3-23-1529/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1529

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama

täiteasjas nr 179/2023/766 täitemenetluse lõpetamise avaldus

ning Kaitseressursside Ameti 27.01.2023 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2023/682 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise

keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja

Svjatoslav Podgornõi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Kaitseressursside Ametit esitama

kohtutäiturile avalduse 11.05.2023 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluse

(täiteasi nr 179/2023/766) lõpetamiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Kaitseressursside Ametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1529

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 27.01.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/682 Xi

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel arstlikku komisjoni 13.04.2023

kl 09.55. Ettekirjutuse kohaselt on Xi varsemalt kutsutud 12.01.2023 arstlikku komisjoni, kuhu

isik ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatatakse, et

kui X komisjoni ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 400 eurot (lisandub kohtutäituri

tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

2. X esitas 06.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 14.07.2023) KRA

kohustamiseks esitama täiteasjas nr 179/2023/766 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning KRA

27.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/682 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise

keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse

peatamiseks.

3. Kohus võttis 17.07.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning

kohustas vastustajat kaebusele vastama. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

4. KRA esitas 08.08.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.

5. Kohus tegi 22.01.2024 määruse, millega kohustas vastustajat esitama kohtumääruses

nõutud selgitused ja tõendid hiljemalt 06.02.2024, määras asja läbivaatamise kirjalikku

menetlusse, võimaldades menetlusosalistel esitada kuni 06.02.2024 täiendavaid seisukohti,

taotlusi ja tõendeid ning kuni 13.02.2024 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus

määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 22.02.2024 kl 16.00.

6. Vastustaja esitas kohtu nõutud selgitused ja tõendid kohtule 07.02.2024.

7. Kaebaja esitas täiendava seisukoha kohtule 13.02.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebuse põhjendused:

Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja komisjoni 12.01.2023 ilmuda, kuna ei olnud vastavast

kohustusest teadlik. KRA 27.01.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 30.06.2023

kohtutäituri poolt koos täitmisteatega. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne

täitemenetluse alustamist. KRA, teades kaebaja elukoha aadressi, ei pidanud vajalikuks

kaebajale dokumente saata / kätte toimetada, vaid suunas 27.01.2023 ettekirjutuse otse

kohtutäiturile täitmiseks (KRA 11.05.2023 täitmisavalduse alusel on algatatud täitemenetlus

täiteasjas nr 179/2023/766). Sunniraha määramine ei ole õigusepärane ega põhjendatud. KRA

tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.

9. Vastustaja vastuväited:

1) Kaebaja teab alates 01.03.2016 (mil kaebaja andmed kanti kaitseväekohustuslaste

registrisse), et tal tuleb läbida terviseseisundi hindamine. Kaebajat on kutsutud juba 10 korda

hindamisele, kuid kaebaja ei ole ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta.

2) Kaebaja on rahvastikuregistris oma elukoha aadressiks märkinud Prantsuse Lõunaalad.

Kaebuses nõuab kaebaja ettekirjutuse kättetoimetamist oma elukoha aadressile. KVTS § 15 lg

1 kohaselt KVTS-i alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid

toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse

kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

3-23-1529

3(5)

3) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et KRA 27.01.2023 ettekirjutus on esimest korda

kaebajale kätte toimetatud 30.06.2023 koos täitmisteatisega. Kaebaja saatis 06.02.2023

KRA-le e-kirja järgmise sisuga: „Tere Olen X Mulle on saadetud eesti.ee lehele ettekirjutis.

Kahjuks ei saa seda alla laadida. Kas palun saaksite selle dokumendi siia saata? Parimate

soovidega.“ Samal päeval saatis vastustaja kaebaja e-mailile KRA 27.01.2023 ettekirjutuse ja

palus kinnitada dokumendi kättesaamist. Samuti edastati kaebajale samal päeval e-kiri järgmise

sisuga: „Lugupeetud X Teile on väljastatud dokumendid teie poolt antud kontaktidele. Palun

kontrollige ja värskendage oma kontaktandmed kaitsevateenistus.ee veebikeskkonnas.“

Kaebaja KRA-le kinnitust ei saatnud. Kõnealune ettekirjutus on kaebajale KVTS § 15 lg 3

alusel kätte toimetatud 27.02.2023. Sunniraha rakendamise menetluse alustamisest KRA

kaebajat eelnevalt ei teavitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda ning seega

tuleb kaebaja kaebus rahuldada osaliselt, s.o kohustada vastustajat esitama täitemenetluse

lõpetamise avaldus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-le 1. Samas ei ole

alust kaebaja keelamiskaebuse rahuldamiseks (s.o keelata vastustajal sunniraha rakendamist

edaspidi), sest vajaduse korral võib vastustaja sunniraha rakendamise menetlust nõuetekohaselt

alustades uuesti asuda KRA 27.01.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha

rakendama.

11. Esmalt märgib kohus, et käesoleva vaidluse seisukohast ei ole määravat tähtsust asjaolul,

miks kaebaja ei ilmunud arstlikku komisjoni 12.01.2023. Praeguses asjas on kaebaja

vaidlustanud sunniraha rakendamise KRA 27.01.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest. See

tähendab, et sunniraha rakendamise tingis asjaolu, et kaebaja ei ilmunud arstlikku komisjoni

KRA 27.01.2023 ettekirjutuses määratud ajal ehk 13.04.2023.

