeringus järgida üldplaneeringus seatud eesmärki – puhkeväärtuse tõstmine.

Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, kuidas on liikluskorralduslikult tagatud vaba ja ohutu

juurdepääs rannaalale.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et küsimus sellest, kas olemasolevad teed ringistatakse või

leitakse muu lahendus, ei seondu üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega (PlanS § 142 lg

1). Muutus peab olema oluline või ulatuslik.

14. LKS § 38 lg 2 tõlgendamisel jääb ringkonnakohus 13.01.2023 määruses toodud seisukoha

juurde,

märkides

täiendavalt,

et

piiranguvööndid

nähti

ette

osaüldplaneeringus.

Detailplaneeringu ülesanne võib olla ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, mitte

suurendamine (PlanS § 126 lg 1 p 16).

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ka osas, mis puudutab

looduskaitselisi argumente, sh planeeringu mõju nahkhiirtele. Kaebajate väited KSH ja

eksperthinnangu vananemise osas on abstraktsed. Vastustaja ei pidanud hakkama

detailplaneeringu menetluses kaaluma rohevõrgustiku võimalikku laiendamist.

16. Kaebajate seisukohad seoses liikluskoormuse kasvuga on ilmselgelt ülepaisutatud.

Üheteistkümne täiendava suvituspere lisandumine piirkonda ei saa liikluskoormust tõsta

sellisel määral, et detailplaneering tuleb jätta kehtestamata. Õige pole liikluskoormuse

hindamisel arvestada detailplaneeringutega, mida pole veel kehtestatud. Liikluskoormuse ja

ohutuse aspektist ei ole määrav, et osades suvilatest võidakse asuda elama aastaringselt.

17. Ringkonnakohus ei hinda sisuliselt apellatsioonkaebuse väiteid seoses Häädemeeste

Vallavalitsuse 30.03.2023 korraldusega nr 150. Nimelt on vastustaja selle kehtetuks

tunnistanud, mööndes, et korraldus oli detailplaneeringuga vastuolus.

18. Halduskohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 4787,40

eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus märgib, et halduskohus oleks pidanud

menetluskulud välja mõistma ilma käibemaksuta. Kolmas isik on alates 11.01.2021

registreeritud käibemaksukohustuslasena. Vastavalt Riigikohtu 11.05.2022 otsusele nr 3-20-

663 on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks avaldaja kinnitus, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja käibemaksuta. Kolmas isik ei ole eeltoodud kinnitust esitanud. Järelikult sai

halduskohus kaebajatelt kolmanda isiku menetluskuludena välja mõista 4032 eurot.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Vastava hinnangu kujundamisel on kohtul suur kaalutlusruum. Apellatsioonkaebuses esitatud

väited ei lükka halduskohtu seisukohta ümber. Arusaamatu on kaebajate väide, et kolmas isik

võttis üle vastustaja rolli ning esitas seisukohti ka küsimustes, mis kuuluvad kohaliku

omavalitsuse pädevusse. Kolmandal isikul on õigus kaebusele igakülgselt vastu vaielda.

Seejuures on tavapärane, et kolmas isik esitab oma analüüsi ka vastustaja tegevuse kohta.

Menetluskulude suurust ei saa hinnata seisukohtade mahu järgi. Kliendi esindamine ei seisne

vaid kirjalike seisukohtade koostamises, vaid ka asja materjalidega tutvumises jms.

3-22-2273

12(12)

Halduskohus märkis õigesti, et hinnata tuleb materjalide mahukust ja keerukust, menetluse

kestust ja kaalul olevaid huvisid.

Seega pole kaebajate seisukoht menetluskulude põhjendamatuse osas õige. Ringkonnakohus

muudab halduskohtu otsust menetluskulude osas viisil, et mõistab kaebajatelt kolmanda isiku

kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta. Resolutsiooni selguse huvides tühistab

ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ning jagab menetluskulud uuesti.

19. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse seega osas, mis puudutab menetluskulude

väljamõistmist koos käibemaksuga. See moodustab proportsionaalselt nii väikese osa, et ei

mõjuta apellatsioonimenetluse kulude jaotust. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud

jäävad kaebajate kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8). Vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud.

Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku 2502 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus leiab, et kulud on vajalikud ja põhjendatud (109 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)