2-21-15040/51 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15040

Hagi ese

Marjaveski OÜ hagi Väike Eraettevõte "Bekas"

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Marjaveski OÜ; registrikood 12579815;

asukoht Vinkli tn 8, Tartu linn, 50411, Tartu maakond

Hageja

seaduslik

esindaja:

J.

S. ,

e-post

xxxxxx@xxxxxxxxxxxxx

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristi

Haas, e-post kristi@haasjennsen.ee

Kostja: väike eraettevõte "Bekas"; registrikood

13362408; asukoht Rankovi 1 a, Lutski linn, Volõni

oblast,

43005,

Ukraina;

e-post

daryvolyni@gmail.com, bekas.supply@gmail.com

Kostja seaduslikud esindajad: P. T. M. ja P. O. V.

Kohtuistung

Protokollija

17. jaanuar 2024

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Marjaveski OÜ hagiavaldus väike eraettevõte "Bekas" vastu osaliselt.

2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lubamatuks 19 357 euro 50 sendi

sissenõudmise osas.

3. Jätta hagiavaldus rahuldamata osas, milles taotleti täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täies ulatuses.

4. Jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-15040

kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva otsusega rahuldatud nõude tagamiseks

jõusse.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 82% väike eraettevõte "Bekas" kanda ja 18% Marjaveski OÜ

kanda.

7. Mõista väikeselt eraettevõttelt "Bekas" Marjaveski OÜ kasuks välja menetluskulu 2410

eurot 10 senti.

8. Mõista väikeselt eraettevõttelt "Bekas" Marjaveski OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. Marjaveski OÜ (hageja) esitas 24. septembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi väike eraettevõte „Bekas“ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx.

Hagiavalduse (tl 3-5) ja hilisemate hageja seisukohtade (tl 67-68) kohaselt tunnistas

Tartu Maakohus 22. oktoobri 2020 kohtulahendiga täidetavaks Ukraina Volõni oblasti

Majanduskohtu 13. augusti 2019 ja Põhja-Lääne apellatsiooni majanduskohtu

4. novembri 2019 otsused. Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020 lahend jõustus

15. veebruaril 2021. Ukraina kohtud mõistsid nimetatud otsustes hagejalt kostja kasuks

välja 23 507 eurot 66 senti (sh põhivõlg 16 000 eurot; 241 eurot 49 senti – 3% aastas;

viivis 6768 eurot 80 senti; hagiavalduse esitamise kohtukulud 345 eurot 8 senti;

apellatsioonkaebuse esitamise kohtukulud 152 eurot 29 senti). Kostja algatas hageja

suhtes nimetatud nõuete täitmiseks täitemenetluse, täiteasi nr xxx/xxxx/xxx. Hageja ei

pea täitemenetlust põhjendatuks, kuna hageja tasaarvestas kostja nõude hageja vastu

enda nõudega kostja vastu.

Hageja ja kostja tegid pikema aja vältel koostööd. Hageja tegeleb külmutatud puu- ja

juurviljade müügiga. Kostja tarnis hagejale korduvalt kaupu. Selline kokkulepe oli ka

2020. aasta veebruaris. Kostja väljastas hagejale 4. veebruaril 2020 arve nr 00004

summas 19 357 eurot 50 senti. Tegemist oli ettemaksuarvega. Hageja tasus kostjale 10.

veebruaril 2020 ettemaksu. Hageja saatis kostjale 11. veebruaril 2020 maksekorralduse.

Kostja kinnitas 23. novembri 2020 kirjas makse saamist, kuivõrd tegi ettepaneku

tasaarvestuse tegemiseks. Kostja ei täitnud aga lepingut ega tarninud hagejale ettemaksu

eest tellitud kaupu. Hageja võttis kostjaga ühendust. Telefoni teel lepiti kokku, et kuivõrd

pooltel on teineteise vastu vastastikused rahalised nõuded, need tasaarvestatakse. Kuigi

hageja nõue kostja vastu on väiksem, kui kostja nõue hageja vastu, räägiti läbi, et

tasaarvestatakse kogu nõue, kuna kostja poolt varasemalt tarnitud kaubas olid puudused

ning kostja jättis hagejale tasumata hagejale kuuluva pakkimisseadme eest, mille hageja

kostjale Pakendikeskus AS-ist ostis ja kostjani toimetas. Hageja müügimees viis seadme

kostjaga kokkulepitud asukohta Poolas. Kostja sai selle sealt kätte. Hageja saatis

12. märtsil 2020 kostjale 16 000 euro osas tasaarvestuse avalduse. Hageja andis kostjale

kolm päeva vastu vaidlemiseks. Kostja ei teinud seda. Tasaarvestus toimus seega 15.

märtsil 2020. Kostja ei tagastanud hagejale arve nr 0004 alusel ette makstud 19 357 eurot

50 senti ega tarninud ka selle summa eest kaupu.

Hageja esitas 24. septembri 2021 hagiavalduses ka 3357 euro 50 sendi osas tasaarvestuse

avalduse. Hageja saab nõuda 3357 euro 50 sendi tagastamata jätmisega viivitamise eest

kostjalt viivist nõude sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestusavalduse esitamiseni,

s.o alates 16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 seadusjärgses ulatuses, kokku 409

eurot 31 senti.

Hageja tasaarvestab arve nr 0004 alusel tehtud ettemaksu 19 357 eurot 50 senti,

kilekeevitusseadme maksumuse 534 eurot 60 senti ning viivisenõude 409 eurot 31 senti

(kokku 20 301 eurot 41 senti) kostja nõuetega hageja vastu, mida täidetakse täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxx.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tl 58-60, 78-78

pöördel). Kostja leiab, et pooled ei sõlminud tasaarvestuse kokkulepet. Hageja väited ei

ole tõendatud. Arvega nr 00004 seotud vaidlust ei saa lahendada Eesti kohtus Eesti

õigusnormide alusel. Hageja ja kostja sõlmisid 20. juulil 2019 lepingu nr 5. Kostja

väljastas selle lepingu alusel hagejale arve nr 00004 summas 19 357 eurot 50 senti.

Kostja ei ole selle summa tasaarvestamisega nõus. Lepingu nr 5 p 10 näeb ette, et

lepingust tulenevad või sellega seonduvad vaidlused, erimeelsused ja nõuded,

muuhulgas seoses lepingu täitmisega, rikkumisega, lõppemisega või kehtetusega,

lahendatakse rahumeelselt, kui see aga ei õnnestu, siis Ukraina Volõnski oblasti Lutski

linna Majanduskohtus, järgides Ukraina materiaal- ja menetlusõiguse norme. Lepinguga

reguleerimata suhteid poolte vahel reguleeritakse kooskõlas Ukraina materiaalõiguse

normidega.

3. 11. mai 2022 eelistungil (tl 92-93) selgitas kohus pooltele, et vastavalt lepingulisele

kohtualluvuse kokkuleppele tuleb asjas kohaldada Ukraina õigust. Kohus andis pooltele

tähtaja kompromissi läbirääkimisteks. Pooled kompromissi ei saavutanud.

4. 17. jaanuari 2024 kohtuistungile (tl 191- 193) kostja ei ilmunud, kuigi kohus oli kostjaga

peetud kirjavahetuse kaudu veendunud, et kostja on kohtuistungi toimumisest teadlik

ning kostjale oli edastatud ka link video kaudu kohtuistungil osalemiseks. Kohus arutas

asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja jäi esitatud hagiavalduse juurde, kuid

selgitas, et loobub kõikidest väidetest seoses kostjale üle antud pakkimisseadme/

kilekeevitusseadmega, kuna ei suuda vastavaid asjaolusid tõendada. Hageja leidis, et

sundtäitmine on võimalik lubamatuks tunnistada, sest hageja on kostja võlgnevuse

tasaarvestusega tasunud summas 19 357 eurot 50 senti, lisaks on kohtutäituri kaudu

samas täiteasjas kantud kostjale üle 7507 eurot 66 senti. Hageja hinnangul võimaldab

Ukraina õigus tasaarvestuse tegemist kostjaga.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus märgib esmalt, et kohus eksis 17. jaanuari 2024 kohtuistungil selles, et kostja ei

ole tõendeid esitanud. Kostja on koos 18. jaanuari 2022 seisukohaga esitanud kohtule

tõenditena pooltevahelise lepingu nr 05 20. juulist 2019 koos tõlkega (tl 79-82 pöördel)

ja arve nr 00004 koos tõlkega (tl 83-84). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid nende

tõendite asja juurde vastu võtmisele. Kohus leiab, et tegemist on asjakohaste tõenditega,

lepingule nr 05 on pooled menetluse käigus oma seisukohtades tuginenud ning arve nr

00004 koos seda edastava e-kirjaga on kohtule esitatud ka hageja poolt. Kohus loeb

kostja tõendid asja juurde võetuks. Kohtuistungil avaldas kohus kõik kohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid (tl 192 pöördel).

6. Kohtule esitatud tõendite (tl 6-28) alusel tuvastab kohus, et 22. oktoobri 2020

kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx tunnistas Tartu Maakohus Eesti Vabariigis

täidetavaks asjas nr 903/386/19 tehtud Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019

otsuse ja Põhja-Lääne Apellatsiooni Majanduskohtu 4. novembri 2019 määruse, millega

mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 23 507 eurot 66 senti (sh põhivõlg 16 000 eurot, 241

eurot 49 senti – 3% aastas, viivis 6768 eurot 80 senti, hagiavalduse kohtukulude hüvitis

345 eurot 8 senti ja apellatsioonkaebuse kohtukulude hüvitis 152 eurot 29 senti). Pooled

ei vaidle, et Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020 kohtumäärus jõustus 15. veebruaril 2021.

Kostja algatas hageja suhtes nimetatud nõuete täitmiseks kohtutäitur Oleg Sirotini juures

täitemenetluse, täiteasi nr xxx/xxxx/xxx (täitmisteade, tl 29-29 pöördel).

7. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lubamatuks, kuna

hageja tasaarvestas kostja nõude hageja vastu enda nõudega kostja vastu.

8. Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (edaspidi: õigusabileping) art 1 lg 1 näeb ette, et ühe lepingupoole

kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes

samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. See kehtib ka vastavalt ühe

lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Kostja on Ukraina

äriühing. Kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramisel tuleb seega lähtuda ennekõike

õigusabilepingust. Osas, milles õigusabileping seda ei välista, saab kohaldada

rahvusvahelise eraõiguse seadust (REÕS) (REÕS § 1 lg 2).

9. Otsuste täitmise korda reguleeritakse õigusabilepingu art 42 lg 1 järgi selle lepingupoole

seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Kohus leiab, et õigusabilepingu

art 42 lõikes 1 nimetatud viide lepingupoole õigusele hõlmab viidet lepingupoole

materiaal- kui ka menetlusõigusele. See tähendab, et otsuste täitmise korda puudutavad

vaidluste lahendamise kohtualluvuse küsimused tuleb lahendada selle poole

seadusandluse alusel, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Kuna Ukraina Volõni oblasti

Majanduskohtu 13. augusti 2019 ja Põhja-Lääne apellatsiooni majanduskohtu 4.

novembri 2019 otsuseid täidetakse Eesti Vabariigis täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx, tuleb

nende otsuste täitmise korda puudutavad küsimused lahendada Eesti Vabariigi menetlus-

ja materiaalõiguse alusel. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx toimub Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja tööpiirkonnas, allub hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) §