Kohus selgitab siinkohal täiendavalt, et terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse

panemine ettekirjutusega on KVTS § 226 lg 1 p 3 kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas

kutsealusel oli varasemates kutsetes või ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi

hindamisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Kohustava ettekirjutuse tegemine on

lubatav, kui vähemalt ühel korral on kutsealusele saadetud kutse ning ta ei ole kutses näidatud

ajal terviseseisundi hindamisele ilmunud, olenemata ilmumata jätmise põhjusest.

12. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et KRA 27.01.2023 ettekirjutust ei ole talle

nõuetekohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväe-

kohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele

üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti

aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud

dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks

tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15

sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga

tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA poolt saadetud

dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrust haldusasjas nr 3-23-1327,

p 14).

KRA on kohtule selgitanud, et KVTS § 15 lg 3 alusel on KRA 27.01.2023 ettekirjutus

kättetoimetatuks loetud 27.02.2023. Samas on KRA välja toonud, et KRA on kõnealuse

ettekirjutuse kaebajale saatnud ka tema poolt soovitud e-maili aadressile 06.02.2023. Kuigi

kaebaja ei kinnitanud KRA-le e-kirja kättesaamist, on tõenäoline, et kaebaja tutvus selle

3-23-1529

4(5)

ettekirjutusega juba varem kui 27.02.2023. Seega oli kaebaja KRA 27.01.2023 ettekirjutusest

teadlik enne terviseseisundi hindamise aega (s.o 13.04.2023). KRA on enda väidete kinnituseks

esitanud kohtule ka väljavõtte dokumendiregistrist (07.02.2024 menetlusdokumendi lisa 2),

millest nähtuvalt on 27.01.2023 ettekirjutus kaebajale saadetud 27.01.2023 ning kaebaja on

selle avanud. Samuti esitas KRA tõendid selle kohta, et kaebaja 06.02.2023 e-kirjale on vastatud

samal päeval ning 07.02.2023 on väljastatud ka e-kiri, mille manuses on kõnealune ettekirjutus.

Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on kõnealuse ettekirjutuse kaebajale nii KVTS §

15 lg-s 1 sätestatud viisil kui ka eraldi e-kirja teel edastanud. Kohus märgib siinkohal ühtlasi,

et kuigi vastustaja edastas 07.02.2023 menetlusdokumendi koos lisadega 1-päevase

hilinemisega, ei ole põhjust nende dokumentide tähelepanuta / arvestamata jätmiseks, kuivõrd

see ei põhjusta menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4).

Kohus selgitab siinkohal, et KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte

ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka

enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväe-

kohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et

dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline

kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistus-

kohustuslasteks kõik 17-27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses

peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et

ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt

kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti

teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile isikukood@eesti.ee

saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.

Kuna KRA 27.01.2023 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 27.02.2023, on

tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole ka

selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama.

Oluline on ka märkida, et KRA 27.01.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud arstlikku

komisjoni / terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus

terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata

jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma

järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.

13. Kohus on aga seisukohal, et vastustaja on rikkunud oluliselt sunniraha rakendamise korda,

pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest

kaebajat teavitanud. Riigikohus on oma 22.04.2015 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14

selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb

siiski täita haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p-st 2 ning § 40 lg-st 2 sätestatud

kohustused, kuna asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) ei sätesta neist kohustustest

erandit (p 18). Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuse p-s 19, et „tulenevalt HMS § 35 lg 1

p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud

korras sissenõudmise alustamist“. KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda

sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Seega olukorras, kus

ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult

pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse

adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik mh selleks,

et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise

edasilükkamist (ATSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise

proportsionaalsuse kohta. Lisaks märkis Riigikohus eelviidatud lahendi p-s 19, et isiku

teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole

3-23-1529

5(5)

pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle

vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse

tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest, vaid saatis täitmata ettekirjutuse koheselt kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Sunniraha rakendamisest teavitamise nõuet ei saa lugeda täidetuks ka seetõttu, et KRA

27.01.2023 ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine

ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (ATSS § 7), ent see ei asenda sunniraha

rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha

rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt toimuma pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele)

asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas.

Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat

ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada

sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse

tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui

adressaat arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele ei ilmu, rakendatakse sunniraha.

Seda juba põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu,

peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse

täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile

põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega

seotud kulude kandmise. Sealjuures asjaolust, et ATSS näeb ette sunniraha täitmisele pööramise

TMS-s sätestatud korras, ei saa teha järeldust, et täitemenetlusega seotud kulude tasumine on

sunniraha rakendamisel paratamatu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on

oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb

vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada

kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on kaebuses palunud menetluskulud jätta KRA kanda. Asjas on tõendatud, et kaebaja on

tasunud riigilõivu summas 40 eurot. Kuna 20 eurot riigilõivu oli tasutud esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise eest, mille kohus jättis oma 17.07.2023 määrusega rahuldamata, siis ei ole

menetluskulu väljamõistmine selles osas põhjendatud. Kohtu hinnangul saab kaebuse lugeda

rahuldatuks umbes poole ulatuses, mistõttu tuleb kaebuse esitamisel tasutud 20 euro suurusest

riigilõivust välja mõista pool ehk 10 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik