4-24-293/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-293

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-293 (2315,23,008912) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi W.C kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni

K. P. 18.01.2024 otsuse nr 2315,23,008912 W.C le karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: õhja Politseija Piirivalveameti P prefektuuri -Harju politseijaoskonna menetlus- Lääne talituse kohtuesindusgrupp.

Kaebuse esitaja: W.C , ik: xxx, elukoht: xxx

. Kontakt e-post: xxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON

1. W.C -Harju politseijaoskonna Jätta kaebus Põhja prefektuuri Lääne menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni

18.01.2024

K. P. otsusele nr 2315,23,008912 W.C karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi Jätta Põhja Prefektuuri Lääne eriasjade uurija politseikapteni

K. P. 18.01.2024 otsus nr 2315,23,008912 W.C karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. 6- eg Määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuuline tähta algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 6-

4.

Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 22.02.2024. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 25.03.2024. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 26 3.2024. .0 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni

18.01.2024 otsusega nr 2315,23,008912 karistati W.C-d

K. P. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Tähesaju selles, et menetlusalune isik 27.12.2023 kella 20.19 ajal juhtis tee 1, Tallinn, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg . Nimetatud käitumisega /l rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 keeldu ning pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Palun muuta minu karistus, sellepärast et, ma ei saa tööl käia ilma juhtimisõiguseta. Muidu jääb minu perekond ilma rahata ja elukoha eest vaja maksta, sest on vaja liikuda autoga tööle ja ilma juhtimisõiguseta tööle mul ei ole võimalik saada. Võimaldage mulle palun teine karistus (rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö), programmid, mis minu juhtimisõiguse jääksid kehtivaks. 24.01.2024 täiendas menetlusalune isik kaebust lausega: Kohtus mina ei soovi ise olla ja tahan otsuse saada e-postile. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses Harju Maakohtule palub W.C muuta tema suhtes kohaldatud karistust ning mõista uus karistus (nt rahatrahv, sotsiaalprogramm või üldkasuliku tööd). Kaebuses viitab W.C juhtimisõiguse vältimatule vajadusele tööülesannete täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et W.C süüteo toimepanemise üle vaidlust ei ole. Kohtuväline menetleja, tutvunud W.C kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo ning alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. ger Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Drä A otest 7110 EST nr ARDM-0068, mis omas kehtivat taatlustunnistus nr TTRC-23/00100. lc Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on mõõtmist teostanud pädeva mõõtja koolituse läbinud A , järgides mõõtmisel mõõ u väljahingatavas õhus . L.

temetoodikat, isik etanoolisisalduse mõõtmisemõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav.

Seega on käesolevas asjas tõendatud süüteo objektiivne koosseis, mis seisnes selles, et W.C juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,81 mg/l

- 0,07 mg/l +/ ). KarS § 12 lg 3 sätte kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. W.C ei ole enda poolt kirja pandud ütlustes selgitanud alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimise põhjust. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhtus jääb 0,10 0,15 piiri lähedale, - kus inimene ei pruugi koheselt enda tervislikust seisundist koheselt aru saada. Tuvastatud määr on õigusnormis sätestatud ülemmäär, millest tulenevalt pidi menetlusalune isik olema kahtlemata teadlik talle kui juhile keelatud seisundist ning see ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega leiab kohtuväline menetleja, et tegu oli toime pandud kavatsetult ja eesmärgipäraselt. Kaebaja viitab kaebuses alternatiivsetele karistustele, s.h. programmile. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et otsuse sotsiaalprogrammi suunamise osas teeb politsei ning vastavalt väljakujunenud praktikale ja programmi läbiviivalt asutuselt saadud juhistele, võib programmi suunata LS § 224 kohase väärteoteo toime pannud isikud, kes muuhulgas ei ole karistatud enamohtlike liiklusalaste väärtegude eest või kriminaalkorras liikluskuriteo eest. Karistusandmete kohaselt omab kaebaja ühte kehtivat karistust enamohtliku ja raske li lg i est, s.o LS 223 klusalase väärteotoimepanemise e §

1 (liiklusõnnetuse põhjustamine). Eeltoodust tulenevalt jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et kaebaja ei ole sobilik rehabilitatsiooniprogrammi ,,Korralik juht suunamiseks. “ Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et tulenevalt VTMS § st 2 võib maakohus

132 p-

kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Üldkasuliku töö tundide kohaldamine näeb ette eelkõige kohtu poolt vabadusekaotusliku karistuse ehk aresti mõistmist, mida saab vastavalt KarS 69 lg- § le 1 asendada üldkasuliku töö tundidega. Eeltoodust lähtuvalt on üldkasuliku töö tundide karistusena kohaldamine käesoleval juhul välistatud, kuivõrd see raskendaks kaebuse esitaja olukorda. Kaebuses viitab W.C juhtimisõiguse vältimatule vajadusele tööülesannete täitmiseks. Nimetatu aga ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Kar § S

481 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit li kumispuude tõttu. Käesoleva ajani ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle i

kohta, et tal on tuvastatud lii menetleja ei pea usutavaks, et kumispuue. Kohtuväline mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus ei ol ud menetlusalusele isikule teada väärteo n toimepanemise ajal. Teadm ilimise olulisusest oleks pidanud olema, kuid ine juhtimisõiguse sä ei olnud talle takistuseks väärteo toimepanemi Juht peab ennekõike ise tegema kõik enesest sel. oleneva, et tema senine mugav elulaad tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Märkimist vääriv on asjaolu, et juhtimisõigus ei ole sünnipärane õigus, seda ei ole kõigil isikutel, vaid ainult nendel, kelledele see on omistatud. Kui isikule on juhtimisõigus eluliselt niivõrd olulise tähtsusega, nagu kaebaja on kaebuses märkinud, siis käitub isik juhina liikluses viisil, mis välistab teiste liiklejate ja nende vara ohustamise ja juhtimisõigusest ilma jäämise.

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et Maksu ja Tolliameti töötamise inforegistri andmete -

kohaselt kaebuse esitaja hetkel ei tööta ning viimane töösuhe oli lõpetatud 05.12.2023.a. Kaebuse

esitamisel ei ole W.C esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tööülesannetest tuleneva juhtimisõiguse omamise vajadust. Seega leiab kohtuväline menetleja, et tegemist on paljasõnalise ja tõendamata väitega.

Transpordiameti l

iiklusregistri päringu vastuselt nähtuvalt omistas kaebaja juhtimisõiguse 23.08.2022.a ning juhiluba kehtib kuni 22.08.2024.a, mis tähendab, et kaebuse esitaja on esmase juhiloa omaja. On üldteada, et mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Isiku puhul, kes on lühikese ajavahemiku jooksul jõudnud liikluses mootorsõiduki juhina osaledes, tu liiklusalast ja enamohtlikku väärtegu, selline toime panna mi kindlus ilmselgelt puudub. Esmast juhtimisõigust omav juht peab mootorsõidukiga liikluses osaledes olema eriti ettevaatlik, kuna tal võib seoses vähese sõidukogemisega ohtlikke vigu rohkem ette tulla, kui isiku puhul, kes omab juba pikaajalist mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et juhtides mootorsõidukit niivõrd

suure alkoholisisaldusega organismis näitab isiku suhtumist klusnõuetesse ja õiguskorda. i li

Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata Riigikohtu krim aalkolleegiumi otsusele nr 3-1- in 1-59-15 p-le 15, milles on kolleegium asunud seisukohale, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära ületades esimest korda, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul, kui rikkuja süü on suur: nt kui isik ületab p irmäära oluliselt, eksib muudegi liiklusnõuete i vastu või suhtub toimepandud teosse hoolimatult. Väärteotoimikust nähtub, et W.C väljahingatavas õhus oli tuvastatud LS § s 2 sätesta rmäära maksimaalne

224 lgtud alkoholipii määr. Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada, et üksnes 0,01 mg/l võrra suurema määra olemasolul olnuks tegemist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemisega. Sellest tulenevalt hindab kohtuväline esitaja süüd keskmisest suure menetleja kaebuse mana ning peab sarnase rikkumise toimepanemist tulevikus piisavalt tõenäoliseks. W.C suurele süüle vaatamata kohaldas kohtuväline eja põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise menetl sanktsiooni keskmises

määras. Kohtuvälise menetleja seisukohalt kõnealuse karistuse kohaldamine on samuti tingitud vajadusest mõjutada isikut edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest ning arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Õiguskorra huvidest lähtuvalt ei ole karistuse eesmärk anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus oma olemuselt ei peagi olema menetlusalusele isikule mugav kanda. LS § 224 lg 3 p 1 lubab kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist alates ni. Seega on seadusandja sellise iseloomuga süütegu pidanud

3 kuust kuni 9 kuu niivõrd ohtlikuks, et on kehtestanud juhtimisõiguse äravõtmise sellise teo eest nii põhi

- kui ka lisakaristusena. Seejuures on seadusandja näinud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise ette ka LS 224 lg 1 § ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning seda nii põhikaristuse kui ka lisakaristusena, mis viitab sellele, et seadusandja jaoks on juhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vahemikus 0,10 mg kuni 0,24 mg sedavõrd liiklusohtu põhjustav, et ka sellises juhile keelatud seisundis juhid saab liiklusest kõrvaldada. Eeltoodust lähtuvalt võib asuda seisukohale, et kõnealune rikkumine on enamohtlik süütegu ning sellele tuleb reageerida rangelt. Lisaks eeltoodule kuulub õiguskorra alla iikluskord. Seetõttu leiab kohtuväline ka l menetleja, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavad juhid kõrvaldatakse nende ohtliku käitumise tõttu liiklusest, annab või loob ka neile turvatunde. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri ja üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas -

KarS VTMS § 56 lg 1 sätestatuga. Seega palub kohtuväline menetleja auväärt kohtul jätta §

132 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kirjas märkinud, et kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta, millest saab järeldada, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada k - aristusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 224 lg ettenähtud süüteo toimepanemist.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki maastikusõiduki või trammi juhtimise eest -, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi või kelle ühes - liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest - on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

Kuigi kohtule esitatud kaebuses süüteokoosseisu ja süüteo toimepanemist ning kvalifikatsiooni ei vaidlustata, peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama ka seda kas süütegu on toime pandud, kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 27.12.2023 kell 20.29 kuni 20.33 W.C 7110 seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest EST nr ARDM-0068, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-23/ ). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0, mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning

81 mg ja 0,83 laiendmääramatust +/ menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,

- 0,07 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A. L., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,74 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt ning tema väljahingatavas õhus kinni kell 20.19 tuvastati alkoholisisaldus 0,74 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi - koheselt oma seisundist aru saada. Arve

74 mg/l, stades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0, mis on , siis teadis menetlusalune isik kohtu vaid 0,01 mg/l vähem kui kriminaalse joobe määr arvates täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kui Arvestades d sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. alkoholisisalduse kõrget taset menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus pidi alkoholi tarvitamine olema pikaajalisem ning see ei saanud toimuda menetlusaluse isiku teadmata. Menetlusaluse isik ei ole alkoholi tarvitamise kohta ütlusi andnud ega oma kaebuses seda selgitanud. Samas tuvastatud joobe suurus viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult olles teadlik sõi , duki juhtimisele eelnenud ohtrast alkoholi tarvitamisest ja juhile keelatud seisundist, s.o menetlusalune isik tegutses eesmärgipäraselt ja teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub

ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida ta 2) ning selle ise ka vaidlustanud ei ole. Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,74 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten P. K. , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteo eest määranud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmis määra

es s. Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, , loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0, 4 mg/l. Selline määr on LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise ülemine määr ning 0,01 mg/l võrra suurema määra puhul olnuks tegemist KarS §

424 lg 1 ettenähtud kur , mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse iteoga lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Hinnates W.C süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, 4 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, mis on ülemmäär võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü üle , ei ole mitte ainult keskmise, vaid on maksimaalne, sest suurema süü korral oleks tegemist kuriteoga. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale.

Kuivõrd tuvastatud joove oli mõõdetud LS § 224 lg 2 ülemmääras, pidi menetlusalune isik aru saama, et ta ei olnud kaine, seega näitab liiklusesse asumine menetlusaluse isiku vastutustundetut käitumist ning sellisel juhul on süü hinnatav üle keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole kohtuväline menetleja ning neid ei tuvastanud ka kohus. Menetlusalune isik palub oma kaebuses muuta temale määratud karistusliiki (asendada rahatrahvi, programmide või ühiskondlik kasuliku tööga) ehk palub timisõiguse alles jätta, juh

kuna ta ei saa käia tööl ilma juhtimisõiguseta, mistõttu jääks tema perekond ilma rahata ja ta ei saaks oma elukoha eest maksta. Puutuvalt kaebuse väitesse töökoha kaotamise kohta peab kohus vajalikuks viidata sellele, et 27.12.2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt W.C ei tööta, millised andmed on kantud protokolli menetlusaluse isiku enda avaldatud andmete põhjal ning Töötamise registri kohaselt tema viimane töösuhe lõpetati 05.12.2023. Seejuures on Töötamise registri andmed seisuga 05.02.2024, s.t menetlusalune isik ei ole töötanud alates 05.12.2023 ega töötanud ka vahepealsel ajal kuni 05.02.2024.

Kaebus on aga esitatud 18.01.2024, s.t ajal, mil kontrollitud andmete kohaselt ta ei töötanud. W.C ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta käib tööl ja tööl käimiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. uses toodud põhjendused, miks tal Menetlusaluse isiku kaeb juhtimisõigust kindlasti vaja on, on paljasõnalised ja juhul, kui menetlusalune isik on suuteline tegema vaid sellist tööd, milleks on vajalik juhtimisõigus, siis pidi see asjaolu olema talle teada juba enne süüteo toimepa süüteo toimepanemise ajal ning see teadmine oma nemist ja võimetusest teha mõnda muud tööd pärast kohtuvälise ei tekkinud menetlusalusel isikul menetleja otsuse tegemist.

Ometigi ei takistanud need kaebuse põhjendused tal teo toimepanemist ning need asjaolud ei ole aluseks karistuse muutmiseks. KarS § 481 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, millist asjaolu menetlusaluse isiku puhul tuvastatud ei ole. Seega ei ole juhtimisõigus menetlusaluse isiku jaoks vältimatu vajadus. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord.

Transpordiameti liiklusregistri väljatrüki kohaselt on W.C saanud kätte esmase juhiloa 25.08.2022, mis kehtib kuni 22.08.2024. Karistusregistri kohaselt on menetlusalu isikut st karistatud LS § 223 lg 1 järgi ehk 01.07.2023 on ta toime pannud millega on tekitatud teisele isikule liiklusnõuete rikkumise, varaline kahju või ettevaatamatusest terviseka ehk liiklusõnnetuse põhjustamise hjustus . Seega on menetlusalune isik suutnud esmase juhiloa kehtivuse ajal toime panna juba teise liiklusalase süüteo. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul on tegemist enamohtliku ja raske liiklusalase väärteo , mille toimepanemise eest on samuti võimalik kohaldada mootorsõiduki ga juhtimisõiguse äravõtmist nii põhi ohtuväline menetleja

- kui lisakaristusena. K on oma kirjalikus seisukohas õigesti välja toonud, et vastavalt väljakujunenud praktikale ja programmi läbiviivalt asutuselt saadud juhistele ei ole W.C sobilik rehabilitatsiooniprogrammi suunamiseks, mis eeldab, et menetlusalune isik ei ole enamohtlikke liiklusalaseid väärtegusid toime pannud. Seega ei vasta menetlusaluse isiku andmed nendele isikuandmetele, kelle suhtes oleks võimalik kaaluda rehabilitatsiooniprogrammi suunamist. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et programmis osalemise soov tekkis menetlusalusel isikul alles pärast kohtuvälise menetleja otsusega tutvumist, kuid väärteo toimepanemise järgselt tal selline soov puudus. Mis puudutab kaebuses esitatud soovi karistada menetlusalust isikut üldkasuliku tööga, siis üldkasuliku töö puhul on tegemist asenduskaristusega, mida kohus saab KarS § 69 lg 1 kohaselt kohaldada siis, k ta ui ta mõistab karistusena aresti või kuni kaheaastase vangistuse või kui pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistuse.

Käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoasja arutamisega maakohtus VTMS 11. peatüki tähenduses maakohtus VTMS 12. peatüki tähenduses , vaid tegemist on kaebemenetlusega . Kaebemenetluses ei saa kohus VTMS § 132 p 2 sätestatud põhimõtte kohaselt kaebuse esitaja olukorda raskendada ega kaebuse esitajale määratud eriõiguse äravõtmist tühistada ja uue ot Igal juhul oleks susega aresti mõista selleks, et arest omakorda asendada üldkasuliku tööga. sellises olukorras tegemist kaebuse esitaja olukorra raskendamisega, kuivõrd nii arest kui ka selle asenduskaristusena kohaldatav üldkasulik töö on raskemad karistused kui eriõiguse äravõtmine.