11 lg 2 ja lg 1 p 5 alusel Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tegemist on erandlikku

kohtualluvust ettenägevate normidega. Erandliku kohtualluvusega määratakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 69 lg 4 järgi kohus, kuhu ainsana võib

tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Erandliku kohtualluvusega määratud kohtu alluvust

ei saa õigusabilepingu art 21 lg 2 ja TsMS § 106 lg 1 p 4 ja 2 järgi poolte kokkuleppe

alusel muuta. Hageja poolt kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi allub seega Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

10. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited

kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus millel need põhinevad, on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist. Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020 kohtumäärusest

nähtub, et Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 otsus ja Põhja-Lääne

apellatsiooni majanduskohtu 4. novembri 2019 määrus jõustusid 4. novembril 2019.

11. Kohtuotsuse täitmise korda reguleerivate õigusnormide alusel saab tuvastada, kas

täitemenetlus on võimalik ka siis, kui täitemenetluses täidetav nõue on tasaarvestatud.

Nende õigusnormide alusel ei saa tuvastada, kas hagejal oli kostja vastu selline nõue,

mille hageja sai kostja nõudega hageja vastu tasaarvestada. Selleks, et teha kindlaks, kas

hagejal oli kostja vastu nõue, tuleb esmalt selgitada välja, millise riigi õigust on vaja

kohaldada nõude olemasolu või puudumise tuvastamiseks.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja tegid pikema aja vältel koostööd - hageja

tegeleb külmutatud puu- ja juurviljade müügiga ning kostja tarnis hagejale korduvalt

kaupu. Poolte vahel on 20. juulil 2019 sõlmitud leping nr 05 (tl 79-82 pöördel), mille p

1.1. kohaselt hageja ostjana kohustub vastu võtma ja tasuma ning kostja müüjana

kohustub tarnima ja ostja omandisse üle andma toodangu (päritoluriik – Ukraina), mille

sortiment, kogus, hind, tähtajad ja tingimused on ära toodud poolte poolt kokkulepitud

ja allkirjastatud lepingu lahutamatuks osaks olevas lisas.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja saatis hagejale 10. veebruaril 2020 lepingu nr 05 alusel

4. veebruari 2020 arve nr 00004 summas 19 357 eurot 50 senti ning tegemist oli 100%

ettemakse arvega (tl 32-32 pöördel, 83-84).

Kohtule esitatud maksekorraldusega (tl 69) on tõendatud, et hageja tasus 10. veebruaril

2020 kostja pangakontole 19 357 eurot 50 senti. Kostja on ettemakse kättesaamist

kinnitanud ka oma 23. novembri 2020 e-kirjas hagejale (tl 72, tõlge tl 187). Kostja

ettemakse arve nr 00004 on seega hageja poolt tasutud.

Hageja väidab, et ta ei ole ettemakse alusel kaupa saanud. Kostja ei vaidle sellele vastu.

Hageja väidab, et ta ei ole ettemaksena tasutud summat 19 357 eurot 50 senti kostjalt

tagasi saanud. Kostja ei vaidle sellele vastu.

Hageja esitas 12. märtsil 2020 kostjale tasaarvestuse avalduse (tl 34-34 pöördel), milles

palub 4. veebruari 2020 arve nr 00004 alusel tasutud ettemakse 19 357 eurot 50 senti

tasaarvestada kostja 29. oktoobri 2018 arvega nr 00002 summas 16 000 eurot ning

tagastada hagejale enammakstud 3357 eurot 50 senti. Hageja palus kostjal saata sellele

teatele kinnitus või vastuväide kolme päeva jooksul ning märkis, et kolme päeva

möödumisel loeb hageja tasaarvestuse avalduse heakskiidetuks. Hageja poolt

kohtuistungil antud selgitusest (tl 192) tuleneb, et 29. oktoobri 2018 arve nr 00002

summas 16 000 eurot on sama arve, mille tasumata jätmise tõttu pöördus kostja Ukrainas

kohtusse ning milline summa on hagejalt Ukraina kohtuotsuse alusel välja mõistetud

ning mille täitmine toimub täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx. Ukraina Volõni oblasti

Majanduskohtu 13. augusti 2019 otsuse põhjendavas osas on kohus tuvastanud, et 29.

oktoobri 2018 arvest nr 00002 summas 24 347 eurot 40 senti on tasutud 8347 eurot 40

senti, mis teeb tasumata summaks 16 000 eurot (tl 11 pöördel), milline summa viidatud

kohtuotsusega ka hagejalt välja mõisteti. Põhja-Lääne Apellatsiooni Majanduskohtu

4. novembri 2019 määrusega jäeti Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 otsus

selles osas muutmata, kuna apellatsioonikohtus vaidlustati vaid viivise väljamõistmisega

seonduvat.

Hageja esitas 24. septembri 2021 hagiavalduses ka 3357 euro 50 sendi osas tasaarvestuse

avalduse. Hageja leiab 13. detsembri 2021 menetlusdokumendis, et ta saab nõuda 3357

euro 50 sendi tagastamata jätmisega viivitamise eest kostjalt viivist nõude

sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestusavalduse esitamiseni, s.o alates

16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 seadusjärgses ulatuses, kokku 409 eurot 31

senti. Hageja taotleb tasaarvestuse suurendamist sissenõutavaks muutunud viivise

summa võrra.

Kostja ei ole oma vastuväidetes nõustunud, et tasaarvestus on toimunud.

13. Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kas tasaarvestus on toimunud ning kas ja kuidas

mõjutab see täitemenetluse nr xxx/xxxx/xxx lubatavust.

14. Hageja väidab seega, et temal oli kostja vastu nõue ettemaksu 19 357 euro 50 sendi

tagastamiseks, mille tema tasaarvestas kostja nõudega hageja vastu. Hageja tugineb

poolte vahelisest lepingust nr 05 tulenevale nõudele.

Lepingu nr 05 punkt 10 näeb ette, et lepingust tulenevad või sellega seonduvad

vaidlused, erimeelsused ja nõuded, muuhulgas seoses lepingu täitmisega, rikkumisega,

lõppemisega või kehtetusega, lahendatakse rahumeelselt, kui see aga ei õnnestu, siis

Ukraina Volõnski oblasti Lutski linna Majanduskohtus, järgides Ukraina materiaal- ja

menetlusõiguse norme. Lepinguga reguleerimata suhteid poolte vahel reguleeritakse

kooskõlas Ukraina materiaalõiguse normidega. Pooled leppisid seega kokku, et nad

kohaldavad lepingule nr 05 Ukraina õigust.

15. Õigusabileping ei reguleeri lepingule kohaldatava õiguse küsimusi. REÕS § 32 lg 1 näeb

aga ette, et lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises on pooled kokku

leppinud. Kuna pooled leppisid kokku lepingule nr 05 Ukraina õiguse kohaldamises,

tuleb selleks, et tuvastada, kas hagejal oli lepingu nr 05 alusel õigus nõuda kostjalt

ettemaksu 19 357 euro 50 sendi tagastamist, kas ja millises ulatuses oli hagejal õigus

nõuda kostjalt ettemaksu tagastamisega viivitamise eest viivist ning kas nimetatud

nõudeid on võimalik kasutada tasaarvestuseks, kohaldada Ukraina materiaalõigust (vt ka

REÕS § 6 lg 3).

16. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on lepingu nr 05 ja kostja poolt väljastatud arve

nr 00004 alusel tasunud kostjale 10. veebruaril 2020 ettemakse summas 19 357 eurot

50 senti. Vastavalt lepingu nr 05 punktile 10.6 kehtis leping nr 05 kuni 20. juulini 2020.

Pooled ei vaidle, et ettemaksele vaatamata ei tarninud kostja hagejale kaupa ning seda

kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni. Ukraina tsiviilseadustiku § 693 lg 2 järgi kui müüja,

kes sai kauba eest ettemaksu summa, ei andnud kaupa määratud tähtaja jooksul üle, on

ostjal õigus nõuda tasutud kauba üleandmist või ettemaksu summa tagastamist. Seega on

hagejal Ukraina tsiviilseadustiku § 693 lg 2 alusel kostja vastu nõue ettemakse summa,

s.o 19 357 euro 50 sendi, tagastamiseks.

17. Kohus leiab, et Ukraina õigus lubab tasaarvestuse tegemist vastastikuste rahaliste nõuete

puhul. Ukraina tsiviilseadustiku § 601 lg 1 kohaselt kohustus lõppeb samalaadsete

vastastike nõuete, mille tähtaeg on saabunud, ja nõuete, mille tähtaega ei ole kehtestatud

või on määratud nõude esitamise hetkega, tasaarvestusega.

Ukraina tsiviilseadustiku § 602 sätestab loetelu, mil vastastike nõuete tasaarvestus on

lubamatu. Tasaarvestus ei ole lubatud järgnevatele vastastikele nõuetele: 1) invaliidsuse,

muu tervisekahjustuse või surmaga põhjustatud kahju hüvitamise kohta; 2) elatisraha

väljanõudmise kohta; 3) elukestva ülalpidamise (hoolduse) kohta; 4) hagi aegumistähtaja

möödumisel; 41) kohustuste alusel, mille pooleks on maksejõuetu pank, välja arvatud

seadusega sätestatud juhul; 5) muudel lepingu või seadusega kehtestatud juhtudel. Ühegi

viidatud asjaoluga käesolevalt tegemist ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et

tasaarvestus ei ole antud vaidluse asjaoludel Ukraina õiguse kohaselt lubamatu.

18. Ukraina tsiviilseadustiku § 601 lõikest 2 tuleneb, et vastastike nõuete tasaarvestuse saab

teha ühe poole taotlusel. Hageja esitas 12. märtsil 2020 kostjale e-posti teel tasaarvestuse

avalduse 4. veebruari 2020 arve nr 00004 alusel tasutud ettemakse 19 357 eurot 50 senti

tasaarvestamiseks kostja 29. oktoobri 2018 arvega nr 00002 summas 16 000 eurot.

Hageja märkis tasaarvestuse avalduses, et kolme päeva möödumisel loeb hageja

tasaarvestuse avalduse heakskiidetuks. Kostja ei esitanud tasaarvestuse avaldusele

vastuväiteid. Samas kostja ka ei kinnitanud tasaarvestuse avalduse kättesaamist. Kostja

ei ole menetluse kestel tasaarvestuse toimumist omaks võtnud, vaid on sellele vastu

vaielnud. Ka kostja 23. novembri 2020 e-kirjas ei maini kostja kordagi hageja poolt

tehtud varasemat tasaarvestuse avaldust, vaid teeb omapoolse ettepaneku vastastikuste

nõuete tasaarvestamiseks ning seejärel lepingu lõpetamiseks (tl 72, tõlge tl 187). Seetõttu

on kohus seisukohal, et tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks alates 16. märtsist 2020,

kuna asjas puuduvad tõendid, et kostja hageja poolt saadetud tasaarvestuse avalduse

kätte sai. Tasaarvestuse saab lugeda siiski toimunuks hagiavalduse kättesaamisega kostja

poolt 13. oktoobril 2021 ning seda juba kogu tasutud, kuid tagastamata ettemakse

summa, s. o 19 357 euro 50 sendi osas, kuna hagiavalduses esitas hageja tasaarvestuse

avalduse lisaks 16 000 eurole ka ülejäänud 3357 euro 50 sendi osas, milline ettemakse

summa on kostjal siiani hagejale tagastamata.

19. Hageja on 13. detsembri 2021 menetlusdokumendis taotlenud tasaarvestuse

suurendamist, kuna leiab, et ta saab nõuda 3357 euro 50 sendi tagastamata jätmisega

viivitamise

eest

kostjalt

viivist

nõude

sissenõutavaks

muutumisest

kuni

tasaarvestusavalduse esitamiseni, s.o alates 16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021

seadusjärgses ulatuses, kokku 409 eurot 31 senti.

Ukraina tsiviilseadustiku § 549 lg 3, § 625 lg 2 ja § 693 lg 3 võimaldab nõuda kostjalt

ettemakse tagastamisega viivitamise eest intressi/viivise tasumist. Kuid tuginedes juba

otsuse punktis 18 toodud põhjendustele, on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole

muutunud sissenõutavaks tema poolt nimetatud ajal, s.o 16. märtsil 2020. Puuduvad

tõendid, et kostja hageja nõude kätte sai. Seetõttu ei saanud hageja nõue sissenõutavaks

muutuda, kuna Ukraina tsiviilseadustiku § 530 lg 2 järgi oleks kostja pidanud kohustuse

täitma seitsme päeva jooksul nõude esitamise päevast arvates (§ 530 lg 2 tekst: kui

võlgniku kohustuse täitmise tähtaega ei ole kehtestatud või nõude esitamise ajaga

määratud, on võlausaldajal õigus nõuda selle täitmist igal ajal. Võlgnik peab sellise

kohustuse täitma seitsme päeva jooksul nõude esitamise päevast arvates, kui kohese

täitmise kohustust ei tulene lepingust või tsiviilõiguslikest aktidest).

Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja esitas nõude ettemaksena tasutud 3357 euro

50 sendi tagastamiseks alles hagiavaldusega 24. septembril 2021 ning kostjalt ei saa

nõuda viivise tasumist perioodi 16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 eest.

20. Kohus leiab, et Ukraina tsiviilseadustiku § 601 lg 1 alusel saab lugeda tasaarvestuse

summas 19 357 eurot 50 senti toimunuks hagiavalduse kättesaamisega kostja poolt 13.

oktoobril 2021, kuna nii hagejal kui kostjal olid sel hetkel samalaadsed vastastikused

nõuded, mille tähtaeg oli saabunud. Hagejal oli kostja vastu lepingu nr 05 alusel nõue

ettemakse 19 357 euro 50 sendi tagastamiseks. Kostjal oli hageja vastu nõue Ukraina

kohtuotsusest tuleneva kohustuse 23 507 euro 66 sendi täitmiseks. Tasaarvestuse

tulemusel on kostja nõue hageja vastu täidetud 19 357 euro 50 sendi osas ning täitmata

4150 euro 16 sendi osas. Seega tuleb TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmine täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxx tunnistada lubamatuks 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas.

21. Sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx on lubatav 4150 euro 16 sendi osas, kuna selles

osas ei ole kostja nõue hageja nõudega tasaarvestatud. Asjaolu, et menetluse kestel on

kostja nõue ka 4150 euro 16 sendi osas täidetud, ei muuda sundtäitmist lubamatuks, kuna

täitmine on toimunud täitemenetluse tulemusel.

22. Kohus rahuldab seega hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxx lubamatuks 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas.

23. Kohus ei analüüsi otsuses hageja väiteid seoses kostjale üleantud pakkimis- või

kilekeevitusseadmega, kuna hageja loobus 17. jaanuari 2024 kohtuistungil neile

väidetele tuginemast. Seetõttu jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata ka hageja poolt

esitatud arve-saatelehe LE4441 (tl 33).