KarS § 69 lg 1 ei võimalda ka eriõ guse äravõtmise asendamist, s.h ka mitte i üldkasuliku tööga. Kuni kaheaastast vangistust mõista ja tingimisi karistust täitmisele pöörata saab kohus aga vaid kriminaalmenetluses. Seega ei ole kaebuse esitaja suhtes võimalik üldkasulikku tööd kui asenduskaristust kohaldada. Mis puudutab kaebuses märgitud võimalust mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv, siis kohus seda võimalikuks ei pea. märkida, et Esmalt peab kohus vajalikuks menetlusalusel isikul tuvastatud maksimaalne süü eeldab ka karistuse mõistmist maksimaalses määras või siis maksimaalse määra lähedases määras.

Lisaks sellele nähtub väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest, et menetlusalust isikut on kohtuvälise menetleja 03.10.2023 otsusega karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis on tasutud. Seega kuna menetlusalusel isikul on juba kehtiv karistus rahatrahvi näol, ei oleks võimalik talle nii süü suurust arvestades kui ka kehtivat karistust arvestades võimalik rahatrahvi keskmises määras kohaldada. Väärteoasja materjalidest saab teha üheselt järelduse, et menetlusalusel isikul töine sissetulek puudub ning rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav.

Seega oleks juba eelmärgitud asjaolude tõttu rahatrahvi kohaldamine välistatud. Vaatamata kehtivale karistusele ja eelnenud rahatrahvi tasumisele pani menetlusalune isik vähem kui ko me kuu möödudes l eelmise rahatrahvi tasumisest toime uue ohtliku liiklusalase väärteo ja menetlusaluse isiku süü selle väärteo toimepanemisel oli maksimaalne. Seega ka eelnev kohaldatud rahatrahv menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sundinud ja menetlusaluse isiku käitumine on muutunud ajas ohtlikumaks. Ka viidatud asjaolu sunnib kohut tegema järelduse, et rahatrahv kui karistusliik on jäänud tagajärjetuks ning selline karistusliik oma eesmärki ei täida.

Seetõttu jääb kaebuses esitatud taotlus rahatrahvi kohaldamiseks tagajärjetuks. Puutuvalt üldpreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt, saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis ja selline seisund oli menetlusalusele isikule kindlasti tajutav ja teada.

Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid, seejuures ühte olulisemat juhile kehtestatud keeldu. Kaebuse esitajale inkrimineeritud väärtegu näitab seda, et kaebuse esitaja suhtub oma juhi kohustustesse ja juhile kehtestatud keeldudesse ükskõikselt. Käesoleval juhul tegi kaebuse esitaja oma valiku, seades esiplaanile alkoholi tarvitamise ja juhile kehtivate keeldude eiramise, milline käitumine oli kaebuse esitaja teadlik valik ning sellist valikut tehes pidi kaebuse esitaja kui juhtimisõiguse saanud isik arvestama ka temale kahjulike tagajärgede saabumisega.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati menetlusalune isik seetõttu, et teised liiklejad tundsid menetlusaluse isiku käitumisest liikluses ohtu ja teavitasid menetlusaluse isiku käitumisest politseid. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus juht pargib autot ümber 10 meetri raadiuses ja ei tule sellega toime, vaid menetlusalune isik sõitis sellises seisundis Lasnamäel ringi ning ohustas teisi liiklejaid. Kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses selliselt käitudes ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu.

Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kohaldamine põhjendatud ning ü ldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Mis puudutab kohaldatud põhikaristuse määra, siis leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on põhjendatud. Kohus ei saaks nii või teisiti karistust raskendada, s.o kohtuvälise menetleja otsust karistuse leebuse tõttu tühistada ja uue otsusega rangemat karistust mõista. Samas kuigi menetlusaluse isiku süü on maksimaalne, siis teiseliigilise karistuse kohaldamisel ei peagi karistus olema vastavalt süü suurusele maksimaalne. Menetlusaluse isiku süü on piisav selleks, et kohaldada karistust ka keskmises määras, kuivõrd ka keskmises määras kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tingib selle, et esmase juhiloaga menetlusalune isik peab juhtimisõiguse taastamiseks läbima järelkoolituse, ootama ära karistuse kustumise ja seejärel alles saab ta taotleda uut esmast juhiluba, s.t menetlusalusel isikul tekib piisav aeg oma liikluskäitumise üle mõtlemiseks ja oma suhtumise korrigeerimiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või - materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/