24. Kohus rahuldas 24. septembri 2021 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt

ning peatas kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses olevas täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx

hageja arveldusarvelt kinnipeetud summa 23 507 euro 66 sendi ülekandmise sissenõudja

arveldusarvele 16 000 euro ulatuses. Tartu Maakohtu 24. septembri 2021 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamine ei ole TsMS § 386 lg 4 järgi võimalik. Hagi

tagamise abinõu jääb seega jõusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Hageja taotles hagiavalduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxx, milles kohtutäitur täitis Ukraina kohtuotsusest tulenevat nõuet summas

23 507 eurot 66 senti. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, s.o 19 357 euro 50 sendi

sissenõudmise osas. Hagi rahuldati seega ligikaudu 82% ulatuses. Kohus jätab

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda.

26. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 194-195) kohaselt on hageja menetluskulud kokku

3570 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgmisest: hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 300 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot,

õigusabikulu 2470 eurot (19 tundi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks) ja

tõlkekulud 750 eurot.

Riigilõiv hagiavalduse esitamisel 300 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot

on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Vaidluse tegi keerulisemaks Ukraina õiguse kohaldamine. Arvestades poolte

esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus siiski mahukas. Kohtu

hinnangul on esindaja ajakulu olnud ülemäärane hagi aluseks olevate materjalidega

tutvumise ning hagi ja hagi tagamise taotluse koostamise osas, mille ajaliseks kestuseks

on märgitud 7 tundi. Kohus peab sellest põhjendatuks 3 tundi, kuna hagiavaldus ei ole

mahukas, sh sisaldab see väiteid, millest hageja hiljem loobus, ning hageja ei ole

vaatamata suurele ajakulule välja selgitanud, et asjas tuleb kohaldada Ukraina õigust.

Ülejäänud ajakulu peab kohus põhjendatuks, kuna tuleb möönda, et asjas kulus palju

aega kompromissi otsimisele ning ka Ukraina õiguse väljaselgitamisele. Kohus leiab, et

hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 15 tunni ulatuses. Hageja

esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse

(vandeadvokaat) eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega

põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 1950 (15 * 130) euro

ulatuses.

Hageja tõlkekulud summas 750 eurot (ilma käibemaksuta) kuuluvad asja läbivaatamise

kuludena TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 alusel menetluskulude hulka. Tegemist on

põhjendatud menetluskuludega.

Hageja menetluskulud on 3050 (350 + 1950 + 750) eurot. Kuna menetluskulud jäid 82%

ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulust 82%, s.o 2501 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

27. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11. mail 2022 (tl 90-91). Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 705 eurot 20 senti. Kostja

menetluskulud koosnevad järgmisest: õigusabikulu 585 eurot (4,5 tundi tunnitasuga 130

eurot, ilma käibemaksuta) ja tõlkekulud 120 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta).

Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olnud osaliselt ülemäärane. Kostja esindaja

menetlusdokumendid olid vähese tekstiga ning lakoonilised. Kohus leiab, et kostja

esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 3,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja

tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul ületab see keskmist sarnase

õigusteenuse (jurist) eest maksmisele kuuluvat tasu ning on pigem vandeadvokaadi

tasuga võrreldav. Mitteadvokaadist esindaja puhul on kohtupraktikas peetud

aktsepteeritavaks kuni 110 euro suurust tunnitasu. Kostja esindajakulu on vajalik ja

põhjendatud seega 385 (3,5 * 110) euro ulatuses.

Kostja tõlkekulud summas 120 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta) kuuluvad asja

läbivaatamise kuludena TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 alusel menetluskulude hulka.

Tegemist on põhjendatud menetluskuludega.

Kostja menetluskulud on 505 (385 + 120,2) eurot. Kuna menetluskulud jäid 18%

ulatuses hageja kanda, tuleb kostja menetluskulust 18%, s.o 90 eurot 90 senti hagejalt

kostja kasuks välja mõista.

28. Kuna kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 2501 eurot ja hagejal kostjale 90

eurot 90 senti, tuleb nimetatud summad tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu 2410 eurot 10 senti.

29. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik